Legislator Case Law & Legislation
2-25-14040/6 AI generated

2-25-14040/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-25-14040/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

XX (hageja) esitas 27. augustil 2025 Pärnu Maakohtule hagi WW (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Kohus võttis 3. septembri 2025 määrusega hagi menetlusse ja määras selle

Legislator headnote

AI generated

2-25-14040/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: XX (hageja) esitas 27. augustil 2025 Pärnu Maakohtule hagi WW (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Kohus võttis 3. septembri 2025 määrusega hagi menetlusse ja määras selle

Keywords

AI generated
child protection costs childcare costs deduction habitual residence of child placement of a child abandoned child living expenses
AI generated
2-07-5833/1
SO maksab JO elatist AO ülalpidamiseks igakuuliselt jooksva kuu 10.-ndaks kuupäevaks summas 2 000.00 (kaks tuhat) krooni (esimese maksega ) kuni lapse täisealisuseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras. SO maksab JO (arveldusarve ) 2007 märtsi eest elatist AO ülalpidamiseks täiendavalt 500.00 (viissada) krooni .
2-09-25805/8
Viru Maakohtu menetluses on S K hagi Y K vastu abielulahutuse, lapse elukoha kindlaksmääramise ja elatise nõudes.
2-06-6443/4
Hageja esitas 24.03.06.a. Tartu Maakohtule hagiavalduse, taotledes abielu lahutamist. Kooselu lõppes pooltel 2003.a septembris, hageja viibib vanglas, peale vabanemist abielu jätkamist hageja ei soovi. Poolte ühine alaealine laps elab kostja ema juures. Kohtuistungitel 17.05.06. ja 12.06.06. jäi hageja esitatud nõudmise juurde. Abielu taastamist peale vabanemist hageja välistab.
2-17-17709/59
M. L. (hageja) esitas 26. novembril 2017 L. B. P. L. (kostja) vastu hagi, milles palus lahutada tema ja kostja vahelise abielu. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxxxxxxx, xxxxxxx. Ühisest kooselust sündis 16. märtsil 2013 laps xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pere elas ühiselt xxxxxxxxxxxxxxxxx. aasta detsembrini. Siis tuli hageja koos lapsega Eestisse ja jäi siia püsivalt elama. Poolte abielusuhted lõppesid seega detsembris 2014. Pooled ei suhtle omavahel, muu hulgas ei ole kostja suhelnud nende ühise lapsega. Hagejal on uus pere. Seega ei ole ühise kooselu taastamine enam võimalik.
2-24-3899/17
Š. esitas hagi S. Š. vastu abielulahutuse nõudes. Hagiavalduses toodult ei ela pooled koos alates 05.02.2024, omavahel ei suhelda. Poolte ühised lapsed elavad hageja juures. Kostja on nõus abielu lahutamisega, kuid ei soovi seda teha Perekonnaseisuametis. Pärast lahutust soovib hageja perekonnanimeks jätta T..

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-14040

Tsiviilasi

XX-i hagi WW vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (isikukood XXX)

Kostja WW (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

23. septembri 2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada XX-i (XX, isikukood XXX) ja WW (XX, isikukood XXX) abielu, mis

on registreeritud x. x x ja mille kohta on koostatud abieluakt nr x.

3. Abielu lõpeb päeval, mil kohtuotsus jõustub.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

5. Tagastada XX-ile pool abielulahutuse hagilt tasutud riigilõivust (50 eurot) XX-i

arvelduskontole nr x.

6. Saata kohtuotsus pärast jõustumist kannete tegemiseks Rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õiguse

kasutamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus

jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 27. augustil 2025 Pärnu Maakohtule hagi WW (kostja) vastu abielu

lahutamiseks. Kohus võttis 3. septembri 2025 määrusega hagi menetlusse ja määras selle

arutamise istungil.

Abielu lahutamiseks esitatud hagiavaldusest nähtub, et poolte abielulised suhted on

pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Pooled ei ole suhelnud alates x. x

xxxx. Pooltel on ühine alaealine laps, kes elab hagejaga koos.

1(2)

2. Asjas 23. septembril 2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja oli

nõus lahutama. Hageja palus jätta oma perenime samaks. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei

soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled

abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib

abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1

järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted

on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad

kooselu ei taasta.

5. Kohus leiab, et praegusel juhul saab asja sisuliselt lahendada. Poolte abielu sõlmiti

rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt x. x xxxx. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted

lõppesid alates x. x xxxxx ja pooltel pereelu puudub. Kostja nõustus abielu lahutamisega.

Seega nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67

toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi tuleb rahuldada.

6. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse

abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada

abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud

perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või

perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime,

muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Hageja soovib jätta pärast abielu lahutamist praeguse perekonnanime. Seega jääb kostja

perekonnanimeks abielu ajal kantud perekonnanimi X.

7. Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja tasus hagilt 28. augustil 2025 riigilõivu 100

eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 2). Seega on riigilõivu maksnud isik õigustatud tagasi saama

50 eurot, mis tuleb riigilõivu tasunud isikule tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik

2(2)