2-25-102881/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-102881

Tsiviilasi

Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ hagi J.U vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

1905,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ (registrikood

16245703), esindaja Indrek Naur (e-post XXX)

Kostja: J.U (isikukood XXX), esindaja Olesja Polehhina (e-

post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt J.U hageja Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ kasuks välja 01.11.2024 sõlmitud

õigusabilepingust tulenev põhivõlgnevus 1905,35 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt välja hageja

kasuks menetluskulud summas 1755 eurot (ilma käibemaksuta), so riigilõiv 315 eurot ning

õigusabikulud 1440 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda

hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).

Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab

ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja poolte seisukohad

Hageja nõuab kostjalt nendevahelisest õigusabilepingust tuleneva põhivõla summas 1905,35

eurot tasumist, viivist ja sissenõudmiskulu hageja ei nõua.

Hagiavalduse kohaselt on hageja õigusteenuseid osutav juriidiline isik. Kostja ja hageja sõlmisid

01.11.2024 õigusabilepingu, millega kohustus hageja esindama kostja huve tsiviilasjas nr 2-23-

11243 ja tsiviilasjas nr 2-24-9886 ning kostja kohustus maksma selle eest tasu 200 eurot ühe

töötunni eest (lisandub käibemaks) esitatud arvete järgi. Tsiviilasjas 2-24-9886 oli arutusel

Ärieksperdi OÜ pankrotihalduri Andres Hermeti hagi J.U vastu kahju hüvitamiseks ning

tsiviilasjas 2-23-11243 oli arutusel Maksejõuetuse teenistuse avaldus J.U suhtes ärikeelu

kohaldamiseks. Arve esitati kostjale 26.11.2024 koos spetsifikatsiooniga summas 3123,54 eurot,

maksetähtaeg 03.12.2024. 27.12.2024 kirjaga teatas kostja hagejale, et 50% arvest on tasutud,

aga ülejäänud tasub järgmise nädala jooksul. Tegemist oli võlatunnistusega. Lepingu alusel oli

kliendile esitatud arve nr 24113 (lisa 4 - arve nr 24113) (tegemist oli juba muudetud arvega, kuna

kostja oli 50% arves märgitud summast tasunud) summas 1905,35 eurot.

Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud vale isiku vastu.

C1 Grupp OÜ on tellinult kostjalt õigusabiteenuse J.U ärikeelu kehtestamise menetluses 2-23-

11243, kuna J.U on C1 Grupp OÜ osanik ja juhatuse liige ning J.U´le ärikeelu kehtestamine

tooks endaga kaasa kahjulike tagajärgi. C1 Grupp OÜ on ka tasunud 26.11.2024.a väljastatud

arve nr 24113 50% ulatuses. Paljasõnaline ja eksitav hageja väide, et kostja palus esitada arve

tema äriühingule, et saada riigilt käibemaksu tagastus. Hageja esitas arve kostja nimele alles siis,

kui kostja, C1 Grupp OÜ juhatuse liikmena, vaidlustas arve nr 24113. Hageja ilmselt arvas, et

füüsiliselt isikult on kergem võlga sisse nõuda. Samuti on asjakohatu hageja väide, et osutatud

teenuste loetelust on näha, et teenus oli osutatud füüsilisele isikule, kuna C1 Grupp OÜ ega kotja

ei ole hagejalt teenuse tellinud seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-24-9886. Hagejalt oli tellitud

õigusabiteenus üksnes tsiviilasjas nr 2-23-11243. Nimelt, pidi hageja koostama vastuse

maksejõuetusteenistuse taotlusele ning osalema kohtuistungil. 04.11.2024 toimunud

konsultatsiooni raames arutasid kostja C1 Grupp OÜ juhatuse liikmena (edaspidi kostja) ja

hageja maksejõuetusteenistuse taotluse asjaolusid ning kostja mainis ka tsiviilasja nr 2-24-9886

menetlust, kuna mõlemad asjad olid seotud Ärieksperdi OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusega.

Hageja spetsifikatsioonist nähtub, et kostja pöördus hageja poole 16 päeva enne kohtuistungi

toimumist ning nimetatu kinnitab, et kostja vajas õigusabiteenust vaid tsiviilasjas nr 2-23-11243.

Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks õigusabiteenuse tellimist kahes tsiviilasjas.

Hageja esitas vaid paljasõnalise väite, mida ei saa tõendiks pidada. Hageja ei ole kostja

hinnangul tõendanud ka teenuse osutamist spetsifikatsioonis toodud ulatuses. Alljärgnevalt

vaidlustab kostja ka muud hageja spetsifikatsioonis toodud teenused: -8.11. ja 12.11. teenus

seoses vastuse koostamisega maksejõuetusteenistuse taotlusele, Hageja kulutas vastuse

koostamisele kokku 8,33 tundi, samas koosneb vastus peamiselt viidatest seaduste sätetele ja

Riigikohtu lahenditele, samuti sisaldab vastus rohkelt maksejõuetusteenistuse taotluse

tsiteerimist. Arvestades hageja kogemust antud valdkonnas on alust arvata, et vastuses toodud

Riigikohtu praktika on kopeeritud muudest hageja kohtudokumentidest, mitte hageja otsis

lahendeid tsiviilasja nr 2-23-11243 menetluse tarbeks. Kostja lisab väljatrüki portaalist

teatmik.ee, millest nähtub, et maksejõuetusmenetlused on hageja igapäevane töö. Kostja leiab, et

põhjendatud kulu moodustab 4 tundi aega. - 20.11 kohtuistungil osalemine, Hageja märgib, et

istung kestis 120 minutit ehk 2 tundi. Samas algas istung kell 14:17 ja lõppes kell 15:16 ehk

istung kestis 59 minutit. Nimetatud asjaolu tõendab hageja pahauskset käitumist alusetu

rikastumise eesmärgil. Kostja nõustub ühetunnise ajakuluga. - 25.11 tsiviilasja 2-24-9886

toimikuga tutvumine, Kostja ei ole hagejat selleks volitanud. Hageja tegutses omavoliliselt ning

seega on tegemist hageja riisikoga. Kostja vaidlustab kulu täies ulatuses. - 26.11 Tel

nõupidamine kliendiga, hageja ei ole kostjaga nõu pidanud, vaid 26.11.204 esitas ta kostjale

teostatud tööde spetsifikatsiooni. Kostja vaidleb kulule täies ulatuses vastu. - 26.11. Tel

nõupidamine K.Aga, kostjale jääb arusaamatuks, millest isikuga räägiti ning mis vajadus selleks

esines. Kostja vaidleb kulule täies ulatuses vastu. Lähtuvalt ülaltoodust leiab kostja, et

õigusabiteenus oli osutatud 463 min ehk 7,43 tunni ulatuses ning arvestades hageja tunnitasu

(200 eurot ilma käibemaksuta) moodustab tema tasu osutatud teenuste eest kokku 1543,33 eurot

ning koos käibemaksuga – 1882,86 eurot. Kostja on hagejale tasunud 1905,35 eurot. Seega

puudub hagejal nõue kostja vastu, kuna kostja on hagejale teostatud tööde eest tasunud. Kostja ei

nõustu hagejaga selles, et ta tunnistas võlga. Kostja oli hämmingus peale hagejalt arve saamist

ning ei osanud koheselt reageerida. Alles spetsifikatsiooni kätte saamisel sai kostja teada, et

hageja tegeles asjaga, mille tegemiseks ei ole kostja ta volitanud. Hageja ignoreeris kostja palved

esitada töötundide hetkesaldosid, kuigi kostja korduvalt pöördunud sel teemal hageja poole.

Kohtu seisukoht

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt,

kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405

lõikele 1. Seda ja lihtmenetluse eripära on kohus selgitanud asja menetlusse võtmise määruses.

Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma

talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

VÕS § 76 lõike 1 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on

võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 punktist 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse

rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus leiab, et pooltevaheline õigusabileping on oma olemuselt käsundusleping, kus teenuse

osutaja on käsundisaaja (hageja) ja teenuse tellija käsundiandja (kostja). Pooltevahelises lepingus

oli kokku lepitud hagejale tasu maksmises ja kostjal oli kohustus seda teha. Nagu nähtub nii

hageja kui kostja esitatud tõenditest, siis hageja esitas kostjale teostatud tööde spetsifikatsiooni ja

arve 26.11.2024. Kostja aga tähtaegselt talle esitatud arvet ei tasunud (tähtaeg oli 03.12.2024),

lõpuks tasus poole ja lubas ülejäänud poole hiljem tasuda (30.12.2024 e-kiri). Peale seda asus

kostja hageja nõudele vastu vaidlema (10.01.2025). Kostja on seega oma raha tasumise

kohustuse hageja ees jätnud osaliselt täitmata.

Kohus leiab, et kostja vastuväited seoses õigusabilepingu sõlminud isikuga, on alusetud ja

põhjendamatud. Oma väidet põhjendab kostja sellega, et arve oli esitatud C1 Grupp OÜ-le.

Kohus märgib, et arve on raamatupidamisdokument, mis ei tekita võlasuhet (VÕS § 3).

Võlaõiguslik kohustus tekib lepingust mitte arvest. Mh on kõrgema astme kohtud korduvalt

öelnud, et üksnes arvest ei teki kohustust. Esitatud tõenditest nähtub, et õigusabilepingu

allkirjastas kostja J.U 01.11.2024. Mitte kusagil ei ole märgitud, et ta tegi seda C1 Grupp OÜ

juhatuse liikmena. Lepingupooleks oli seega J.U, mitte C1 Grupp OÜ. Seejuures nähtub esitatud

asjaoludest, et hageja esindas justnimelt kostja huve tsiviilasjas nr 2-23-11243 ja tsiviilasjas nr 2-

24-9886, kuivõrd kummaski oli menetlusosaliseks J.U füüsilise isikuna.

Oma hagivastuses on kostja vaidlustanud ka osutatud õigusabiteenuse põhjendatust ja ulatust.

Pooltevahelise õigusabilepingu punkti 25 kohaselt on kliendil kohustus esitatud arved ja

teostatud töö aruanded üle vaadata ning nendega mittenõustumise korral teatada viivitamatult

mittenõustumise põhjus. Kohus leiab, et ilmselgelt ei saa viivitamatult tähendada sekundipealt

vms, kuid ilmselgelt tähendab viivitamatult antud juhul hiljemalt seda aega, kus kostja tasus

esitatud arve 50% ulatuses (sedagi juba viivituses olles) ja selle asemel, et ülejäänud osale vastu

vaielda, kinnitas hoopis, et teise osa maksab ta hiljem. Kohus leiab, et seega peale seda aega on

kostja lepingu kohaselt minetanud õiguse töö põhjendatusele ja ulatusele vastu vaielda.

Arvestades samas mh hageja selgitusi kostja poolt esile toodud kulude kohta, leiab kohus, et ka

sisuliselt ei ole õigusabiteenus olnud põhjendamatu ega ülepaisutatud, kuivõrd hageja poolt tööle

kulutatud aeg vastuse koostamisele sisuliselt ca ühe tööpäeva ulatuses on mõistlik ja arusaadav,

samuti on kohtu hinnangul ilmselge, et esindaja jaoks ei ole kohtuistungiga seotud ajakulu ainult

see aeg, mil kohus istungi alustab ja kuni lõpetab vaid see hõlmab esindaja jaoks tööd ka selle

aja ümber ning toimikuga tutvumine ja telefoni teel nõupidamised on samuti ilmselgelt seotud ja

mõistlikud kulud ning kliendi esindamiseks vajalikud. Seejuures seoses kostja vastuväitega, et

teises tsiviilasjas ta üldse teenust ei tellinud märgib kohus, et kostja vastuväide on alusetu

arvestades hageja poolt esitatud tõendeid, millest nähtub, et hageja tegutses selles menetluses

kostja esindajana (ligipääs e-toimikusse, kohtukutse jne).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hageja on kostjale teenuse osutanud, kuid kostja

jättis selle teenuse eest hagejale 1905,35 euro ulatuses tasu maksmise kohustuse õigustamatult

täitmata, on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108

lg 1 alusel ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 1905,35 eurot.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies

ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades

käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS §

477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg

5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm

03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus märgib, et kulude teiselt

menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved,

vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 315 eurot ja

õigusabikulud 1800 eurot, tunnihinnaga 200 eurot tund 9 tunni töö eest.

Kostja vaidles hagivastuses hageja menetluskuludele vastu. Kostja samas ei esitanud vastuväiteid

hageja 10.09.2025 täiendatud menetluskulude nimekirjale. Kostja hagivastuses esitatud

menetluskulude vastuväidete kohaselt: Indrek Naur on hageja juhatuse liige, osanik ja tegelik

kasusaaja. Seega antud menetluses osaleb Indrek Naur hageja seadusliku, mitte lepingulise

esindajana TsMS § 218 lg 1 mõttes. Samuti on Indrek Naur hageja töötaja, kes osaleb menetluses

TsMS § 218 lg 2 alusel. Asjaolu, et Indrek Naur on hageja töötaja tuleneb nii äriregistri

väljatrükist kui ka portaalist teatmik.ee, millest nähtuvalt on hagejal üks töötaja. Vastavalt

portaali teatmik.ee andmetele moodustab hageja ühe töötaja kuupalk keskmiselt ca 5000 eurot

netos, mis vastab advokaadi kuupalgale. Kui kohus asub seisukohale, et hagi kuulub

rahuldamisele ja hageja lepingulise esindaja kulud kuuluvad hüvitamisele, siis kostja palub neid

kulusid vähendada. Tegemist on ülilihtsa hagiga ja kogenud advokaat ei saanud selle peale

kulutada 5 tundi aega. Siinjuures juhib kostja kohtu tähelepanu hageja 10.01.2025 kirjale, milles

ta väidab, et kohtusse kaebamine kliendi peale on tema jaoks tavaline asi. Seega tegemist on

hageja jaoks tavalise hagiga, mille peale ei saanud ta kulutada rohkem kui 2 tundi aega.

Kohus märgib esiteks seoses kostja vastuväitega esindatuse osas, et kostja vastuväide on alusetu.

Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, et advokaadibüroo lepinguliseks esindajaks

võib olla vandeadvokaat, kes on ühtlasi sama advokaadibüroo töötaja ning et TsMS § 175 lg 1

kohaldub lepingulise esindaja kulude hüvitamisele.

Lähtudes Riigikohtu seisukohtadest ei saa üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p

14; 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on lahendis 2-21-

9796/80, p 23 leidnud, et vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu

on 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on 180 eurot (millele võib lisanduda

käibemaks) see keskmine standard millest tunnihinna põhjendatuse analüüsimisel algpunktina

lähtuda. Riigikohus on rõhutanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust

tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Arvestades vaidluse asjaolusid,

keerukust ja kestust, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus ei ole

põhjendatud. Tegemist oli sisuliselt mittekeeruka õigusliku küsimusega ja lühikese ning

mittekeeruka lihtmenetlusega, kus ei vahetatud kümneid seisukohti ega peetud pikki

õigusteoreetilisi vaidlusi. Kohus ei näe, et selle eest oleks põhjendatud esindaja tunnitasu

suuremas summas kui 160 eurot tunnis, millele lisandub vajadusel käibemaks. Kohus leiab, et

selline tunnihind jääb ka turuhinna piiresse (Riigikohus on leidnud varasemalt, et 20 euro

suurune kõikumine 180st eurost jääb turuhinna piiresse vt RKTKm 28.05.2025, 2-22-14922 pp

25.1 ja 25.2).

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta

ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 03.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole kinnitanud, et

ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega mõistab kohus menetluskulud tema kasuks

välja ilma käibemaksuta.

Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 315 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud

kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS §

144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 144

lg 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja

muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

Kohus, tutvunud hageja esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab et hageja esindaja poolt

tehtud toimingute ajamaht on põhjendatud. Kohus leiab, et olenemata sellest, et tegemist oli

sisuliselt mittekeeruka õigusliku küsimusega ja lühikese ning mittekeeruka lihtmenetlusega,

võtab korrektse ja nõuetele vastava hagiavalduse koostamine ja tõendite komplekteerimine siiski

mitmeid tunde ja seetõttu on kohtu hinnangul ajakulu esitatud ulatuses (5 tundi) põhjendatud ja

vajalik kulu. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik esitatud ulatuses ka kostja

hagivastusele seisukoha koostamise ajakulu (4 tundi), kuivõrd see hõlmab endas nii kostja

vastusega tutvumist kui ka läbimõeldud vastuse loomist ja esitamist.

Seega on hageja esindaja kohtukulud põhjendatud summas 1440 eurot (9 x 160) ning kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 1755 eurot (315 + 1440).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud)

Viktor Bome

Kohtunik