3-23-2022/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2022

Haldusasi

I.R-i kaebus Keskkonnaameti 18.08.2023 keeldumise

peale anda nõusolek laiendada õuemaa kõlvikut sauna

püstitamise eesmärgil

Menetlusosalised

Kaebaja I.R , esindaja adv Kristjan Kers

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Kristiin Jääger

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.06.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.R-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 10.09.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.R-i apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 21.06.2024 otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse

põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.10.2025 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-2022

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.R on Vormsi vallas Rumpo külas asuva Paali kinnistu kaasomanik. Kinnistu asub

Vormsi maastikukaitseala Rumpo piiranguvööndis ning kuulub Väinamere loodus- ja linnuala

koosseisus Natura 2000 võrgustikku. Maaüksus asub kogu ulatuses ranna ehituskeeluvööndis.

Õuemaa kõlvik, millel on suvila, asub veekaitsevööndis.

2. I.R esitas 08.05.2023 Keskkonnaametile taotluse, milles palus muu hulgas anda nõusolek

Paali kinnistule sauna rajamiseks väljapoole senist õuemaad. Saun oleks ehitatud osaliselt

maa sisse ning seda kataks rohumaa. Keskkonnaamet jättis 08.06.2023 kirjaga taotluse

rahuldamata, kuna siinsel juhul ei rakendu uue hoone ehitamiseks ükski looduskaitseseaduse

(LKS) § 38 lg-s 4 või 5 toodud erand ja õuemaa kõlviku laiendamine sauna ulatuses pole

lubatud, kuivõrd see avaldab negatiivset mõju elupaigatüübile lood (6280*).

3. I.R esitas 20.06.2023 Keskkonnaametile taotluse anda nõusolek Paali kinnistul õuemaa

kõlviku laiendamiseks. Õuemaa kõlviku laiendamise korral ei laieneks LKS § 35 lg 4 p 1

kohaselt ehituskeeld olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää

veekaitsevööndisse.

4. Keskkonnaameti vastas 18.08.2023 kirjaga nr 7-9/23/9390-9 I.R-ile, et ei pea Paali

katastriüksuse õuemaa kõlviku laiendamist ja sinna sauna rajamist võimalikuks, kuna tegevus

on vastuolus Vormsi maastikukaitseala ja Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiga.

Paali maaüksusel on valdavas ulatuses inventeeritud Vormsi maastikukaitsealal ja Väinamere

loodusalal kaitstav elupaigatüüp lood (6280*). Olemasolevat õuemaad ümbritsev looelupaik

on küll võsastunud, kuid seda tuleb käsitada loopealse servaalana ning see omab endiselt

piisavalt taastamisväärtust. Vormsi maastikukaitseala kaitsekorralduskava näeb ette Rumpo

poolsaarel kadastike taastamise loopealseteks. Kaitsekorralduskava nimetab ehitamist

potentsiaalse ohutegurina loodude elupaigatüübile, kuna niidukooslusele ehitamine hävitab

ehitiste alla jääva koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle tulemusel halvendab

looduskaitselist väärtust. Lubatud on vaid olemasolevate ehitiste hooldustööd nõnda, et need

ei kahjustaks elupaigatüüpi. Lubatud ei ole püstitada uusi ehitisi, mis võivad kaitstavat

elupaigatüüpi kahjustada. Õuemaa laiendamine ning sinna uue hoone rajamine suurendab alal

esinevat inimkoormust ning avaldab seeläbi negatiivset mõju ala kaitse-eesmärkidele – hoone

alusel pinnal hävineb kaitstav kooslus täielikult, vajalik on ehitusmaterjalide alale transport ja

nende ladustamine, kasvab ala üldine kasutus- ja tallamiskoormus, vajalik on hoone

edaspidine hooldamine jms. Tegevuste tulemusel muutuvad kooslusele omased ökoloogilised

tegurid või hävivad need täielikult. Kaitstavale elupaigatüübile juba rajatud vundament tuleb

likvideerida, ala tuleb korrastada (sh paigutada eemaldatud pinnas endisele asukohale tagasi)

ja piirkonnale omane kaitstav kooslus lood peab saama ehitustegevusega kahjustatud alal

taastuda.

5. I.R esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada Keskkonnaameti

18.08.2023 otsus nr 7-9/23/9390-9 ning kohustada Keskkonnaametit andma nõusolek

laiendada Paali kinnistul õuemaa kõlvikut planeeritava sauna ulatuses.

6. Tallinna Halduskohus jättis 21.06.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Vaidlusalune keeldumine on menetlustoiming, millel pole regulatiivset toimet – sellega ei

tekitata kaebajale õigusi ega panda peale kohustusi.

Tulenevalt LKS § 14 lg 1 p-st 1 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta

2(9)

3-23-2022

katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet. Kaitstava loodusobjekti valitseja ei

kooskõlasta LKS § 14 lg-s 1 nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja

kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava

loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Sama on

sätestatud ka Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr 149 „Vormsi maastikukaitseala

kaitse-eeskiri“ (edaspidi määrus nr 149) § 6 lg-s 1. Riigikohus on selgitanud, et näiliselt

imperatiivsele sõnastusele vaatamata on LKS § 14 lg 2 ja asjaomase kaitse-eeskirja norm

kaalutlusõiguslikud sätted; neist sätetest ei tulene, et mistahes ebasoodne mõju kaitse-

eeskirjale õigustaks kuitahes intensiivset õiguste piirangut; pole võimalik määrata ka

universaalset künnist, millest alates muutub ebasoodne mõju kaitse-eesmärgi kahjustamiseks;

kaitse-eesmärgi kahjustamist ja õiguste riivet tuleb seetõttu omavahel kaaluda (Riigikohtu

halduskolleegiumi 28.03.2024 otsus nr 3-21-1370, p 16). Kõlvikute suurus mõjutab kaitse-

eesmärgi väärtust; seadusest ega kaitse-eeskirjast ei tulene absoluutset keeldu muuta kõlviku

suurust, kuid hinnata tuleb, kas kavandatav kasutus vähendab kaitstava elupaigatüübi väärtust

(samas, p 27).

Vastustaja on nõusoleku andmisest keeldumisel asjakohaselt lähtunud kavandatava kasutuse

mõjust elupaigatüübi lood (6280*) väärtusele. Vormsi maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on

mh kaitsta elupaigatüüpi lood (6280*). Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste liikide

elupaikade kaitse, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning loodusväärtuste

parem eksponeerimine loodushariduse eesmärgil. Rumpo piiranguvööndi kaitse-eesmärk on

rannikuelupaikade ja rannaniitude elustiku kaitse. Keskkonnaamet korraldas 29.05.2023 Paali

katastriüksusel täiendava inventuuri varasemate andmete (nii vanemate kui ka Metsaruum OÜ

esitatud andmete) õigsuse kontrollimiseks; inventuuri käigus hinnati Paali katastriüksuse eri

osades paiknevaid kooslusefragmente ja maaüksust ümbritsevat taastatud kooslust ning täideti

inventeerimise ankeedid; inventeeritud kooslus Paali katastriüksuse ümber vastab tänaseks

põhitunnuste poolest pigem loopealsele (6280*) kui kadastikule (5130); mullakiht loopealsel

on ca 20 cm paksune, domineerib lubjalembene madalakasvuline ja liigirikas taimestik, puu-

ja põõsarinde summaarne katvus on ca 20–30%; degradeerunud (võsastunud) ribasid Paali

katastriüksusel tuleb käsitada ümbritseva loopealse servadena, mille hetkeseisund on küll

kehvem ümbritsevast, aga samas osana tervikust omavad need endiselt piisavalt

taastamisväärtust. Seega on vastustaja tuginenud kõige hilisematele andmetele, võttes

seejuures arvesse ka kaebaja esitatud arvamust ning leidnud, et Paali katastriüksusel asuv

kooslus vastab pigem loopealsele (6280*). J-A. M arvamuses, millele tugineb kaebaja, on

märgitud, et tegemist on eemalviibija arvamusega, põhjalikum hinnang vajaks kindlasti kohal

käimist. Samas Keskkonnaamet on 29.05.2023 inventuuri korraldamisel käinud ka kohapeal,

mistõttu lähtub kohus inventuuriandmetest. Metsaruum OÜ eksperthinnangus puuduvad

viited, millisest metoodikast on lähtutud mõju hindamisel Natura 2000 alale. Samuti ei ole

eksperthinnangus kajastatud Natura standardandmebaasis toodud andmeid, mistõttu ei ole

üheselt selge, kas ka nimetatud andmete arvesse võtmisel oleks Metsaruum OÜ jõudnud

samale järeldusele.

Kuigi määrus nr 149 ei keela absoluutselt ehitustegevust, on vastustaja põhistanud, miks

sauna ehitamine Paali katastriüksusele vähendab oluliselt kaitstava elupaigatüübi lood

(6280*) väärtust. Nii on Keskkonnaamet 08.06.2023 kirjas selgitanud, et elupaigatüüpide

pindala ja seisundi eesmärgid kajastuvad konkreetsete alade kaitsekorralduskavades ning

Natura 2000 standardandmebaasis. Vaidlusaluses korralduses on märgitud, et Vormsi

maastikukaitseala kaitsekorralduskavas on ette nähtud Rumpo poolsaarel kadastike taastamine

loopealseteks; kaitsekorralduskava näeb kaitsekorraldusliku eesmärgina ette, et Väinamere

loodusalal Vormsil on väga esinduslikke loodusid vähemalt 60 ha, neist Vormsi

maastikukaitsealal 45 ha ning Väinamere hoiualal 15 ha. Vastuses kaebusele täpsustab

3(9)

3-23-2022

vastustaja, et standardandmebaasi kohaselt on Väinamere loodusala kaitse-eesmärk 2108 ha

loodude ja 914 ha kadastike kaitse; 01.11.2023 seisuga on Väinamere loodusalal inventeeritud

aga 1946 ha loodusid ning 1167 ha kadastikke. Kohtul puudub alus nendes andmetes kahelda.

Riigikohus on selgitanud, et loodusdirektiivi järgi ei ole välistatud igasugune negatiivne mõju

Natura alale, vaid negatiivne mõju ala terviklikkusele; ala terviklikkusele avalduva mõju

kindlaks tegemisel on keskne tähendus ala kaitse eesmärkidel (Riigikohtu halduskolleegiumi

28.11.2019 otsus nr 3-17-740, p 14). Siinsel juhul on vastustaja välja toonud, et Väinamere

loodusala kaitse-eesmärgid ei ole Natura standardandmebaasi kohaselt täidetud. Lisaks on

vastustaja 29.05.2023 inventuuri tulemusel leitud, et inventeeritud kooslus Paali maaüksuse

ümber vastab tänaseks põhitunnuste poolest pigem loopealsele (6280*), nn Avenetum-tüübile,

kui kadastikule (5130). Ka kaebaja tellitud eksperthinnangu kohaselt on kogu Paali kinnistu,

välja arvatud olemasoleva hoone alune maa, vanade (1999. a) andmete järgi Natura

elupaigatüüp lood (6280*). Eeltoodust tulenevalt on vastustaja toonud põhjendused, miks

kavandatava sauna rajamine omab olulist negatiivset mõju Natura 2000 ala terviklikkusele.

Vormsi maastikukaitseala kaitsekorralduskava kohaselt on ehitamine potentsiaalne ohutegur;

piiranguvööndis on ehitamine kaitseala valitseja nõusolekul lubatud, hoiualal on keelatud

kaitstava elupaigatüübi kahjustamine; niidukooslusele ehitamine hävitab ehitis(t)e alla jääva

koosluse, lõhub ala terviklikkust ning kõige selle läbi halvendab looduskaitselist väärtust (vt

kaitsekorralduskava, lk 99). Vastustaja on asjakohaselt viidanud Riigikohtu seisukohale, et

kaitstava elupaiga kahjustamiseks, mida loodusobjekti valitseja ei tohi lubada, ei ole põhjust

pidada tegevust, mille kahjuliku mõju intensiivsus ja ulatus on väga väike; siiski võib selline

mõju olla oluline, kui see järeldub elupaigatüübi haavatavusest või halvast seisundist,

tegevuse kumulatiivsest mõjust koos muude arengute ning alale mõju avaldavate tegevustega,

kaitse eesmärgi saavutamisel ilmnenud või tõenäoliselt ilmneda võivatest olulistest raskustest

või muudest sarnastest asjaoludest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.11.2019 otsus nr 3-

17-740, p 23). Siinsel juhul ei ole Natura 2000 kaitse-eesmärgid saavutatud. Samas on

Keskkonnaameti 29.05.2023 inventuuris leitud, et ka degradeerunud koosluseservadel suvila

vahetus ümbruses Paali maaüksusel on hea taastumise potentsiaal, kui teha vajalikud

taastamistööd. Eeltoodust lähtuvalt ei ole vastustaja teinud kaalutlusvigu ning on esitanud

vaidlusaluses keeldumises põhjendused, miks nõusolekut ei anta. Ühtlasi on ekslik kaebaja

väide, et planeeritava sauna ehitus ei kahjusta kinnistul asuvaid kooslusi.

Kaebaja õiguspärast ootust ei ole rikutud. Vastustaja on 14.08.2017 andnud tingimusliku

nõusoleku Paali katastriüksusel suvila projekteerimistingimuste andmiseks viisil, et uue suvila

püstitamine on lubatav Paali katastriüksusel väljaspool kaitstavat elupaigatüüpi. Seega ei ole

2017. a-l antud nõusolekut ehitada elupaigatüübile. Veelgi enam, nõusoleku andmine on

menetlustoiming, mis ei loo isikule õigusi ega kohustusi, veel vähem ehitusõigust. Ka ei

tulene kaebajale õiguspärast ootust Keskkonnaameti 20.02.2023 kirjast nr 7-9/23/3236-2,

kuivõrd sellega on antud nõusolek abihoone, mitte sauna ehitamiseks. Lisaks oli abihoone

kavandatud hoopis teise kohta.

Seoses kaebaja väitega ebavõrdsest kohtlemisest on vastustaja selgitanud, et Mäe kinnistule

ulatuv elupaigatüübi osa ei ole arvatud Natura 2000 võrgustikku ega Vormsi

maastikukaitseala koosseisu. Ka Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduselt nähtub, et Mäe

kinnistul ei ole Natura 2000 alast tulenevaid kitsendusi. Seega ei ole Paali kinnistu ja Mäe

kinnistu võrreldavas olukorras ning ebavõrdset kohtlemist ei esine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. I.R palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus.

4(9)

3-23-2022

Vaidlustatava otsuse puhul on tegemist haldusaktiga, mitte menetlustoiminguga, nagu kohus

ekslikult leidis. Seega on asjakohane esitada haldusakti tühistamise nõue.

Kohus on ebaõigesti hinnanud asjas esitatud inventuuriakte, lähtudes üksnes Keskkonnaameti

inventuurist ning jätnud arvestamata Metsaruum OÜ inventuuri. Metsaruum OÜ leidis, et õue

ja tee vaheline kadastik (sauna asukoht) on siiski pigem mõtteline osa õuealast ning seal ei saa

praeguse inventeerimise metoodika järgi eeldada ega määrata Natura elupaika; kogu Rumpo

poolsaare tipu poollooduslike koosluste vaates ei ole oluline ala kahjustatud ning väikesel

kinnistul mõningane inimtegevus ei kahjusta kooslust tervikuna; tänapäevaseid nõudeid ja

metoodikat kasutades oleks tee ja õuevaheline riba elupaigast välja eraldatud; tõenäoliselt

oleks jäänud elupaigaks määramata kogu Paali kinnistu, kuna tegemist on pisikese kinnistuga,

mille sihtotstarve on elamumaa ning millel asub reaalselt ka elamu. Jääb arusaamatuks, miks

soovis Keskkonnaamet siinsel juhul Metsaruum OÜ inventuuri üle kontrollida, kuigi tavaliselt

ta seda ei tee. Keskkonnaameti inventuur väidab, et inventeeritud kooslus Paali katastriüksuse

ümber vastab põhitunnuste poolest pigem elupaigatüübile lood (6280*), väide pole seega

esitatud tõsikindlalt. Loopealse servaalale ehitamine ei saa intensiivselt kahjustada ala kaitse-

eesmärke. Ka Pärandkoosluste Kaitse Ühingu esimees J-A. M leiab, et väike saun ei kahjusta

elupaika arvestataval määral. Järelikult on kaks eksperti samal arvamusel. Metsaruum OÜ

käis ka kohapeal. Kohus on välja toonud Keskkonnaameti paljasõnalised

inventeerimisandmed 01.11.2023 seisuga ning märkinud, et kohtul puudub alus nendes

andmetes kahelda. Kohus tohib aga tugineda üksnes tõenditele, mitte kahtluse puudumisele.

Kohus on tõendeid valesti hinnates jõudnud järeldusele, et planeeritav saun kahjustab Natura

elupaigatüüpi. 20 m2 suurune saun, mis on ehitatud maa alla ning mida katab rohumaa, ei

kahjusta kaitse-eesmärki sedavõrd intensiivselt, et see õigustaks kaebaja omandiõiguse riivet.

Sauna ehitamise käigus taastub lõpptulemusena rohkem loopealset kui seda oli varasemalt.

Siinse juhtumi puhul on oluline, et elamuhoone on juba olemas ning tegemist on 100%

elamumaaga. Lisaks on kohus jätnud osad asjaolud ja tõendid täielikult arvestamata (kaebaja

perekonna poolt ala hooldamine). Kohus on viidanud võimalikele taastamistöödele, kuid tekib

küsimus, kes neid teostaks, kui inimestel pole võimalik pesemisvõimaluste puudumise tõttu

kinnistul elada. Keskkonnaameti viide tallamis- ja inimkoormuse tõusule on pahatahtlik ning

eksitav, kuna kaebaja kinnistut läbib RMK matkarada, s.o Keskkonnaamet lubab piiramatut

tallamist.

Rikutud on kaebaja õiguspärast ootust ja õigust võrdsele kohtlemisele.

8. Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Õuemaa puhul on tegemist kõlvikuga ehk topograafilise nähtusega. Maa- ja Ruumiamet

kaardistab kõlvikuid ning muudab Eesti topograafia andmekogus nende piire vastavalt maa

looduslikule seisundile. Paali katastriüksusel on Maa- ja Ruumiamet õuemaa kõlviku

kaardistanud olemasoleva elamu ümber 733 m² ulatuses, mis kajastub ka 2023. a ja 2024. a

Eesti põhikaartidel. Isegi kui Keskkonnaamet saaks kaitseala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt

LKS § 14 lg 1 p 1 alusel anda nõusoleku laiendada õuemaa kõlvikut, peab LKS § 38 lg 4 p 1

rakendumiseks Maa- ja Ruumiamet kaardistama alale õuemaa kõlviku ja kandma selle

kõlvikukaardile. Kuid kui kõlvikut reaalselt looduses ei ole, siis ei saa Maa- ja Ruumiamet

seda ka kaardistada. Seega on õuemaa kõlviku laiendamise eelduseks õuemaa olemasolu

looduses ja selle kõlvikukaardile kandmine Maa- ja Ruumiameti poolt.

Ekslik on kaebaja arusaam, et Keskkonnaameti LKS § 14 lg 1 p 1 kohane nõusolek laiendada

õuemaa kõlviku piire tekitab talle õiguse ehitada saun. Õuemaa laiendamiseks nõusoleku

küsimisega soovitakse saavutada sama olukord, mille tarbeks väljaspool kaitseala, hoiuala,

5(9)

3-23-2022

püsielupaika või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit oleks vajalik korraldada

planeeringumenetlus ja saada nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks (LKS § 40 lg-d 3 ja

4). Nii nagu ei anna ehituskeeluvööndi vähendamise nõusolek automaatselt ehitusõigust, ei

saa seda anda ka nõusolek kõlviku laiendamiseks.

Seega ei ole LKS § 14 lg 1 p-s 1 sätestatud nõusolekul ega selle andmisest keeldumisel

regulatiivset toimet ning Keskkonnaameti keeldumine pole järelikult haldusakt.

Keskkonnaamet ei ole ühelgi juhul andnud nõusolekut ehituskeeluvööndis õuemaa kõlviku

moodustamiseks ebaseaduslike ehitiste seadustamise eesmärgil. Samuti ei ole Keskkonnaamet

andnud nõusolekuid ehituskeeluvööndis õuemaa kõlviku laiendamiseks eesmärgiga

võimaldada sinna uute ehitiste püstitamist.

Selgusetuks jääb, millistele „tänapäevastele nõuetele ja metoodikale“ tuginedes on Metsaruum

OÜ arvamuses jäetud kavandatava sauna asukoht Natura elupaigaks määramata ning leitud, et

sauna püstitamine Paali katastriüksusele ei kahjusta kooslust tervikuna. Poollooduslike

koosluste inventeerimise juhendi (2010) kohaselt tuleb loodusdirektiivi elupaigatüüpide

inventeerimisel lähtuda ala looduslikust seisundist, s.t sellest, mida inventeerimise hetkel on

võimalik looduses näha. Juhendi kohaselt ei arvestata elupaigatüübi määramisel ning elupaiga

esinduslikkust, struktuuri säilimist, säilimise eeldusi/tingimusi, taastamise võimalust ega

üldist looduskaitselist väärtust hinnates kinnistu piire ega katastriüksuse sihtotstarvet.

Kohtuotsuses on asjakohaselt välja toodud ka Metsaruum OÜ arvamuses märgitu, et tegemist

on eemalviibija arvamusega ning põhjalikum hinnang vajaks kindlasti kohal käimist.

Metsaruum OÜ inventuur ei ole oma sõnakasutuselt võrreldes Keskkonnaameti inventuuriga

tõsikindlam, konkreetsem ega vähem hinnanguline, kuna selles öeldakse samamoodi, et sauna

asukoht on pigem mõtteline osa õuealast. Kuna asjaomasel alal on taastamispotentsiaali, on

ebaõige väita, et seda ei saa üldse inventeerida elupaigatüübiks lood (6280*).

Natura standardandmebaas on avalik andmekogu, millega saab tutvuda ja sealt andmeid

vaadata veebilehel https://natura2000.eea.europa.eu/. Varasemates kohtuasjades ega ka

käimasolevas kohtuasjas ei ole elupaikade kohta esitatud ja registriandmetele tuginevaid

numbrilisi väärtusi seni kahtluse alla seatud. Andmed Väinamere loodusalal esinevate loodude

kohta pärinevad Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) Natura elupaikade andmestikust.

Väinamere loodusalal inventeeritud loodude kogupindala 1946 ha 01.11.2023 seisuga saadi

kartograafilisel teel kaardiprogrammis MapInfo, liites kokku üksikute elupaiga polügoonide

pindalad. Ka 16.09.2024 seisuga ei ole Väinamere loodusala eesmärk elupaigatüübi lood

(6280*) osas (2108 ha) saavutatud, kuna nende esinemine on inventeeritud 1898 ha ulatuses.

Kaebaja pere poolt ala hooldamisega seotud argumendid ei oma LKS § 14 lg 1 p-s 1 ja lg-s 2

sätestatud kaalutluse tegemisel tähtsust. Kohustus tagada kaitseala sihtkaitse- ja

piiranguvööndis või hoiualal olevatel või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivatel teedel

ja radadel päikesetõusust päikeseloojanguni inimeste juurdepääs kaitstavale loodusobjektile

tuleneb LKS § 15 lg-st 1, mitte Keskkonnaameti tegevusest. Tallamine pole piiramatu, vaid

kasutuses on teed ja rajad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et on apellatsioonkaebus põhjendamatu ning see tuleb jätta

rahuldamata.

10. Kaebaja soovib ehitada sauna temale kuuluvale Paali kinnistule asukohta, mis varasema

maakasutuse kohaselt ei olnud õuemaa. Vaidlustamata asjaolude kohaselt kasvas selles kohas

üsna tihe ja kõrge võsa, kuhu senist õuemaad ei olnud kaardistatud. Planeeritud sauna asukoht

6(9)

3-23-2022

oli ranna ehituskeeluvööndis (LKS § 38 lg 1 p 1). LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna

ehituskeeluvööndis ehitamine keelatud. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda

ainult LKS §-s 40 sätestatud menetluskorras, s.o asjaomase planeeringuga kohaliku

omavalitsuse algatusel. Toimikus ei ole andmeid, et Paali kinnistut puudutavas osas oleks

algatatud ehituskeeluvööndi vähendamise menetlust. Vastavalt LKS § 38 lg 4 p-le 1 ei laiene

ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää

veekaitsevööndisse. Kuna tegemist ei olnud olemasoleva elamu õuemaaga, oli sauna

püstitamine sellesse asukohta õigusvastane. See on tuvastatud ka Keskkonnaameti 15.05.2024

otsuses väärteoasjas nr 940023000245 ja Pärnu Maakohtu 07.08.2024 otsuses asjas nr 4-24-

1929, mille peale kaebaja esitatud kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus 01.10.2024 määrusega

menetlusse võtmata1.

11. Kaebaja eesmärk 20.06.2023 Keskkonnaameti poole pöördumisel oli tekitada alus

laiendada senist õuemaad, mis oleks kaasa toonud ehituskeeluvööndi vähenemise tema

kinnistul ning soovitud asukohta sauna püstitamise ühe eelduse tekkimise. Ringkonnakohus

leiab, et sellisel moel ehituskeeluvööndi vähendamine ei oleks kehtiva õigusega kooskõlas.

12. Õuemaana LKS § 38 lg 4 p 1 tähenduses tuleb käsitada õuemaa kõlvikut.

Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 2 p 11 kohaselt on kõlvik ühetaolise majandusliku kasutuse

ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. Kõlvikuid

kaardistab Maa- ja Ruumiamet vastavalt maa looduslikule seisundile ja majanduslikule

kasutusele, s.o sisuliselt on tegemist looduses oleva faktilise olukorra fikseerimisega (vt

ruumiandmete seaduse §-d 63 ja 66, MaaKatS § 2 p 11 ja § 131 ning keskkonnaministri

14.08.2018 määrusega nr 30 (edaspidi määrus nr 30) kehtestatud katastriüksuse

moodustamise kord). Määruse nr 30 § 40 lg 3 p 4 kohaselt kantakse katastri kõlvikukaardile

Eesti topograafia andmekogu topograafiliste nähtuste põhipindobjektidena õuemaa kõlvikuna

eraõue ja tootmisõue põhipindobjekt. Keskkonnaministri 20.12.2013 määruse nr 76

„Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“

(edaspidi määrus nr 76) § 26 lg 1 sätestab, et nähtusklassi õu kuuluvad hoonete juurde

kuuluvad alad või tootmisalad. Õue üheks tüübiks on eraõu – eluhoonete või ühiskondlike

hoonete juurde kuuluv ala (määruse nr 76 § 26 lg 2 p 1). Hoone on eraõuega kattuv pindobjekt

– põhipindadest sõltumatu objekt, mis kattub põhipindobjektiga (määruse nr 76 § 16 lg 7 p 2,

§ 33 lg 3 p 1).

13. Õue ehk hoovina käsitatakse tavatähenduses hoone vahetusse lähedusse jäävat (mitme

hoone puhul üldjuhul nende vahelist) tihedamas ja privaatsemas inimkasutuses olevat ala, kus

võivad olla teerajad, väikeobjektid, peenrad, põõsad, viljapuud jne. Kuna õuemaa ulatuse

määratleb hoonete juurde kuuluva ala tegelik kasutus, võib see aja jooksul ka muutuda.

Ehituskeeluvööndis tohib see siiski toimuda üksnes muul viisil kui uue ehitise püstitamisega.

Kui hoonete juurde kuuluva ala tegelik kasutus on laienenud, võib ka tekkida sellele alale

ehitamise võimalus LKS § 38 lg 4 p 1 tingimustel.

14. Siinse asja materjalidest ei nähtu, et Paali kinnistul olemasoleva elamu õuemaa oleks juba

enne sauna ehitamise alustamist olnud laienenud alale, kuhu kaebaja soovis sauna püstitada.

Seega ei saa tõusetuda küsimust sellest, kas sellele alale võib nüüd LKS § 38 lg 4 p 1 järgi

ehituskeeld mitte laieneda, kuna maa tegelikuks kasutuseks polnud kujunenud õuemaa ning

seda ei olnud Maa- ja Ruumiamet kaardistanud ega saanudki kaardistada eraõuena. Igal juhul

ei anna ka ebaseaduslikult rajatud vundament alust kaardistada seda praegu õuemaaks.

Ehitise, sh vundamendi rajamine oli õigusvastane LKS § 14 lg 1 p 1 rikkumise tõttu, kuna

1 Ringkonnakohtule kättesaadav kohtute infosüsteemist, andmed on pooltele kui väärteomenetluses osalenutele

teada.

7(9)

3-23-2022

Keskkonnaamet kui Vormsi maastikukaitseala ning Väinamere hoiuala valitseja polnud enne

ehitamist andnud nõusolekut laiendada õuemaa kõlvikut. Seda on selgitatud ka Riigikogu

menetluses olevas SE 612 seletuskirjas2: sageli ehitatakse väljaspool ehituskeeluvööndit

asuva elamu juurde uued hooned ehituskeeluvööndisse ka väljaspoole õuemaad, mille järgselt

hoonete ümber kujunenud/laienenud ja seejärel kõlvikuna põhikaardile kantud õuemaa

seadustab sellise, algselt ebaseadusliku ehitise. Maa- ja Ruumiamet ei tohi arvestada kande

tegemisel õuemaa kõlviku laiendamist, mille omanik on korraldanud seadusest tulenevat

keelunormi (LKS § 14 lg 1, § 38 lg 3) rikkudes, kui kande tegemise tulemusena peaks algselt

ebaseaduslik ehitis muutuma LKS § 38 lg 4 p 1 toimel seaduslikuks. Seadus ei näe ette

ebaseadusliku ehitise sellisel viisil seadustamist.

15. LKS § 14 lg 1 p 1 sätestab, et kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta

katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet. Kuna Paali kinnistu asub Vormsi

maastikukaitseala Rumpo piiranguvööndis ning kuulub Väinamere loodus- ja linnuala

(hoiuala) koosseisus Natura 2000 võrgustikku, vajas õuemaa kõlviku laiendamine LKS § 14

lg 1 p 1 järgi Keskkonnaameti kooskõlastust.

16. Oluline on kindlaks teha, kelle ja millist tegevust on LKS § 14 lg 1 p 1 mõeldud

reguleerima. Ringkonnakohus leiab, et sätte eesmärk on looduse ja väärtusliku

looduskeskkonna kaitsmiseks säilitada selles sättes loetletud kaitstavatel loodusobjektidel

seniseid tingimusi ning lubada nende inimtegevusest põhjustatud muutmist üksnes

Keskkonnaameti eelneva kontrolli all. Muu hulgas tähendab see, et omanik ei tohi LKS § 14

lg 1 p-s 1 loetletud kaitstaval loodusobjektil laiendada senist õuemaad ilma Keskkonnaameti

eelneva nõusolekuta. Kehtiv seadus ei reguleeri otsesõnu avaliku võimu poolt sellist tegevust

nagu katastriüksuse kõlvikute piiride muutmine ja katastriüksuse kõlviku sihtotstarbe

muutmine. Kõlvikutele ei määrata piire, vaid kõlvik on maa looduslik seisund ja majanduslik

kasutus, millel looduses esineva kuju kaardistab ja pindala arvutab Maa- ja Ruumiamet, tehes

Eesti topograafia andmekogu andmete alusel kande katastri kõlvikukaardile (MaaKatS § 131

lg 1, määruse nr 30 § 33). Maaregistri koosseisu kuuluv kõlvikute andmebaas sisaldab üksnes

kõlvikute pindalasid (MaaKatS § 9 lg 2 p 11, määruse nr 30 § 38 lg 4). Katastrikaardile

kantakse üksnes katastriüksuse piirid (MaaKatS § 11 lg 3) ning „kõlvikute piiride“ sinna

kandmise toimingut õigusaktid ette ei näe. Määruse nr 30 § 40 alusel kantakse eraõue

põhipindobjekt õuemaa kõlvikuna katastri kõlvikukaardile. Samuti ei määrata kõlvikutele

eraldi sihtotstarbeid, vaid sihtotstarve on katastriüksusel (MaaKatS § 2 p 9 ja § 18).

Põhipindobjekti kuju ja pindala järgi on küll võimalik välja selgitada looduses kõlviku

„piiride“ kulgemist. Neil kaalutlustel tuleb LKS § 14 lg 1 p-i 1 sisustada selliselt, et see

kehtestab keelu kinnisasja omanikule ilma Keskkonnaameti eelneva nõusolekuta võtta

haritava maa, loodusliku rohumaa, metsamaa ja muu maa kõlvikuid kasutusele õuemaana;

samuti keelu Maa- ja Ruumiametile teha selle sättega hõlmatud maa-alal katastri

kõlvikukaardile kõlvikute kuju ja pindalasid muutvaid kandeid ilma Keskkonnaameti

nõusolekuta.

17. Juhul kui omanik plaanib LKS § 14 lg 1 p-s 1 loetletud kaitstaval loodusobjektil laiendada

senist õuemaad ehitise püstitamise eesmärgil, tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas selline

tegevus pole keelatud mõnel muul alusel. Olukorras, kus alal on LKS § 38 kohaselt ranna või

kalda ehituskeeld, ei ole Keskkonnaametil eesmärgipärane asuda kaaluma LKS § 14 lg 1 p 1

järgse nõusoleku andmist enne, kui LKS §-s 40 sätestatud menetluskorras on kohalik

omavalitsus algatanud ehituskeeluvööndi vähendamise. Selles menetluses peab

2 Looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadus 612 SE. Eelnõu - Riigikogu.

8(9)

3-23-2022

Keskkonnaamet LKS § 40 lg 3 kohaselt nagunii otsustama nõusoleku andmise

ehituskeeluvööndi vähendamise kohta. Muu hulgas seetõttu, et LKS § 14 lg 1 p 1 ja § 40

alusel kaalutavad asjaolud võivad osaliselt kattuda, on otstarbekas otsustada nõusoleku

andmine nende sätete alusel ühekorraga. Olukorras, kus Keskkonnaamet on eespool toodud

kaalutlustel põhjendatult ümber lükanud kaebaja eksliku eelduse, et Keskkonnaameti LKS §

14 lg 1 p 1 kohane nõusolek laiendada õuemaa kõlviku piiride oleks tekitanud kaebajale

õiguse ehitada saun, olnuks põhjendatud jätta nõusolek andmata sellele kaalutlusele tuginedes.

Olukorras, kus pole üldse teada, kas ehituskeeluvööndi vähendamine võib olla realistlik, oleks

ka nõusoleku andmine jäänud eesmärgituks ja tagajärjetuks ning tekitanud asjaosalistes

üksnes segadust ja suurendanud nende vastuolulise või õigusvastase tegevuse ohtu. Nõusoleku

andmise otsustamisel tuleb teatud juhtudel kaaluda ka Natura eelhindamise ja kavandatava

tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluse korraldamist (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 7 p 4, Riigikohtu halduskolleegiumi

28.11.2019 otsus asjas nr 3-17-740, p-d 14 ja 19), mis võib osutuda koormavaks ning asjatuks

juhul, kui ehituskeeluvööndi vähendamist ei algatata. Nõusoleku võib anda, kui

Keskkonnaamet on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt ala terviklikkust

ega kaitse eesmärki (KeHJS § 29 lg 2, LKS § 14 lg 2).

18. Eeltoodud kaalutlustel ei olnud kaebajal subjektiivset õigust nõuda, et Keskkonnaamet

annaks LKS § 14 lg 1 p 1 alusel nõusoleku, ilma et ehituskeeluvööndit oleks eelnevalt

vähendatud. Kaebajal ei olnud võimalik soovitud nõusolekut saada ja kohus ei saaks

kohustada Keskkonnaametit säärast nõusolekut andma. Kuna Keskkonnaameti keeldumisega

ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus

muudab selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi, jättes kohtuotsuse resolutsiooni muutmata

(HKMS § 200 p 4).

19. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude

vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole

esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, jäävad menetlusosaliste menetluskulud

ringkonnakohtus nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)