2-24-116896/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-116896

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi

E S vastu võla nõudes

5995.93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing,

registrikood 11542046);

hageja lepinguline esindaja M T (e-post: xxx);

kostja E S (isikukood xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hageja B2 Impact osaühingu (endise nimega OK Incure osaühingu, registrikood

11542046) hagi E S (isikukood xxx) vastu põhivõla 4999.90 eurot, intressi 805.51 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 160.52 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot

väljamõistmiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

2-24-116896

I Hageja nõue ja seisukohad

1. Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi

E S vastu võla nõudes.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 4999.90 eurot, intressi 805.51 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 160.52 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, riigilõivu 595 eurot ja viivise

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni

menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx vahel 18.01.2019 sõlmitud krediidileping.

Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ütles xxx lepingu 18.03.2024

üles. xxx loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidiandja kontrollis

isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal (vt hagiavalduse lisa 17) ja

maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud

ühtegi maksehäiret (vt hagiavalduse lisa 18). Lisaks lähtus krediidiandja sissetulekute ja

kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Kostja täitis krediidiandja

iseteeninduses ankeedi, mille märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot (employee

income), kohustusi kostja ei märkinud ning kostjal puudusid ülalpeetavad. Kostja esitatud ja

krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides (kostja taotlus + maksehäire registri

tõend + telefonivestlus) leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja selle tulemusena

sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma.

Hageja lisab, et kostja ja krediidiandja vahel on krediidileping sõlmitud 2019. a, seega on

krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise 2019. a. kehtinud krediidiandja

sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. 5-6 aastat tagasi kehtisid krediidiandjate jaoks

krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega, seega on mõeldamatu

kohandada täna kehtivaid nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele.

Hageja toob välja, et juhul kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis hageja ümberarvestatud nõude kohaselt on kostja oma

nõude krediidiandjale täitnud. Hagiavalduse kohaselt on kostja kasutanud laenuandja poolt

võimaldatud laenulimiiti kokku summas 13 753 eurot ja kostja on krediidilepingu raames

teostanud tagasimakseid kokku 15 554.45 eurot.

II Kostja vastuväited ja seisukohad

2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul puuduvad kostja ja OK Incure osaühingu vahel

lepingud, mistõttu ei ole hageja nõuded kehtivad. Kostja on kõik hageja nõuded tema vastu

tagasi lükanud.

III Kohtu põhjendused

3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

2-24-116896

TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise

kohta.

TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

4. Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi

E S vastu võla nõudes.

5. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



xxx on loovutanud nõude kostja vastu B2 Impact osaühingule (endine nimi OK Incure

osaühing).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud

teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

2-24-116896

Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal (vt

hagiavalduse isa 17) ja maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastas, et lepingu sõlmimise

ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret (vt hagiavalduse lisa 18). Lisaks lähtus krediidiandja

sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Kostja täitis

krediidiandja iseteeninduses ankeedi, mille märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot

(employee income), kohustusi kostja ei märkinud ning kostjal puudusid ülalpeetavad. Kostja

esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides (kostja taotlus +

maksehäire registri tõend + telefonivestlus) leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja

selle tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma.

KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud

päringutest ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu tarbija sissetulekute ega kohustuste ega

väljaminekute suurus. Kohus on seisukohal, et krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha

lepingu sõlmimisel kostja sissetulekute ja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi.

Hageja lisab, et kostja ja krediidiandja vahel on krediidileping sõlmitud 2019. a, seega on

krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise 2019. a. kehtinud krediidiandja

sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. 5-6 aastat tagasi kehtisid krediidiandjate jaoks

krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega, seega on mõeldamatu

kohandada täna kehtivaid nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele.

Kohus selgitab, et VÕS § 403⁴, mis reguleerib vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamist jõustus juba 21.03.2016.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja

tagasimaksed uuesti määrama. VÕS §-s 94 sätestatud määr oli 0% kuni 31.12.2022.

Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. Hageja toob välja, et

ümberarvestatud nõude kohaselt on kostja oma nõude krediidiandjale täitnud. Hagiavalduse

kohaselt on kostja kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 13 753

eurot ja kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku 15 554.45 eurot.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2-24-116896

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja

kanda.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

9. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kostja menetlusdokumentidest ei nähtu, et ta oleks menetluskulusid kandnud, mistõttu määrab

kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik