2-24-114660/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-24-114660

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2025, Tallinn

Kohtuasi

Bondora AS hagiavaldus A Le vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

5458,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja: A L (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus (TsMS § 404 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS hagiavaldus A Le vastu osaliselt. Jätta rahuldamata intressi,

lepingujärgse viivise ja lepingute halduskulude hüvitamise nõue.

2. Mõista A Lelt Bondora AS kasuks laenulepingu nr XXX alusel välja põhivõlg 390,74

eurot, 12.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 39,20 eurot ja viivis

põhivõla (390,74 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 13.02.2025 (k.a) kuni põhivõla tasumiseni.

3. Mõista A Lelt Bondora AS kasuks laenulepingu nr XXX alusel välja põhivõlg 1263,76

eurot, 12.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 126,80 eurot ja viivis

põhivõla (1263,76 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 13.02.2025 (k.a) kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta maakohtu menetluskuludest 38% kostja kanda ja 62% hageja kanda.

5. Mõista A Lelt Bondora AS kasuks välja menetluskulud 323 eurot.

6. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

2-24-114660

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS ja kostja sõlmisid 22.02.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja

3296 eurot (sh lepingutasu 196 eurot) laenu ja 17.02.2023 laenulepingu nr XXX, mille

alusel sai kostja 1807 eurot (sh lepingutasu 107 eurot) laenu. Kostja kohustus tegema

igakuiseid tagasimakseid vastavalt maksegraafikule.

2. Kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis hageja kostjale 14.03.2024

lepingute ülesütlemise teatise ning hoiatas kostjat, et juhul kui kostja võlgnevust 30

päevase täiendava tähtaja jooksul ei tasu, ütleb hageja lepingud üles. Kuna kostja

võlgnevusi ei tasunud, ütles 16.04.2024 saadetud avaldusega lepingud üles.

3. Kostja on laenulepingu nr XXX alusel teinud tagasimakseid kokku 2709,26 eurot. Hageja

nõuab laenulepingu nr XXX alusel esmajärjekorras põhivõla tasumist summas 2241,74

eurot, intressi 306,74 eurot, lepingu haldustasu 43,96 eurot ja 30.07.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivist 211,37 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja

kasuks välja viivis alates 31.07.2024 (k.a) põhivõlalt (2241,74 eurot) 29,49% aastas.

4. Kostja on laenulepingu nr XXX alusel teinud tagasimakseid kokku 436,24 eurot. Hageja

nõuab laenulepingu nr XXX alusel põhivõla tasumist summas 1583,35 eurot, intressi

106,80 eurot, lepingu haldustasu 24,08 eurot ja 30.07.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 65,35 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

viivis alates 31.07.2024 (k.a) põhivõlalt (1583,35 eurot) 13,49% aastas.

5. Maakohus andis hagejale 05.02.2025 tähtaja täiendavate tõendite ja nõude ümberarvestuse

esitamiseks, kuna hagiavaldusest ja lisadest nähtuvalt võidi kostjaga lepingute sõlmimisel

rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Hageja esitas 12.02.2025 alternatiivse nõudearvestuse juhuks, kui kohus peaks jääma

seisukohale, et kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Sellisel juhul nõuab hageja laenulepingu nr XXX alusel põhivõla tasumist summas 390,74

eurot (3296 – 196 – 2709,26) ja laenulepingu nr XXX alusel põhivõla tasumist summas

1263,76 eurot (1807 – 107 – 436,24). Hageja ei nõua sellisel juhul lepingu sõlmimise tasu,

haldustasu ega intressi. Hageja taotleb põhivõlalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o

17.04.2024.

2/7

2-24-114660

Ümberarvestuse esitamise seisuga on esimese lepingu alusel sissenõutavaks muutnud viivis

39,20 eurot ja teise lepingu alusel 126,80 eurot.

7. Kohus toimetas hagi, menetlusse võtmise määruse, hageja 12.02.2025 alternatiivse

nõudearvestuse ja 22.08.2025 menetluskulude nimekirja kostjale avalikult kätte. Kostja

hagile ei vastanud.

8. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust

(595 eurot) ja lepinguliste esindajate kuludest (255 eurot). Hageja taotleb kostja

kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja menetluses ei

osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks laenulepingu nr XXX

alusel välja põhivõla 390,74 eurot ning 12.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 39,20 eurot, samuti edasiulatuva viivise alates 13.02.2025. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks laenulepingu nr XXX alusel välja põhivõla 1263,76 eurot ning 12.02.2025

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 126,80 eurot, samuti edasiulatuva viivise alates

13.02.2025. Hageja intressi-, lepingujärgse viivise ja lepingute haldustasu hüvitamise

nõuded jäävad rahuldamata, kuna kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

10. Bondora AS ja kostja sõlmisid 22.02.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja

3296 eurot laenu (sh lepingutasu 196 eurot, dtl 54-83) ja 17.02.2023 laenulepingu nr

XXX, mille alusel sai kostja 1807 eurot laenu (sh lepingutasu 107 eurot, dtl 23-53).

Laenud on kostjale üle kantud (dtl 84, 85). Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS §

402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool

majandustegevust.

11. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenulepingu nr XXX sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95%

= 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe kohaselt 47,14% (dtl 81).

12. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2022 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenulepingu nr XXX sõlmimise ajal oli seega 3 * 15,31%

= 45,93%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe kohaselt 25,19% (dtl 51).

13. Sarnased tulemused (47,83% ja 25,87%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee

tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi

kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

14. Kostja on laenulepingu nr XXX alusel teinud tagasimakseid kokku 2709,26 eurot. Hageja

nõuab selle lepingu alusel alusel põhivõla tasumist summas 2241,74 eurot, intressi 306,74

eurot, lepingu haldustasu 43,96 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivist 211,37 eurot, samuti edasiulatuvat viivist. Kostja on laenulepingu nr

XXX alusel teinud tagasimakseid kokku 436,24 eurot. Hageja nõuab selle lepingu alusel

esmajärjekorras põhivõla tasumist summas 1583,35 eurot, intressi 106,80 eurot, lepingu

haldustasu 24,08 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist

65,35 eurot, samuti edasiulatuvat viivist.

3/7

2-24-114660

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

16. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

17. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenulepingu nr XXX sõlmimisel kostja

taotlusest, milles kostja märkis oma sissetulekuks 580 eurot ja kohustusteks 0 eurot,

kontrollis krediidivõimet kostja pangakonto väljavõtte alusel ning tuvastas, et kostja on

krediidivõimeline. Krediidiandja veendus täiendavalt selles, et kostjal puudusid kehtivad

maksehäired. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 250 eurot. Kostja pangakonto

väljavõttelt nähtus, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse

esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud üks kuni kaks

aastat enne laenutaotluse esitamist. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste

tarbeks 1,64 eurot.

18. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenulepingu nr XXX sõlmimisel kostja

taotlusest, milles kostja märkis oma sissetulekuks 665 eurot ja kohustusteks 0 eurot,

kontrollis krediidivõimet kostja pangakonto väljavõtte alusel ning tuvastas, et kostja on

krediidivõimeline. Krediidiandja veendus täiendavalt selles, et kostjal puudusid kehtivad

maksehäired. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 250 eurot. Kostja pangakonto

väljavõttelt nähtus, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse

esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud üks kuni kaks

aastat enne laenutaotluse esitamist. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste

tarbeks 34,42 eurot.

19. Hagiavalduse lisana nr 8 on kohtule esitatud krediiditoimik. Esimese laenu andmisele

eelnenud kontoväljavõte on alamlehe „bank statement“ ridadel xxx. Teise laenu andmisele

eelnenud kontoväljavõte on sama alamlehe ridadel xxx.

20. Hagiavaldusest ja 12.02.2025 vastusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et

lepingute sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

20.1.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on

kohustus koguda ja hinnata teavet.

20.2.

Hagiavalduse lisana 8 on esitatud fail teabega, mille alusel otsustas hageja

kostjale krediiti väljastada.

20.3.

Hageja esitatud kontoväljavõttest nähtuvalt ei olnud see ainus kostja

arvelduskonto. Kostja kasutas aktiivselt ka teisi arvelduskontosid, sh Revoluti

kontot nr xxx. Hagiavalduse lisa 8 vahelehel „bank statement“ on näha, et

analüüsitud perioodil on tehtud sellele kontole või sellelt kontolt kokku 660

ülekannet. Ülekandeid on tehtud ka vahetult enne vaidlusaluste lepingute

4/7

2-24-114660

sõlmimist (ridadel nr 1876, 1878, 1886, 1888 ja 1890 on ülekanded 2022.

jaanuarist ning ridadel nr 2876, 2877, 2878, 2880, 2888, 2890, 2901, 2902,

2903, 2905, 2907, 2909, 2911, 2912, 2913, 2915 ja 2917 on ülekanded 2023.a

jaanuaris-veebruaris). Kontoväljavõttest nähtub seegi, et võlgnik on teinud

igakuiselt mitme arvelduskonto vahel ülekandeid (sh

enda kontole nr xxx, hagiavalduse lisa 8 vahelehe „bank statement“ read nr 82, 267,

330, 420, 949, 1063, 1153, 1216, 1401, 1541, 2135, 2418, 2597, 2599, 2767, 2781,

2803, 2804, 2819, 2824, 2881, 2916, 3302, 3442, 3627, 3690 ja 3780). Krediidiandja

ei küsinud ega analüüsinud kostja teiste kontode väljavõtteid. Maakohtu hinnangul ei

saanud selle ühe konto analüüsi põhjal teha objektiivseid järeldusi kostja maksevõime

kohta. Kostja igakuine sissetulek oli mõlema lepingu sõlmimise eelselt ligikaudu 600

eurot, kuid ta igakuised kulud olid sellest suuremad ning ta kandis pidevalt raha juurde

nii oma Revoluti kui välisriigis asuvalt kontolt.

20.4.

Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. Võlgnikul oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr

2-14-21710, p 29.3). Kuna võlausaldaja ei küsinud ega analüüsinud kostja teisi

kontoväljavõtteid, on maakohus seisukohal, et tarbija krediidivõime kontroll ei

toimunud nõuetekohase hoolsusega.

20.5.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks on hinnata laenusaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta

ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast tagasi maksta. Vaid nii saab tagada, et laenusaaja ei satu krediidi tõttu

“laenuorjusse”, mille tulemusena võib ta olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks. Maakohtu arvates

ei saanud krediidiandja talle teadaolevate andmete alusel teha järeldust, et

kostja on võimeline võetava krediidi (1807 eurot ja 3296 eurot) tagastama

eluks otseselt mittevajalikust varast. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab

tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja oma

ülalpeetavate igapäevased kulud. Kohustus arvestada tarbija regulaarseid

majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Eriti just madalama

sissetulekuga ja ülalpeetavatega isikute puhul võib igapäevaste vajalike kulude

osakaal ületada 55% sissetulekust (Tartu RK 19.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-

21-129359 p 14). Krediidiandjal on kontrollimata jäänud, kas laenusaajal oli

ülalpeetavaid ning hageja esitatud arvutuste kohaselt ei jäänud kostjale

vähemalt 55% sissetulekust igapäevaste vajalike kulutuste katmiseks (isegi siis,

kui lugeda kostja keskmiseks sissetulekuks konto väljavõtte põhjal 660 eurot).

Hageja enda selgituse kohaselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks

pärast esimese lepingu sõlmimist vaid 1,64 eurot ning pärast teise lepingu

sõlmimist 34,32 eurot. Neid summasid ei saa kuidagi piisavaks pidada.

20.6.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lgte 3 ja 4 kohaselt

5/7

2-24-114660

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

22. Hageja esitas 12.02.2025 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt kui kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, palub hageja mõista kostjalt välja

laenulepingust nr XXX tuleneva põhinõude jäägi 390,74 eurot ning laenulepingust nr

XXX tuleneva põhinõude jäägi 1263,76 eurot, samuti viivise seadusjärgses määras alates

lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast (17.04.2025). Alternatiivse nõudearvestuse

esitamise seisuga (12.02.2025) oli esimese lepingu alusel sissenõutavaks muutunud viivis

39,20 eurot ning teise lepingu alusel 126,80 eurot.

23. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevaheliste lepingute alusel kostjalt välja

tasumata põhivõlgnevused kokku summas 1654,50 eurot (390,74 + 1263,76). Lepingute

ülesütlemine 16.04.2024 avaldusega oli kehtiv.

24. Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 17.04.2024 (lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast).

25. Nõude ümberarvestuse esitamise seisuga oli laenulepingu nr XXX alusel sissenõutavaks

muutunud viivise summa 39,20 eurot. Maakohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses

(dtl 122) vigu. Kostja oli 390,74 euro suuruse põhivõla tasumisega viivitanud

hagiavalduse esitamise ajaks 302 päeva, seadusjärgne viivisemäär perioodil 17.04.2024 -

30.06.2024 oli 12,5% aastas, perioodil 01.07.2024 - 31.12.2024 12.25% aastas ja perioodil

01.01.2025 - 12.02.2025 11,15% aastas (390,74 * 12,5/365% * 75 + 390,74 * 12,25/365% *

184 + 390,74 * 11,15/365% * 43 = 39,2).

26. Nõude ümberarvestuse esitamise seisuga oli laenulepingu nr XXX alusel sissenõutavaks

muutunud viivise summa 126,80 eurot. Maakohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses

(dtl 121) vigu. Kostja oli 1263,76 euro suuruse põhivõla tasumisega viivitanud nõude

ümberarvestuse esitamise ajaks 302 päeva, seadusjärgne viivisemäär perioodil 17.04.2024

- 30.06.2024 oli 12,5% aastas, perioodil 01.07.2024 - 31.12.2024 12.25% aastas ja

perioodil 01.01.2025 - 12.02.2025 11,15% aastas (1263,76 * 12,5/365% * 75 + 1263,76

* 12,25/365% * 184 + 1263,76 * 11,15/365% * 43 = 126,8).

27. Hageja intressi, lepingujärgse viivise ning lepingute halduskulude hüvitamise nõuded

jäävad vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ja hageja 12.02.2025

kinnituse alusel rahuldamata (VÕS § 4034 lg 7).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

28. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

29. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

4306,67 euro tasumist (kahe lepingu põhivõlg, intress ja haldustasud). Maakohus mõistab

kostjalt välja 1654,50 eurot (põhivõlg). Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 38%,

arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 1654,50 / 4306,67 * 100% = 38,42%. Seega

jäävad menetluskulud 38% ulatuses kostja kanda ning 62% ulatuses hageja kanda.

6/7

2-24-114660

30. Hageja menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest: hagi esitamisel tasutud riigilõiv

595 eurot (442,55 + 152,45), hageja endise lepingulise esindaja kulu 180 eurot (1,5 tundi,

tunnitasu 120 eurot, käibemaksuta ning hageja ei taotle kuludelt arvestatud käibemaksu

hüvitamist) ja hageja praeguse lepingulise esindaja kulu 75 eurot (tunnitasu 90 eurot).

31. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ning on põhjendatud.

32. Hageja taotleb hageja endise lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja

väljamõistmist tunnihinnaga 120 eurot. Hageja endine lepinguline esindaja on osutanud

hagejale õigusteenust mahus 1,5 tundi. Lepingulise esindaja töö on seisnenud

hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimises, dokumentide esitamises ning riigilõivu

tasumises. Kirjeldatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud

aeg ei ole maakohtu hinnangul ülemäärane. Samuti ei ületa esindaja tunnitasu

kohtupraktikas mõistlikuks ja põhjendatuks peetavat määra (TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-

10516/41, p 14.7). Kohus määrab TsMS § 175 lg 1 alusel hageja endise lepingulise

esindaja põhjendatud kuluks 1,5 * 120 = 180 eurot.

33. Hageja taotleb praeguse lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist

summas 75 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust

tunnihinnaga 90 eurot. Lepingulise esindaja töö on seisnenud e-toimikus

menetlusdokumentidega tutvumises ja kohtule vastuse koostamises (ajakulu 50 minutit).

Kirjeldatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg ei ole

maakohtu hinnangul ülemäärane. Hageja praeguse lepingulise esindaja tunnitasu vastab

kohtupraktikas põhjendatuks peetule (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60).

Kohus määrab TsMS § 175 lg 1 alusel hageja praeguse lepingulise esindaja põhjendatud

kuluks 0,8333 * 90 = 75 eurot.

34. Kokku on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 595 + 180 + 75 = 850 eurot.

35. Kohus jättis menetluskuludest 38% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 0,38 * 850 = 323 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud

tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks

midagi välja ei mõista.

36. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

7/7