1-11-13233/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-13233

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2012 Tallinn

Kriminaalasja number

1-11-13233 (11230109835)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Kriminaalasi

P.Z süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

Lühimenetlus

Prokurör

Veera Kremez

Süüdistatav

P.Z

ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub,

elukoht: XXX,

tõkend: elukohast lahkumise keeld 15.08.2011

Varasem karistatus:

Harju Maakohtu 03.05.2010 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 ja

§ 22 lg 3 järgi vangistus 4 kuud, vabanes pärast karistuse

kandmist 03.09.2010.

Väärteokorras karistatud 22-l korral

Kaitsja

Advokaat Toomas Bekker

RESOLUTSIOON

1. P.Z süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta P.Z ´le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2

(kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva P.Z suhtes kohaldamata, jättes selle täies

ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et P.Z temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6

(kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg

1 ettenähtud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustuse Tallinna Vangla Harju

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu

mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada P.Z järgima katseajal kontrollnõudeid:



elada alalises elukohas: XXX,



ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju

Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,



alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,



saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks,



saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada heastada kuriteoga tekitatud ja temalt välja mõistetud

kahju täies ulatuses katseaja jooksul.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.01.2012.

7. P.Z suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

8. P.Z ´lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 15 (viisteist) euro senti, mis tuleb

KrMS § 180 lg 3 alusel 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes

osades 23 (kakskümmend kolm) euro ja 3 (kolm) euro sendi kaupa kuus tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P.Z , 1-11-

13233, kaitsjatasu“.

9. P.Z ´lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1

alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3

alusel 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 43

(nelikümmend kolm) euro ja 50 (viiskümmend) euro sendi kaupa kuus tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „P.Z , 1-

11-13233, sundraha“.

10. P.Z ´lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel kaitsjale

kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) euro senti, mis tuleb

30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga

2800049777, märkides selgitusena „P.Z , 1-11-13233, koopiate tegemise kulu“.

11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded

ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. KP esitatud tsiviilhagi 780 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja §

1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista P.Z ´lt KP kasuks 780 (seitsesada kaheksakümmend)

eurot, milline summa tuleb tasuda KP arveldusarvele xxxx X pangas.

13. Asitõend: kannatanu korterisse jäetud poolsaapad, mis on tagastatud süüdistatavale, jätta

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule P.Z ’le.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa

kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

P.Z süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise

(03.05.2010 karistati teda Harju Maakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 22 lg 3 järgi),

17.07.2011, viibides korteris asukohaga XX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil võttis ära /varastas/ KP’le kuuluvat vara, nimelt: mobiiltelefoni Nokia 5230

väärtusega 146 €, mobiiltelefoni koti väärtusega 10 €, meened Mallorcalt väärtusega 10 €,

sularaha 50 €, videokaamera Sony väärtusega 300 €, botased Nike ilma materiaalse väärtuseta,

päikeseprillid väärtusega 5 €, ehted kullast (suured kõrvarõngad väärtusega 77 €, roosat värvi

kiviga kõrvarõngad väärtusega 51 €, rist väärtusega 6 €) kokku väärtuses 134 €, ehted hõbedast

(3 sõrmust väärtusega 10 €, kaelakett väärtusega 7 €) kokku väärtuses 17 €, kaelaehe metallist

(oranži värvi) väärtusega 13 €, jaki, millel oli trükk ,,B4H SLEEPWELL By Hilding Baltic,

väärtusega 95 €, kokku asju väärtuses 780 €.

Seega pani P.Z oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, s.o KarS § 199 lg 2

p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav P.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega

lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on

põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega

tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

19.07.2011 ja 24.08.2011 koostatud kannatanu KP ülekuulamisprotokolli kohaselt

17.07.2011 kella 08.00 paiku läks ta koos sõbranna BU’ga (tel:xxxxxxxx) Tallinnas Sauna 1

asuvasse baari Blub. Sai seal tuttavaks P.Z 'ga (nime sai hiljem teada), kellega koos lahkusid

baarist kella 17.30 paiku. Umbes 18.30 paiku jõudsid kõik kolmekesi kannatanu juurde XX.

Sõbranna lahkus u 21.00 paiku kannatanu juurest, P.Z oli veel seal ja ei maganud. 22.10 paiku

kannatanu ärkas ja siis enam P.Z-i ei olnud. Kannatanu avastas, et ära oli varastatud:

mobiiltelefon Nokia 5230 (imei xxxxxxxxxx) maksumusega 146 €, mobiiltelefoni kott (roosa)

maksumusega 10 €, botased Nike ilma materiaalse väärtuseta, päikeseprillid 5 €, meened

Mallorcalt 10 €, sularaha 50 €; Sony videokaamera DRC-DVD106E, maksumusega 300 €,

ehted kullast kokku väärtuses 134 €, ehted hõbedast kokku 17 €, suur kaelaehe metallist (oranži

värvi) 13 €, jakk väärtusega 95 €, mis enne vargust oli esikus nagis. Kokku oli varastatud asju

väärtuses 780 € ja antud summale soovib esitada tsiviilhagi. Peale varguse avastamist, esikus

avastas võõra neiu poolsaapad valget värvi, mis olid neiul jalas kui tulid tema juurde ja mis

kannatanu andis politseile üle. (t/l 2-4, 8-9, 18-19)

Kannatanu poolt 26.07.2011 politseile esitatud foto isikust, kes varastas tema kodust asju

780 euro väärtuses. (t/l 5-6)

23.08.2011 koostatud jälitusprotokoll

varastatud mobiiltelefoni kohta. Varastatud

mobiiltelefoni kõneeristusest nähtuvalt kasutati ajavahemikul 18.07.2011 kuni 19.07.2011 s.o 2

päeva vältel mobiiltelefonis abonentnumbrit xxxxxxxx, mille omanikuna on eeluurimise käigus

tuvastatud P.Z . Viimane kõne märgitud ajavahemiku jooksul tehti 19.07.2011 kell 23.03 ning

siis kasutati mobiiltelefonis soome suunakoodiga algavat abonenti 358xxxxxxxx. Peale seda

rohkem telefoni kasutamist ei nähtunud. (t/l 17)

24.08.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks

jalatsid. Naiste poolsaapad valget värvi, kontsaga 3 cm, kulunud. Sääris tagant kummiga, läbi

kahe rõnga. Poolsaapad kantud, kulunud, määrdunud. Sees sisetald kulunud. Tald kulunud,

nahast, kiri 38. (t/l 20-21)

25.08.2011 koostatud tunnistaja BU ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 17.07.2011

hommikul kella 08.00 paiku läks ta koos sõbrannaga KP’ga baari Blub ja seal said tuttavaks

neiuga, kes esialgu istus noormehega neist eraldi teises baaris aga hiljem neiu tuli üksi ja

hakkasid suhtlema. Baarist lahkusid kell 17.30 paiku kolmekesti tunnistaja, K ja see võõras

neiu. Läksid K koju XX. Tunnistaja läks suurde tuppa diivani peale ja jäi kohe magama. K

mingi aeg veel istus neiuga. Ärkas umbes kella 20.30 paiku ja nägi, et K magab teises toas,

samas toas oli ta käekott, telefon. Võõras neiu istus samas toas kus tunnistaja magas arvuti taga,

kasutas seda, sõi midagi. Tunnistaja otsustas ära minna, helistas sõbrannale, palus tal järgi tulla.

Võõras neiu jäi istuma toas. Lahkumisel pani enda järgi ukse kinni aga ei lukustanud. Samal

õhtul kella 21.30 paiku suhtles K’ga arvuti kaudu, vestluse käigus küsis, et kaua võõras neiu oli

veel tema pool, K vastas, et kui ta ärkas, siis neidu korteris polnud. Samuti vestluse käigus küsis

videokaamera kohta kuna eelmisel õhtul oli tüdrukute pidu ja sai väga palju salvestada ning K

ütles, et läheb vaatab kotti, kus pidi kaamera olema ning teatas et kaamerat ja mobiiltelefoni tal

korteris pole. Esimesena avastas K, et tal esikus on võõrad jalatsid, et imelik, miks neiu lahkus

aga jalatsid jäid. Edasi juba avastas, et kadunud on mobiiltelefon ja kaamera. Hiljem K avastas,

et kadunud on ka ehted ja tuulejope. (t/l 22-24)

15.08.2011 ja 01.09.2011 koostatud P.Z ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end

süüdi ja selgitab, et selle tüdrukuga, sai tuttavaks Blud baaris, mis asub kesklinnas, Sauna

tänaval. Pärast baari sõitsid tema juurde koju (kuskil X). Läksid sinna kolmekesi. Jõid seal

natuke, pärast läksid magama. Ajal mil kannatanu sõbranna lahkus tõusis süüdistatav ülesse ja

istus arvuti taha. Korteriomanik aga magas. Siis otsustas võtta sellest korterist kaamera Sony,

telefoni Nokia 5230 koos kotiga ja Nike botased pani jalga (oma jalatsid jättis sinna) ning läks

minema. Korteriust ta kinni ei pannud. Muid asju ta võtnud ei ole. Varastatud asjad müüs maha

Soomes 525 euro eest. On nõus hüvitama selles osas. Botased on ammu juba välja visatud.

Politseist tagastati süüdistatavale kannatanu juurde jäetud saapad. (t/l 13-15, 25-27)

Väljatrükk 03.05.2010 Harju Maakohtu otsusest kriminaalasjas nr 1-10-2209, millest

nähtuvalt on P.Z mõistetud KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 22 lg 3 järgi vangistus 4 kuud. (t/l 34-35)

Karistusregistri väljavõte, millest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud 1

kord: 03.05.2010 Harju Maakohtu KarS § 200 lg 2 p 7 - § 22 lg 3 järgi mõisteti 4 kuud

vangistust. (t/l 29-33)

Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava

keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (t/l 37)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava P.Z

süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu KP ütlusi, tunnistaja BU ütlusi, kannatanu poolt esitatud

fotot, jälitusprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, teatist Karistusregistrist, Harju Maakohtu

03.05.2010 otsuse väljatrükki, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud

kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava P.Z käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4

järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo

toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem karistatud röövimise toimepanemise eest Harju

Maakohtu 03.05.2010 otsusega. Seega oli P.Z KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 17.07.2011 P.Z viibides korteris asukohaga XX, võttis

KP teadmata ja loata ära KP’le kuuluvat vara koguväärtusega 780 eurot ning süüdistatava enese

sõnade kohaselt realiseeris ta osa esemetest, jalatsid aga viskas minema. Sellest saab järeldada,

et võõraid vallasasju ära võttes kehtestas süüdistatav ebaseadusliku valduse võõrastele

vallasasjadele ning kasutas ja käsutas võõraid vallasasju. Seega on süüdistatava käitumine

kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, keda oli varem karistatud röövimise

toimepanemise eest so KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on KP esitanud tsiviilhagi 780 euro nõudes, milline sisaldab endas

varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on

tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas P.Z , kes seda on ka ise osaliselt

tunnistanud. Esemete kaotsiminek toimus süüdistatava lahkumise järgselt kannatanu elukohast

ning keegi teine ei oleks saanud neid esemeid ära võtta. Kohus leiab, et varaline kahju

kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus

asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses

ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu

füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga

vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida

varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks

oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava P.Z poolt kavatsetult

toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et

süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 780 eurot. Kohus asub

seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena,

kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS

§ 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on

kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses

tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning

varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule

kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista P.Z ´lt

KP kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist.. Süüdistatavale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või

vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval alaline sissetulek,

millele viitab ka temale inkrimineeritud süüteo iseloom ning sellest annavad tunnistust ka

süüdistatava karistusandmed. Seetõttu, arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja

kuriteolaadi leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud,

kuivõrd tal puuduvad rahalised vahendid sellise karistuse tasumiseks ning süüdistatava suhtes

tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on

süüdistatavat karistatud kriminaalkorras varem 1 kord ja seda varavastase kuriteo

toimepanemisele kaasaaitamise eest. Süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe varavastase kuriteo

toimepanemises, millega tekitati varalist kahju ning kohus leiab, et süüdistatava süü ei ole nii

suur, et see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus peab

oluliseks ka asjaolu, et kuriteo toimepanemine sai võimalikuks kannatanu mõtlematu käitumise

tõttu. Kohus peab karistust kergendava asjaoluna võimalikuks arvestada süüdistatava kahetsust

toimepandus, kuivõrd kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav oleks inkrimineeritud

teole järgnevalt jätkuvalt käitunud õigusvastaselt. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista

süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt

alammäära lähedasena. Arvestades asjaolu, et süüdistatavat on varem karistatud varavastasele

kuriteole kaasaaitamise eest ning sellele kogemusele vaatamata pani ta toime uue varavastase

kuriteo, siis leiab kohus, et lühiajaline reaalne vangistus ei sundinud süüdistatavat loobuma uue

varavastase kuriteo toimepanemisest ega ka väärtegude toimepanemisest. Samas arvestades süü

suurust ja kahetsust leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava

suhtes kohaldamata, kuid süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, mis annaks talle

võimaluse järelevalve tingimustes aru saama hakata õiguskuuleka eluviisi vajalikkusest ja

sunniks hoiduma uute süütegude toimepanemisest, pannes talle ka kohustuse määratava katseaja

kestel hüvitada tekitatud kahju täies ulatuses.

Märt Toming

kohtunik