2-25-9380/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-9380

Tsiviilasi

A Pa maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

Avaldaja (võlgnik): A P (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Võlgniku usaldusisik: pankrotihaldur Svetlana Pilden

(Business Law Firm OÜ, asukoht: J. Poska tn 12-4, Tallinn,

telefon xxx, e-post: xxx, pankrotihalduri tunnistus nr 174)

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A Pa maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Kuulutada välja A Pa (nimetavas P, isikukood xxx) pankrot 23. septembril 2025. a kell

09:20.

3. Nimetada A Pa pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Svetlana Pilden (Business

Law Firm OÜ, asukoht: J. Poska tn 12-4, Tallinn, telefon xxx, e-post: xxx , pankrotihalduri

tunnistus nr 174)

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 21. oktoober 2025. a kell 11:00 Jõhvi

kohtumajas.

5. Kohustada A Pa võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vandega kinnitama vara ja

võlgade nimekirja õigsust. Kui A P vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata

trahv, kohaldada sundtoomist või aresti.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Algatada A Pa kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotoimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Svetlana Pilden, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises.

8. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 01. oktoobriks

(esimene aruanne esitada 01.11.2026. a).

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

11. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

12. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

13. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

14. Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasu suuruseks 736,56 eurot (s.h käibemaks),

anda võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 736,56 (koos käibemaksuga) ja

määrata 736,56 eurot hüvitamisele riigi vahenditest väljamaksega Business Law Firm OÜ

arveldusarvele xxx SEB Pank AS-is.

15. Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

16. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

17. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta

kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A P (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Kohus võttis

maksejõuetusavalduse 19.06.2025. a määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks

kirjaliku nõusoleku alusel Svetlana Pildeni.

2. Usaldusisik esitas 18.08.2025. a kohtule usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade

nimekirja. Aruande kohaselt on võlgniku eeldatavad kohustused 15 147,96 eurot, millele

lisanduvad viivised ja täitemenetluse kulud. Võlgniku igakuised sissetulekud moodustavad 1 993

eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgnikul teadaolevalt igasugune vara puudub.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma

sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. Kontode väljavõtetest nähtub, et võlgnik on

vähemalt kuni 2023. aastani võtnud kiirlaene. Hilisemalt ei ole ta kohustusi täitnud.

Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on üle laenamine. Kuriteo tunnustega tegusid ega

tagasivõtmise võimalusi ei ole tuvastatud. Võlgnik on avaldanud valmisolekut tasuda igakuiselt

200-270 eurot võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, alates 2025. aasta sügisest. Avalduse kohaselt

on võlgniku igakuised väljaminekud ligikaudu võrdväärsed tema sissetulekutega. Kui võlgnik ei

saa objektiivsetel põhjustel järgmise 2,5 aasta jooksul tööle asuda, ei ole tal võimalik täita FiMS §

47 lg 1 tulenevat kohustust tegeleda tulutoova tegevusega. Kui võlgnik ise ei ole kindel, et ta

suudab reaalselt vabatahtlikult eraldada raha oma olemasolevatest sissetulekutest - siis sellises

olukorras ei ole mõistlik algatada kohustustest vabastamise menetlust, kuna selle eduka läbimise

perspektiivid puuduvad. Ilma kohustustest vabastamise menetluseta ei oleks üksnes pankroti

väljakuulutamine võlgniku huvides. Usaldusisik soovitab seetõttu kaaluda avaldusest loobumist.

Vastasel juhul palub usaldusisik kohtul jätta maksejõuetusavaldus rahuldamata ning lõpetada

menetlus raugemise tõttu. Võlgnikul on võimalus esitada uus avaldus juhul, kui tema olukord

muutub ja ta on suuteline täitma FiMS-ist tulenevaid kohustusi. Usaldusisik tegi ettepaneku

võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepanek tasuda kohtu deposiidina 3 000

eurot pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks. Deposiidi

laekumise korral palub usaldusisik rahuldada maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamise

osas ja kuulutada välja A Pa pankrot. Pankrotihalduriks nimetada Svetlana Pilden. Usaldusisiku

tasuks määrata 1 450,80 koos käibemaksuga ja maksta see deposiidi arvelt. Deposiidi

mittetasumisel palub usaldusisik lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vabastada

usaldusisik Svetlana Pilden tema ülesannetest. Määrata usaldusisiku tasuks 1 170 eurot, millele

lisandub käibemaks 280,80 eurot ning mõista võlgnikult välja. Kuna usaldusisiku tasu ei saa

katta võlgniku vara arvelt, palub usaldusisik määrata tasu menetlusabi korras riigivahenditest,

summas 736,56 eurot (s.h käibemaks), väljamaksmisega usaldusisiku büroole Business Law

Firm OÜ arveldusarvele xxx SEB Pank AS-is. Ülejäänu tasu jätta võlgnikult välja mõistmata.

3. 19.08.2025. a määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidina

makstava summa suuruseks 3 000 eurot. Kohtu määratud tähtajaks deposiiti nõutavat summat

tasutud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 10 kohaselt kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2.

peatüki 1. jaos sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest

isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub

pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulutab

PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2

kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

6. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja A P on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate

nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 15 147,96 eurot. Võlgniku igakuised jooksvad

kulutused kommunaalkuludele, toidule, jne on vähemalt 1 800 eurot ühes kuus. Võlgniku

igakuine sissetulek on 1 800 eurot, mis ei ole piisav kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o vastutustundetu laenamine.

7. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta

menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja

või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud

kontole kohtu määratud summa.

Kohtu määratud tähtajaks deposiiti nõutavat summat tasutud ei ole.

8. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

9. Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks

eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu.

10. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise

vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist,

jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus

võlausaldajate üldkoosoleku aja. FiMS § 18 lg 8 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku

kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnikku tuleb

kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus-

või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

11. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse

seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

12. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1

esimese lause kohaselt.

13. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1

või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse.

14. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

15. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

16. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

17. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu

selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku

aruanne esitada hiljemalt 01.10.2026. a (FiMS § 46 lg 3).

18. Kohtu selgitused:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud

tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

19. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele

oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed.

Menetluskulud

20. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS §

59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb.

21. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

22. Kuna usaldusisiku tasu ei ole võimalik katta pankrotivara arvel, palub usaldusisik

hüvitada tema tasu menetlusabi korras riigi vahenditest summas 736,56 eurot (s.h käibemaks,

FiMS § 54 lg-d 2 ja 7, PankrS § 23 lg 4 ja 51 , TsMS § 183 lg 2 ning justiitsministri

01.02.2021. a määrus nr 2 Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord § 2 lg 1). Arvestuse aluseks olev tehe: 18 pooltundi* 33 eurot * 1,24

(käibemaks). Usaldusisik on teinud tööd 9 tundi tunnitasuga 130 eurot (lisandub käibemaks).

23. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FiMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2).

24. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik

TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus

võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule

võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2

sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi

andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta

pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud

kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise

halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida

ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks

kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

25. Usaldusisik on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FiMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg

2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9 tundi. Kohus leiab, et

arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud

ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. FIMS §

54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja

vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest,

kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku

usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku

pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu

põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

26. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot,

s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5¹). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Eelnevat

arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 9 tunni eest summas 330

eurot (alustatud pooltunde 18 × 33), s.o koos käibemaksuga 736,56 eurot. Vastavalt

usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb

(FiMS § 54 lg 9).

27. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu 736,56 eurot

menetlusabi korras riigi vahenditest.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik