Legislator Case Law & Legislation
2-25-11742/5 AI generated

2-25-11742/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-25-11742/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista solidaarselt J.K-lt ja Q.M-ilt Revensen OÜ kasuks menetluskulud Välja mõista solidaarselt J.K-lt ja Q.M-ilt Revensen OÜ kasuks viivis väljamõistetud

Legislator headnote

AI generated

2-25-11742/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Välja mõista solidaarselt J.K-lt ja Q.M-ilt Revensen OÜ kasuks menetluskulud Välja mõista solidaarselt J.K-lt ja Q.M-ilt Revensen OÜ kasuks viivis väljamõistetud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-11742

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.09.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-11742

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi J.K ja Q.M-i vastu ühisvara jagamise

nõudes

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood: xx; asukoht: XXX, xxxx

XXX; e-post: XXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

(XXX);

Kostja I: J.K (isikukood: XXX; elukoht: xx XXX-i, xxxx

XXX; e-post: XXX),

Kostja II: Q.M (isikukood: XXX; elukoht: xx XXX-i, xxxx

XXX; e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud

kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega järgmiselt:

1.1 Lõpetada J.K ja Q.M-i ühisomand korteriomandile registriosa numbriga xxxxx,

aadressiga xx xx-i, xxxx XXX, eriomand nr xx.

1.2 Jagada ühisomandis olev korteriomand (registriosa numbriga xxxxx) selliselt, et

müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada J.K ja

Q.M-i vahel võrdsetes osades.

2. Kohtuotsus on p 1 osas tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud solidaarselt J.K ja Q.M-i kanda.

2. Välja mõista solidaarselt J.K-lt ja Q.M-ilt Revensen OÜ kasuks menetluskulud

summas 780 eurot, millest 420 eurot moodustab hagilt tasutud riigilõiv ja 360 eurot (km-

ta) hageja lepingulise esindaja tasu.

3. Välja mõista solidaarselt J.K-lt ja Q.M-ilt Revensen OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas)

2-25-11742

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

4. Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Revensen OÜ pangakontole nr

EE067700771008684951. Makse selgitusse märkida võlgniku nimi, isikukood ja

tsiviilasja number.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kirjaliku kaja otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 4xx lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt

riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a

EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a

EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete

tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Menetluse käik ja asjaolud

Hageja esitas 21.07.2025 hagi kostjate vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagis palus hageja

jagada kostjate ühisvara hulka kuuluv korteriomand (registriosa number xxxxx, aadressiga xx

xx-i, xxxx XXX, eriomand nr xx) selliselt, et müüa see avalikul enampakkumisel ning saadud

raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades.

Hagiavalduse kohaselt on kostja I suhtes algatatud täitemenetlus. Täitmisel on nõudeid summas

1527,75 eurot (+ lisanduv viivis 0,065750% päevas alates 14.08.2024) ning need tulenevalt

Pärnu Maakohtu 13.08.2024 maksekäsust tsiviilasjas nr 2-24-126193. Täitemenetluse käigus on

kohtutäitur välja selgitanud, et seisuga 18.07.2025 kuulub võlgnikule sõiduk Ford Galaxy

(xxxxxx), mida võlgnik ei ole korduvatest teavitustest hoolimata arestimisele toonud. Võlgnik

töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning tema sissetulekust toimuvad arestiga laekumised

esimese järjekoha nõude katteks (umbes 250 eurot kuus). Lisaks on välja selgitatud, et kostjad on

abielus ning abielu kestel on abikaasadel tekkinud ühisomand korteriomandile (registriosa

number xxxxx, aadressiga xx xx-i, xxxx XXX, eriomand nr xx). Muu ühisvara kohta puuduvad

andmed. Võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolek sissenõude pööramiseks ühisvara puudub nii

täituril kui hagejal. Täitedokument kohustab vaid kostjat I mitte kostjat II. Seega pole täituril

võimalik korteriomandit arestida ega müüa. Kohtutäitur teatas 18.07.2025 hagejale, et käesoleval

ajal ei ole võimalik täita võlgniku suhtes tehtud kohtulahendit ning sisse nõuda täitmiseks

esitatud võlgnevust, kuna võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek, millele sissenõuet pöörates

oleks võimalik sissenõudja nõue koheselt rahuldada. Kohtutäitur tunnistas täitemenetluse

ebaõnnestunuks. Hageja nõuet pole võimalik täita kostja I lahuvara arvelt. Abieluvararegistri

registrikaardist nähtuvalt on abikaasade poolt valitud varasuhteks varaühisus. Seega kuulub

korter abikaasade ühisvara hulka.

Tartu Maakohus võttis hagi 12.08.2025.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid

kostjatele ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest. Kostjaid hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407

lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale I kätte 15.08.2025 ning kostjale II 24.08.2025.

Kostjad ei ole aga kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

2-25-11742

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid

tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult

põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa

ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab

kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

Kohus leiab, et TMS § 14, PKS § 33 lg 3, AÕS § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 alusel on ühisvara jagamise

nõue õiguslikult põhjendatud ning kostjate ühisomand kinnistule tuleb lõpetada ja ühisomandis

olev kinnistu jagada kinnistu avalikul enampakkumisel müümisega.

Eeltoodu alusel lõpetab kohus kostjate ühisomandi kinnistule registriosa numbriga xxxxx,

aadressiga xx xx-i, xxxx XXX, eriomand nr xx ning jagab ühisomandis oleva kinnistu selliselt, et

see müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kostjate vahel võrdsetes

osades.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § xx lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

rahuldas tagaseljaotsusega hagi, seega tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel

tasutud riigilõivu summas 420 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus riigilõivu kokku 420

eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub solidaarselt

kostjate poolt hagejale hüvitamisele.

Hageja taotles ka kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale

makstud tasu õigusabi eest summas 360 eurot (km-ta, 3h x 120€/h). TsMS § 175 lg 1 kohaselt,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust,

on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. Kohus leiab, et tasumäär 120€/h on mõistlik

ja põhjendatud. Kohus leiab, et ka ajakulu 3h arvestades asja keerukust ja mahtu, on

põhjendatud.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 780 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja

360 eurot (km-ta) lepingulise esindaja tasu.

Kohus mõistab solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 780 eurot.

2-25-11742

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja

viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik