3-25-90/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-90

Määruse kuupäev

19. september 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla vastu Eesti Töötukassalt saabunud kirja

avamise õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 13. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

taotleb Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses sellega, et valvur avas 8.

oktoobril 2024 talle Eesti Töötukassalt saabunud kirja.

Kaebuse kohaselt ei tohi vangla riigiasutuselt kinnipeetavale saadetud kirja avada. Kaebajale ei

jäetud võimalust jätta avatud kiri vastu võtmata. Kambri uks oli suletud ja kaebaja ei näinud

läbi ukseluugi, mida valvur oli kaebaja kirjaga teinud, kuid valvuril oli aega kirja sisuga

tutvuda. Sellest võib järeldada, et riigiasutuse kiri, mis oli adresseeritud kaebajale, avati nii, et

valvuril oli juurdepääs kirjas sisalduvale sõnumile. Kiri sisaldas andmeid kaebaja tervisliku

seisundi kohta. Kaebajal on alus arvata, et vastustaja jätkab samasugust tegevust.

3-25-90

Kaebaja palub vabastust riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel seoses

maksejõuetusega. Samuti palub kaebaja vanglalt välja nõuda haldustoimiku ja kõik

dokumendid.

2. Viru Vangla edastas 17. jaanuaril 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja 8. oktoobri 2024. a

pöördumise nr 3-24/2-2/9915, Viru Vangla 7. novembri 2024. a teate kriminaalmenetluse

alustamata jätmisest, Viru Vangla 13. detsembri 2024. a vastus kaebaja 8. oktoobri 2024. a

pöördumisele, kaebaja 12. detsembri 2024. a vaidena pealkirjastatud pöördumise nr

3-24/2-2/11880 ning Viru Vangla 13. jaanuari 2025. a vastuse sellele pöördumisele.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja, et kohus tunnistaks Viru Vangla tegevuse kaebajale 8.

oktoobril 2024 Eesti Töötukassalt saabunud kirja avamisel õigusvastaseks. Tegemist on

tuvastamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kaebajal võib olla vangla toimingu õigusvastasuse

tuvastamise nõude esitamiseks preventiivne huvi (HKMS § 38 lg 4).

Kuigi kaebaja tahe võib olla suunatud ka sellele, et kohus keelaks vanglal edaspidi avada Eesti

Töötukassast talle saadetud kirju, ei suuna kohus kaebajat esitama keelamiskaebust vangla

vastu, sest selline kaebus tuleks kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada – puudub teave, et

vangla asuks lähiajal kaebaja õigusi rikkuma ning et rikkumise tagajärgi ei saaks toimingu

hilisemal vaidlustamisel kõrvaldada (HKMS § 45 lg 1).

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

4.1. Kohtu hinnangul ei ole kaebusel eduväljavaateid.

Asja materjalidest nähtuvalt käsitas Viru Vangla 13. detsembri 2024. a vastuses kaebaja 8.

oktoobri 2024. a pöördumist märgukirjana. Kuna kaebaja osutas pöördumises oma õiguste

rikkumisele ja taotles vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist, ei olnud siiski tegemist

märgukirjaga, vaid vaidega (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1). Et aga vaidemenetluse

korras ei saa nõuda haldustoimingu õigusvastasuse tuvastamist, tulnuks vaie HMS § 79 lg 1 p 1

alusel tagastada. Nimetatud menetluslik minetus ei mõjuta siiski kaebuse perspektiivi.

Kaebaja seisukoht, et vanglal on keelatud Eesti Töötukassalt saabunud kirju avada, on ekslik.

Vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 1 kohaselt avab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale

saadetud kirjad kinnipeetava juuresolekul ning sealt võetakse ära esemed, mille omamine

vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Justiitsministri 30. novembri 2000. a

määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 50 lg 2 kohaselt antakse VangS §

3-25-90

29 lg-s 4 ja §-s 107 sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt kinnipeetavale saabunud kiri

kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. VangS § 29 lg-s 4 on

nimetatud järgmised isikud: kaitsja, advokaadist esindaja, prokuratuur, kohus, õiguskantsler

ning Justiits- ja Digiministeerium. VangS § 107 hõlmab haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste

ülesannete täitmise üle vanglas erialast järelevalvet teostavaid ministreid või nende volitatud

ametiasutusi.

Eesti Töötukassa ei kuulu VangS § 29 lg-s 4 ja VangS §-s 107 nimetatud isikute või asutuste

hulka. Seega ei olnud Viru Vanglal kohustust anda Eesti Töötukassalt kaebajale saabunud kirja

talle üle suletud ümbrikus.

Erinevalt 8. oktoobri 2024. a taotlusest vanglale on kaebaja kohtule esitatud kaebuses väitnud, et

valvur võis kaebajale Eesti Töötukassalt saabunud kirja sisuga tutvuda, sest kambri uks oli

suletud ja kaebaja ei näinud läbi ukseluugi, mida valvur oli kaebaja kirjaga teinud. Samas on

kaebaja 8. oktoobri 2024. a taotluses selgitanud, et ta suhtles valvuriga enne kirja avamist,

öeldes valvurile, et tegemist on riigiasutuse kirjaga ja seda ei saa kontrollida. Kohus mõistab

kaebaja selgituse põhjal, et vangla võimaldas kaebajal kirja avamise juures olla. Isegi juhul, kui

kaebajal ei olnud kirja avamise ajal valvuriga visuaalset kontakti, ei saa pelgalt asjaolust, et

valvuril võis olla võimalik kirja sisuga tutvuda, teha järeldust, et valvur tutvus kaebajale

saadetud kirja sisuga. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mille põhjal võiks pidada

usutavaks, et valvur tundis kaebajale saadetud kirja vastu huvi või oli selle sisuga kursis.

Seetõttu ei ole alust hinnanguks, et Viru Vangla tegevus kaebajale 8. oktoobril 2024 Eesti

Töötukassast saabunud kirja avamisel oli õigusvastane.

4.2. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kaebaja ei ole esile

toonud asjaolusid, mis osutaksid, et vaidlusaluse kirja avamine oleks tema eraelu puutumatust

või sõnumisaladuse kaitset märkimisväärselt riivanud. Kaebaja on küll väitnud, et kirja

avamine tekitas talle ärevust, vaenulikkust, alandust, stressi ja hirmu, kuid ta ei ole esitanud

kaebuses selgitusi, mis võimaldaksid sedavõrd tugevate reaktsioonide tekkimist usutavaks

pidada. Kaebaja väide, et valvuri tegevus oli ebainimlik ja tema elu põlgav, osutab pigem

kaebaja ülereageerimisele ning ühtlasi vähendab ka tema ülejäänud väidete usutavust.

4.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

5. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

6. Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse ning käesoleva määruse tegemiseks ei olnud vaja

koguda täiendavaid tõendeid, jätab kohus kaebaja tõendite kogumise taotluse rahuldamata

(HKMS § 62 lg 2).

7. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

3-25-90

Ene Andresen