2-25-4114/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.09.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-4114

Tsiviilasi

C.-P. K. hagi K. K. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: C.-P. K., isikukood: XXX, elukoht: XXX

Hageja seaduslik esindaja: H. H., isikukood: XXX, elukoht:

XXX

Hageja lepinguline esindaja: M. M.-D., e-posti aadress: XXX

Kostja: K. K., isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-posti aadress:

XXX

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Helen Hääl, e-posti

aadress XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Jätta C.-P. K. hagi K. K. vastu elatise nõudes perioodi 16.03.2025-31.03.2025 eest,

rahuldamata.

3. Välja mõista K. K.lt C.-P. K. kasuks elatis 75,09 eurot perioodi 01.04.2025-30.04.2025 eest.

4. Välja mõista K. K.lt C.-P. K. kasuks alates 01.05.2025 igakuine elatis muutuvas suuruses

100,57 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, so xxx, mis muutub iga aasta 01. aprillil,

lähtudes baassumma indekseerimisest ja muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatise suurust

vähendatakse proportsionaalselt C.-P. K. K. K. juures viibimise ajaga 10 päeva kuus (PKS §

101 lg 6).

5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hagejale kostja poolt menetluse ajal tasutud

elatisemakseid.

6. K. K. kohustub väljamõistetud elatise tasuma hageja seadusliku esindaja H. H.

arveldusarvele nr EEXXX.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

1. 19.06.2025 hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise alates 16.03.2025

287,72 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni muutuvas suuruses, so mitte vähem kui PKS § 101

toodu. Hageja palub elatise kandmist hageja seadusliku esindaja H. H. arveldusarvele nr EEXXX.

Hageja ja kostja suhtes sündis hageja C.-P., kes elab emaga ja on viimase ülalpidamisel. Kostja

maksab elatist oma arvutuste järgi, mis ei vasta seadusele ja lapse vajadustele. Haginõue on alates

16.03.2025, seega ei oma tähtsust palju päevi kuus enne seda laps oli isaga. Kostja väide et laps on

temaga vähemalt 9 päeva kuus on vale. Märtsis oli laps isaga 01.03 kuni pärastlõunani 02.03, 14.03

kella 13.15 kuni 16.03 kella 18.00-ni ja 28.03 13.00 kuni 30.03.18.30. Ainult aprillis tuli tänu

koolivaheajale rohkem päevi aga kui need päevad jagada teiste kuudega ei tule 7 ööpäeva kuus,

ammugi mitte 9 ööpäeva. Aprillis oli laps isaga alates 11.04 kella 13.00 kuni 16.04 kella 14.30 ja

25.04 kella 13.00 kuni 27.04 kella 17.15. Mais oli laps isaga 17.05 kuni 18.05, 24.05 kuni 25.05, 30-

31.05. Juunis oli laps isaga 01.06 kuni 02.06, 06 kuni 8.06, 19.06 kell 16.30 kuni 23.06 kell 10, 25.06

kuni 29.06. Juulis 01.07 kuni 03.07. Hiljem oli laps kostja ema juures maal ja ei olnud kostja

ülalpidamisel. Kokkuvõttes on laps alla 7 ööpäeva kuus isaga. Kostja pole ise esitanud ühtegi

tõendit millal laps on temaga olnud alates 16.03.2025.a. Need üksikud päevad mil laps on isaga, on

isa kohustatud last üleval pidama. Kostja on meelevaldselt määranud elatise suuruse, mis aga ei vasta

tegelikele asjaoludele ja seadusele. Kostja poolt esile toodud kulutuste osas märkis hageja, et on

väheusutav, et laps vaataks televiisorit palju ja kulutaks elektrit, vett. Ebausutav on kostja üürikulu,

sest korter kuulub kostja elukaaslasele E. Lilienthalile ja üürikulu kostjal ei ole. Kui kostja elab

üürikorteris, siis oleks tal üürileping ja ta maksaks üüri, kuid kv.ee väljavõtted ei puutu asjasse. Kui

kostja viib hageja veekeskusess või tellib toitu Bolt Foodist või McDonaldsist, siis on see kostjale

jõukohane, kuid millist kulu ei saa eluks vajaliku kulu alla panna. Riiete ostmine on kostja vaba tahe,

sest hagejal on riideid palju ja riiete ostmiseks vajadus puudub. Kostja ei ole hagejale tehtud kulutusi

tõendanud ja osad kulud pole eluksvajalikud. Kostja kohtub lapsega Tallinnas, kuhu viib ja toob

lapse ema omal kulul, selleks kulub arvestusega 6l/100 km-le erinev summa kuus. Hageja igakuised

kommunaalkulud on 120 eurot, elektrikulu 18 eurot, telefonikulu 5 eurot, internet ja TV 23 eurot,

ravimitele minev kulu 10 eurot. Eelnevale lisanduvad kooliüritustega seotud kulud, toidukulu,

riietekulu, hügieenitarvetele minev kulu, eluasemelaenu kulu (kui poleks laenu, siis poleks lapsel ka

elukohta; vastavalt kohtupraktikale loetakse laenukohustus samuti kohustuseks), kindlustuskulu.

Lapse viib ja toob igal päeval kooli lapse ema. Miinimumelatise puhul vastavalt kohtupraktikale ei

peaks üldse hageja kulusid tõendama. Hageja ema saab miinimumtöötasu. Hageja taotleb

kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist TsMS § 467 lg 1 ja 468 lg 3 alusel hagis esitatud

nõude ulatuses (dtl 42; dtl 56-59; hagi ese dtl 58; dtl 133; dtl 184).

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel on edasiulatuva elatise nõue puudusega, sest elatise

suurust mõjutavaid komponente nõue ei kajasta. Puudulik on hagis ka lapse kulude nimekiri, kuivõrd

välja ei ole toodud lapse eluaseme- ja kõiki lapse vajalikke püsikulusid (toidu-, riiete-, jalanõude-,

hügieenitarvete-, eluasemekulud) ühes kuus. Eluasemelaenu ei saa ülalpidamiskuluks lugeda. Hageja

pole hagis märkinud, millises koolis ja klassis hageja õpib. Kostja ei ole rikkunud

ülalpidamiskohustust ja kostja on maksnud perioodil jaanuar 2024-aprill 2025 elatist kokku 2524

eurot. Vanemate vahel ei ole suhtluskorra kokkulepet, kuid seni on laps veetnud isaga

nädalavahetused ning suvel ja koolivaheaegadel pikemaid perioode. Hageja sooviks tegelikult elada

koos isaga, kuid siiani pole see võimalik olnud. Hageja seaduslik esindaja on asunud takistama isa

ning lapse kohtumisi ilmselt eesmärgiga vähendada keskmist ööpäevade arvu mil laps viibib isaga, et

elatis ei väheneks. Kuna hageja seadusliku esindaja tegevus on pahatahtlik ning rikub isa ja lapse

õigusi kaalub kostja juhul, kui perelepitus osutub edutuks, esitada kohtule ka suhtluskorra

kindlaksmääramise avalduse. Ei vasta tõele, et hageja viibib kostja juures vähem kui seitse ööpäeva

kalendrikuus. Hageja on viibinud kostja juures aasta lõikes keskmiselt 9 ööpäeva kuus ning sel ajal

peab hagejat üleval ja kannab hageja kulutusi kostja. Kostja esitas ülevaate koos tõenditega, millisel

perioodil on laps viibinud isaga. Kuna hagiavaldus on esitatud 16.03.2025, siis esitas kostja ülevaate

alates 2024. a märtsist, sest hagiavaldus on esitatud märtsis 2025. Laps on isa juures viibinud

perioodil märts 2024.a kuni märts 2025.a järgnevalt (sulgude järgselt ööpäevade arv): 15.03.2024-

17.03.2024 2 ööpäeva, 22.03.2024-25.03.2024 3 ööpäeva, 01.04.2024-03.04.2024 2 ööpäeva,

05.04.2024-07.04.2024 2 ööpäeva, 19.04.2024-23.04.2024 4 ööpäeva, 28.04.2024-30.04.2024 2

ööpäeva, 03.05.2024-05.05.2024 2 ööpäeva, 17.05.2024-20.05.2024 3 ööpäeva, 31.05.2024-

02.06.2024 2 ööpäeva, 07.06.2024-09.06.2024 2 ööpäeva, 11.06.2024-12.06.2024 1 ööpäev,

14.06.2024-21.07.2024 37 ööpäeva, 28.07.2024-31.07.2024 3 ööpäeva, 12.08.2024-14.08.2024 2

ööpäeva, 23.08.2024-28.08.2024 5 ööpäeva, 30.08.2024-31.08.2024 1 ööpäev, 06.09.2024-

08.09.2024 2 ööpäeva, 13.09.2024-15.09.2024 2 ööpäeva, 21.09.2024-22.09.2024 1 ööpäev,

27.09.2024-29.09.2024 2 ööpäeva, 05.10.2024-06.10.2024 1 ööpäev, 11.10.2024-13.10.2024 2

ööpäeva, 19.10.2024-23.10.2024 4 ööpäeva, 02.11.2024-03.11.2024 1 ööpäev, 15.11.2024-

17.11.2024 2 ööpäeva, 22.11.2024-24.11.2024 2 ööpäeva, 06.12.2024-08.12.2024 2 ööpäeva,

13.12.2024-16.12.2024 3 ööpäeva, 20.12.2024-22.12.2024,31.12.2024-05.01.2025 7 ööpäeva,

17.01.2025-19.01.2025 2 ööpäeva, 25.01.2025-26.01.2025 1 ööpäev, 08.02.2025-09.02.2025 1

ööpäev, 24.02.2025-02.03.2025 6 ööpäeva, 14.03.2025-16.03.2025 2 ööpäeva. Kokku: 13 kuud 116

ööpäeva, keskmine ööpäevade arv kuus: 116/13=8.92. Perioodil aprill kuni juuli algus 2025 on

hageja viibinud kostjaga: 11.04-16.04, 25.04- 27.04, 16.05-18.05, 31.05-02.06, 06.06-08.06, 19.06-

23.06 ja 25.06-03.07 ning kostja emaga viibis laps 04.07-06.07. Suveperioodil nii nagu eeltoodud

tabelist näha, viibib laps pikemaid perioode isaga ning neid tuleb aasta lõikes arvesse võtta. Tabelist

nähtub, et hageja viibib kostjaga keskmiselt 9 (täpsemalt 8,92) ööpäeva kuus ning seega on hageja

nõue põhjendamatu. Kuni 31.03.2025 oli miinimumelatis 115,09 eurot kuus juhul, kui laps viibib

isaga 9 ööpäeva kuus ning alates 01.04.2025 on miinimumelatis samadel alustel 120,70 eurot. Seega

juhul,

kui

hageja

nõuab

elatist

rohkem, siis on tegemist miinimumelatist ületava nõudega, mille puhul tuleb hagejal oma kulusid

tõendada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt jätta C.-P. K. 16.03.2025

hagiavaldus rahuldamata edasiulatuva elatise nõudes kuni 31.03.2025 115,09 eurot ületavas osas ja

alates 01.04.2025 120,70 eurot ületavas osas. Antud juhul on kostja lapse kulusid kandnud, kui laps

on olnud tema juures, seega on kostja vahetult osalenud lapse ülalpidamises. Kostja osaleks lapse

vahetus ülalpidamises veel rohkemgi, kui ta saaks lapsega rohkem aega koos veeta. Lisaks tasub

kostja elatist ka raha maksmise teel. Kostja esitas ülevaate ja tõendid kostja poolt kantavate hageja

kulude kohta. Kostja taotles elatise vähendamist põhjusel, et ka tema kannab kulutusi ajal, kui laps

viibib temaga ning kostjal on lisaks hagejale veel üks ülalpeetav. Hageja eluasemekulu (eluase ja

kommunaalkulud) kostja juures on 55,59 eurot. Sarnaste korterite keskmine üürihind on 575 eurot

(vt lisa 1 – KV.EE väljavõte). Eluasemekulu tuleb jagada nelja pereliikme vahel (sh hageja), seega

ühe pereliikme osa 143,75 eurot. Kui jagada see 30 päevaga (keskmine päevade arv kuus) ning

korrutada 9 ööpäevaga, millise veedab keskmiselt hageja kostja juures, siis on kostja kantav

eluasemekulu hageja eest 43,12 eurot. Kostja eluasemega seotud kommunaalkulud on igakuiselt

keskmiselt 166,30 (831,49/5) eurot, mis teeb ühe pereliikme kuluks 41,57 eurot ning hageja osaks 9

päeva eest 12,47 eurot (vt lisad 2-6). Hageja keskmine toidukulu kostja juures on 23,02 eurot. Kostja

toonitab, et see on tõendatav kulu, kuid kulutused on tegelikkuses oluliselt suuremad. Esiteks tehakse

osa kulutusi sularahas ning lisaks ostab koju süüa ka kostja elukaaslane, mida samuti hageja tarbib

kui hageja viibib kostja juures. Ajal, kui laps viibib isaga, tellitakse aeg-ajalt toitu ka Bolt Foodist ja

McDonaldsist. Kostja tõendatavad toidukulud on perioodil 01.04.2025-30.06.2025 kokku 920,92

eurot (vt lisa 7-11), mis teeb ühe kuu kuluks 306,97 eurot ning nelja pereliikme vahel jagades, ühe

pereliikme osaks 76,74 eurot. Arvestades, et hageja viibib kostja juures keskmiselt 9 ööpäeva, on 9

ööpäeva eest toidukulu keskmiselt 23,02 eurot. Tegelikkuses on see summa kindlasti oluliselt

suurem. Kostja juhib ka tähelepanu, et Coop Pank väljavõttes on toidukuludest maha arvestatud

kostja poolt tasutav autolaen. Kostja on kolme kuu jooksul hageja riiete eest tasunud 39,30 eurot (lisa

12 – K. K. P. 1.04-30.06.2025), ühe kuu keskmine kulu riietele on seega 13,1 eurot. Ajal, kui hageja

viibib kostjaga teeb kostja kulutusi ka hagejaga vabaaja veetmisele, millest ühe kuu kulu aprillis oli

53,50 eurot (lisa 13 – K. K. Veekeskus 1.04- 30.06.2025). See ei ole jagatav kulu ning on tehtud

üksnes hageja tarbeks ja vaba aja veetmisega seotud kulu ühes kuus on seega 53,50 eurot. Hageja

transpordikulu (autolaen ja gaas), mida kannab kostja on keskmiselt 58 eurot. Kostja tasub autolaenu

auto eest, millega ta transpordib ka hagejat. Seega on põhjendatud selle kulu arvestamine. Ühes kuus

maksab kostja autolaenu summas 125,48 eurot, mis teeb ühe pereliikme kuluks 31,37 eurot. Seda

kulu ei ole põhjendatud proportsionaalselt päevade arvuga jagada, sest kulu ei vähene ajal, kui hageja

ei viibi kostjaga. Ühe kuu gaasi kulu autole on 106,54 eurot, mis teeb hageja osaks jagades kulu 4

pereliikme vahel, kokku 26,63 eurot. Kuivõrd kostja käib hagejal järel ning viib teda tagasi ema

juurde, siis on 26,63 eurot põhjendatud ja mõistlik kulu ning kui see kulu jagada päevade arvuga, mis

hageja viibib kostjaga, siis ei ole kulu enam vastavuses tegelikult hageja tarbeks tehtava kulutusega.

Hageja teleteenuste kulu kostja juures on 3,17 eurot. Ühe kuu keskmine teleteenuste kulu on 42,29

eurot, mis teeb ühe pereliikme osaks 10,57 eurot ning hageja osaks 9 päeva eest 3,17 eurot. Kostja

taotles elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära ka alusel, et kostjal on lisaks

hagejale veel üks ülalpeetav – T. K. (isikukood XXX), kellele kostja annab vahetult ülalpidamist.

Kostja igakuine sissetulek on 1485,97 eurot. Vastavalt RAKE uuringule on x-aastase lapse kulutused

ühes kuus vähemalt 252 eurot. Arvestades, et viimastel aastatel on elukallidus olnud

märkimisväärne, on ka x-aastase lapse keskmised kulutused märgatavalt tõusnud. See tähendab, et

kui kostja peaks tasuma hagejale tema nõutud miinimumelatist, mis käesoleval hetkel on juba 301,74

eurot, siis osutuks varaliselt vähem kindlustatuks T. K. ning kahjustada saaks ka kostja enese

ülalpidamine. Kokkuvõtvalt märgib kostja, et tasub igakuiselt rahas hageja ülalpidamiseks elatist

ning annab vahetult ülalpidamist kokku kuus keskmiselt vähemalt 206,38 euro ulatuses. Samuti

esineb alus elatise vähendamiseks põhjusel, et kostjal on veel üks ülalpeetav. Eeltoodust tulenevalt

palub kostja jätta hagi rahuldamata või vähendada hageja poolt nõutavat elatist kostja poolt esitatud

kulude võrra (dtl 30; dtl 31; dtl 62 kuni dtl 64; dtl 138 kuni dtl 142).

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt

määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1

kohaselt.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist

üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse

vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui PKS §-s 101 alusel

arvutatud summa, elatise võib kohus välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates

ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused, igakuise elatise arvutamise aluseks on

baassumma, so ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma,

baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 1 kuni 4). PKS § 101 lg 5 kohaselt ei

pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, mille lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja

poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (jõust.

01.02.2023). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga (PKS § 101 lg 6). 01.04.2024-31.03.2025 oli kehtivaks miinimummääras elatiseks ühe lapse

osas 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot+54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast)=327,72 eurot; 327,72-(80/2, so pool lapsetoetusest)=287,72 eurot).Alates

01.04.2025 kuni 31.03.2026 on kehtivaks miinimummääras ühe lapse elatiseks 301,74 eurot

(baassumma 282,31 eurot+59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast)=341,74 eurot-(80/2, so pool lapsetoetusest)=301,74 eurot.

6. Hageja palub kostjalt igakuise elatise 287,72 euro väljamõistmist alates 16.03.2025 (hagi

esitamisest) kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS §-s 101

alusel arvutatud summa. Elatise arvutamise alused on määratletud PKS § 101 lg-s 3 kuni 5, kuid neid

komponente ei ole hageja hagi esemes välja toonud. Kohus on seisukohal, et hagi esemest on

arusaadav, et hageja nõuab kostjalt muutuvas suuruses igakuist miinimummääras elatist ning elatise

arvutamise aluseks olevate komponentide haginõudes puudumine ei takista nõude lahendamist ja

kohus saab vastavad komponendid perekonnaasjas, so elatise nõude lahendamisel määratleda ja

tegemist ei ole haginõude piiridest väljumisega. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt elatist seaduses

sätestatult miniimummääras, ei pea hageja tõendama oma igakuiseid kulutusi ja vajadusi, sest

eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 2-15-15909 p 12). Asjaolu, et hageja ei ole kohtu nõuet hageja kulutuste (so täieliku)

ülevaate esitamiseks täitnud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ning kohus saab elatisenõude

lahendada asjas esitatu alusel.

7. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus. Riigikohus on lahendi 2-19-19160 punktis 14.7 seisukohal, et PKS § 101

lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel

arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest, eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures

viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda

reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab

kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele

väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui

kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kohustatud vanem peab tõendama

mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

Rahvastikuregistri andmetel on hageja C.-P. (sünd 30.09.2016) koolis käiv laps ja hageja vanemateks

on H. H. ja K. K.. Pooled vaidlevad selle üle, kas PKS § 101 lg 6 mõistes kuulub elatis

vähendamisele ja sellega kaasuvalt kui palju viibib hageja aasta lõikes kostja juures. Hageja väitel

viibib hageja kostja juures alla 7 ööpäeva kuus ning kostja leiab, et hageja viibib kostja juures aasta

lõikes keskmiselt 9 ööpäeva kuus (periood 15.03.2024-16.03.2025, kokku 13 kuud 116 ööpäeva,

keskmine ööpäevade arv kuus: 116/13=8.92), millisel ajal annab kostja hagejale vahetult

ülalpidamist (so kannab hageja kulud). Vaidlust ei ole selles, et lapse suhtes ei ole vanemate vahel

kohtuvälist ega kohtulikult kinnitatud suhtlemiskorda reguleeritud.

Hageja on leidnud, et kuivõrd haginõue on esitatud alates 16.03.2025, siis ei oma tähtsust see, kui

palju viibis laps isaga ühes kuus päevi enne hagi esitamist. Kohus eeltooduga ei nõustu. PKS § 101

lg 6 mõistes ei ole aastast kriteeriumit arvestades alates hagi esitamisest, so 16.03.2025 võimalik

hinnata. Seega kohus saab, erinevalt hageja seisukohast, praegusel juhul PKS § 101 lg 6

kohaldamisel aluseks võtta aastase perioodi, so 16.03.2024-16.03.2025. Kuivõrd aastane periood

algab 16.03.2024 ja lõppeb 16.03.2025, siis ei arvesta kohus kostja poolt näidatult perioodi

alguskuupäevaks 15.03.2024 ja üks ööpäev tuleb seega arvestuslikult maha arvestada. Kostja on

perioodi jaganud 13 kuuga, kuid õige on jagada aastast perioodi arvestades 12 kuuga (115/12=9,58,

so keskmine ööpäevade arv kuus).

Perioodis 16.03.2024 kuni 24.02.2025 väljatoodud ööpäevade osas ei ole hageja vastuväiteid

esitanud. Hageja väitel viibis hageja kostja juures perioodil 01.03-02.03.2025 pärastlõunani ja

14.03.2025 kella 13:15 kuni 16.03.2025 kella 18:00-ni. Seda, et üksnes viidatud kellaaegadel viibis

hageja kostja juures, tõendid puuduvad. Järelduvalt on eeltoodust tulenevalt leidnud poolte esile

toodust kinnitust, et perioodil 16.03.2024 kuni 16.03.2025 viibis hageja kostja juures 115 ööpäeva/12

kuud= aasta lõikes keskmiselt 9,58 ööpäeva, ümardatult 10 ööpäeva kuus ja viidatud perioodi osas

TsMS § 231 lg-st 4 tulenevalt hageja omaksvõttu arvestades, puudub vajadus hinnata kostja

tõendeid, so sõnumeid ja fotosid. Kuna hageja viibis perioodil 16.03.2024-16.03.2025 aasta lõikes

keskmiselt 10 ööpäeva kostja juures, siis kuulub PKS § 101 lg 6 kohaselt elatis vähendamisele.

Eelmärgitud perioodi osas tuleb eeldada, et kostja kandis hageja kulusid (so täitis vahetut

ülalpidamiskohustust) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17 p 23.3). 10.03.2025 on kostja tasunud

hagejale elatist 78,08 eurot.

16.03.2025 kuni 31.03.2025 on PKS § 101 lg-st 6 tulenevalt vähendatud elatis 52,60 eurot

(arvestus: baassumma 272,76 eurot+54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast)=327,72 eurot; 327,72-(80/2, so pool lapsetoetusest)=287,72 eurot; periood

16.03.2025 kuni 31.03.2025 miinimum elatis on 287,72/31 päeva x 16 päeva= 148,50 eurot; PKS §

101 lg 6 järgi on vähendatud elatise arvestus järgnev: 10 ööpäeva on x% 15 päeva on 100% (10

päeva x 100%) /15 päeva=66,67%, seega elab laps kohustatud vanema juures igakuisest ajast

66,67% ja seetõttu väheneb elatis 66,67% võrra ja lapse elatis on 16.03.2025-31.03.2025 perioodi

eest 52,60 eurot, so 148,50-95,90=52,60 eurot). Kuivõrd kostja on 10.03.2025 tasunud hagejale

elatist 78,08 eurot (dtl 36), siis tuleb perioodi 16.03.2025-31.03.2025 eest elatisenõue jätta

rahuldamata (78,08-52,60=25,48 eurot).

Alates 01.04.2025 on PKS § 101 lg-st 6 tulenevalt vähendatud elatis ühes kuus 100,57 eurot

(arvestus: baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast)=341,74 eurot-(80/2)=301,74 eurot; PKS § 101 lg 6 elatise vähendamine

elatisekalkulaatori järgi: 10 ööpäeva on x% 15 päeva on 100% (10 päeva x 100%) / 15

päeva=66,67%, seega elab laps kohustatud vanema juures igakuisest ajast 66,67% ja seetõttu

väheneb elatis 66,67% võrra, lapse elatis on 100,57 eurot, so 301,74-201,17=100,57 eurot). Märtsis

2025 ülejäänud makstud elatise osa 25,48 eurot tuleb maha arvestada aprilli 2025 elatisest. Seega on

aprilli 2025 elatise võlgnevuseks 75,09 eurot (100,57-25,48=75,09 eurot).

Alates 01.05.2025 on põhjendatud elatis ühes kuus 100,57 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni,

so 30.09.2034, mis muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja muutusest

vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust. Elatise suurust vähendatakse proportsionaalselt C.-P. K. K. K. juures viibimise

keskmise ajaga 10 päeva kuus (PKS § 101 lg 6).

Kohus märgib eeltooduga kaasnevalt, et pärast hagi esitamist on PKS § 101 lg 6 kohaldamine

põhjendatud, kuivõrd poolte vastustes esile toodust, sh kostja poolt esitatud fotodest (dtl 106-127)

tulenevalt, on hageja jätkuvalt viibinud lühemaid ja pikemaid perioode kostja juures. Samas ei ole

kostja kogumis asjas esitatud tõenditest nähtuvalt täies ulatuses vahetu ülalpidamisega hagejaga

seotult kulutusi tõendanud. Kohus on seisukohal, et pärast hagi esitamist vahetu ülalpidamisega

kantud kulutusi (so lisaks eeltoodult vähendatud elatisele) ei ole põhjendatud elatisest maha

arvestada. Kuna elatisenõue on esitatud alates 16.03.2025, siis enne seda tasutud elatist (so periood

jaanuar 2024-veebruar 2025), so ülalpidamiskohustuse täitmist asjas ei arvestata.

8. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lõike 2 kohaselt vanemad

ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise

summa. Mõjuv põhjus võib olla asjaolu, et vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS §

102 lg 2). Kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses

sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud

asjaolud seda võimaldavad. Kohustatud vanem peab tõendama mõjuva põhjuse olemasolu

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

Vaidlustamata asjaoluna on kostjal lisaks hagejale teine ülalpeetav T. K., (sünd XXX,

rahvastikuregistri väljavõte dtl 178). Kostja taotleb teise lapse olemasolust tingituna elatise

vähendamist, kuivõrd miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks tema teine laps T. K.

varaliselt vähem kindlustatuks, kui hageja. Teiseks on kostja mõjuva põhjusena esile toonud selle, et

miinimummääras hagejale elatise tasumisega saaks kahjustada kostja enese ülalpidamine.

Kohus on seisukohal, et kostja ei ole asjas esitatud tõenditega kogumis tõendanud seda, et juba

vähendatud elatist arvestades, tema teine laps T. K. osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

hageja. Hageja keskmist igakuist töötasu 1485,97 eurot (kostja töötab X AS-is, jaan-juuni 2025

töötasu oli 8915,84/6= keskmine töötasu on xxx eurot, dtl 180) ja kostja poolt esile toodud

kohustuste suurust (mh lasub ka kostja elukaaslasel omakorda T. K. ülalpidamiskohustus ning

eelduslikult peavad teisel vanemal olema ka vahendid ülalpidamiskohustuse täitmiseks) arvestades,

ei ole tõendatud, et kostja ei oleks võimeline tasuma elatist hagejale 100,57 eurot kuus (so muutuvas

suuruses). Kostja pole tõendanud, et vähendatud suuruses väljamõistetav elatis kahjustaks kostja teist

last või tema enese ülalpidamist või tervikuna halvendaks kostja majanduslikku olukorda tervikuna.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid täiendavalt teise

lapsega või kostja enese ülalpidamisega seonduvalt aluse PKS § 102 lg 2 alusel elatise

vähendamiseks alla seaduses sätestatud minimaalmäära.

9. Eeltoodu alusel, kohus rahuldab hageja hagi osaliselt. Kohus jätab hagi elatise nõude perioodi

16.03.2025-31.03.2025 osas, rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 75,09

eurot perioodi 01.04.2025-30.04.2025 eest ning alates 01.05.2025 igakuise elatise 100,57 eurot kuni

hageja täisealiseks saamiseni, so 30.09.2034, mis muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatise suurust vähendatakse proportsionaalselt

C.-P. K. K. K. juures viibimise ajaga 10 päeva kuus (PKS § 101 lg 6).

10. Hageja taotleb kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist TsMS § 467 lg 1 ja 468 lg 3

alusel hagis esitatud nõude ulatuses. Elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu

tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata

täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Hageja ei ole taotluses põhjendanud,

miks viivitamata täidetavaks tunnistamine on hagejale hädavajalik. Kohus ei tunnista elatise otsust

viivitamata täidetavaks automaatselt nii nagu seda tehakse TsMS § 468 lg-s 1 nimetatud otsuste

puhul. Üldreeglina kuuluvad otsused täitmisele alates jõustumisest (TsMS § 461 lg 1). Hageja ei ole

väitnud, et otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine oleks tema jaoks hädavajalik samuti ei ole

hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks seda järeldada. Seega, kuivõrd hageja ei ole enda

taotlust põhistanud ega toonud kohtu ette asjaolusid, miks on hagejale hädavajalik otsuse viivitamata

täidetavus, ei kuulu nimetatud taotlus rahuldamisele ja otsus kuulub täitmisele alates jõustumisest (vt

ka tsiviilasjas nr 2-17-5195 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p 26). Kohus jätab eeltoodud

põhjendustel hageja taotluse tunnistada otsus viivitamata täidetavaks rahuldamata.

11. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab TsMS §

445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. Kohus määrab, et kostjat tuleb kohustada tasuma hagejale

väljamõistetud elatis hageja seadusliku esindaja H. H. arveldusarvele nr EEXXX.

12. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2589,48 eurot (9 x 287,72=2589,48 eurot).

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Ülalpidamisasjas

kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p

21). TsMS § 164 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Asjas ei esine asjaolusid,

mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või

annaksid alust järeldada, et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS §

164 lg-s 3 sätestatud asjaolud. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajalik

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

14. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik