2-23-13049/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-13049

Kohtuasi

Coop Pank AS-i hagi C.F vastu laenulepingust

tuleneva võlgnevuse saamiseks ja alternatiivselt

lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.09.2024 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Coop Pank AS-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

10 523,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant):

Coop Pank AS

(registrikood

10237832), lepinguline esindaja Margit Saar

Kostja (vastustaja): C.F (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20.09.2024 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis

2126,41 eurot ületava põhivõlgnevuse ja sellelt viivise osas hageja alternatiivse

nõude rahuldamata ning saata asi tühistatud osas samale maakohtule arutamiseks

eelmenetluse staadiumis.

2. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-23-13049

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Coop Pank AS esitas 14.09.2023 Harju Maakohtule hagi C.F vastu, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja lepingust tulenev võlgnevus 12 907,15 eurot, millest laenu

põhiosa moodustab 12 360,95 eurot, intress 458,13 eurot, viivis 67,07 eurot, lepingu

haldustasu 6 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt

hageja kasuks viivise. 11.03.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles palus juhul, kui

kohus asub seisukohale, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

mõista kostjalt hageja kasuks välja: lepingust tulenev kohtuotsuse tegemise kuupäevaks

sissenõutavaks muutunud võlgnevus; lepingust tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv

põhinõue; viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; viivis

tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest

(tasumise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

2. Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 19.12.2021 väikelaenulepingu nr L381166,

laenusummaga 15 000 eurot, intressimääraga 9,9% aastas, lepingutasuga 300 eurot, igakuise

haldustasuga 1,50 eurot ning tagasimakse tähtajaga 10.12.2027. Coop Finants AS ühines

01.04.2024 Coop Pank AS-iga.

3. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, andis hageja 28.07.2023

kostjale tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse likvideerimiseks hiljemalt 20.08.2023. Kostja

ei tasunud võlgnevust tähtaegselt, mistõttu ütles hageja 29.08.2023 kostjaga sõlmitud lepingu

erakorraliselt üles.

4. Hagi esitamise seisuga on lepingust tulenev võlgnevus kokku 12 907,15 eurot, millest laenu

põhiosa võlgnevus moodustab 12 360,95 eurot, intressi võlgnevus 458,13 eurot, viivise

võlgnevus 67,07 eurot, lepingu haldustasu võlgnevus 6 eurot ja sissenõudmiskulu võlgnevus

15 eurot.

5. Juhuks, kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja on laenu väljastamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitas hageja ümberarvestuse.

5.1. Kostja on lepingu alusel teinud hagejale tagasimakseid kokku summas 4748,48 eurot

(lepingutasu 300 + (16 x 278,03). Kuivõrd seadusjärgne intressimäär lepingu sõlmimise ajal

oli 0% aastas, arvestas hageja kõik tagasimaksed laenu põhiosa katteks ning seega on kostja

tasumata põhivõla jäägiks 10 251,52 eurot.

5.2. Seega on kostja uue maksegraafiku alusel tasunud täielikult ära 22 osamakset perioodil

10.01.2022–10.10.2023 kokku 4583,26 eurot (22x208,33) ning osaliselt 23nda osamakse

10.11.2023 165,22 eurot. Seega on kostja alates 23ndast maksest osaliselt võlgnevuses (43,11

eurot) ning alates 24ndast osamaksest täielikult võlgnevuses.

5.3. Arvestades kõik kostja maksed põhiosa katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

29.08.2023 kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega

2-23-13049

viivituses. 11.03.2024 seisuga on muutunud sissenõutavaks laenu põhiosa maksed kokku

876,43 eurot. 9375,09 eurot muutub sissenõutavaks tulevikus.

6. Arvestades, et kostja ei ole peaaegu aasta jooksul teinud hagejale ühtegi makset, st täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi, ei ole näidanud üles huvi kohustuste täitmise vastu ega osale

kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ei tasu ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid

osamakseid tähtaegselt.

Kostja vastuväited

7. Hagimaterjalid on kostjale edastatud isiklikult 23.10.2023. Hagile vastamise tähtaeg saabus

13.11.2023. Kostja jättis hagile vastamata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Maakohus rahuldas tagaseljaotsusega osaliselt hageja alternatiivse nõude ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga laenulepingust sissenõutavaks muutunud

osamaksed 2126,41 eurot, sellelt summalt viivise alates 20.09.2024 ning jättis menetluskulud

83,38% ulatuses hageja ja 16,62% ulatuses kostja kanda.

9. Kohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud (hageja jättis

vastavad tõendid esitamata) ega lepingu kehtivalt lõpetamist. Seega tuli kostjalt hageja kasuks

välja mõista perioodil 10.12.2023 kuni 20.09.2024 sissenõutavaks muutunud laenu osamaksed

kokku 2126,41 euro ulatuses.

10. Ülejäänud osas ei olnud hagi maakohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud ning kohus

jättis selles ulatuses hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul ei olnud põhjust eeldada, et kostja ei

täida kohustust uue kohtumenetluses teatavaks tehtud maksegraafiku alusel.

Apellatsioonkaebus

11. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega

maakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude mõista kostjalt välja tulevikus

sissenõutavaks muutuv põhivõlg ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksetelt

alates nõude sissenõutavaks muutumisest (tasumise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni

põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

12. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnormi. Maakohus ei selgitanud, millistele

asjaoludele tuginedes ja kuidas on kohus jõudnud järeldusele, et kostja hakkab uue

maksegraafiku alusel kohustust täitma. Kostja ei ole kohtuvälises menetluses ega

kohtumenetluses aktiivselt osalenud ega ole kordagi näidanud üles huvi võlgnevust

likvideerida. Hageja on kohtuvälise menetluse jooksul üritanud korduvalt kostjaga ühendust

saada nii e-kirja kui ka telefoni teel, kuid valdavalt tulemusteta. Hagejal on õnnestunud

kostjaga vaid ühel korral kontakti saada – 27.07.2023 telefoni teel. Enne ning ka peale seda ei

ole kostja enam telefonile ega e-kirjadele vastanud, kostja ei ole näidanud üles huvi

kokkulepete sõlmimiseks. Samuti on hageja hinnangul oluline arvestada, et viimati tegi kostja

hagejale makse 10.04.2023, s.t enam kui aasta aega tagasi.

13. Juhul, kui maakohtule jäi hageja alternatiivne nõue arusaamatuks või ei esitanud hageja

kohtu arvates ammendavad asjaolud ja väited, mis võimaldaksid tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosa maksed välja mõista, oleks kohus pidanud määrama hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks.

2-23-13049

14. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud täielikult kostja kanda.

Vastustaja seisukoht

15. Kostja ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja alternatiivse nõude

rahuldamata 2126,41 eurot ületava põhivõlgnevuse ja sellelt viivise osas. Asi tuleb tühistatud

osas saata TsMS § 657 lg 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse

staadiumis. Seoses sellega tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus.

Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel. Apellatsioonkaebus

kuulub rahuldamisele.

17. Hageja ja kostja vahel sõlmitud väikelaenuleping nr L381166 on tarbijakrediidileping

(VÕS § 402 lg 1), sest füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

Maakohus kontrollis põhjendatult, kas laenu andmisel kostjale on järgitud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ja leidis, et selliseid põhimõtteid ei ole järgitud. Seetõttu jättis maakohus

rahuldamata hageja esmase nõude laenulepingu ülesütlemise tagajärjel sissenõutavaks

muutunud võlgnevuse tasumiseks. Selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Samuti ei

ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude,

s.o 2126,41 euro ja sellelt arvestatud viivise ulatuses.

18. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei oleks võinud teha tagaseljaotsust ilma

kirjeldava ja põhjendava osata, kui ta jättis hagi osaliselt rahuldamata. Kuigi TsMS § 444 lg 3

järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kehtib see üksnes juhul,

kui kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või

jäetakse rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka

nõuetekohaselt põhjendada (vt TsMS komm II, § 444, p 3.4 c; TlnRnKo 18.02.2021, 2-19-

134971, p 20).

19. Hageja esitas maakohtu selgitustest tulenevalt alternatiivse nõude juhuks, kui maakohus

peaks asuma seisukohale, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

Hageja soovis alternatiivses nõudes, lisaks maakohtu menetluse ajal sissenõutavaks muutunud

põhiosa maksetele, ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid põhiosa makseid. Ringkonnakohtu

hinnangul jättis maakohus hagi tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa maksete ulatuses

ebaõigesti rahuldamata. Tulevase nõude täitmise hagi saab kohus rahuldada üksnes juhul, kui

on ilmne, et kostja kohustust õigel ajal ei täida. Üldjuhul on põhjendatud eeldada, et isikud

täidavad võetud kohustusi ning toimivad kohustuste täitmisel heas usus, mistõttu haginõue

esitatakse reeglina kohtusse isiku õiguste kaitseks, mida juba on rikutud, s.o alles siis, kui

nõue on muutunud sissenõutavaks (st kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei

ole seda teinud). Erandina on seadusandja lubanud TsMS § 369 alusel esitada hagi tulevase

nõude täitmiseks, kuid seda vaid juhul, kui on ilmne, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Hageja on esile toonud, et alates 10.05.2023 ei ole kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi

enam täitnud. Samuti pole kostja hageja korduvatele meeldetuletustele reageerinud ega

laenumakseid tasuma hakanud. Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et olukorras, kus

kostja ei täida lepingut vabatahtlikult pikema aja vältel ning on viivituses rohkem kui 12 kuu

igakuiste osamaksetega, on põhjendatud kohaldada TsMS § 369 ja pärast vaidlustatud otsuse

2-23-13049

tegemist sissenõutav põhivõlg kostjalt samuti välja mõista (vt ka TlnRnKo 11.04.2025, 2-23-

10680, p 10). Seega võib käesolevas asjas hageja poolt esile toodud asjaoludest nähtuvalt,

olukorras kus kostja pole enam kui 12 kuu jooksul lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, olla

alust hagi rahuldamiseks ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa maksete ulatuses.

20. Ringkonnakohus leiab, et lisaks rikkus maakohus oluliselt TsMS § 392 lg 1 p-dest 1 ja 3

tulenevat kohustust selgitada eelmenetluses välja hageja alternatiivse nõude aluseks olevad

asjaolud. Sellest tulenevalt rikkus maakohus ka oluliselt otsuse põhjendamise kohustust

(TsMS § 442 lg 8). Kui maakohus leidis, et hageja esile toodud asjaolud ei ole piisavad

eeldamaks, et kostja tulevikus kohustust ei täida, pidanuks maakohus andma TsMS § 340¹ lg

1 järgi hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja võimaldama hagejal esitada täiendavaid

asjaolusid. Hageja esitas täiendavad asjaolud, mida oleks saanud maakohtu poolse

selgitamiskohustuse täitmise järgselt saanud esitada maakohtus, alles apellatsioonkaebuses.

21. Eeltoodud maakohtu eksimused annavad aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus ei saa teha ise uut otsust, kuna vaidlustatud on tagaseljaotsust. TsMS § 657

lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks

esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohtul tuleb ka tagaseljaotsuse

tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Olukorras, kus

tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle tühistada ja maakohtule uueks

läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt (vt ka TlnRnKo 10.08.2023, 2-22-128484, p 31).

22. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus

asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)