1-25-3530/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2025, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-3530 (23259050049)

Kohtunik

Kristel Jaakus

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja

Prokurör

Marge Voogma

Kriminaalasi

E A süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

E A, isikukood XXX, XXX, elukoht XXX, emakeel

XXX, XXX, varem kriminaalkorras karistamata,

kehtivaid välisriigi karistusi 1, väärteokorras karistatud

1-l korral, tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsjad

vandeadvokaat Silver Reinsaar ja vandeadvokaadi abi

Mileen Arbma kokkuleppel

Kannatanu

K T, isikukood XXX,

Kohtuistungi toimumise aeg

15.09.2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 202 § 206, § 274 lg 5, § 385 p 10 sätetest, kohus

määras:

Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus.

Lõpetada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-25-3530

(23259050049) E A esitatud süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada E A maksma 1500 (üks tuhat viissada) eurot

riigituludesse 5 (viie) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Riigituludesse maksmisele kuuluv summa 1500 eurot tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank, nr EE221700017003510302 Luminor Bank või nr

EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber

99925900000636 ning selgitus „E A, 1-25-3530, summa riigituludesse.“

KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada E A tasuma menetluskulud 310 (kolmsada

kümme) eurot riigituludesse 5 (viie) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925900000649 ning selgitus: „E A, 1-25-

3530, kriminaalmenetluse kulud.“

Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida talle

pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma

määrusega.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kaks DVD-R plaati 02.04.2023 Virma pubi

valvekaamera salvestisega ja häirekeskuse kõne salvestisega kriminaalasja juurde.

KrMS § 206 lg 5 alusel käesolev määrus avalikustatakse KrMS §-s 4081 sätestatud

korras, asendades süüdistatava E A nime ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga.

Kohtumäärus edastada E A ja tema kaitsjatele, kannatanule ning prokurörile.

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust (KrMS § 385 p 10).

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Ringkonnaprokuratuur edastas 27.06.2025 Viru Maakohtusse süüdistusakti E A

süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi menetlemiseks üldmenetluses.

E A süüdistatakse selles, et tema 02.04.2023 kella 02:24 paiku XXX asuvas Virma Pubis ehk

avalikus kohas KorS § 54 mõttes, tungis kallale ja lõi K T ühel korral parema käe rusikaga

näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha ja kaotas teadvuse. Sel ajal kui

K T oli teadvusetult maas, lõi E A teda veel korduvalt jalaga vastu pead ja nägu. Antud

tegevusega põhjustas E A kannatanu K T füüsilist valu ja mitteeluohtlikud vähemalt neli

nädalat kestvad tervisekahjustused – s.o vasaku kulmu piirkonnas 4 cm pikkune põrutushaav,

vasakul pool ülahuulel ca 0,2 cm pikkune põrutushaav ja vasakul pool alalõualuu murd.

Eelkirjeldatud käitumise ja tegevusega häiris E A lisaks kannatanule oluliselt sündmuskohal

viibinud ja sündmuste käiku nende tahte vastaselt kaasatud, sündmuse juures viibinud asjasse

mittepuutuvate isikute rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste,

üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustatavat

suhtumist avalikku korda. Sellise käitumisega rikkus E A KorS § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille

kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil,

eelkõige teist isikut lüüa, tõugata või kakelda. KorS § 54 järgi on avalik koht määratlemata

isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala,

ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.

Seega E A, rikkudes tahtlikult avalikus kohas käitumise üldnõudeid, kui see on toime pandud

vägivallaga, kahjustades oma tegevusega teise inimese tervist ning tekitades tahtlikult füüsilist

valu ja tervisekahjustusi, mis põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4

nädalat, kuid vähem kui 4 kuud, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

15.09.2025 toimunud eelistungil esitas prokurör menetluse lõpetamise taotluse. Kohus andis E

A süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses kohtu alla. Kriminaalmenetluse

lõpetamise taotlusest nähtub, et KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib

lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei

ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud

kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks,

nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde

üldkasulikku tööd. Süüdistatavale E A etteheidetav kuritegu on teise astme kuritegu, mille

eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viie aasta pikkuse

vangistuse. Etteheidetav kuritegu on toime pandud 02.04.2023. Kohtueelse menetluse käigus

on E A poolt teo toimepanemine veenvalt tõendamist leidnud. Karistusregistri andmetel

puuduvad E A käesoleval hetkel kehtivad kriminaalkaristused, isikul on üks kehtiv

väärteokaristus ja üks kehtiv välisriigi karistus ning uute, tema poolt toimepandud kuritegude

kohta informatsioon puudub. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et E A suhtes ei

ole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine ja isiku

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik tema kriminaalkorras karistamine. Seega

võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks E A suhtes

ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. E A

on andnud nõusoleku, mille kohaselt ta on nõus ja soovib, et tema suhtes lõpetataks

eelviidatud kuriteosüüdistuse osas kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel (seoses avaliku

menetlushuvi puudumisega). Talle on selgitatud ka KrMS § 202 lõpetamise tähendust ja

tagajärgi. E A on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel maksma kindla summa 1500 eurot

riigituludesse 5 kuu jooksul. Samuti on ta nõus tasuma sama aja jooksul menetluskulud kokku

summas 310 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 4 ning § 206,

ringkonnaprokurör taotleb Viru Maakohtult lõpetada kriminaalasjas nr 1-25-3530

(23259050049) menetlus E A suhtes ning kohustada E A KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel maksma

kindla summa 1500 (üks tuhat viissada) eurot riigituludesse 5 kuu jooksul alates

kohtumääruse jõustumisest, KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma menetluskulud kogusummas

310 eurot 5 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Asitõendid, elektroonilised

andmekandjad, s.o kaks DVD+R plaat, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja

materjalide juurde, tõkendid ja muud kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad ning

andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvad andmed:

puuduvad.

Kaitsja toetas kohtuistungil täielikult prokuröri taotlust, pidades seda põhjendatuks ning

paludes menetlus kriminaalasjas lõpetada.

Süüdistatav E A oli nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning lubas kohtuistungil talle

määratavad kohustused tähtajaks täita.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud ning

kuulub rahuldamisele.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib

prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse

lõpetaks.

KrMS § 202 lg 2 p 1,2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus

prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse

määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa riigituludesse

või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei või KrMS §

202 lõike 2 punktides 1-3 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg olla pikem kui kuus kuud.

KrMS § 274 lg 5 sätestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada

kriminaalmenetluse KrMS §-des 202-2031 sätestatud alustel.

Kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamise eeldused KrMS § 202 lg 1 alusel on olemas

juhul, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga

tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 4) isik on kriminaalmenetluse kulud

tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 5) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub

avalik menetlushuvi, 6) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 7) isik

on sellega nõustunud. Nende eelduste olemasolul võib kohus KrMS § 202 lg 2 p 1,2 alusel

kaalutlusõigusest lähtuvalt panna prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul talle

tähtajalisi kohustusi, millisteks on käesoleval juhul kohustus tasuda osaliselt

kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa riigituludesse.

Vastavalt KrMS § 202 lg 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt

määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja

kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.

KrMS § 202 kohaldamine eeldab esmalt, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on

kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo

karistatavuse üldised eeldused - süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKK 3-1-1-19-10, p

8.3). Kohus leiab, et kriminaalasja toimikus sisalduvate tõenditega on tõendamist leidnud E A

poolt talle etteheidetava süüteo toimepanemine, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puuduvad.

KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas

seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mille toimepanemises E A süüdistatakse,

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega on tegemist teise

astme kuriteoga. Prokuratuur on esitanud taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §

202 alusel. Süüdistatav E A on andnud nõusoleku kriminaalasja lõpetamiseks. Prokurör

taotles, et E A võtab endale KrMS § 202 lg 2 p-des 1, 2 sätestatud kohustused, s.o maksta

kindel summa 1500 eurot riigituludesse 5 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ja

tasuda menetluskulud kogusummas 310 eurot 5 kuu jooksul alates kohtumääruse

jõustumisest. E A kinnitas kohtuistungil, et on kohustustega nõus ning saab aru, et kui ta

kohustusi ei täida, jätkatakse kriminaalasja arutamist üldkorras.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust

menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul

selliste kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk

tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise

süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema

suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul süüteole, mis on tõendamist

leidnud, riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse

kohaldada õigusrikkuja suhtes teatud juhtudel oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes

kriminaalmenetlus lõpetada.

Kohtu hinnangul puudub asjas avalik menetlushuvi. Tegemist ei ole sellise teoga, millest

saaks järeldada, et E A edasine käitumine võib ohustada laia avalikkust või igaüht. Tegemist

oli konfliktisituatsiooniga eraisikute vahel, mis päädis vägivalla kasutamisega. Samuti ei

olnud tegemist raskete tegudega (vrdl tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine jms), mis

juba iseenesest võiksid õigustada E A karistamist. Samuti ei õigusta üld- ja eripreventiivsed

kaalutlused E A karistamist. Kuigi E A on karistusregistri andmetel üks kehtiv välisriigi

karistus ning üks kehtiv väärteokaristus, puuduvad tal Eesti Vabariigis kehtivad

kriminaalkaristused. Väärteokaristus on mõistetud üle kahe aasta tagasi, s.o 31.05.2023.

Käesolevas kriminaalasjas etteheidetavatest kuritegudest on samuti möödas üle 2 aasta 5 kuu

ning selle aja jooksul ei ole E A Eesti Vabariigis uusi süütegusid toime pannud, vähemalt

puudub kohtul sellekohane teave. Seega on E A suutnud juba näidata, et ta suudab käituda

õiguskuulekalt. Eelnevast tulenevalt võib asuda seisukohale, et E A seaduskuulekuse

tagamiseks ei ole käesoleval ajal tingimata vajalik tema kriminaalkorras karistamine, vaid

selleks piisab talle kohustuste määramisest.

Süüdistatav E A on võtnud endale kohustused tasuda riigituludesse 5 kuu jooksul

kriminaalmenetluse kulud summas 310 eurot ja maksta riigituludesse 5 kuu jooksul 1500

eurot. Kohus leiab, arvestades kõike eeltoodut, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus

lõpetada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-25-3530 E A suhtes

süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KrMS § 202 lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus

prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kui E A ei täida käesolevas määruses märgitud

kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri

taotlusel kriminaalmenetluse määrusega.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb kriminaaltoimiku juures asuvad kaks DVD-R plaati

02.04.2023 Virma pubi valvekaamera salvestisega ja häirekeskuse kõne salvestisega, jätta

kriminaalasja juurde.

Kriminaalasjas on E A menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku

ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-AOI00100-01) tegemisega tekkinud kulu 155

eurot ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-AOI00189-01) tegemisega

tekkinud kulu 155 eurot, kokku 310 eurot.

KrMS § 183 lg 1 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud

riik, kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Samas, KrMS § 202 lg 1 p 1

sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja

süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse

kulud. E A on nõustunud temale pandava kohustusega tasuda kohtu määratud tähtajaks

kriminaalmenetluse kulud.

Seega kuuluvad käesolevas kriminaalasjas menetluskulud süüdistatava nõusolekul

väljamõistmisele süüdistatavalt 5 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

(digitaalselt allkirjastatud)

Kristel Jaakus

Kohtunik