2-24-118524/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19.092025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-118524

Hagi ese

Välja mõista F H’ilt Balderstone OÜ kasuks võlgnevus

summas 4790,50 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 03.07.2024 kuni põhinõuete täitmiseni.

Tsiviilasja hind

5387,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Balderstone OÜ (registrikood 11009799), seaduslik

esindaja E K, lepinguline esindaja V M

Kostja F H (isikukood xxx), lepinguline esindaja S T-M

Kohtuistungi toimumise aeg

03.09.2025. a.

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

3. Mõista välja Balderstone OÜ-lt F Ha kasuks menetluskulude hüvitis 2158,22 eurot.

Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele

IBAN xxx selgitusega ”Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-24-118524”.

4. F Hale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Balderstone OÜ-l tasuda viivist

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-24-118524

KOHTUOTSUSE KIRJELDAV OSA

Hageja nõue

1. Hageja esitas 20.05.2024 Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonnale avalduse kostjalt 4790,50 euro

saamiseks. Kostja vastuväite esitamise tõttu anti nõue üle Harju Maakohtule menetlemiseks

hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt paigaldas hageja kostja koju, aadressil xxx trepipiirded

ja -klaasid, kokkulepitud maksumusega 4790,50 eurot. Tööd said valmis 01.04.2024 ning

hageja esitas 15.05.2024 kostjale arve nr 240063, mille tasumise tähtaeg oli 3 päeva. Kostja ei

ole tööde eest senini tasunud.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu põhjusel, et ta ei ole hagejalt vaidlusaluseid töid

tellinud. Kostjal oli ehitustööde leping oma maja ehitamiseks E K, kellele kostja tasus

muuhulgas vaidlusaluste tööde eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Hageja poolt hagi alusena toodud asjaoludel tuleb hageja nõuet hinnata töövõtulepingu sätete

alusel. Tegemist on töövõtja tasunõudega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 3 sätestab, et

töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Selle üle puudub vaidlus, et

vaidlusalused tööd olid valmis hiljemalt 05.04.2024 ning et tööde maksumuseks on 4790,50

eurot (dtl 182 ajamärge 00:18:19). Samuti puudub pooltel vaidlus selles, et kostja ei ole

hagejale tööde eest tasunud.

4. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on sõlminud töövõtulepingu kostjaga või E Kiga. VÕS § 9

lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et hageja ei ole suutnud menetluses

tõendada, et ta oleks sõlminud vaidlusaluste tööde tegemiseks lepingu kostjaga. Kostja esitatud

tõenditest nähtub, et kostjal oli vaidlusaluste tööde tegemiseks leping kolmanda isikuga, E

Kiga.

5. Hageja tugineb sellele, et leping trepipiirete ehitamiseks sõlmiti selliselt, et hageja saatis

28.12.2023.a hinnapakkumise HP230190, millele kostja 02.01.2024 saatis kostja nõustumuse.

Neid väiteid tõendab hageja hinnapakkumisega (dtl 45) ja poolte kirjavahetusega (dtl 47).

6. Hinnapakkumisest (dtl 45) nähtub, et see on esitatud hageja poolt trepipiiretele objektil xxx, kuid

tellijaks on hinnapakkumise kohaselt E. E-kirjavahetusest (dtl 47) nähtub, et 28.12.2023

saadeti hinnapakkumine nr HP230190 E Kile. Kostja selgitas 03.09.2025 toimunud

kohtuistungil (dtl 182 ajamärge 00:51:01) seoses dtl 47 oleva kostja 02.01.2024 e-kirjaga, et ta

saatis selle kirja sõnumiga „Teeme ära, …“ otse hageja seaduslikule esindajale selle tõttu, et E

K palus tal otse hagejale teatada selle töö ette võtmisest. Eeltoodu valguses ei tõenda E nimele

koostatud hinnapakkumise saatmine E Kile lepingu sõlmimise tahet hageja ja kostja vahel.

Seda ei väära asjaolu, et kostja on hagejale teatanud, et soovib kõnealuste tööde ette võtmist.

Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks teinud pakkumuse (VÕS § 9 lg 1 mõttes)

kostjale.

7. Hageja tugineb sellele, et lisaks trepi piirde ehitamisele sõlmis ta kostjaga leping trepi tõusu

klaasi ehitamiseks. Leping sõlmiti selliselt, et hageja saatis 16.02.2024 hinnapakkumise

HP240020, mida kostja aktsepteeris. Neid väiteid tõendab hageja hinnapakkumisega (dtl 46) ja

poolte kirjavahetusega (dtl 47). Hinnapakkumisest nähtub, et selle kohaselt on tellijaks kostja.

Kirjavahetusest nähtub, et hageja on hinnapakkumise kostjale saatnud, kuid kirjavahetusest ei

nähtu, et kostja oleks pakkumist aktsepteerinud. Hageja kinnitas 03.09.2025 toimunud

kohtuistungil (dtl 182 ajamärge 00:36:29), et 16.02.2024 hinnapakkumisega saadetud e-kirjale

kostja kirjalikult ei vastanud ning ühtegi tõendit selle kohta, kuidas kostja sellele kirjale

2-24-118524

reageeris, ei ole hageja siin menetluses esitanud. Seega ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et

kostja oleks hageja pakkumust trepi tõusu klaasi ehitamiseks mingil viisil aktsepteerinud.

8. Kostja vastuväite kohaselt tellis ta vaidlusalused tööd E Kilt ning maksis tööde eest samuti E

Kile. Selle tõendamiseks on kostja esitanud E Ki digitaalallkirjaga kinnituse (dtl 70 ja 71),

enda pangakonto väljavõtte (dtl 73) ning E Kiga peetud sõnumivahetuse (dtl 74 kuni 94).

Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on teinud makseid E Kile vähem, kui vaidlusaluste

tööde maksumus. Seega saab maksetest järeldada, et vähemalt tegi kostja makseid E Kile, mis

toetab kostja väidet, et tema tellis mingeid töid E Kilt. Kostja sõnumivahetusest E Kiga

nähtub, et viimane tegi kostjale xxx aadressil siseviimistlustöid, mille maksumus oli oluliselt

suurem, kui vaidlusaluste tööde maksumus. Samuti nähtub sõnumivahetusest (dtl 93-94), et

trepiklaasiga seotud pretensiooni esitas kostja E Kile, kes ka pretensioonile puuduse

kõrvaldamisega reageeris. Sellest saab järeldada, et kostja ees vastutas vaidlusaluse töö

nõuetekohase teostamise eest E K.

9. Kostja on oma väidet, et tema ei ole hagejaga sõlminud vaidlusaluste tööde tegemiseks lepingut

põhjendanud lisaks sellega, et hageja ise möönis kohtueelselt, et tal ei ole õigust nõuda kostjalt

tööde eest tasumist. 03.09.2025 toimunud kohtuistungil (dtl 182 ajamärge 00:52:50) viitab

kostja dtl 51 asuvale 26.04.2024 kuupäevaga kirjale, milles hageja seaduslik esindaja E K

kirjutab otse kostjale, kurtes, et ehitaja ülekannet teinud ei ole. Kostja arvates võiks sellest

järeldada, et hageja ise möönab, et tal on tegelikult nõue kolmanda isiku vastu, kellelt raha

saamisega on raskusi. Lisaks sellele teeb hageja kostjale ettepaneku, et kostja hüvitaks poole

sellest kulust. Sellest teeb kostja järelduse, et hageja saab aru, et tegelikul tal õigus seda kõike

nõuda ei ole. Kohus nõustub, et kõnealusest tõendist saab teha kostja poolt öeldud järelduse.

10. Seega nähtub eelnevast, et hageja ja kostja vahel lepingut sõlmitud ei ole ning hageja sai ka ise

aru, et temalt tellis töid E K, kellele hageja oli teinud ka algse hinnapakkumise. Siis kui tekkis

raskusi E Kilt raha saamisega, püüdis hageja leida rahastust enda tehtud tööle sellega, et

pakkus kostjale kokkulepet, mille kohaselt kostja hüvitaks hagejale osaliselt tööde

maksumuse.

Menetluskulude jaotus

11. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud

hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

12. Kohus nõustub kostja menetluskulude suurusele hageja esitatud vastuväidetega osaliselt,

täpsemalt sellega, et Advokaadibüroo LEVIN OÜ advokaat A M ei ole olnud kostja esindajaks

käesoleva tsiviilasja menetlemisel ning seetõttu ei kuulu sellised kulud kostjale hüvitamisele.

TsMS § 144 p 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Isegi, kui A M võiks olla käsitletav kostja nõustajana, ei kuulu tema osutatud abiga

seotud kulud hüvitamisele (TsMS § 175 lg 2 II lause).

13. Muus osas peab kohus kostja esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikuks. Kõik menetluskulude

nimekirjas loetletud tööd (dtl 191) on kohtumenetluses kvaliteetse õigusabi osutamiseks

vajalikud ning kohtu hinnangul ei ole igale toimingule kuluv aeg ülepaisutatud. Kohus loeb

üldtuntuks asjaolu, et advokaadist esindaja tunnihind 175 eurot (käibemaksuta) on keskmise

suurusega.

14. Seega loeb kohus kostja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 2158,22 eurot. Kuna kostja on

kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, siis kuuluvad tema kulud hüvitamisele koos

käibemaksuga. Kostja taotluse tõttu tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

2-24-118524

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik