Legislator Case Law & Legislation
2-25-9662/7 AI generated

2-25-9662/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-9662/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja V L L N (isikukood xxx) pankrot 19. septembril 2025. a kell 10.00 ja algatada Nimetada V L L Ni pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn; e-

Legislator headnote

AI generated

2-25-9662/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: septembril 2025. a kell 10.00 ja algatada Nimetada V L L Ni pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn; e-

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2025. a kell 10.00, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-25-9662

Tsiviilasi

V L L Ni maksejõuetusavaldus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 8. septembril 2025. a.

Menetlusosalised

Võlgnik: V L L N (isikukood xxx, elukoht xxx)

Usaldusisik: Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7, 10111

Tallinn; e-post xxx).

Resolutsioon

1. Rahuldada V L L Ni maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja V L L N (isikukood xxx) pankrot 19. septembril 2025. a kell 10.00 ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada V L L Ni pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn; e-

post xxx.ee; telefon xxx, xxx).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 6. oktoober 2025. a algusega kell 15.00

Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis/virtuaalruumis nr 3006.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisega.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude

tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega

haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on

ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

7. Kohustada V L L Ni vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 6. oktoobril 2025. a kell 15.00 Kui V L L N vannet ei anna, siis on

kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.

8. Määrata Indrek Lepsoole usaldusisiku tasu summas 1 200 eurot (lisandub käibemaks 288

eurot).

9. Välja mõista V L L Nilt usaldusisiku tasu summas 1 488 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku

tasu väljamakse summas 505,92 eurot (s.o 1 488 – 982,08 eurot) teostada pankrotivara arvelt

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – OÜ INC Partner (registrikood 11008111,

arvelduskonto xxx). Deposiidi jääk tagastada võlgnikule.

10. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 982,08 eurot (sh käibemaks) Indrek

Lepsoole. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – OÜ INC Partner

(registrikood 11008111, arvelduskonto xxx).

11. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni V L L Ni usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest

vabastamise menetluse kohta iga-aastast aruandlust.

12. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade

või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument

kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

Asjaolud ja pankrotiavaldus

Harju Maakohtule on esitatud V L L Ni avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustuste suurus avalduse

esitamise seisuga kokku 21 495,18 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu umbes 1000

eurot, väljaminekuid on kokku summas 530 eurot. Võlgnikule kuulub remonti vajav sõiduauto

hinnangulise väärtusega 1000 eurot, lisaks kõrvaklapid ning kasutatud telefon ja arvuti (hinnangulise

väärtusega kokku 280 eurot), muud vara võlgnikul ei ole. Võlgnik on koguaeg oma kohustusi täitnud

ja teda ei ole lisatud maksehäireregistritesse. Võlgnik näeb, et ei suuda enam kõike hallata ja soovib

vältida summade veelgi suuremaks paisumist, inkassofirmasid ning eelkõige võlgade kohtutäituriteni

jõudmist.

Kohtumääruse põhjendused

1. Kohus leiab, et V L L Ni maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada

pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Indrek Lepsoo. Pankrotihaldur täidab kuni

pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.

2. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks

tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku

pankrot.

3. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik töötab

xxx-s alates 9.9.2025. a igakuise töötasuga 1 300 eurot. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi

summas 18 332,62 eurot. Võlgnik ei suuda täita enda kohustusi ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku

maksejõuetuks.

4. Maksejõuetuse põhjus on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, milleks on eelkõige üle

oma reaalsete võimete ja võimaluste ulatuvate kohustuste võtmine.

5. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või

tagasinõudmine. Usaldusisiku hinnangul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalused puuduvad.

6. FIMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise

menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik

enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja

algatab kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

7. Kohus selgitab, et FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik

peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab

kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi

lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige

kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid

on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FIMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku

kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva

seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib

ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Usaldusisiku tasu

8. Usaldusisik Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude summas 1 200 eurot (1 tund – 100 eurot).

FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete

täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus

usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.

9. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud

määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1 200 eurot (lisandub käibemaks 288 eurot). Menetluse

lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud

avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg

2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt likviidset vara ega

piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

10. PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt

vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik

võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

11. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 982,08 eurot (sh käibemaks)

hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja FiMS § 54 lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku

tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)