2-23-18221/41 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-23-18221

Tsiviilasi

T.J-i pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise

menetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu,

pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

Võlgnik: T.J (endine P , isikukood XXX)

Pankrotihaldur: Martin Krupp

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada T.J-i pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist.

2. Kinnitada T.J-i pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete osa, mille

ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud:

2.1. Muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (II järgu nõuded;

pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2):

Jrk

nr

Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood

Nõude suurus (€)

Jaotis

Kohtutäitur R S

18,30

0,07%

Kohtutäitur H K

73,20

0,29%

Kohtutäitur H K

18,30

0,07%

Kohtutäitur H K

18,30

0,07%

Eesti I OÜ (registrikood XXX)

1272,62

5,10%

Aktsiaselts P C (registrikood XXX)

2820,11

11,30%

C OÜ (registrikood XXX)

1039,84

4,17%

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(registrikood 70000349)

3105,50

12,44%

B OÜ (endine O I OÜ, registrikood XXX)

3507,60

14,05%

B I OÜ (endine O I OÜ, registrikood

XXX)

4861,06

19,47%

R OÜ (registrikood XXX)

1516,39

6,08%

J I OÜ (registrikood XXX)

1072,46

4,30%

C Eesti OÜ (registrikood XXX)

680,13

2,72%

Kohtutäitur K P

46,08

0,19%

Kohtutäitur K P

44,54

0,18%

A F G OÜ (registrikood XXX)

4867,49

19,50%

Kokku:

24 961,92

100,00%

T.J nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

3. Lõpetada T.J-i suhtes 14. märtsil 2024 algatatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus ja jätta T.J pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamata.

4. Vabastada pankrotihaldur Martin Krupp T.J-i pankrotimenetluses

pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest.

5. Jätta pankrotimenetluse kulud T.J-i kanda ning võlausaldajate menetluskulud

nende endi kanda.

6. Määrata pankrotihaldur Martin Kruppi tasuks 886 eurot, millele lisandub

käibemaks 212,64 eurot.

7. Anda T.J-ile

hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu

hüvitamiseks riigi vahenditest 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64

eurot. Tasu kanda Saneerimismenetluse OÜ-le (registrikood 11579994,

arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.

8. Saata määrus pankrotihaldurile ja võlgnikule ning jõustumisel resolutsiooni p 7

osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

9. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamata

jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale osas, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada

määruskaebuse, ja võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite,

Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates (pankrotiseaduse (PankrS) § 164 lg-d 1 ja 2). Määruse peale osas, mis on tehtud

pankrotimenetluse kulude kohta, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (PankrS § 150 lg 5).

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus kuulutas 14. märtsi 2024 kohtumäärusega välja T.J-i (võlgnik) pankroti ja

algatas kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku

ülesannetes Martin Kruppi ning avaldas teate pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 16. aprillil 2024.

Pankrotimenetluses ei ole pankrotitoimkonda moodustatud. Kohus kinnitas 19. novembri

2024 määrusega võlausaldajate nimekirja.

2. Pankrotihaldur esitas 10. märtsil 2025 aruande, et võlgniku pankrotivarast ei jätku

pankrotivara pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Koos teatega esitas

pankrotihaldur aruande, milles palus lõpetada pankrotimenetluse; vabastada pankrotihaldur

oma kohustustest, jätkata kohustustest vabastamise menetlust ning määrata uus usaldusisik.

Pankrotihaldur palus määrata pankrotihalduri tasuks 2658 eurot, millele lisandub käibemaks,

büroole, mille kaudu haldur tegutseb, ning määrata, et usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu 886

eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitatakse riigi vahenditest ning ülejäänud mõistetakse

välja võlgnikult.

Aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuks olnud peretoetus 160 eurot. Pankrotimenetluse

kestel ei ole võlgnikule mitte ühtegi laekumist toimunud, sh ei nähtu võlgniku kontodelt

peretoetuse laekumist. Pankrotihalduri päringutele võlgnik ei vasta. Ka ei kuulu kinnisvara

ega äriühingute aktsiaid võlgniku abikaasale ( T.J).

Võlgniku pankrotivarast on Viru Maakohtu 14. märtsi 2024 määrusega väljamõistetud

usaldusisiku tasu 790,56 eurot. Tasu on välja maksmata.

Võlausaldajate rahuldamata nõuded teises rahuldamisjärgus on järgmised: kohtutäitur R S

18,30 eurot, kohtutäitur H K 73,20 eurot, kohtutäitur H K 18,30 eurot, kohtutäitur H K

18,30 eurot, Eesti I OÜ 1272,62 eurot, Aktsiaselts P C 2820,11 eurot, C OÜ 1039,84 eurot,

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 3105,50 eurot, B I OÜ (endine O I OÜ) 3507,60

eurot, B I OÜ 4861,06 eurot, R OÜ 1516,39 eurot, J I OÜ 1072,46 eurot, C Eesti OÜ

680,13 eurot, kohtutäitur K P 46,08 eurot, kohtutäitur K P 44,54 eurot, A F G OÜ

4867,49 eurot.

Pandieset käesolevas menetluses ei olnud. Teistelt isikutelt saadaolevat vara pankrotihaldurile

usaldusisiku ülesannetes teadaolevalt ei ole.

Haldur ei ole esitanud ja ei kavatse käesolevas menetluses esitada hagisid. Kohtukulud

puuduvad. Võlgnik ei ole võlanõuetele vastuväiteid esitanud.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku hooletu finantskäitumine, eelnev

ebaseaduslik tegevus ja hasartmängud. Pankrotiseaduse mõttes on maksejõuetuse põhjuseks

muu asjaolu.

3. Kohtu esimehe 6. juuni 2025 käskkirja nr 7-1/25-30 alusel jagati tsiviilasi kohtuniku Nele

Teelahk menetlusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada

raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja lõpetada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus.

5. Haldur on kohtule esitanud aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist.

5.1. PankrS § 158 lg 1 järgi kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult

teatama. Pärast PankrS § 158 lg-s 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule

PankrS § 158 lg 3 järgi aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri

ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 6 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole

kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

5.2. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist. Asja materjalide järgi puudub pankrotimenetluses piisav vara

pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur taotleb tasu 2658 eurot, millele lisandub käibemaks

584,76 eurot. Kohus avaldas 18. märtsil 2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded ka teate, et

võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

maksta kohtu deposiidina 2500 eurot 15 päeva jooksul määruse kätte toimetatuks lugemisest

arvates. Kohtu deposiiti ei ole summat tähtajaks tasutud.

5.3. Pankrotihalduri esitatud aruanne sisaldab PankrS § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

5.4. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus

PankrS § 158 lg 4 teise lause kohaselt määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue

tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluses esitasid

võlausaldajad 16 nõuet, nõudeid tunnustati teise järgu nõuetena järgmistes summades:

kohtutäitur R S 18,30 eurot, kohtutäitur H K 73,20 eurot, kohtutäitur H K 18,30 eurot,

kohtutäitur H K 18,30 eurot, Eesti I OÜ 1272,62 eurot, Aktsiaselts P C 2820,11 eurot, C

OÜ 1039,84 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 3105,50 eurot, B I OÜ

(endine O I OÜ) 3507,60 eurot, B I OÜ 4861,06 eurot, R OÜ 1516,39 eurot, J I OÜ

1072,46 eurot, C Eesti OÜ 680,13 eurot, kohtutäitur K P 46,08 eurot, kohtutäitur K P

44,54 eurot, A F G OÜ 4867,49 eurot. Nõudeid ei ole pankrotimenetluses rahuldatud ja

seega on võlausaldajate nõuded eelnimetatud summades rahuldamata. Ulatuses, milles

võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata,

on käesolev määrus täitedokumendiks.

5.5. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo

tunnustega tegu (PankrS § 28), vaid muu asjaolu (vähene seaduskuulekus, hooletu

finantskäitumine, tervislik seisund).

6. Pankrotihaldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2658 eurot, millele lisandub

käibemaks 584,76 eurot. Haldur on palunud tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5

alusel kehtestatud alampalga määras, s.o kokku 2658 eurot. Samuti taotleb pankrotihaldur

menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 886 eurot (lisandub

käibemaks), ning ülejäänud mõista tasu välja võlgnikult.

6.1. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri

tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena

pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama

oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 113 alusel võib füüsilise isiku

pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui

kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on

kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta

sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel

ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on vastava taotluse esitanud kohtule 4. oktoobril

2024, seega puudus halduril kohustus pidada tööaja arvestust.

6.2. Haldur taotleb tasu toimingutasuna maksimaalses seadusjärgses määras, s.o kolmekordne

TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr – 2658 eurot (s.o 886 × 3). Tasutaotluse

esitamisel on haldur kohustatud taotletava tasu suurust PankrS § 65 lg-st 2 lähtuvalt

põhjendama (töö maht, keerukus ja halduri kutseoskused). Maksimaalne toimingutasu ei

pruugi olla üldjuhul põhjendatud menetlustes, kus pankrotivara puudub ning haldur ei pea

tegelema pankrotivara valitsemise ja müügiga. Selliste pankrotimenetluste peamine eesmärk

on toetada koos pankrotimenetlusega algatatud kohustustest vabastamise menetluse

läbiviimist, sh teha kindlaks võlausaldajate nõuded (vt ka Pankrotiseadus I. Kommenteeritud

vlj, § 65, p 7.5, lk 694).

Kohus leiab, et arvestades halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja vähest keerukust – nõuded

esitasid 16 võlausaldajat, võlausaldajate nõuetele ei ole vastuväiteid esitatud, võlgniku vara

puudumist, sissetulekute puudumist ja aruannete koostamist ning halduri kutseoskust - peab

kohus põhjendatuks rahuldada halduri taotluse osaliselt. Haldur ei ole põhjendanud, milles

seisnes menetluse mahukus või keerukus, mis annaks alust tasu määramist maksimaalses

ulatuses. Eelnevat arvestades määrab kohus halduri tasu ühekordses alampalga määras, s.o

886 eurot, millele lisandub käibemaks (kehtiv määr 24%, s.o 425,28 eurot). Pankrotihalduri

taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o

Saneerimismenetluse OÜ-le (PankrS § 65 lg 1). Äriühing on käibemaksukohustuslane

(KMKR XXX).

6.3. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri

tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg-s 2 sätestatud

ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures

arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise

lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest

pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise

menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuivõrd pankrotimenetluses ei

ole piisavalt vara halduri tasu katmiseks, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu

hüvitamise riigi vahenditest.

Seega tuleb võlgnikule anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu

hüvitamiseks riigi vahenditest 886 eurot, millele lisandub käibemaks 24% (212,64 eurot).

Nimetatud summa kuulub kandmisele Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole nr XXX

Swedbank AS-s.

7. Pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnik täitnud peamist kohustust kohustustest

vabastamise menetluses, st teenida tulu ega ole vastanud halduri päringutele. Pankrotihaldur

usaldusisiku ülesannetes taotles 10. septembri 2025 istungil kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamist.

Halduri tuvastatu kohaselt ei ole pankrotimenetluse ajal tulu teeninud ning tema kontole ei

toimunud laekumisi. Halduril ega kohtul ei õnnestunud võlgnikuga kontakti saada. Võlgnik ei

reageerinud ka kohtu kirjale (dtl 425) ega kohtukutsele. Võlgnik ei ilmunud tema

ärakuulamiseks toimunud istungile 10. septembril 2025.

Võlgnik on selliselt rikkunud enda FIMS § 47 lg-tes 1 ja 2 ja § 49 lg-s 7 sätestatud kohustusi.

Võlgnik on olnud kohustuse rikkumisel vähemalt raskelt hooletu. Võlgniku kohustuste

rikkumine on kaasa toonud ja tooks ilmselt ka edaspidises menetluses kaasa võlausaldajate

kohustuste rikkumise. Võlgnik ei ole menetluse vastu huvi üles näidanud ning kohtul puudub

alus arvata, et ta teeks seda edaspidi. Kohus on andnud võlausaldajatele võimaluse oma

seisukohta avaldada (FIMS § 49 lg 6).

Seega esineb FIMS § 49 lg-tes 8 ja 11 nimetatud alus kohustustest vabastamisest

keeldumiseks ja menetluse lõpetamiseks.

8. PankrS § 165 lg 3 ja FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel tuleb Martin Krupp vabastada

pankrotihalduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses ja usaldusisiku kohustustest

võlgniku kohustusest vabastamise menetluses pärast pankrotimenetluse kulude väljamaksete

tegemist. Kuivõrd kohustustest vabastamise menetlus ei jätku, ei nimeta kohus uut

usaldusisikut.

9. Teade pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta

avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 163 lg 7 ja FIMS § 59 lg 14).

(allkirjastatud digitaalselt)