2-24-125157/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-125157

Tsiviilasi

AS-i Ühisteenused hagi Sergei Varšavski vastu 60

euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. veebruari 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i Ühisteenused apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) AS Ühisteenused (rg-kood

11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela

Vastustaja (kostja) Sergei Varšavski (ik

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 11. veebruari 2025 otsus osas, millega maakohus jättis

AS-i Ühisteenused õigusabikulu 20 eurot ületavas osas Sergei Varšavskilt välja

mõistmata.

2. Teha uus otsus, millega määrata AS-ile Ühisteenused hüvitatava menetluskulu

suuruseks maakohtu kindlaksmääratud kulule lisaks 360 eurot, välja mõista Sergei

Varšavskilt AS-i Ühisteenused kasuks täiendavalt menetluskulu 360 eurot ja

seadusjärgne viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras sellelt

summalt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

„1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Sergei Varšavskilt AS-i Ühisteenused kasuks 70,83 eurot (sh

põhivõlg 35 eurot, viivis 10,83 eurot aja eest 29. juulist 2021 kuni 30. augustini 2024

ja sissenõudmiskulu 25 eurot).

3. Välja mõista Sergei Varšavskilt AS-i Ühisteenused kasuks viivis tasumata

põhivõlalt (35 eurolt) alates 31. augustist 2024 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku

mitte rohkem kui 35 eurot.

4. Jätta menetluskulud Sergei Varšavski kanda ning välja mõista Sergei Varšavskilt

AS-i Ühisteenused kasuks menetluskulud 480 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulu 20 eurot ja hagimenetluse õigusabikulu 360

eurot).

5. Välja mõista Sergei Varšavskilt AS-i Ühisteenused kasuks viivis menetluskuludelt

(480 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.“

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4 alusel jäävad menetluskulud

ringkonnakohtu menetluses poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS Ühisteenused (hageja) esitas Sergei Varšavski (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse

avalduse 155 euro nõudes (põhinõue 35 eurot, viivis 5 eurot, sissenõudekulud 30 eurot,

riigilõiv 65 eurot, menetluskulu 20 eurot). Põhinõudeks oli parkimisteenuse leppetrahv, sest

kostja parkis 14. juulil 2021 sõiduautot reg.märgiga XXXXXXX Ühisteenused ASi

opereeritavas Uusküla 11 parklas Narvas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Kostja esitas

avaldusele vastuväite, milles vaidles vastu parkimise eest tasu maksmise kohustusele,

teavituse saamisele ja nõudis aegumise kohaldamist. Seoses vastuväitega lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ja nõue anti menetluse jätkamiseks üle Viru Maakohtule.

Hagiavalduses nõudis hageja põhivõla 35 eurot, 29. juulist 2021 kuni 30. augustini 2024

sissenõutavaks muutunud viivise 10,83 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja viivise tasumata

põhivõlalt alates 31. augustist 2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras välja mõistmist. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja tunnistas hagimenetluses hagi osaliselt. Kohas, kust kostja parklasse sõitis, tasulise

parkla märki ei olnud. Kostja ei ole saanud trahvikviitungeid ega meeldetuletusi. Nõue on

aegunud. Õigusabikulu on liiga suur. Kostja on nõus tasuma trahvi 35 eurot ja riigilõivu.

Muud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 11. veebruari 2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja

põhivõlgnevuse 35 eurot, enne 31. augustit 2024 sissenõutavaks muutunud viivise 10,83 eurot

ja sissenõudmiskulu 25 eurot, samuti viivise tasumata põhivõlalt alates 31. augustist 2024

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda

ning mõistis kostjalt hageja menetluskulu katteks välja 120 eurot ja viivise menetluskuludelt

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt võttis kostja hagi kohtuistungil õigeks. Tulenevalt TsMS §

405 lg 1 p-st 9 maakohus hagi rahuldamist rohkem ei põhjendanud.

Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 1014 eurot. Maakohtu

hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Nõude suurust ja hea usu

põhimõtet arvestades ei ole mõistlik mõista kostjalt välja menetluskulusid summas, mis ületab

nõuet rohkem kui 14-kordselt. Seetõttu jättis maakohus hagimenetluse õigusabikulu kostjalt

välja mõistmata.

Hageja tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 35

eurot, kokku 100 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 koostoimes § 4842 ja § 172 lg-ga 9 on

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistis

maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 120 eurot, s.h riigilõiv 100 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulu 20 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 11. veebruari 2025

otsuse osalist tühistamist ning menetluskulude välja mõistmist vastavalt menetluskulude

nimekirjale. Muus osas peale menetluskulude rahalise suuruse hageja maakohtu otsust ei

vaidlusta.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ületas maakohus ilmselgelt ja oluliselt

diskretsiooni piire.

Riigikohtu 14. aprilli 2021 määruse tsiviilasjas nr 2-19-10324 p-st 19 tuleneb, et teiselt

menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus võib ületada tsiviilasja hinda.

Hageja esindajal kulus tsiviilasjaga tegelemisele kokku kuus tundi. Lisaks dokumentide

koostamisele oli hageja kostja vastuväidetest tulenevalt sunnitud koguma täiendavaid

tõendeid Narva Linnavalitsuselt, Google Mapsist ja osalema istungil. Olukorras, kus kõik

kostja vastuväited olid asjakohatud ja hagi rahuldati täies ulatuses, ei ole põhjendatud jätta

õigusabikulu nõuet rahuldamata. Tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta ei saa inflatsiooni ja

üldise elukalliduse tõusu tõttu pidada ebamõistlikult suureks.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning peab seda alusetuks. Maakohtu otsus

tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt eksis hageja nõude esitamisel, valesti olid märgitud trahvi kuupäev ja

summa. Arvestades õigusabikulu 169 eurot tunnis peaksid dokumendid olema laitmatult

vormistatud.

Nõude esitamise ajaks oli trahvist möödunud ligi kolm aastat. Hageja oleks võinud kostjaga

varem ühendust võtta. Kostja oli valmis kompromissiks, kuid hageja keeldus sellest.

Õigusabikulu on ebamõistlikult suur.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osas, millega kostjalt jäi hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 360 eurot.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude

hüvitisena täiendavalt välja 360 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt summalt.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² järgi otsuse resolutsiooni juures otsuse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud

maakohtu otsusest üksnes see osa, millega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

jäi osaliselt rahuldamata.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus hagi rahuldas ja määras kindlaks

menetluskulude jaotuse, samuti kostjalt väljamõistetud muude menetluskulude rahalise

suuruse osas. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi

jõustunud.

8. Hageja esitas 15. septembril 2025 ringkonnakohtule uue tõendina meeldetuletuse, mille ta

on kostjale saatnud 25. novembril 2021, jättes põhjendamata, miks ta ei saanud tõendit varem

esitada. Kostja esitas vastuväite, et ei ole trahvikviitungit ega meeldetuletusi kätte saanud,

juba maakohtus (dtl 80). TsMS § 652 lg 2 teise lause alusel jätab ringkonnakohus hageja

esitatud uue tõendi tähelepanuta.

9. Ringkonnakohtu hinnangul sidus maakohus kostjalt hageja kasuks väljamõistetava

esindajakulu põhjendamatult hagihinnaga ja ületas seega kaalutlusõiguse piire.

10. 30. jaanuari 2025 istungil selgitas maakohus, et menetluskulu on nõudega võrreldes

ebamõistlikult suur ja vastuolus hea usu põhimõttega (dtl 112). Iseenesest on see lähenemine

õige, kuid maakohus ei ole kulu väljamõistmisel arvestanud TsMS § 175 lg-ga 1, mille järgi

mõistab kohus juhul, kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, need välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus ei ole

kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud, vaid lähtunud ainult nõude summast ja on seega

eksinud kaalutluse kohaldamisel.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille

kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades (vt nt RKTKm 11.

veebruar 2015 nr 3-2-1-115-14, p 11). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 3. aprill 2019 nr 2-16-3785/114, p 31.3;

RKTKo 27. mai 2020 nr 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks tuleb hinnata esindaja tunnitasu

põhjendatust (vt nt RKTKm 11. veebruar 2015 nr 3-2-1-115-14, p 14).

Kuigi Riigikohus on varem leidnud, et teiselt menetlusosaliselt väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ei tohiks ületada tsiviilasja hinda, on seda seisukohta hiljem

muudetud ja leitud, et ei ole põhjendatud siduda väljamõistetava menetluskulu suuruse

ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette

menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Menetluskulude jaotamise ja

esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses

professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja

selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Ka väikese väärtusega hüve üle peetavas

kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel

hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Lähtuda tuleb

kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma

õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Seejuures tuleb arvestada menetlustoimingute

tegemise tavapärast ajakulu, st menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 14. aprill 2021 nr 2-19-10324, p 18–19).

11. TsMS § 174 lg 5 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks hüvitatava menetluskulu

suuruse maakohtus.

12. Menetluskulude nimekirjas palub hageja kostjalt hagimenetluse õigusabikulu

hüvitamiseks välja mõista 1014,00 eurot. Lepingulise esindaja ajakulu oli kuus tundi,

tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta).

Üldjuhul on põhjendatud ja vajalik selline tunnitasu, mis vastab sarnase õigusteenuse

keskmisele turuhinnale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa tunnihind 169 eurot küll oluliselt

turuhinda, kuid arvestades, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega ja maakohtus

nõustus kostja põhivõla tasumisega, ei ole nii kõrge tunnihind põhjendatud.

Riigikohus on viimastel aastatel pidanud advokaadist esindaja puhul põhjendatuks tunnihinda

135–180 eurot (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 10. juuli 2023 nr 2-22-359/30, p 17; RKTKm

7. juuni 2023 nr 2-22-6145/105, p 19; RKTKm 24. mai 2023 nr 2-20-119460/71, p 28;

RKTKm 30. november 2022 nr 2-21-13599/26, p 15; RKTKm 29. jaanuar 2024 nr 2-21-

9796/80, p 18). Hagejat ei esindanud advokaat. Mitteadvokaadist juristide tunnihinnad jäävad

internetis leiduvate hinnakirjade andmetel üldiselt vahemikku 80–120 eurot. Tartu

Ringkonnakohus on varem lugenud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks ilma

käibemaksuta 135 eurot (TrtRnKm 30. juuli 2025 nr 2-24-136294, p 15.3), 100 eurot

(TrtRnKm 30. juuni 2025 nr 2-23-6446, p 16), 120 eurot (TrtRnKm 18. juuni 2025 nr 2-24-

13110, p 15) ning keerulisemas ja mahukamas asjas 140 eurot (TrtRnKm 14. august 2025 nr

2-20-7210, p 18). Ringkonnakohus loeb praeguses asjas selle keerukust ja sisulise vaidluse

puudumist arvestades põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot.

Ka kogu kulunud aeg ei ole põhjendatud. Hagimenetluses kulunud kuuest tunnist kulus hageja

lepingulisel esindajal kolm tundi täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende

analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja

komplekteerimisele ning dokumentide esitamisele kohtule, üks tund kostja 7. oktoobri 2024

vastusega tutvumisele, hageja 7. novembri 2024 seisukoha koostamisele ja esitamisele, üks

tund hageja 5. detsembri 2024 seisukoha koostamisele ja esitamisele ning üks tund 30.

jaanuari 2025 istungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele.

Arvestades, et hagiavaldus ja selle lisad on taolistes vaidlustes tüüpilise sisuga ning hageja

osaleb sarnastes vaidlustes tihti, on hagi esitamiseks kulunud aja hüvitamiseks põhjendatud

kostjalt välja mõista ühe tunni kulu.

Hageja 7. novembri 2024 ja 5. detsembri 2024 seisukohad on mõlemad koostatud vastuseks

kostja 7. oktoobri 2024 menetlusdokumendile. Teise menetlusosalise seisukohale vastamiseks

ei ole üldjuhul vaja koostada kahte erinevat menetlusdokumenti. Hageja 5. detsembri

seisukohale on lisatud Narva Linnavalitsuse vastus liiklusmärkide kohta, mida hageja on

linnavalitsuselt küsinud pärast 7. novembri seisukoha kohtule saatmist. Eraldi esitatud

seisukohta ei saa seega põhjendada ka linnavalitsuse vastuse viibimisega. Lisaks vaidleb

hageja 5. detsembri seisukohas vastu kostja 7. oktoobri 2024 seisukohas esitatud väidetele,

mis olid hagejale teada juba 7. novembril ehk esimese vastuse kohtule esitamisel. Mõlema

seisukoha koostamiseks kulunud aja hüvitamiseks kokku on põhjendatud kostjalt välja mõista

ühe tunni kulu.

Istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise ajakulu on põhjendatud ja vajalik.

Kokku hindab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks maakohtus

kolm tundi, määrab seega TsMS § 175 lg 1 alusel hagejale hüvitatava õigusabikulu suuruseks

360 eurot (3x120) ja mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Sellelt summalt tuleb

hageja taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 kohaselt välja mõista ka viivis menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

13. Kostja väited kohtueelse suhtluse ja kompromissi pakkumise kohta oleks TsMS § 163 lg

2 järgi asjakohased menetluskulude jaotuse üle otsustamisel. Menetluskulude jaotust ei ole

apellatsioonimenetluses vaidlustatud.

14. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4), millest tulenevalt jäävad menetluskulud ringkonnakohtu menetluses poolte endi

kanda.

15. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)