2-25-103063/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 23. september 2025

Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-

post tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja number

2-25-103063

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi Q.N-i vastu 160

euro suuruse leppetrahvi, viiviste ja

sissenõudmiskulude saamiseks

Tsiviilasja hind

319 eurot 52 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela

(e-post ahto.jarvela@julianus.ee)

Kostja Q.N (isikukood XXX, tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS ÜHISTEENUSED 10.04.2025 hagi Q.N-i vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista Q.N-ilt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja 301 eurot 68 senti, millest

põhivõlg on 160 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot ja 10.04.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 21 eurot 68 senti.

3. Mõista Q.N-ilt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (160 eurot) alates 11.04.2025

kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud Q.N-i kanda.

5. Mõista Q.N-ilt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulud 420 eurot ning

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (420 eurot)

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Toimetada Q.N-ile kohtuotsus kätte

Ametlike Teadannete kaudu.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on

TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui

kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja

ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata

jätmist.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada

tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 31.01.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q.N-i

(kostja) vastu 291 euro 97 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale 03.02.2025

määrusega makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 10.03.2025 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses,

sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tartu

Maakohus jättis hagiavalduse 13.03.2025 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja

nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.

2. Hageja esitas 10.04.2025 hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlana

leppetrahv 160 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot, 10.04.2025 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 21 eurot 68 senti ja seadusjärgne edasiulatuv viivis alates 11.04.2025 kuni

põhinõude tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista

väljamõistetud menetluskuludelt välja seadusjärgses määras viivis.

2.1. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja XXX asuvas parklas (parkla) parkimiskorralduse

nõudeid rikkudes 25.01.2024, 01.02.2024, 15.02.2024 ja 28.02.2024 sõiduautot

registreerimismärgiga XXX (auto). Selles parklas tohib parkida vaid XXX kirjalikku luba

omades. Kõikidel juhtudel ei olnud sõidukis nähtaval kohal parkimisluba. Hageja koostas

neljal korral parkimistingimuste rikkumise tõttu 40 euro suuruse leppetrahvinõude, mille

kostja jättis hagejale tasumata.

Hageja leiab, et ta on teinud parkimistingimused infotahvlil teatavaks ja kostja on nendega

nõustunud, st sõlminud lepingu. Parkimistingimustest nähtub, et ala, kus kostja parkis,

üürileandja on hageja. Parkimistingimuste p 1 kohaselt loeb parkimise korraldaja sõiduki

parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping. Parkimistingimuste p 7

kohaselt kohustub sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise

õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit

oleks võimaik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Parkimistingimuste p

8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi.

Hageja on teinud sõiduki kuuluvuse kostjale kindlaks müügilepingu järgi. Leppetrahvid

paigutati sõiduki esiklaasile klaasipuhastaja vahele, mistõttu on kostja leppetrahvid kätte

saanud.

2.2. Hageja palub lisaks põhivõlale välja mõista ka hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 21 eurot 68 senti ja edasiulatuva viivise seadusjärgses

määras alates 11.04.2025. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nelja leppetrahvi tasumata

jätmise eest hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 14 päevasele leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast

kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja viivisearvutus on järgmine:



5 eurot 54 senti leppetrahvi nr 0256026133 eest perioodil 16.02.2024–10.04.2025



5 eurot 65 senti leppetrahvi nr 0256026010 eest perioodil 09.02.2024–10.04.2025



5 eurot 14 senti leppetrahvi nr 0256026490 eest perioodil 14.03.2024–10.04.2025



5 eurot 35 senti leppetrahvi nr 0256026424 eest perioodil 01.03.2024–10.04.2025.

2.3. Hageja on palunud kostjalt nelja leppetrahvi eest VÕS §-le 113² lg 2 p 1 kohaselt välja

mõista ka sissenõudmiskulud 120 eurot. Hageja sissenõudmiskulude arvutused on järgmised.



leppetrahvi nr 0256026133 sissenõudekulud 30 eurot (03.04.2024 võlateatis 15 eurot,

16.04.2024 võlateatis 5 eurot, 13.05.2024 võlateatis 5 eurot, muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule

tehtavate SMS-de ja kõnede kulusid, võlanõude avaldamisega tehtud kulusid);



leppetrahvi nr 0256026010 sissenõudekulud 30 eurot (28.11.2024 võlateatis 15 eurot,

31.12.2025 võlateatis 5 eurot, 28.01.2025 võlateatis 5 eurot, muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule

tehtavate SMS-de ja kõnede kulusid, võlanõude avaldamisega tehtud kulusid);



leppetrahvi nr 0256026490 sissenõudekulud 30 eurot (19.06.2024 võlateatis 15 eurot,

01.07.2024 võlateatis 5 eurot, 29.07.2024 võlateatis 5 eurot, muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule

tehtavate SMS-de ja kõnede kulusid, võlanõude avaldamisega tehtud kulusid);



leppetrahvi nr 0256026424 sissenõudekulud 30 eurot (18.06.2024 võlateatis 15 eurot,

01.07.2024 võlateatis 5 eurot, 29.07.2024 võlateatis 5 eurot, muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule

tehtavate SMS-de ja kõnede kulusid, võlanõude avaldamisega tehtud kulusid).

3. Tartu Maakohus võttis 25.04.2025 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja

hagile vastamiseks. Kohus püüdis menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kostjale kätte

toimetada isiklikult, kuid edutult. Kuna hageja oli taotlenud menetlusdokumentide avalikku

kättetoimetamist TsMS § 317 lg 1 kohaselt juhul, kui kohtul ei õnnestu kostjale dokumente

kätte toimetada, luges kohus hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale

kättetoimetatuks 14.08.2025 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja

tähtaegselt hagile ei vastanud.

4. Kohtuasja materjalides olevast õiendist nähtuvalt (dtl 197) tehti enne hagimaterjalide

kostjale avalikku kättetoimetamist järgmised toimingud:



25.04.2025 Avaliku E-toimiku (AET) kaudu kättetoimetatuks tehtud;



17.06.2025 e-kiri aadressile XXX saadetud, vastust ei ole;



17.06.2025 e-kiri aadressile XXX saadetud, vastust ei ole;



17.06.2025 e-kiri aadressile XXX@468gmail.com saadetud (rahvastikuregistri järgi

kehtiv alates 17.12.2024, Maksu- ja Tolliametis on samad andmed), kirja ei saanud kohale

toimetada, aadressi ei eksisteeri;



17.06.2025 e-kiri e-posti aadressile XXX saadetud, kirja ei saanud kohale toimetada,

aadressi ei eksisteeri;



17.06.2025 e-kiri aadressile XXX saadetud (Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmed

tsiviilasjas nr 2-20-119064 19.05.2020 avaldusel) saadetud, kirja ei saanud kohale

toimetada, aadressi ei eksisteeri;



telefoninumber XXX (rahvastikuregistris kehtiv alates 17.12.2024, Maksu- ja Tolliametis

sama) – helistatud 22.05.2025, 25.06.2025, number ei ole kasutusel;



Hagiavalduses märgitud telefoninumber XXX – ei ole kasutusel;



Hagiavalduses märgitud telefoninumbrilt XXX vastas XXX korteri omanik XXX, kostja

kontakti ei tea (koostatud 22.05.2025 õiend);



29.07.2025 Maksu- ja Tolliameti päringust lisaandmeid ei nähtu,



Sotsiaalmeediast ei ole leitav;



17.06.2025

tehtud

andmete

päring

Sotsiaalkindlustusametile.

Vastus:

„Sotsiaalkindlustusametile teadaolevad Q.N (isikukood XXX) kontaktandmed on seisuga

13.02.2025: XXX, XXX; +XXX; XXX.“.



25.06.2025 XXX telefonis vesteldud, kinnitas, et kostja elas kunagi varasemalt seal, enam

mitte, telefoninumber ja e-post kuuluvad XXX ja ei ole kostja kontaktandmed;



17.06.2025 tehtud andmete päring Eesti Töötukassale. Vastus: „Eesti Töötukassa

andmetel on Q.N (isikukood XXX) 04.02.2025 esitatud avaldusel märkinud enda

postiaadressi: XXX,; telefoninumbri: ja e-posti aadressi: XXX (andmed samad, mis

Sotsiaalkindlustusameti vastuses, kehtetud). 04.03.2025 esitatud uus number: XXX

(25.06.2025 number ei ole kasutusel).



23.05.2024 on lisatud kliendi andmetesse Maa- ja Ruumiametis muudetud elukoha

aadress: XXX (XXX) (25.06.2025 helistatud XXX kontaktile, isiku andmeid ei teadnud).“



17.06.2025 tehtud andmete päring Politsei- ja Piirivalveametile. 19.06.2025 vastus:

„Politsei menetlusinfosüsteemis on märgitud Q.N ik XXX viimaseks elukohaks XXX

(kortermaja, polnud võimalik täpsemat kontakti ega asukohta teada saada).

Kontaktnumber XXX 25.06.2025 numbriga ei saa ühendust). Andmed on saadud

09.06.2025 menetlustoimingute käigus. 05.05.2025 andis isik oma elukohaks XXX maja

omanikule XXX telefonil XXX. XXX kinnitas, et kostja ei ole seal kunagi elanud, samas

külas elas kunagi varem kostja vanatädi).“



16.06.2025 tehtud andmete päring side- ja krediidiasutustele, uusi andmeid ei nähtu.

Hageja palus rahuldada hagi TsMS § 407 lg-te 1 ja 2 kohaselt tagaseljaotsusega, kui kostja

kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja

on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning hagiavalduses esitatud

asjaoludest ei nähtu tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi TsMS § 407 lg-te 4–51

mõttes. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte väljaande

Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohus lähtub sellest, et hageja on hagiavalduses

märkinud, et ta soovib, et vajadusel toimetaks kohus kostjale hagimaterjalid TsMS § 317 lg 1

kohaselt kätte avalikult ning asi lahendataks tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 kohaselt.

6. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada.

Kohus teeb tagaseljaotsuse TsMS § 444 lg 3 alusel ilma põhjendava osata. Kohus tunnistab

tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda

ning määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Hageja on esitanud hagiavaldusega koos menetluskulude nimekirja (dtl

130), milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista menetluskulud 627 eurot, mis hõlmab:



100 eurot riigilõiv (65 + 35)



20 eurot menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses



507 eurot õigusabikulud (3 × 169)

Hageja kinnitas, et ta on TsMS § 176 lg 5 mõttes kandnud menetluskulud seoses käesoleva

kohtuasjaga. Hageja kinnitas, et nii hageja kui hageja lepinguline esindaja on

käibemaksukohustuslased, mistõttu on neil õigus saada käibemaksu tagastust ning lepingulise

esindaja tasu on seetõttu arvutatud TsMS § 172 lg 10 järgi käibemaksuta.

8. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot (65 + 35). Riigilõiv on

menetluskulu TsMS § 138 lg 2 mõttes, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest. Hagejal on

TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 järgi õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude

hüvitamiseks 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 järgi hagimenetluse kulude hulka.

9. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja

põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude

kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid

menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.

Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas

esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse

hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki,

keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise

esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-

124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

10. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud ajakulu kolm tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr

tüüphagi eest 100 eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud

100–120 eurot. Kohus arvestab seejuures, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega ning

põhjendatud ajakulu kolm tundi hõlmab täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja

analüüsimist, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, millele lisaks on põhjendatud

ajakulu lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule.

11. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud 420 eurot (riigilõiv 100 eurot + kiirmenetluse kulu 20 eurot + esindajakulu 300

eurot). Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10

mõttes märkinud, et ta on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada.

12. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks

välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin