2-25-1425/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-1425

Kohtuasi

M.M kaebus Tallinna kohtutäituri Risto Sepa 20.

jaanuari 2025. a (allkirjastatud 17. jaanuaril 2025)

otsuse peale täiteasjas nr 027/2024/XXX

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. veebruari 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

M.M määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (sissenõudja): M.M (isikukood XXX), esindajad

vandeadvokaadid Anneli Aab ja Steven-Hristo Evestus

Puudutatud isik (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Risto

Sepp, lepinguline esindaja Raul Uesson

Puudutatud isik (võlgnik): Luminor Bank AS

(registrikood 11315936), esindajad vandeadvokaat

Toomas Vaher ja advokaat Mari Mikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. veebruari 2025. a määrus ning teha uus määrus,

millega rahuldada M.M kaebus Tallinna kohtutäituri Risto Sepa 20. jaanuari

2025. a (allkirjastatud 17. jaanuaril 2025) otsuse peale täiteasjas nr

027/2024/XXX.

2. Tühistada Tallinna kohtutäituri Risto Sepa 20. jaanuari 2025. a (allkirjastatud 17.

jaanuaril 2025) otsus täiteasjas nr 027/2024/XXX ning kohustada kohtutäiturit

Luminor Bank AS-i 20. mai 2024. a kaebust uuesti läbi vaatama.

3. Rahuldada M.M määruskaebus osaliselt.

4. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Tallinna kohtutäituri

Risto Sepa kanda.

2-25-1425

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. M.M (avaldaja, sissenõudja) esitas 27.01.2025 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna

kohtutäituri Risto Sepa (puudutatud isik I, kohtutäitur) 20.01.2025 otsusele täiteasjas nr

027/2024/XXX (otsus allkirjastatud 17.01.2025). Menetluskulud palus avaldaja jätta

kohtutäituri kanda.

1.1. Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur avaldaja 06.05.2024 avalduse alusel Luminor Bank

AS-i (puudutatud isik II, võlgnik) suhtes täitemenetluse. Täitedokumendiks oli Harju

Maakohtu 24.04.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-24-6172. Viidatud määrusega kohustas kohus

esialgse õiguskaitse korras võlgnikku vastu võtma avaldaja nimele avatud arvelduskontole nr

XXX laekuvad 12.10.2016 avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingu nr

09320269ZZZ alusel tehtud laenu tagasimaksed ja arvestama need laenulepingust nr

09320269ZZZ tulenevate avaldaja kohustuste katteks. Lisaks keelas kohus, tingimusel, et

avaldaja täidab laenu tagastamise kohustust, võlgnikul laenulepingust nr 09320269ZZZ

tuleneva nõuet tagava hüpoteegi realiseerimise.

1.2. Võlgnik esitas 20.05.2024 kaebuse kohtutäituri tegevusele ja otsusele. Kohtutäitur tegi

17.01.2025 (dokumendil märgitud 20.01.2025) otsuse, millega rahuldas võlgniku kaebuse,

tühistas oma varasemad toimingud ja lõpetas täitemenetluse.

1.3. Avaldaja leiab, et kohtutäituril puudus alus täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäituri

järeldus, et kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-24-6172 ei ole täitedokument, on väär. Hagi

tagamise määrus on viivitamata täidetav sõltumata selle jõustumisest. Formaliseerituse

põhimõte ei laiene tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 387 lg-le 2. Tähendust ei oma

see, et kohus saatis määruse võlgnikule otse täitmiseks ega ka see, et avaldaja seda ei

taotlenud.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Võlgnik palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

2.1. Kohtutäitur leidis põhjendatult, et täidetud ei ole TsMS § 387 lg-st 2 tulenev eeldus

määruse täitmise kohta kohtutäituri vahendusel. Kohus saatis määruse täitmiseks otse

võlgnikule.

2-25-1425

2.2. Täitemenetlus tulnuks lõpetada ka seetõttu, et võlgnik täitis määrusest tuleneva kohustuse

seaduse piires. Ka hagi tagamise korral on pank rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seadusest (RahaPTS) tulenevalt kohustatud rakendama hoolsusmeetmeid, mis

hõlmavad ka arvelduskontol raha liikumise blokeerimist. Hagi tagamine ei vabasta võlgnikku

nendest kohustustest.

3. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kuna

tsiviilasjas nr 2-24-6172 tehtud määrusel puudub märge, et selle täitmiseks tuleb pöörduda

kohtutäituri poole, ei ole täidetud TsMS § 387 lg 2 eeldus määruse täitmise kohta. Määrus ei

ole käsitatav TMS §-s 2 märgitud täitedokumendina ja kohtutäitur ei ole pädev kontrollima

võlgniku tegevust määruse täitmisel. Kohtutäitur ei saa sekkuda võlasuhete sisusse.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis

avaldajalt võlgniku kasuks menetluskuludena välja 680 eurot ja kohtutäituri kasuks 340 eurot.

Kohus märkis, et avaldajal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates

määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni seadusjärgses määras viivist.

4.1. Määruse põhjenduste kohaselt on Harju Maakohtu 24.04.2024 määrus täitedokument.

Kohus märkis määruses, et see kuulub viivitamatule täitmisele TsMS § 467 lg 5 kohaselt.

Viivitamata täitmisele kuuluv määrus tsiviilasjas on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt.

Määrus on täidetav sõltumata sellest, kas kohus juhtis hageja tähelepanu kohtutäituri poole

pöördumisele. Märke puudumine ei võta sissenõudjalt õigust kohtutäituri poole pöörduda.

4.2. Samas ei ole leidnud kinnitust, et kohtutäituri poole pöördumine oleks olnud

põhjendatud. Võlgnik kinnitas nii kohtutäiturile kui kohtule, et ta on määruse resolutiivosa

kohustava osa täitnud, s.o teinud täitedokumendis märgitud toimingud kooskõlas seadusega.

Kuna võlgnik on täitedokumendi vabatahtlikult täitnud, siis puudus põhjus täitemenetluse

alustamiseks ning kohtutäitur lõpetas täitemenetluse õigesti.

Määruskaebus

5. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada

kohtutäituri otsus ja kohustada kohtutäiturit viima läbi täitemenetlus Harju Maakohtu

24.04.2024 määruse täitmiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri ja võlgniku

kanda.

5.1. Kaebuse kohaselt väljus maakohus asja lahendamise piiridest. Kohtutäitur ei tuginenud

täitemenetluse lõpetamise otsuses ega vastuses avaldaja kaebusele asjaolule, et võlgnik täitis

määruse vabatahtlikult. Seda, kas esinevad alused täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1

p-de 2 või 3 alusel, peab kohtutäitur ise analüüsima ja tegema selle kohta otsuse. Seda ei saa

kohus teha kohtutäituri eest.

5.2. Isegi, kui kohus oleks saanud hinnata täitemenetluse lõpetamise õiguspärasust muul

alusel, ei ole täitemenetluse lõpetamise eeldused täidetud. Võlgnik ei ole täitedokumenti

täitnud ega selle täitmist tõendanud.

Menetluse edasine käik

6. Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus

leidis õigesti, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluse põhjendatult, sest toimus vabatahtlik

2-25-1425

täitmine. Ka kohtutäitur viitas oma otsuses TMS § 48 lg 1 p-le 3. Seega on väär avaldaja

väide asja lahendamise piiridest väljumise kohta. Väide, et võlgnik ei ole määrust täitnud, ei

ole õige.

7. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtutäitur on jätkuvalt seisukohal, et Harju Maakohtu 24.04.2024 määrus ei ole

täitedokument, mida kohtutäitur saaks täita.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega tühistab kohtutäituri 20.01.2025 (allkirjastatud

17.01.2025) otsuse ja kohustab kohtutäiturit võlgniku 20.05.2024 kaebust uuesti läbi

vaatamata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised jätkuvalt selle üle, kas kohtutäitur

lõpetas täitemenetluse õigesti. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse viitega TMS § 48 lg 1

p-dele 3 ja 7, leides et Harju Maakohtu 24.04.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-24-6172 ei ole

täitedokument.

11. Maakohus leidis õigesti, et Harju Maakohtu 24.04.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-24-6172

on TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt täitedokument.

11.1. Õiguskirjanduses on selgitatud, et hagi tagamise määrus on nagu muud kohtumäärused

TsMS § 467 lg 5 alusel viivitamata täidetav sõltumata selle jõustumisest. Seetõttu on hagi

tagamise määrus TMS § 2 lg 1 p-s 1 nimetatud täitedokument (TsMS II komm (2017), § 387,

p 3.2.1.a). Eeltoodu on asjakohane ka esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse osas (TsMS

§ 4771 lg 2 teise lause).

11.2. Kuigi TsMS § 387 lg 2 esimene lause sätestab imperatiivselt, et täituri, registripidaja või

muu asutuse poole lahendi täitmiseks pöördumise viide peab hagi tagamise määruse

resolutsioonis olema, ei tähenda selle puudumine, et määrus ei oleks kohtutäituri juures

täidetav. TsMS § 387 lg-t 2 tõlgendades tuleb lähtuda normi eesmärgist. Viidatud sätte mõtte

kohaselt vastutab hageja hagi tagamise määruse eest ning peab üldiselt ise hoolt kandma, et

kohtumäärus jõuaks selle täitmist korraldava asutuse või isikuni (TrtRnKm 14.12.2022, 2-22-

6162/22, p 14; TsMS II komm (2017), § 387, p 3.2.1.b). Seega ei sõltunud kohtutäituri õigus

Harju Maakohtu 24.04.2024 määrust täita TsMS § 387 lg 2 järgse märke olemasolust.

11.3. Ka asjaolu, et kohus saatis määruse võlgnikule otse täitmiseks, ei võta sissenõudjalt

õigust pöörduda kohtutäituri poole, kui võlgnik määrust ei täida. Kohtutäituri viide, et

avaldaja ei taotlenud kohtult määruse kohtutäiturile täitmiseks saatmist, on põhjendamatu.

TsMS § 387 lg 2 viimase lause kohaselt ei edasta kohus ise määrust kohtutäiturile.

11.4. Eeltoodud põhjendusi arvestades, ei saanud kohtutäitur täitemenetlust lõpetada

põhjendusel, et täitemenetluse alustamise eeldused ei olnud täidetud, sest täitmiseks esitatud

määrus ei olnud täitedokument.

2-25-1425

12. Küll aga eksis maakohus, kui asus kaebuse lahendamisel hindama asjaolusid, millele

kohtutäitur oma vaidlustatud otsuses ei tuginenud.

12.1. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel hindab kohus selle

seaduslikkust. Kohus saab kaebuse lahendamisel anda õigusliku hinnangu sellele, kas

kohtutäitur eksis või rikkus otsuse tegemisel seaduses sätestatud nõudeid (TlnRnKm

02.04.2024, 2-22-14776, p 13.4). Eelnevast tulenevalt saab kohus hinnata üksnes neid

asjaolusid, millele tuginedes kohtutäitur oma otsuse tegi.

12.2. Kohtutäituri põhjendas täitemenetluse lõpetamist sellega, et täitmiseks esitatud Harju

Maakohtu 24.04.2024 määrus ei olnud kohtutäituri hinnangul täitedokument. Kohtutäitur ei

tuginenud täitemenetluse lõpetamisel asjaolule, et võlgnik täitis 24.04.2024 määruse

vabatahtlikult. Asjaolu, et võlgnik kohtutäiturile esitatud kaebuses ja hiljem ka

kohtumenetluses sellele tugines, ei anna maakohtule õigust asuda kohtutäituri asemel

täitemenetluse lõpetamiseks aluseid otsima. TMS § 48 kohaselt saab täitemenetluse lõpetada

vaid kohtutäitur. Kohtutäitur pidi seega kõigepealt ise hindama, kas esineb alus täitemenetluse

lõpetamiseks või mitte.

12.3. Asjaolust, et kohtutäituri otsus sisaldab muuhulgas ka viidet TMS § 48 lg 1 p-le 3 ei saa

teha järeldust, nagu oleks kohtutäitur lõpetanud menetluse põhjusel, et võlgnik täitis määruse

vabatahtlikult. Kohtutäituri 20.01.2025 otsuses puuduvad mistahes sisulised põhjendused

võlgniku poolt määruse vabatahtlikult täitmise kohta. TMS § 217 lg 5 kohaselt peab

kohtutäitur tegema (tema otsuse peale esitatud) kaebuse kohta motiveeritud otsuse. Sellest

tuleneb, et kohtutäituri otsus peab olema põhjendatud. Vastasel korral ei saa kohus

kontrollida, millistele asjaoludele ja kaalutlustele kohtutäitur vaidlustatud otsuses tugines.

Seega, kui kohtutäitur ka soovis lõpetada täitemenetluse põhjusel, et kohustus on täidetud,

tuleb kohtutäituri otsus siiski tühistada selle põhjendamata jätmise tõttu (TrtRnKm

14.12.2022, 2-22-6162/22, p 15).

13. Eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb maakohtu ja kohtutäituri otsused tühistada. Kohus

kohustab kohtutäiturit võlgniku 20.05.2024 kaebust uuesti läbi vaatamata. Kuna kohus ei saa

kohustada kohtutäiturit täitemenetlust jätkama, nagu taotles avaldaja, rahuldatakse

määruskaebus osaliselt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit, muudab ta vajaduse korral vastavalt ka

menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse

osaliselt ja tühistab kohtutäituri otsuse, tuleb maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel jätta kohtutäituri kanda.

15. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb ise vastupidise määruse, muutes

ühtlasi menetluskulude jaotust, ei määra ringkonnakohus kindlaks avaldaja põhjendatud ja

vajalikke menetluskulusid. Avaldajale hüvitatavad menetluskulud kõigis kohtuastmetes

määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus (vt RKTKm 12.05.2021, 2-19-15916/87, p

16 ja seal viidatud kohtupraktika).

(allkirjastatud digitaalselt)