3-25-2049/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2049

Haldusasi

Tele2 Eesti Aktsiaseltsi kaebus tühistada riigihankes

„Tartu–Viljandi–Tallinn kiudoptiliste liinide kasutus-

õigus“

(viitenumber

289789)

Haridus-

ja

Teadusministeeriumi 08.05.2025 otsused tunnistada

vastavaks ja edukaks Telia Eesti AS pakkumus ning

riigihangete vaidlustuskomisjoni 12.06.2025 otsus

vaidlustusasjas nr 120-25/289789

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) Tele2 Eesti Aktsiaselts, esindaja

v.adv Kaarel Berg

Vastustaja (hankija) Haridus- ja Teadusministeerium,

esindajad Mattias Suumann ja Armani Pogosjan

Kolmas isik Telia Eesti AS, esindaja Kristi Rohtmets

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.07.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tele2 Eesti Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde riigihanke „Tartu–Viljandi–Tallinn kiudoptiliste

liinide kasutusõigus“ (viitenumber 289789) riigihangete registris avaldatud

„Vastavustingimused“.

2. Jätta Tele2 Eesti Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 30.07.2025 otsus muutmata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Selgitus

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.10.2025 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa

esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

3-25-2049

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Haridus- ja Teadusministeerium avaldas 13.02.2025 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena korraldatava riigihanke „Tartu–Viljandi–Tallinn kiudoptiliste liinide

kasutusõigus“ (viitenumber 289789) hanketeate ning tegi kättesaadavaks teised riigihanke

alusdokumendid (RHAD), sh tehnilise kirjelduse (TK). Riigihanke objektiks on Tartu–

Viljandi–Tallinn kiudoptiliste liinide kasutusõigus kuni aastani 2034.

TK versiooni 3 punktis 2 oli sätestatud, et pakutavas kiudoptilises liinis peab olema kaks

optilist kiudu, mis vastavad standardile ITU-T G.652 või on sellega ühilduvad. Sama

dokumendi punkti 11.1 kohaselt peavad pakutavad kiud vastama tingimusele, et sumbuvus on

mitte rohkem kui 0,24 dB/km 1550 nm lainepikkusel.

2. Haridus- ja Teadusministeerium tegi 08.05.2025 teatavaks vastavaks tunnistamise

otsuse (allkirjastatud 07.05.2025), millega tunnistas vastavaks Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti

Aktsiaseltsi ja Telia Eesti AS pakkumused, ning edukaks tunnistamise otsuse, millega

tunnistas edukaks Telia Eesti AS pakkumuse.

3. Tele2 Eesti Aktsiaselts esitas 16.05.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse tunnistada kehtetuks hankija otsused, millega tunnistati vastavaks ja edukaks Telia

Eesti AS pakkumus. VAKO jättis 12.06.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 120-25/289789

vaidlustuse täies ulatuses rahuldamata. VAKO leidis, et hankija otsus tunnistada kolmanda

isiku pakkumus vastavaks on kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) § 114 lõigetega 1 ja 2

ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.

TK punktis 2 kehtestatud nõue, et optilised kiud peavad vastama standardile ITU-T G.562 või

on sellega ühilduvad, ning TK punktis 11.1 optiliste kiudude sumbuvusele esitatud tingimus

pole omavahel vastuolus, vaid täiendavad üksteist. Pakkumus peab vastama nende nõuete

kombinatsioonile. Kolmas isik on märkinud oma pakkumuses esitatud tehnilises kirjelduses,

et pakutavad optilised kiud vastavad tingimusele „sumbuvus mitte rohkem kui 0.24 dB/km

1550 nm lainepikkusel“. Seega on kolmas isik kinnitanud pakkumuses selle vastavust TK

punkti 11.1 nõudele. Vaidlust ei saa olla selles, et RHAD-s ei nõutud pakkumuse TK punktile

11.1 vastavuse tõendamiseks mingite dokumentide esitamist. Seega võis hankija piirduda

kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisel üksnes eelnimetatud kinnituse

kontrollimisega (vt Riigikohtu 19.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1464, p 16). Seda hankija siiski

ei teinud. Vastuseks hankija 22.04.2025 küsimusele selle kohta, kas kolmas isik saab pakkuda

TK punktile 11.1 vastavat kiudoptilist liini (hankija lähtus küsimuse esitamisel sellest, et Eesti

Lairiba Arenduse Sihtasutus (edaspidi ELASA) on enda liini puhul märkinud maksimaalseks

sumbuvuseks 1550 nm lainepikkuse korral 0,3 dB/km), vastas kolmas isik, et standardile

ITU-T G.657.A1 (mis ühildub TK punktis 2 nimetatud standardiga ITU-T G.652) vastava

optilise kaabli (mida kasutab oma võrgus nii kolmas isik kui ka ELASA) tootja

spetsifikatsiooni kohaselt on kaabli maksimaalne sumbuvus 1550 nm lainepikkusel 0,22

dB/km, mis on parem kui TK punktis 11.1 nõutud 0,24 dB/km 1550 nm lainepikkusel

(sõnumi ID: 956916). TK punktis 11.1 on kehtestatud nõue optilistele kiududele, mitte

ühendustele ja ühenduskohtadele, mis RHAD kohaselt ei pidanud olema pakkumuse esitamise

ajaks isegi valmis ehitatud. Optilistele kiududele kehtestatud tingimusele (TK punkt 11.1)

vastavuse tõendamisel (ja vastavuse kontrollimisel) on asjakohane tugineda optilise kaabli

tootja spetsifikatsioonile, mis kinnitab kolmanda isiku pakkumuse vastavust TK punktile

11.1.

2(9)

3-25-2049

4. Tele2 Eesti Aktsiaselts esitas 20.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada

hankija otsused Telia Eesti AS pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta ning

VAKO 12.06.2025 otsus.

VAKO-le esitatud vaidlustus põhines kolmel argumendil, kuid kohtumenetluses tugineb

kaebaja neist vaid ühele: kolmanda isiku pakkumus tulnuks tagasi lükata, kuna kolmas isik

kavatseb teenuse osutamisel kasutada liini, mille optilised kiud ei vasta TK punktis 11.1

sätestatud nõuetele.

TK versiooni 3 punkti 2 kohaselt peab pakutavas kiudoptilises liinis olema kaks optilist kiudu,

mis vastavad standardile ITU-T G.652 või on sellega ühilduvad. Viidatud standardi (dtl 78–

107, tabel 1) kohaselt on maksimaalne lubatud sumbuvus lainepikkusel 1550 nm 0,35 dB/km.

TK punkti 11.1 kohaselt peavad pakutavad optilised kiud vastama tingimusele, et sumbuvus

on mitte rohkem kui 0,24 dB/km 1550 nm lainepikkusel. Tehniliselt tähendab sumbuvus

optilises kius valguse intensiivsuse vähenemist, kui see liigub läbi optilise kiu. Seda

väljendatakse tavaliselt detsibellides kilomeetri kohta (dB/km). Suurem sumbuvus tähendab

rohkem kaotsiläinud signaali, mis halvendab andmeedastuse kvaliteeti ja ulatust.

Vaidlust ei ole TK punktis 11.1 sätestatud nõude kohaldumise osas. Vaidlus seisneb selles,

kas kolmanda isiku pakkumus ning hanke raames rendile pakutav optiline kiud vastab sellele

nõudele. Kaebaja ei nõustu VAKO otsuse seisukohaga, et optilistele kiududele kehtestatud

tingimusele vastavuse tõendamisel (ja vastavuse kontrollimisel) on asjakohane tugineda

üksnes optilise kaabli tootja spetsifikatsioonile. Pakkumuse vastavuse hindamisel tuleb võtta

arvesse kõiki asjaolusid ja kontrollida pakkumuse vastavust kumulatiivselt. Kaebaja põhistas

VAKO menetluses, et kolmas isik kavatseb hankelepingu täitmisel kasutada ELASA

renditoodet. Kuigi kaebajal puudub juurdepääs kolmanda isiku pakkumuse koosseisus

esitatud kaabliskeemile, ei ole kolmas isik ega hankija väidet ELASA renditoote kasutamise

kohta ümber lükanud. Olukorras, kus kolmas isik kasutab teiste rendileandjate (eeldatavasti

ELASA) kiude, on vajalik hinnata kasutatava renditoote pakkuja teenuse vastavust TK

nõuetele. Rendileandjal on tavapäraselt õigus teha muudatusi teenuse osutamiseks kasutatavas

tehnilises lahenduses, sh kaablitootjate valikus. Seetõttu ei ole kohane viide üksnes kaabli

tootjate standarditele, kuivõrd teenuse osutamiseks kasutatav kaabel võib ajas muutuda.

ELASA kiupaari rendi tootetingimuste (dtl 108) kohaselt on ELASA vahendusel pakutava kiu

maksimaalne sumbuvus 1550 nm lainepikkuse korral 0,3 dB/km (tingimuste punkt 2.3) ehk

suurem kui hankija ette nähtud ja TK-s kirjeldatud 0,24 dB/km. Tootetingimuste kohaselt ei

ole garanteeritud minimaalset sumbuvust. Punktis 4.6 kirjeldatud õigus ühepoolselt muuta

teenuse osutamise tingimusi on sätestatud ka ELASA kehtestatud ja kehtivates valguskaabli

kiu rendilepingu tüüptingimuste (dtl 109–123) punktis 2.2 (d), mistõttu ei olegi ELASA poolt

võimalik tagada ELASA renditoote kasutamisel madalamat sumbuvust kui 1550 nm

lainepikkuse korral 0,3 dB/km. Kinnitust TK-s nõutud sumbuvuse tagamiseks ei ole andnud

ka rendileandja ehk ELASA ise, mistõttu ei ole ka kohane, et hankija või kolmas isik võiks

sellise kinnituse rendileandja poolt anda või seda eeldada. Järelikult kinnitavad viidatud

ELASA kiupaari renditingimused, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta TK punktile 11.1.

RHS § 114 lõike 2 alusel oleks hankija pidanud kontrollima kolmanda isiku pakkumuse

vastavust RHAD tingimustele sisuliselt. Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontroll on

ebapiisav. Olukorras, kus kolmas isik kavatseb hankelepingu täitmisel kasutada ELASA

kiupaari, mis ei vasta TK punkti 11.1 nõuetele, on tegemist sisulise mittevastavusega ning

kolmanda isiku pakkumus tulnuks tagasi lükata.

Hankes avaldatud hindamiskriteeriumite järgi hinnati pakkumust järgmise näitaja põhjal:

maksumus, vähim on parim (osakaal 100). Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli 12

880,00 eurot, kaebaja pakkumuse kogumaksumus oli 19 399,00 eurot. Järelikult oleks

3(9)

3-25-2049

kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamise korral kaebaja pakkumus saanud 100

väärtuspunkti ning osutunud edukaks.

5. Haridus- ja Teadusministeerium palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja ei sea kahtluse alla tootja spetsifikatsiooni tõepärasust ega toote (optilise kaabli)

vastavust hanke TK-le. Kasutatava kaabli omadused ei muutu sellest, millised on kasutajate

omavahelised õiguslikud suhted. Kaebuses on omistatud põhjendamatult tähtsust võimalusele,

et kolmas isik võib olla ei osta nõuetele vastavat kaablit, vaid saab selle kaabli kasutusõiguse

rendilepingu kaudu. Ekslik on arutlus, mille kohaselt rendi puhul ei saa lähtuda tootja

spetsifikatsioonist, kuivõrd võimaliku rendileandja poolt teenuse osutamiseks kasutatav kaabel

võib ajas muutuda. Muutuda võib ka kolmanda isiku omandis olev teenuse osutamiseks

kasutatav kaabel. Mõlemal juhul tagavad võimaliku uue kaabli vähemalt samaväärseid

tehnilisi omadusi pooltevahelised lepingulised suhted, näiteks vastustaja ja kolmanda isiku

vahelise hankelepingu punktid 1.1. ja 4.1. Kaebuses on pandud liigset rõhku võimaliku

rendileandja avaldatud tüüptingimustele, arvestamata asjaoluga, et kui tüüptingimus on sisult

vastuolus lepingupoolte eraldi kokku lepitud tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud

tingimus.

Hankija on RHAD-s TK tingimuste sisulise kontrollimise puhul lähtunud pakkuja kinnituse

piisavusest. Kaebaja on pidanud seda sobivaks, jättes RHAD vaidlustamata. Kuigi hankija

saanuks lähtuda ka pakkujate pakkumusega koos esitatud kinnitusest, et nende pakkumused

vastavad hanke RHAD-s sätestatud tingimustele (vastavustingimus nr 1), küsis hankija

sumbuvuse nõudele vastavuse täiendavalt üle (riigihangete registri sõnumid) ja sai täiendavat

kindlust andvad vastused.

6. Telia Eesti AS palus jätta kaebus rahuldamata.

Kolmas isik on veendunud, et tema pakkumus vastab kõigile RHAD-s sätestatud nõuetele.

Kolmas isik on esitanud oma pakkumuse koosseisus kõik RHAD-s nõutud dokumendid ja

info, mida hankija on pakkumuse vastavuse ja edukuse hindamisel nõuetekohaselt

kontrollinud.

Kaebaja on esitanud kaebuse lisana ELASA tootetingimused. Viidatud dokumendi punkti 2.2.

kohaselt vastab valguskaabli kiud rahvusvahelisele standardile ITU-T G652-D. Kaebaja ei ole

väitnud, et sellisele standardile vastav kaabel ei saa vastata TK punkti 11.1. nõudele. Ainuke

argument, millele kaebaja on kaebuse rajanud, põhineb faktil, et viidatud ELASA

tootetingimuste punktis 2.3. on ELASA kehtestanud sumbuvusele leebema tingimuse, lubades

suuremat sumbuvust kui hankija TK-s sätestatu. Sõltumata sellest, mis põhjusel on ELASA

kehtestanud oma tootetingimustes sumbuvusele leebema tingimuse, ei muuda see tõsiasja, et

tegelik sumbuvus ei tulene teenusepakkuja tingimustest, vaid sõltub reaalsetest asjaoludest.

Kolmandale isikule teadaolevalt puudub standard, mis sätestaks kaablile sumbuvuse 0,24

dB/km 1550 nm lainepikkusel. Seetõttu ei saa TK-s sätestatud nõudele vastamiseks lähtuda

üksnes standardi nõuetest, vaid tuleb arvestada ka kaabli tootja tingimustega. Eksitav on

kaebaja väide, nagu oleks VAKO oma otsuses asunud seisukohale, et optiliste kiudude

vastavuse kontrollimisel on asjakohane tugineda üksnes optilise kaabli tootja

spetsifikatsioonile. VAKO on oma otsuses kinnitanud, et tootja spetsifikatsioonile tuginemine

on asjakohane. VAKO ei ole väitnud, et see on ainuke asjaolu, mille alusel on võimalik

vastavust kontrollida.

RHS § 114 lg 1 esimesest lausest ja lõikest 2 tulenevalt ei saa pakkumuste vastavuse

hindamine minna kaugemale RHAD tingimustest. Hankija pädevuses on otsustada, mille

alusel ja kuidas pakkumuse vastavust kontrollitakse. Vaidlustus- ega kohtumenetluses ei

hinnata pakkumusi, vaid üksnes kontrollitakse, kas hankija on hinnanud pakkumuste vastavust

4(9)

3-25-2049

õiguspäraselt, st vastavalt RHAD-le ja RHS sätetele. RHAD kohaselt kinnitab pakkuja

pakkumuse esitamisega kõigi RHAD-s esitatud tingimuste ülevõtmist ning pakkumuse

koosseisus tuli esitada kaablivõrgustiku (ühendusliinide) skeem ja kaablivõrgustiku omandi-

või edasimüügiõigust tõendav dokument. Sellega olid määratud ka pakkumuste vastavuse

kontrolli piirid. Kolmas isik on esitanud pakkumuse koosseisus kõik nõutavad kinnitused ja

dokumendid. Veelgi enam, kolmas isik esitas pakkumuse koosseisus ka eraldiseisva tehnilise

kirjelduse, milles kirjeldas pakutava teenuse tingimusi. Seega on hankija saanud pakkumuse

vastavust kontrollida, on seda teinud õiguspäraselt ja RHAD-le vastavas ulatuses.

7. Tallinna Halduskohus jättis 30.07.2025 otsusega kaebuse rahuldamata,

nõustudes VAKO otsuse põhjendustega ilma kõike üle kordamata. Halduskohus

kuulutas menetluse kinniseks VAKO edastatud kolmanda isiku pakkumuse (dtl 293–

294) ja vaidlustusmenetluse materjalide osas, mis sisaldavad kolmanda isiku vastuseid

hankijale (sõnumi ID 956916 ja 953822; dtl 139–292), keelas kaebajal nendega tutvuda

ja eemaldas kaebaja nende uurimiselt.

RHS § 114 lõikest 2 tulenevalt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHAD-s

esitatud tingimustele või isegi pakkuja antud selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata

tema pakkumuse vastavust RHAD-s esitatud tingimustele. RHAD „Vastavustingimused“

sätestavad, et pakkuja peab kinnitama, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule.

Kolmas isik on oma pakkumuses sellise kinnituse andnud. RHAD-s ei ole nõutud pakkumuse

TK punktile 11.1 vastavuse tõendamiseks täiendavate dokumentide esitamist. Kohtupraktikas

on leitud, et kui asjaomane seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab

pakkujate kinnitusi või nõuab nende asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid (Riigikohtu

19.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1464, p 16). Seetõttu on VAKO õigesti leidnud, et vaidlusaluse

hanke puhul ei olnud nõutav esitada lisadokumente ning hankija võis pidada piisavaks

pakkumuses pakkuja kinnituse esitamist, et tema pakkumus vastab RHAD-s nõutule.

Hankija on siiski pidanud vajalikuks kolmanda isiku pakkumuses toodud kinnitust täiendavalt

täpsustada, esitades riigihangete registri vahendusel kolmandale isikule küsimuse, kas viimane

saab pakkuda hanketingimustele vastavat kiudoptilist liini (ID 956916). Kolmas isik on

hankija küsimusele vastates sellise kinnituse andnud, esitades ka sisulise selgituse viitega

kasutatava optilise kaabli tootja spetsifikatsioonidele (mille kohaselt on kaabli maksimaalne

sumbuvus isegi parem, kui on TK-s nõutud) ja kinnitades, et ta tagab pakkumuse vastavuse

TK-s sätestatud sumbuvuse nõude tingimustele kõikides trassi lõikudes (dtl 287). Hankija ei

ole pidanud vajalikuks nõuda täiendavaid dokumente ning on pakkumuses sisalduvale

kinnitusele ja kolmanda isiku täiendavatele selgitustele tuginedes pakkumuse vastavaks

tunnistanud. Kuivõrd RHAD-s ei olnud sätestatud täiendavate dokumentide esitamise nõuet,

oli hankija selline tegevus ja seega ka kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine

kooskõlas RHS § 114 lõigetega 1 ja 2.

Ehkki ülaltoodust tulenevalt saab pakkumuse vastavaks lugeda juba kolmanda isiku kinnituse

põhjal, on VAKO täiendavalt analüüsinud ka küsimust, kas optilistele kiududele kehtestatud

tingimusele (TK p 11.1) vastavuse tõendamisel (ja vastavuse kontrollimisel) on asjakohane

tugineda optilise kaabli tootja spetsifikatsioonile, mis kinnitab kolmanda isiku pakkumuse

vastavust. VAKO leidis, et tootja spetsifikatsioonile tuginemine on muu hulgas asjakohane ja

tootja spetsifikatsioonile tuginemist ei saa pidada tingimusliku pakkumuse esitamiseks

kolmanda isiku poolt. Selle VAKO seisukohaga saab nõustuda. Kolmanda isiku pakkumuse

vastavus TK tingimustele oli seega nõuetekohaselt kinnitatud ja RHAD kohaselt ei olnud

hankijal kohustust nõuda pakkujalt mistahes täiendavate dokumentide esitamist. Kui kaebaja

leiab, et selliste dokumentide esitamine taoliste hangete puhul on igal juhul vajalik, tulnuks

kaebajal juhtida hankija tähelepanu sellisele vajadusele enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.

5(9)

3-25-2049

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Tele2 Eesti AS palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 30.07.2025 otsus ja

teha uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et praegusel juhul piisas üksnes pakkujate kinnitustest, et

hankija saaks hinnata pakkumuse vastavust TK-s sätestatule. Selleks et pakkumuse vastavuse

kontroll oleks kooskõlas RHS § 3 punktist 1 tuleneva kontrollitavuse printsiibiga, peab see

toimuma ka sisuliselt. Halduskohtu viidatud Riigikohtu lahend nr 3-19-1464 ei ole

asjakohane, kuna viidatud asjas oli vaidluse all küsimus, kas pakkumuse vastavuse

kontrollimiseks on piisav kinnitus spetsialisti olemasolu kohta. Seevastu praegusel juhul on

vaidluse all küsimus, kas pakkumus vastab väga spetsiifilistele TK-s sätestatud nõuetele.

Pealegi, ka viidatud lahendi punktist 16 tuleneb, et hankijal on voli otsustada, kas ta usaldab

pakkuja antud kinnitusi. Nagu halduskohtu otsuse põhjenduste punktist 22 tuleneb, asus

hankija praegusel juhul tegema täiendavat kontrolli. Järelikult leidis hankija, et kolmanda

isiku pakkumust tuleb täiendavalt kontrollida. Kaebaja arvates oli see täiendav kontroll aga

ebapiisav. VAKO ega ka halduskohus ei ole käsitlenud küsimust, kas kolmandal isikul on

üleüldse kavatsus ning võimalus kasutada viidatud tootja optilist kaablit. Nimelt olukorras,

kus kolmas isik pakub hanke raames teenust, kasutades lisaks enda kaablitele ka teiste

turuosaliste kaableid, ei piisa üksnes kaabli tootja spetsifikatsioonist. Tuleb kontrollida, kas

rendileandja tooted vastavad TK-s sätestatud nõuetele. Sealjuures ei piisa pelgalt tootja

kinnitusest, vaid tuleb kontrollida, millistele tehnilistele näitajatele ELASA optiline kaabel

vastab. ELASA kiupaari rendi tootetingimuste1 punkti 2.3 järgi on ELASA vahendusel

pakutava optilise kiu maksimaalne sumbuvus 1550 nm lainepikkuse korral 0,3 dB/km (dtl

108) ehk suurem kui hankija ette nähtud ja TK-s nõutud maksimaalne 0,24 dB/km. Järelikult

ei olegi ELASA poolt võimalik tagada ELASA renditoote kasutamisel madalamat sumbuvust

kui 1550 nm lainepikkuse korral 0,3 dB/km. Kaebaja on esitanud selle kinnitamiseks

täiendava tõendina ka e-kirjavahetuse ELASA-ga, kes on kinnitanud, et lõigul Saku–Viljandi–

Tartu on ELASA kaabli optilise kiu maksimaalne sumbuvus 1550 nm lainepikkuse korral 0,3

dB/km (dtl 124–126). Seega, sõltumata sellest, mida on kirjeldatud tootja spetsifikatsioonis,

on määravaks asjaolu, et ELASA on kinnitanud nii oma tootetingimustes kui ka eraldi e-

kirjaga, et nende optilise kaabli sumbuvus ei vasta TK-s sätestatud nõuetele. Järelikult

kinnitavad need tõendid, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta TK punktile 11.1 ja see tulnuks

tagasi lükata. Halduskohus jätnud kaebaja esitatud tõendid analüüsimata.

9. Haridus- ja Teadusministeerium palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastavuse kontrollimisel RHAD-st lähtumine on sedavõrd universaalne, et selle eitamiseks

praeguses hankes tuleks esile tuua kaalukad põhjendused. Praegu ei saa vaidlustada RHAD

tingimusi. Väljakujunenud õiguspraktika kohaselt järgis hankija siinses hankes RHAD

tingimusi kohaselt. Hankija poolt küsimuste küsimine ei muuda RHAD tingimusi ja sellest ei

saa järeldada, et kolmanda isiku pakkumus oleks mittevastav. Halduskohus on õigesti leidnud,

et kolmanda isiku ärisaladuse kaitse vajadus kaalub üles kaebaja huvi tutvuda asja

materjaliga. Kaebajale ega teistele kõrvalistele isikutele ei saa avaldada teavet kõikvõimalike

kaebuses esitatud oletuste ja arutluste sisulise tõele vastavuse kohta. Küsimus kolmanda isiku

kavatsusest ning võimalusest kasutada viidatud tootja kaablit ei ole RHAD-d arvestades

asjakohane ja on esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses. Ka selle küsimuse

käsitlemisel on kohus seotud asjaoluga, et ta ei saa avaldada kõiki materjale.

10. Telia Eesti AS palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1 Kättesaadav ka internetis: https://www.elasa.ee/tuup-ja-tootetingimused/

6(9)

3-25-2049

Halduskohtu viidatud Riigikohtu otsus nr 3-19-1464 on asjakohane ka siinses vaidluses (vt nt

ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2024 otsus nr 3-24-1566, p 12). Kolmas isik on esitanud

oma pakkumuse koosseisus tehnilise kirjeldusena isegi enam teavet kui RHAD-s nõutud ning

hankija on seda pakkumuse vastavuse ja edukuse hindamisel nõuetekohaselt kontrollinud.

Asjaolu, et hankija esitas kolmanda isiku pakkumuse kohta küsimusi, ei tähenda, et kolmanda

isiku pakkumus oleks olnud RHAD-le mittevastav või et selgituste küsimine oleks toonud

hankijale kaasa kohustuse teostada pakkumuste vastavuse kontrolli teisiti, kui RHAD ette

näeb. Pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist ei saa kaebaja nõuda, et hankija

kontrolliks pakkumuste vastavust muude dokumentide/tõendite alusel, mida hankija RHAD-s

ei nõudnud, rääkimata sellest, et hankija lükkaks tagasi pakkumuse, mis ei sisalda dokumenti,

mis kaebaja arvates tulnuks pakkumuses esitada, kuid mida hankija RHAD-s ei nõudnud.

Isegi kui kasutada teenuse osutamiseks osaliselt kolmandale isikule (alltöövõtjale) kuuluvaid

kaableid, toimub pakkumuse vastavuse kontroll igal juhul vastavalt RHAD-s sätestatule.

RHAD-s puudus nõue, mille kohaselt oleks tulnud kolmandate isikute ressursi kasutamise

korral esitada selle tehniliste tingimuste kohta täiendavaid tõendeid või dokumente.

Kaebuses esitatud väited kolmanda isiku pakkumuse mittevastavuse kohta ei ole õiged ka

sisuliselt. Tõene ei ole kaebaja väide, et ELASA renditoote kasutamisel ei ole võimalik tagada

1550 nm lainepikkuse korral madalamat sumbuvust kui 0,3 dB/km. ELASA tootetingimuste

kohaselt vastab valguskaabli kiud rahvusvahelisele standardile ITU-T G652-D. Vaidlust ei

ole, et sellisele standardile vastav kaabel vastab TK punkti 11.1. nõudele. Isegi kui ELASA on

mingil põhjusel oma tootetingimustes kehtestanud sumbuvusele leebema tingimuse kui TK-s

nõutu, ei muuda see fakti, et selline sõnastus ei välista kuidagi paremat sumbuvust.

Tootetingimustes kirjeldatu on maksimaalne ehk viimane võimalik sumbuvuse parameeter,

mitte püsiv muutumatu suurus. Tegelik sumbuvus ei tulene ainult teenusepakkuja

tingimustest, vaid sõltub reaalsetest asjaoludest, eelkõige aga kasutatavast kaablist, mille

tootja on standardist lähtuvalt lubanud sumbuvuseks 0,22 dB/km. Vale on ka kaebaja väide,

nagu oleks ELASA ise kinnitanud, et nende optiline kaabel ei vasta TK nõuetele. Sellist

kinnitust kaebaja esitatud tõendite hulgas ei ole. Asjaolu, et üks ELASA töötaja on öelnud, et

temale teadaolevalt ei ole kaabli kiu kromaatilist dispersiooni mõõdetud, ja on üksnes üldiselt

kinnitanud, et lubatakse tootetingimustele vastavat sumbuvust, ei saa kuidagi olla käsitatav

tõendina, mis välistaks praeguses hankes kehtestatud TK tingimustele vastava kiu pakkumuse

või tõendaks kolmanda isiku pakkumuse mittevastavust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Halduskohtu otsuses on tuginetud riigihangete registris avaldatud vaidlusaluse riigihanke

alusdokumendile „Vastavustingimused“, kuid kohtuasja toimikusse seda lisatud pole. Kuna

see dokument omab asja lahendamisel tähtsust, võtab ringkonnakohus selle asja materjalide

juurde.

12. Halduskohus piiras kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 2 kaebaja juurdepääsu VAKO

edastatud kolmanda isiku pakkumusele (dtl 293–294) ja vaidlustusmenetluse materjalidele

osas, mis sisaldavad kolmanda isiku vastuseid hankijale (sõnumi ID 956916 ja 953822; dtl

139–292). Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses halduskohtu sellele otsustusele vastu vaielnud.

Seetõttu järeldab ringkonnakohus, et kaebaja ei vaidlusta halduskohtu otsust toimikule

juurdepääsu piiramise osas (resolutsiooni punkt 2), vaid vaidlustab otsust üksnes osas, millega

halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda

(resolutsiooni punktid 3 ja 4).

7(9)

3-25-2049

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS §

201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

14. RHS § 114 lg 1 esimesest lausest ja lõikest 2 tuleneb, et hankija kontrollib pakkumuste

vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Praeguse riigihanke

alusdokumendis „Vastavustingimused“ on seoses pakkumuse esitamisega märgitud järgmist:

„Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimuste ülevõtmist.“ RHAD-s ei ole nõuet, et pakkumuse TK punktile 11.1 vastavuse

tõendamiseks tuleb esitada mingeid täiendavaid dokumente. Ringkonnakohus nõustub VAKO

ja halduskohtuga, et praeguses vaidluses on asjakohane Riigikohtu 19.12.2019 otsus nr 3-19-

1464. Nimetatud otsuses (punkt 16) leidis Riigikohus, et kui seadus ei sätesta teisiti, võib

hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab asjaolude kindlakstegemiseks

tõendeid; hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija

võimalusel neid usaldada ning kohtul ei ole ilma seadusliku aluseta õigust sekkuda hankija

kaalutlusõigusesse ning nõuda tõendi esitamist seal, kus hankija on õiguspäraselt otsustanud

piirduda pakkuja kinnitusega. Sama seisukohta on Riigikohus korranud 02.09.2025 otsuses nr

3-24-3485 (punkt 29), kus oli mh vaidluse all, kas pakkuja pakkumus vastab riigihanke

alusdokumentides sisalduvas tehnilises kirjelduses toodud nõuetele. Eelnevat arvestades

leidsid halduskohus ja VAKO õigesti, et siinses hankes võis hankija pidada piisavaks

pakkumuses pakkuja kinnituse esitamist, et tema pakkumus vastab RHAD-le, sh TK punktis

11.1 sätestatud tingimusele, ning hankija ei pidanud selles veendumiseks küsima

lisadokumente. Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, et hankija otsustas praegusel juhul

küsida kolmandalt isikult lisaküsimusi. Hankija võib seda teha selleks, et saada täiendavat

kindlust pakkumuse vastavuses hanketingimustele (vrd samas). Pelgalt lisaküsimuste

esitamine ei tähenda aga, et hankijal tekib kohustus kontrollida pakkumuse vastavust selliste

dokumentide alusel, mille esitamist RHAD ette ei näe.

15. Praegusel juhul küsis hankija TK punktis 11.1 nõutud tingimuse kohta kolmandalt isikult

lisaselgitusi. Hankija lähtus küsimuse esitamisel sellest, et ELASA on tootetingimustes

märkinud enda kiudoptilise liini puhul maksimaalseks sumbuvuseks 1550 nm lainepikkuse

korral 0,3 dB/km. Nagu VAKO oma otsuses selgitas, vastas kolmas isik, et standardile ITU-T

G.657.A1 (mis ühildub TK punktis 2 nimetatud standardiga ITU-T G.652) vastava optilise

kaabli (mida kasutab oma võrgus ka ELASA) tootja spetsifikatsiooni kohaselt on kaabli

maksimaalne sumbuvus 1550 nm lainepikkusel 0,22 dB/km (sõnumi ID: 956916). Kolmas

isik esitas ühtlasi viite tootja spetsifikatsioonile. Ringkonnakohtu hinnangul esitas kolmas isik

selle vastusega sisulised selgitused, mille alusel võis hankija põhjendatult olla veendunud, et

kolmanda isiku pakkumus vastab RHAD-le, sõltumata sellest, et ELASA on tootetingimustes

märkinud enda kiudoptilise liini puhul maksimaalseks sumbuvuseks 1550 nm lainepikkuse

korral 0,3 dB/km. Arvestades kolmanda isiku esitatud täpsustusi, ei olnud hankijal alust

eeldada, et kolmas isik ei oleks ilmselgelt võimeline täitma sõlmitavat hankelepingut.

Hankemenetluses on keskse tähtsusega põhimõte, mille kohaselt peab hankijatel olema

võimalus usaldada pakkujate kinnitusi ning tootjate väljastatud dokumente (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 12.08.2024 otsus nr 3-24-1566, p 12). Ringkonnakohus leiab, et vastupidist,

s.t asjaolu, et kolmanda isiku kasutatav ELASA kiudoptiline liin ei saa vastata TK punktis

11.1 nõutule, ei tõenda ka kaebaja kohtumenetluses esitatud e-kirjavahetus ELASA töötaja

RRga. Viimane on e-kirjas märkinud, et optilise kaabli kiu sumbuvust saavad nad lubada

vastavalt ELASA tootetingimustele: maksimaalne sumbuvus 1550 nm lainepikkuse 0,3

dB/km korral (dtl 124–126). ELASA veebilehe kohaselt on RR ELASA müügijuht2.

Kõnealune kirjavahetus puudutab kaebaja enda esialgset hinnapäringut ELASA-le ning RR

2 https://www.elasa.ee/meeskond/

8(9)

3-25-2049

kirja puhul on tegemist üldsõnalise ning kirjavahetuse kellaaegadest nähtuvalt viivitamata

saadetud vastusega. Selle kirjavahetuse põhjal ei ole tuvastatav, kas RR oli vastust esitades

teadlik, et seda võidakse kasutada ELASA ametliku seisukoha tõendamiseks küsimuses,

milline minimaalne sumbuvus on nende kaablites võimalik tagada.

16. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuses väite, et nii VAKO kui ka halduskohus ei ole

käsitlenud küsimust, kas kolmandal isikul on üleüldse kavatsus ja võimalus viidatud tootja

optilist kaablit kasutada. Asjakohane on vastustaja märkus, et kaebaja pole varasemas

menetluses seda asjaolu kahtluse alla seadnud, mistõttu on ka põhjendamatu kaebaja

etteheide, et halduskohus ja VAKO on selle küsimuse käsitlemata jätnud. Ringkonnakohus

leiab, et ka selles küsimuses oli praegusel juhul piisav pakkuja enda kinnitus ELASA kaabli

kasutamise kohta. RHAD-s ei olnud kehtestatud nõuet, et selle kohta tuleks esitada veel

mingeid lisadokumente. Kolmanda isiku esitatud pakkumuse alusel (dtl 304) ei olnud hankijal

alust eeldada, et kolmandal isikul ei ole tegelikult kavatsust või võimalust viidatud ELASA

kaablit kasutada. Lisavastuses on siiski esitatud ka link konkreetsele tootja spetsifikatsioonile.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebust ei rahuldata, jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda

kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)