2-25-9662/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKuulutada välja V L L N (isikukood xxx) pankrot 19. septembril 2025. a kell 10.00 ja algatada Nimetada V L L Ni pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn; e-
Legislator headnote
AI generated2-25-9662/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: septembril 2025. a kell 10.00 ja algatada Nimetada V L L Ni pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn; e-
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
19. september 2025. a kell 10.00, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-25-9662
Tsiviilasi
V L L Ni maksejõuetusavaldus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 8. septembril 2025. a.
Menetlusosalised
Võlgnik: V L L N (isikukood xxx, elukoht xxx)
Usaldusisik: Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7, 10111
Tallinn; e-post xxx).
Resolutsioon
1. Rahuldada V L L Ni maksejõuetusavaldus.
2. Kuulutada välja V L L N (isikukood xxx) pankrot 19. septembril 2025. a kell 10.00 ja algatada
kohustustest vabastamise menetlus.
3. Nimetada V L L Ni pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn; e-
post xxx.ee; telefon xxx, xxx).
4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 6. oktoober 2025. a algusega kell 15.00
Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis/virtuaalruumis nr 3006.
5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti
väljakuulutamisega.
6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud
Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti
väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude
tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus
võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega
haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist
vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on
ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7. Kohustada V L L Ni vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest
võlausaldajate üldkoosolekut 6. oktoobril 2025. a kell 15.00 Kui V L L N vannet ei anna, siis on
kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8. Määrata Indrek Lepsoole usaldusisiku tasu summas 1 200 eurot (lisandub käibemaks 288
eurot).
9. Välja mõista V L L Nilt usaldusisiku tasu summas 1 488 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku
tasu väljamakse summas 505,92 eurot (s.o 1 488 – 982,08 eurot) teostada pankrotivara arvelt
büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – OÜ INC Partner (registrikood 11008111,
arvelduskonto xxx). Deposiidi jääk tagastada võlgnikule.
10. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 982,08 eurot (sh käibemaks) Indrek
Lepsoole. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – OÜ INC Partner
(registrikood 11008111, arvelduskonto xxx).
11. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni V L L Ni usaldusisiku
ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku
kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest
vabastamise menetluse kohta iga-aastast aruandlust.
12. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15
päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada
võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade
või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument
kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.
Asjaolud ja pankrotiavaldus
Harju Maakohtule on esitatud V L L Ni avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest
vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustuste suurus avalduse
esitamise seisuga kokku 21 495,18 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu umbes 1000
eurot, väljaminekuid on kokku summas 530 eurot. Võlgnikule kuulub remonti vajav sõiduauto
hinnangulise väärtusega 1000 eurot, lisaks kõrvaklapid ning kasutatud telefon ja arvuti (hinnangulise
väärtusega kokku 280 eurot), muud vara võlgnikul ei ole. Võlgnik on koguaeg oma kohustusi täitnud
ja teda ei ole lisatud maksehäireregistritesse. Võlgnik näeb, et ei suuda enam kõike hallata ja soovib
vältida summade veelgi suuremaks paisumist, inkassofirmasid ning eelkõige võlgade kohtutäituriteni
jõudmist.
Kohtumääruse põhjendused
1. Kohus leiab, et V L L Ni maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada
pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Indrek Lepsoo. Pankrotihaldur täidab kuni
pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
2. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja
sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast
tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks
tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku
pankrot.
3. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik töötab
xxx-s alates 9.9.2025. a igakuise töötasuga 1 300 eurot. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi
summas 18 332,62 eurot. Võlgnik ei suuda täita enda kohustusi ja see suutmatus ei ole
võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku
maksejõuetuks.
4. Maksejõuetuse põhjus on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, milleks on eelkõige üle
oma reaalsete võimete ja võimaluste ulatuvate kohustuste võtmine.
5. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või
tagasinõudmine. Usaldusisiku hinnangul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise
võimalused puuduvad.
6. FIMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab
kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise
menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik
enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja
algatab kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse
lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja
kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
7. Kohus selgitab, et FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult
tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik
peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte
varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma
tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab
kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest
võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi
lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud
võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist
menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige
kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid
on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FIMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku
kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva
seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib
ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel
otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.
See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
Usaldusisiku tasu
8. Usaldusisik Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude summas 1 200 eurot (1 tund – 100 eurot).
FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete
täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud
vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus
usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
9. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud
määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1 200 eurot (lisandub käibemaks 288 eurot). Menetluse
lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud
avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg
2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt likviidset vara ega
piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
10. PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse
seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt
vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja
hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi
vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses
ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik
võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole
põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa
eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas
pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või
pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks
määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe
pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse
§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud
maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär
pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või
usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni
pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni
usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
11. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele
viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest
alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 982,08 eurot (sh käibemaks)
hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja FiMS § 54 lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku
tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
(allkirjastatud digitaalselt)