3-25-2618/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2618

Määruse kuupäev

19. september 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Marten Meeniski (Meenisk) kaebus Tartu Vangla 6.

juuni 2025. a kirja nr 1 9/2 25/189-2 õigusvastasuse

tuvastamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Marten Meeniski kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg esitas kaaskinnipeetava Marten Meeniski nimel

8. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 15. juuli 2025. a otsuse nr

1-8/2-25/138-2 tühistamiseks. Kaebuses on muu hulgas esitatud menetlusabi taotlus

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotlus riigi õigusabi saamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 25. augusti 2025. a määrusega kaebuse käiguta, andes selles

esineva puuduse kõrvaldamiseks, s.o heakskiidu esitamiseks tähtaja.

3. M. Meenisk esitas 28. augustil 2025 vastuse, milles teatas, et on nõus S. Grossbergi poolt

esitatud kaebusega ja selles esitatud taotlustega.

4. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 4. septembril 2025 kohtueelse menetluse

dokumendid.

5. Tartu Halduskohus jättis 8. septembri 2025. a määrusega kaebuse teist korda käiguta,

andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 4-päevase tähtaja.

6. Kaebaja esitas 14. septembril 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et

kaebaja soovil ja kaebajaga kooskõlastatult esitas S. Grossberg kaebaja nimel kohtule

kahjunõude Tartu Vangla vastu (täielik informatsioon kahjunõudes).

7. Tartu Halduskohus jättis 15. septembri 2025. a määrusega M. Meeniski kaebuse

kolmandat korda käiguta, andes kaebuse nõude ja eesmärgi täpsustamiseks tähtaja.

8. Kaebaja esitas 18. septembril 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse.

KOHTU SEISUKOHT

9. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

10. Kohus mõistab kaebaja 18. septembri 2025. a puuduste kõrvaldamise avaldusest, et M.

Meenisk ei ole rahul sellega, et Tartu Vangla koostas kaebaja kahjunõude nr 2-25/2-2/5169

menetlemise raames kaebajale 6. juunil 2025 kirja nr 1-9/2-25/189-2, milles andis tähtaja

taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja esitas vangla kirja peale vaide, mis

kaebaja hinnangul tuleb rahuldada, ning esitatud kahjunõuet tuleb menetleda. Kuivõrd 15.

septembri 2025. a määrusest tulenevalt tuli kaebajal kahju hüvitamise kaebuse esitamise soovi

korral täpsustada kohtule esitatava hüvitamiskaebuse sisu, mida kaebaja 18. septembril 2025

ei teinud, siis saab kohus aru, et kaebaja ei soovinud praeguses asjas esitada kahju hüvitamise

nõuet. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab kohus, et kaebaja on praeguses asjas esitanud kaebuse

Tartu Vangla 6. juuni 2025. a kirja nr 1-9/2-25/189-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu

Vangla kohustamiseks rahuldada Tartu Vangla 6. juuni 2025. a kirja nr 1-9/2-25/189-2 peale

esitatud vaie ja menetleda kaebaja 27. aprilli 2025. a kahjunõuet (registreeritud nr-ga 2-25/2-

2/5169).

11. Kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus

(HKMS § 44 lg 1)

12. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus

tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

13. Ka märgib kohus, et kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab kaebaja õiguste rikkumist

haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse

õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks

(riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lg-d 4

ja 5).

14. Tartu Vangla 6. juuni 2025. a kirja nr 1-9/2-25/189-2 puhul on tegemist

menetlustoiminguga ning kohtule ei ole äratuntav, et esineks HKMS § 45 lg-s 3 nimetatud

erandeid selle vaidlustamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine ei seondu ühegi

kaebaja avalik-õigusliku subjektiivse õigusega ning sellise kirja koostamine ei tingi

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise.

15. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja peamine eesmärk tekitatud kahju hüvitamine. Kohus juhib

kaebaja tähelepanu asjaolule, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt lahendas Tartu Vangla siiski

kaebaja 27. aprilli 2025. a kahju hüvitamise taotluse sisuliselt, jättes kahju hüvitamise taotluse

2. juuli 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/189-4 rahuldamata. Kuna vangla on kaebaja kahju

hüvitamise taotlust sisuliselt menetlenud, siis puudub kaebajal vajadus nõuda vangla

kohustamist menetleda kaebaja hüvitamistaotlust. Kaebajal on võimalik oma vastuväited

esitada kohtule esitatud hüvitamiskaebuse raames. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

kaebaja nimel vastavasisuline kaebus halduskohtule esitatud haldusasjas nr 3-25-2255.

16. Ühtlasi selgitab kohus, et kohtupraktikas ei tunnistata iseseisvat, s.o põhinõudest lahus

seisvat õigust vaidemenetlusele. Olukorras, kus kaebaja hinnangul lahendas vangla vaide

valesti, on isikul vangistusseaduse § 11 lg 5 järgi võimalik esitada halduskohtule kohe kaebus

vaide esemeks olevas põhinõudes. Seega kui vangla ei ole näiteks kaebaja vaiet tähtaegselt

lahendanud, siis ei ole tal takistusi esitamaks halduskohtule kaebus selle vaide esemeks olevas

põhinõudes.

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub käesolevas asjas kaebeõigus,

mistõttu tagastab kohus M. Meeniski kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

18. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

19. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)