3-25-3109/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3109

Määruse kuupäev

24. september 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Maivo Kärdi 20. septembri 2025. a taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi

vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määrus ei ole edasikaevatav. Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav Maivo Kärt esitas 20. septembril 2025 Tartu Halduskohtule

taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja märkis, et palub kohtul määrata riigi õigusabi

korras esindaja, et taotlejal oleks võimalik esitada kohtule vastuvõetav ja õigusnormidele

vastav kaebus seoses taotleja õiguste teadliku, sihiliku ning kuritahtliku rikkumise hüvitamise

nõudes lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-st 4 ning riigivastutuse

seaduse § 15 lg-st 1 ja § 17 lg-st 3.

2. Tartu Halduskohus jättis 22. septembri 2025. a määrusega M. Kärdi taotluse käiguta,

andes selles esineva puuduse kõrvaldamiseks tähtaja.

3. M. Kärt esitas 22. septembril 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse. Taotleja põhjendas,

et esitas 25. veebruaril 2022 asjas nr 1-22-1243 riigi õigusabi taotluse, et kohus määraks

taotlejale esindaja, kelle osavõtt on kohustuslik. Kohus esitas vanglale kohtunõude, milles

palus selgitada, kas taotleja suhtes on pooleli mõni kriminaalmenetlus, milles taotlejale on

omistatud kahtlustatava staatus. Vangla vastuse kohaselt ei olnud taotleja suhtes pooleli

ühtegi kriminaalmenetlust, milles taotleja oleks kahtlustatava staatuses. Samas esitas prokurör

23. märtsil 2023 Tartu Maakohtule vahistamistaotluse, milles oli kirjas, et 18. novembril 2020

algatati taotleja suhtes kriminaalmenetlus. Järelikult oli taotleja poolt kohtule esitatud riigi

õigusabi taotluse esitamise hetkel vangla menetluses kriminaalmenetlus, millest lähtuvalt

oleks olnud taotlejal õigus saada riigi õigusabi ja kohus oli kohustatud taotlejale määrama

esindaja, kelle vahendusel oleks taotleja saanud osaleda kohtueelses kriminaalmenetluses ning

ka kohtumenetluses.

4. M. Kärt esitas 23. septembril 2025 täiendava vastuse, milles selgitas, et vangla esitas

kohtule teadlikult, sihilikult ja kuritahtlikult vale informatsiooni ja seeläbi rikkus taotleja

seadusega tagatud põhiõigusi ja tekitas taotlejale teadlikult, sihilikult ja kuritahtlikult

mittevaralist kahju.

5. Kohus mõistab, et M. Kärt on esitanud riigi õigusabi taotluse määrata talle esindaja Justiits-

ja Digiministeeriumi vastu kaebuse koostamiseks seoses õigusemõistmise käigus tekitatud

kahju hüvitamisega. Ka soovib kaebaja endale esindaja määramist selleks, et esitada

hüvitamiskaebus Tartu Vangla vastu. Täpsemalt tekitas taotlejale kahju see, et kohus jättis

asjas nr 1-22-1243 taotleja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ning vangla edastas

nimetatud asja lahendamise raames kohtule ebaõigeid andmeid.

6. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu

poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel

esitatud korduva avalduse, kui HKMS ei näe ette teisiti.

7. Kohus leiab, et kaebaja 20. septembri 2025. a taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta

läbi vaatamata, kuna kohus on juba võtnud sama taotluse osas seisukoha 21. novembri 2023. a

määruses (haldusasja nr 3-23-2622) ja ka 15. detsembri 2023. a määruses (haldusasja nr

3-23-2866), jättes vastava taotluse rahuldamata. Kaebaja 20. septembri 2025. a taotlusest ega

selle täiendustest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud taotlustega oleks käesolevaks

hetkeks asjaolud muutunud. Kuna taotleja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava riigi

õigusabi taotluse, puuduste kõrvaldamise avalduse ja selle täienduse, milles on taotleja

selgitanud, mille eest ta soovib kahju hüvitamist taotleda, ning taotlejal on ulatuslik

halduskohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt

erinevaid avaldusi halduskohtule esitada, siis on kohus jätkuvalt seisukohal, et kaebaja on

iseseisvalt ilma riigi õigusabi määramiseta võimeline osalema halduskohtumenetluses.

8. Arvestades eeltoodut jätab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)