2-25-107963/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-107963

Tsiviilasi

Moneyzen OÜ hagi Q.U vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1069,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Moneyzen OÜ, registrikood 12541882;

lepinguline esindaja Jana Loemaa;

kostja Q.U, isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Moneyzen OÜ hagi Q.U vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja kostjalt Q.U hageja Moneyzen OÜ kasuks poolte 24.01.2024

sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L241003443 alusel põhivõlg 739,96 eurot,

intress 95,38 eurot, haldustasu 4,90 eurot, võlamenetlustasud 35 eurot ja

perioodil 24.10.2024 kuni 25.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 31,89

eurot.

3. Mõista välja kostjalt Q.U hageja Moneyzen OÜ kasuks viivis kokkulepitud

määras 0,06% päevas tasumata põhivõla jäägilt alates 26.04.2025 kuni

põhivõla tasumiseni.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 280

eurot.

4.3. Välja mõista kostjalt Q.U hageja Moneyzen OÜ kasuks menetluskulude

katteks 280 eurot.

4.4. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht J. Liivi 4, 50409 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning

selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Veski 32, 50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või

on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja ja 24.01.2024 tarbijakrediidilepingu nr

L241003443, millega hageja andis kostjale laenu 1000 eurot ja kostja kohustus selle

tagastama koos kõrvalkuludega. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 50,35% aastas.

Hageja kontrollis kostja puhul laenu teenindamiseks vajaliku regulaarse sissetuleku

olemasolu Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ning konto väljavõttest, olemasolevaid

kohustusi, kehtivate maksehäirete puudumist Creditinfo andmebaasist. 24.01.2024

tehtud Creditinfo päring näitas, et isikul puudusid lõpetatud või kehtivad maksehäired.

Laenutaotlusega koos esitas kostja kahe pangakonto väljavõtted. Laenutaotluse

hindamisel tugines hageja sellele, et isiku keskmine sissetulek oli 695,13 eurot kuus,

arvestades nii tööandjalt saadud tasu kui ka Töötukassa toetusi. Kostja teatas ühest

krediidikohustusest, mille igakuine makse oli 35,63 eurot. Hageja kontrollis kostja

esitatud andmeid tema pangakonto väljavõttelt. Kostja majapidamiskuludeks arvestas

hageja 519,00 eurot kuus. Kostjal puudusid ülalpeetavad ja ta elas üksi.

Hageja esitas kostjale kohustusliku lepingueelse teabe, samuti tuvastas hageja kostja

isiku. Hageja on laenusumma kostjale välja maksnud.

Kostja ei täitnud oma maksekohustusi vastavalt maksegraafikule ja sattus võlgnevusse

nelja järjestikuse graafikujärgse maksega. Hageja on korduvalt edastanud kostjale tasuta

ja tasulisi meeldetuletusteateid tähtaegselt tasumata kohustuste kohta. 03.02.2025

edastas hageja kostjale tema poolt antud elukoha aadressile, e-posti kui ka SMS-i

saatmise teel teate edastamisel kirjaliku hoiatuse laenulepingu ennetähtaegseks

lõpetamiseks ning andis kostjale kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega üles öelda leping selle tasumata jätmise korral. 20.02.2025

ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles, teavitades kostjat kohustusest tasuda

laenulepingu järgne nõue. Laenulepingu ülesütlemise seisuga jättis kostja tasumata 4

järjestikkust igakuist makset.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt

kättetoimetamisportaali kaudu 24.05.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud, seega loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse

tegemist. TsMS § 407 lg 4 ei välista tagaseljaotsuse tegemist tarbijakrediidilepingust

tulenevas vaidluses. TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 loetletud tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid asjaolusid ei esine. Eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks on seega täidetud.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille

kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu

tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal

algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p

12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12).

Hageja on kostja vastu esitanud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. VÕS § 4034 lg 1

sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm,

24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada

laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50

lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid

täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p

29.3).

Kohus on seisukohal, et hageja on hagiavalduses põhjendanud, et krediidiandja on

kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järginud seadusest tulenevaid kohustusi ning

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tarbijakrediidileping ei ole tühine krediidi

kulukuse määra tõttu ega muul alusel.

Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 739,96 eurot, intressi 95,38 eurot, haldustasu 4,90 eurot, võlamenetlustasu 35

eurot perioodil 24.10.2024 kuni 25.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 31,89 eurot

ning edasiulatuva viivise kokkulepitud määras 0,06% päevas alates hagiavalduse

esitamisest 25.06.2025 kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja menetluskulud on taotluse järgi 280 eurot riigilõivu eest. Riigilõivu tasumise

kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik