2-25-9345/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-9345

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september xxx, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-9345

Tsiviilasi

V.Y maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik V.Y

(ik XXX; elukoht XXX x–

xxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxxxxxxx; e-post XXX)

usaldusisik F.J (ik XXX; Prolex OÜ; Jaama 76, D-korpus, 50605

Tartu; telefon 740 1551, 5650 3342; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja V.Y (isikukood XXX; elukoht XXX x–xxxxxxxxxxxxxxx) pankrot

kell 20.00 ja algatada V.Y kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisik F.J-i töötasu suuruseks 528 eurot, millele lisandub käibemaks

126,72 eurot, kokku 654,72 eurot.

3. Välja mõista usaldusisiku tasu 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot,

kokku 654,72 eurot, Prolex OÜ-le (registrikood 10605678, KMKR EE100590397,

Swedbank AS arvelduskonto nr EE672200221013997303) V.Y pankrotivarast.

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes F.J (isikukood XXX; Prolex

OÜ; Jaama 76, D-korpus, 50605 Tartu; telefon 740 1551, 5650 3342; e-post XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 7. oktoobril xxx kell 10.30 J. Liivi 4

Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 104.

6. Kohustada V.Y osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud

nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku

vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja

esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos

nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud

dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara-

ja võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 18.

septembril xxx.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja

2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui

neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata

sissenõuet võlgniku varale.

11. Jätta menetluskulud V.Y kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on

kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr xxx/848 art

19 alusel.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade

pankrotiseaduse (PankrS) § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse

Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates.

Asjaolud

1. V.Y (avaldaja/võlgnik) esitas 13. juunil xxx Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-9345).

Avalduse kohaselt on avaldaja võtnud palju kiirlaene ning ta ei jõua neid enam maksta.

Samuti on tal kohustus maksta enda kolmele alaealisele lapsele (R. V.Y (sünd xxx, õpib), L.

V.Y (sünd xxx, kodune), K. V.Y (sünd xxx, lasteaias)) elatist. Lapsed avaldajaga ei ela.

Avaldaja on vallaline. Ta töötab xxxxxx-s ja tema sissetulek on 1500 eurot neto kuus.

Pangakontol on avalduse esitamise seisuga 8,86 eurot. Kinnis- ja vallasvara avaldaja ei oma.

Väljaminekuid kuus on 1430 eurot: 500 eurot kulub eluasemele, 200 eurot toidule, 50 eurot

riietele/jalanõudele, 50 eurot transpordile, 30 eurot sidekuludele ja 600 eurot elatisele.

Kohustusi võlausaldajatele on kokku 20 491,96 eurot. Võlgnik jätab maksejõuetusmenetluse

liigi kohtu otsustada.

2. Kohus võttis 4. juuli xxx määrusega V.Y maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas

tema usaldusisikuks F.J-i, keda kohustas hiljemalt 8. augustiks xxx kohtule esitama FIMS §-s

17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile

ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus

võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks

kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 8. augustil xxx kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja

ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi

kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtu põhjendused

4. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja

kohustuste ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

Maksejõuetuseavalduses toodud aadressil elavad võlgniku lapsed ja laste ema. Võlgnik elab

venna juures . Võlgnikul on kolm alaealist last: R. V.Y (ik xxxxxxxxxx), L. V.Y (ik

xxxxxxxxxx) ja K. V.Y (ik xxxxxxxxxxx). Võlgnik ei ela koos lastega. Ta tasub lastele elatist

laste ema K. P. arvelduskontole, kuhu tehakse ka muid laste kuludega seonduvaid makseid.

Laste elatise suuruses on omavahel kokku lepitud selliselt, et ühele lapsele kulub 200 eurot

kuus. Võlgnik töötab xxxxxx-s mehaanik-lukksepana kuutöötasuga 1500 eurot neto olenevalt

kuust. Ta ei tegele ettevõtlusega.

Vara

Võlgnik kinnisvara ei oma. Ta on sõiduki Ford S-Max (esmane registreerimine 13.07.xxx)

registreerimisnumbriga xxxxxxx, mille väärtus on 2500 – 3000 eurot, omanik. Võlgnikule on

sõiduk vajalik tööl käimiseks ja laste eest hoolitsemiseks. Ta on nõus

arestivabast osast tasuma igakuiselt 200 eurot auto hüvitist ühe aasta

jooksul (kokku 2400 eurot), et autot ei realiseeritaks.

Kohustused

Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgniku kohustuste suurus on 13 980,47 eurot.

Igakuised kulud on 1430 eurot: eluasemele 500 eurot, toidule 200 eurot, riietele/jalanõudele

50 eurot, transpordile 50 eurot, sideteenustele 30 eurot ning elatisele 600 eurot.

Eluasemekulud on laste emale antav raha korteri üürimisel ja ühistukulude kandmisel.

Maksejõuetus

Võlgnik on usaldusisiku hinnangul maksejõuetu, sest tal ei ole sissetulekut,

mis on arestivaba sissetulekut ületav osa. Võlgnik on pankrotimenetluses

valmis panustama suurusjärgus 150 eurot kuus pärast auto hüvitise

makset. Võlgniku sissetulekust kininipeetav osa puudub.

Kuigi võlgnik on kogu aeg töötanud ja tema töötasu on viimastel aastatel

olnud ühtlane, siis pere juurdekasv on tinginud lisakulusid, mistõttu võeti

ka laene. Enamus laenudest on võetud xxx. aastal. Edaspidises

menetluses on vajalik kontrollida, kui suured olid igakuised laenumaksed,

arvestades, et võlgnikul oli ka kolm ülalpeetavat. Samuti tuleb kindlaks

teha, kas hilisemad laenuandjad on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Seda soovib ka võlgnik.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku ainsaks varaliseks õiguseks tema teenitav

töötasu (netotasu 1500 eurot kuus). Muu märkimisväärse realiseerimisväärtusega vara

puudub, ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku kasutuses olev sõiduk

väärtusega 2500 eurot on võlgnikule töölkäimiseks ja pere teenindamiseks igapäevaselt

vajalik. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 13 980,47 eurot. Kuna ei ole

teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale töötasu, mille arvel suudab võlgnik

rahuldada aga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku

makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

6. Kohus, vaadanud V.Y maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse

tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS

§-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel

kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg

1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks F.J-i, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab V.Y osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

8. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk

on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

(FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214,

2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta

jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse

tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi

või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida

maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist

otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Võlgnikule tuleb anda võimalus näitamaks,

et ta suudab oma käitumisharjumusi muuta ja FIMS-is sätestatud kohustusi täites

võlgnevustest vabaneda. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on

seisukohal, et F.J on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku

usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui

pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 18.

septembril xxx.

Usaldusisiku tasu

10. FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (PankrS § 23 lg 2). Usaldusisiku tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud

ja riigisisesed reisikulud (FIMS § 54 lg 5). Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on käesoleval

ajal 177,20 eurot. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 8

tundi tunnitasuga 66 eurot. Usaldusisik on palunud kohtul tasu suuruseks määrata 528 eurot,

millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS §

65 lg 11).

Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (8 tundi) ja esitatud taotlust arvestades tuleb

kohtu hinnangul F.J-ile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 528 eurot, millele

lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille arvel on

võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Prolex OÜ-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik