Legislator Case Law & Legislation
3-25-1947/5 AI generated

3-25-1947/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-1947/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla seoses sellega, et kaebaja paigutati 12. – 20. veebruaril 2025 ja 23. veebruaril – 14. märtsil

Legislator headnote

AI generated

3-25-1947/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla seoses sellega, et kaebaja paigutati 12. – 20. veebruaril 2025 ja 23. veebruaril – 14. märtsil

Keywords

AI generated
electrical and radio equipment electronic legal transactions electronic voting time limit in hours electronic monitoring electronic commerce
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-1947

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju eest hüvitise 3000 eurot väljamõistmiseks seoses

videojärelevalve teostamisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 17. juuni

2025. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. juuni 2025. a määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla

tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses sellega, et kaebaja paigutati 12. – 20. veebruaril 2025 ja 23. veebruaril – 14. märtsil

2025 E-hoone mittetoimivasse kambrisse 1164, kus oli valvekaamera sisse lülitatud. Vanglal

puudus õigus teostada kaebaja suhtes videojärelevalvet, mistõttu nõuab kaebaja inimväärikuse

alandamise eest hüvitisena 1500 eurot ja vaimse tervise kahjustamise eest hüvitisena 1500

eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest

vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

2. Tartu Halduskohus tagastas 17. juuni 2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1),

jättis kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata

(resolutsiooni p 2) ja kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3).

2.1. Halduskohus selgitas, et ei käsitle tuvastamisnõuet eraldiseisva kaebuse nõudena, kuna

tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega ja hüvitamisnõude raames hindab kohus ka

vangla tegevuse õiguspärasust.

2.2. Halduskohus leidis, et asjaolu, et kaebaja arvates tema kambrisse paigaldatud kaamera

töötas kogu kaebaja poolt välja toodud aja ning kaebaja hinnangul teda jälgiti, võis kaebajale

põhjustada ebamugavusi ja heaolu langust, kuid seda ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt

riivavaks, mis saaks muuhulgas tuua kaasa tervisekahju. Kaebajal oli võimalus enda

ebamugavustunnet vähendada, küsides vanglalt kinnitust selle kohta, kas kaamera töötab või

mitte. Vangistust reguleerivad õigusaktid annavad vanglateenistusele õiguse jälgida nii vangla

ruume kui ka isikuid nii vahetult kui elektrooniliselt.

2.3. Tartu Vangla kinnitusel oli videokaamera kaebaja kambris sisse lülitatud 23. veebruar

2025 kell 17.54 kuni 24. veebruar 2025 kell 12.25, s.o 18 tundi ja 32 minutit.

Videojärelevalve teostamise vajadus oli tingitud asjaolust, et kaebaja seadis 23. veebruaril

2025 enda tegevusega ohtu vangla üldise julgeoleku, kui kaebaja lõhkus duširuumi ukse ja

kasutas lõhutud ust osakonna akende lõhkumiseks. Vangla edastatud teabes pole põhjust

kahelda. Üksnes seda, et kaebaja kambris paikneb kaamera, ei tähenda, et see ka töötab.

Vahetult pärast kaebaja toime pandud rikkumist saab ajutiselt elektroonilise jälgimise

kohaldamist pidada põhjendatuks.

2.4. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida endale kambrit ega osakonda. Paika ei pea

kaebaja väide, et kamber 1164 oli mittetoimiv. Tartu Vangla 10. juuni 2025. a otsusest

nähtub, et kamber 1164 paikneb kasutuses olevas hoonetekompleksis. Kohtule ei nähtu

kaebuses asjaolusid, mida saaks käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena.

Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

2.5. Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Riigi õigusabi saamiseks esitatud taotluse jättis

halduskohus rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel.

3. X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ei nõustu halduskohtu

kaebuse tagastamise määrusega.

Kaebaja leiab, et kaebus tuleb võtta menetlusse ja lahendada sisuliselt ning kui rahalist

hüvitist ei pea kohus põhjendatuks, siis tuleb tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus.

Seadusega ei ole kooskõlas olukord, kus isikut hoitakse ebainimlikes

kinnipidamistingimustes. Kaebaja menetlusõigust kahjustab vangla erinevate piirangute

seadmisega ja kohus sellega, et tunnistab kümnete kaebustega kaitstavate õiguste tähtsuse ja

riive väheintensiivseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 lause 2 kohaselt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule

tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 17.

juuni 2025. a määruse tühistamist osas, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse.

Määruskaebus ei sisalda sisulisi vastuväiteid ega põhjendusi osas, mis puudutab kaebajale

riigi õigusabi korras esindaja määramata jätmist.

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks. X.X.-i määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohus selgitas ja põhjendas

väga põhjalikult, miks esineb alus kaebuse tagastamiseks. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

6. Kaebaja taotleb kohtult inimväärikuse alandamise ja vaimse tervise kahjustamisega

tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist seoses sellega, et kaebaja viibis

Tartu Vangla kambris 1164, kus oli sisse lülitatud kaamera tema jälgimiseks. Asja

materjalidest nähtub, et kaebaja suhtes kohaldati alates 7. veebruarist 2025 täiendavaid

julgeolekuabinõusid, mida ei olnud 10. juuni 2025. a seisuga lõpetatud. Vangla väitel oli

videovalve kambris 1164 sisse lülitatud kaebaja paigutamisel kambrisse 23. veebruaril 2025

kell 17:53 kuni 24. veebruar 2025 kell 12:25. Perioodidel 12. veebruar 2025 kuni 20. veebruar

2025 ja 24. veebruar 2025 kuni 24. märts 2025 ei olnud kambris 1164 kaamera sisse

lülitatud. Ajavahemikul 20. veebruar 2025 kuni 23. veebruar 2025 oli kaebaja paigutatud

kambrisse 302 ning tema ümberpaigutamise 23. veebruaril 2025 tagasi kambrisse 1164 tingis

kaebaja samal päeval toime pandud rikkumine. Nõustuda saab halduskohtu selgitustega, et

vanglateenistusel on õigus jälgida vangla ruume ja isikuid elektrooniliselt ning põhjendatud

oli kaebaja toime pandud rikkumise järgselt tema ajutine elektrooniline jälgimine. Kuna

kaebaja kogu kambris 1164 viibimise ajast oli kaamera sisse lülitatud lühiajaliselt ja vahetult

pärast kaebaja poolt rikkumise toimepanemist, ei riivanud vangla sellega kaebaja õigusi

intensiivselt ning hüvitamiskaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline.

7. Õige on kaebaja märkus määruskaebuses, et seadusega ei ole kooskõlas olukord, kui

isikut hoitakse ebainimlikes kinnipidamistingimustes. Kaebaja ei ole selgitanud, mida ta peab

silmas ebainimlike kinnipidamistingimuste all. Kui kaebaja leiab, et ebainimlik oli

videokaamera paiknemine kambris, siis selle paigutamiseks oli vanglal õigusaktidest tulenev

õigus. Kuna asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal saaks kaebaja

kinnipidamistingimusi pidada ebainimlikeks, siis kohus seda väidet ei analüüsi. Tartu Vangla

kinnitusel asus kamber, kuhu kaebaja paigutati, kasutuses olevas hoonekompleksis.

8. Määruskaebuses heidab kaebaja halduskohtule ette, et varasemalt on tema kaebusi

tagastatud väheintensiivse riive tõttu ning eluliselt ei ole usutav, et kümnete kaebuste puhul ei

ole toimunud riivet, mis tuleks tunnistada õigusvastaseks. Ringkonnakohus selgitab, et lisaks

käesolevale haldusasjale teistes kaebaja algatatud kohtuvaidlustes kaebuste tagastamine ei

mõjuta käesolevas haldusasjas tehtud halduskohtu otsust kaebus tagastada. Kohtul on seaduse

alusel õigus enne kaebuse menetlusse võtmist kaebus teatud tingimuste esinemisel tagastada.

9. Halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Eelnevalt

väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)