2-24-116896/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedkorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi
Legislator headnote
AI generated2-24-116896/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. september 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-116896
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi
E S vastu võla nõudes
5995.93 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing,
registrikood 11542046);
hageja lepinguline esindaja M T (e-post: xxx);
kostja E S (isikukood xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hageja B2 Impact osaühingu (endise nimega OK Incure osaühingu, registrikood
11542046) hagi E S (isikukood xxx) vastu põhivõla 4999.90 eurot, intressi 805.51 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivise 160.52 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot
väljamõistmiseks rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud
puuduvad.
Edasikaebamise kord
Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni
korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.
Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta
selle lahendamist istungil.
2-24-116896
I Hageja nõue ja seisukohad
1. Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi
E S vastu võla nõudes.
Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 4999.90 eurot, intressi 805.51 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivised 160.52 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, riigilõivu 595 eurot ja viivise
väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni
menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud
seadusjärgses viivisemääras.
Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx vahel 18.01.2019 sõlmitud krediidileping.
Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ütles xxx lepingu 18.03.2024
üles. xxx loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidiandja kontrollis
isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal (vt hagiavalduse lisa 17) ja
maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud
ühtegi maksehäiret (vt hagiavalduse lisa 18). Lisaks lähtus krediidiandja sissetulekute ja
kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Kostja täitis krediidiandja
iseteeninduses ankeedi, mille märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot (employee
income), kohustusi kostja ei märkinud ning kostjal puudusid ülalpeetavad. Kostja esitatud ja
krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides (kostja taotlus + maksehäire registri
tõend + telefonivestlus) leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja selle tulemusena
sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma.
Hageja lisab, et kostja ja krediidiandja vahel on krediidileping sõlmitud 2019. a, seega on
krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise 2019. a. kehtinud krediidiandja
sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. 5-6 aastat tagasi kehtisid krediidiandjate jaoks
krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega, seega on mõeldamatu
kohandada täna kehtivaid nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele.
Hageja toob välja, et juhul kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis hageja ümberarvestatud nõude kohaselt on kostja oma
nõude krediidiandjale täitnud. Hagiavalduse kohaselt on kostja kasutanud laenuandja poolt
võimaldatud laenulimiiti kokku summas 13 753 eurot ja kostja on krediidilepingu raames
teostanud tagasimakseid kokku 15 554.45 eurot.
II Kostja vastuväited ja seisukohad
2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul puuduvad kostja ja OK Incure osaühingu vahel
lepingud, mistõttu ei ole hageja nõuded kehtivad. Kostja on kõik hageja nõuded tema vastu
tagasi lükanud.
III Kohtu põhjendused
3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte
esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
2-24-116896
TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja
vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma
nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele
tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,
täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise
esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise
kohta.
TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui
pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on
tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
4. Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi
E S vastu võla nõudes.
5. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud
järgmiste eelduste osas:
krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);
krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);
leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise
ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt
eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);
tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on
toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS
§ 404 lg 21);
lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse
määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks
tehtavate maksete kogusumma kohta;
lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse
või on võlaarvestuses arvestatud);
krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;
viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;
kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);
kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras
võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma
katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste
katteks;
lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;
tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);
xxx on loovutanud nõude kostja vastu B2 Impact osaühingule (endine nimi OK Incure
osaühing).
Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise
põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis
analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud
teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.
2-24-116896
Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal (vt
hagiavalduse isa 17) ja maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastas, et lepingu sõlmimise
ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret (vt hagiavalduse lisa 18). Lisaks lähtus krediidiandja
sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Kostja täitis
krediidiandja iseteeninduses ankeedi, mille märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot
(employee income), kohustusi kostja ei märkinud ning kostjal puudusid ülalpeetavad. Kostja
esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides (kostja taotlus +
maksehäire registri tõend + telefonivestlus) leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja
selle tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma.
KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta
kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu
kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto
väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema
krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid
andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu
pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud
päringutest ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu tarbija sissetulekute ega kohustuste ega
väljaminekute suurus. Kohus on seisukohal, et krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha
lepingu sõlmimisel kostja sissetulekute ja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi.
Hageja lisab, et kostja ja krediidiandja vahel on krediidileping sõlmitud 2019. a, seega on
krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise 2019. a. kehtinud krediidiandja
sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. 5-6 aastat tagasi kehtisid krediidiandjate jaoks
krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega, seega on mõeldamatu
kohandada täna kehtivaid nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele.
Kohus selgitab, et VÕS § 403⁴, mis reguleerib vastutustundliku laenamise põhimõtte
rakendamist jõustus juba 21.03.2016.
Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses
ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks
VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja
tagasimaksed uuesti määrama. VÕS §-s 94 sätestatud määr oli 0% kuni 31.12.2022.
Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. Hageja toob välja, et
ümberarvestatud nõude kohaselt on kostja oma nõude krediidiandjale täitnud. Hagiavalduse
kohaselt on kostja kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 13 753
eurot ja kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku 15 554.45 eurot.
7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste
kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2-24-116896
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses
kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude
kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174
lg 2).
Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja
kanda.
TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline
suurus kindlaks määrati.
9. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kostja menetlusdokumentidest ei nähtu, et ta oleks menetluskulusid kandnud, mistõttu määrab
kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
/digitaalselt allkirjastatud/
Merike Varusk
kohtunik