2-22-144896/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 28.03.2024 otsus ja 02.09.2024 täiendav otsus ning taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Legislator headnote
AI generated2-22-144896/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-22-144896
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. september 2025, Tallinn
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi J.M-i
vastu 40 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.03.2024 otsus ja 02.09.2024
täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu
EUROPARK
ESTONIA
apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
40 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant):
Osaühing EUROPARK
ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline
esindaja Elari Arjakas
Kostja (vastustaja): J.M (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 28.03.2024 otsus ja 02.09.2024 täiendav otsus ning
teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2. Mõista J.M-ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 40 eurot, sh
põhivõlg 30 eurot ja sissenõudmiskulud 10 eurot.
3. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus J.M-i kanda.
4. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus.
2-22-144896
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult
teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul
pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 19.12.2022 hagi J.M-i vastu, milles palus mõista
kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja
10 eurot on sissenõudekulud.
2. Kostja parkis 11.08.2020 sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk)
hageja opereeritavale parkimisalale Haven Kakumäe (EP176, 1576) Tallinn. Kostja oli
leppetrahvi väljastamise ajal sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Sõiduk pargiti
parkimistingimusi rikkudes, kuna sõidukil puudus parkimiseks parkimisluba (sõiduk ei olnud
registreeritud sadama kontoris vastavalt nõuetele). Sõiduk oli pargitud lepingulistele
klientidele mõeldud parklasse, kuid sõiduk pidi olema registreeritud sadama kontoris. Hageja
esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude (leppetrahvinumber
1481 1082 0171 0305), paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis 16.06.2021
kostjale meeldetuletuskirja tasumata leppetrahvi kohta. Leppetrahv on käesoleva ajani
tasumata.
3. Asjaolu, et kostja on sadamas kaikoha osas sõlminud üürilepingu, ei tähenda, et kostja ei
peaks kinni pidama sadama parkimisalal kehtestatud parkimistingimustest. Kostja oli teadlik
uuest parkimiskorrast. Samuti on parklasse sisenemisel mitmed teavitusmärgid, mis
informeerivad parkimise korraldusest. Parkimiskorras on kirjas: „sadama kaikoha rentnikele
ja äripindade üürnikele on kuni 3 registreeritud numbriga sõiduki parkimine tasuta“. Sõiduk ei
olnud leppetrahvi väljastamise kuupäeval (s.o 11.08.2020) registreeritud ning selle eest ei
tasutud parkimistasu.
Kostja vastuväited
4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
5. Kostja ei nõustu, et hageja on saatnud talle kohtueelselt meeldetuletuse ja tema on sellele
vastamata jätnud. Kostja oli Kakumäe sadama lepinguline klient juba enne seda, kui seal
parkimiskorda muudeti. Samuti oli ta seda 11.08.2020. Kostja ei pea parkimise eest topelt
maksma. Trahvi summa suurus oli tunduvalt suurem kui parkimise tasu oleks olnud. Kostja
2-22-144896
on esitanud tõendina Haven Kakumäe jahisadama pakkumise, arve ja lepingu C OÜ-ga (uus
ärinimi X OÜ) ning e-kirja, kus sadam annab teada parkimiskorra muutusest. Kostja on X OÜ
üks omanikest ja juhatuse liige ning vajadusel saab kasutada kõiki kolme parkimiskohta, mis
on ettevõttele ette nähtud. Kostja külastab regulaarselt Kakumäe sadamat töö asjus. Seal oli
palutud Haven Kakumäe sadamale teada anda juhtunust, mida ta ka tegi. Kostja ütles
suusõnaliselt sadamakaptenile, et Europark tegi trahvi, mille kostja vaidlustas.
Maakohtu otsus ja põhjendused
6. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7. Vaidlustamata asjaoludel parkis kostja sõiduki 11.08.2020 hageja poolt opereeritavale
parkimisalale, mille kohta väljastas hageja leppetrahvinõude, pannes selle kostja sõiduki
kojamehe alla. Vaidlus puudub ka selles, et kostja on sõiduki omanik.
8. Hageja esitas tõendid (fotod) tõendamaks, et parklasse sissesõidutee juurde paigaldatud
liiklusmärkidel on viited parkimistsooni numbritele. Seega on hageja tõendanud, et parklasse
sissesõitmisel ja sinna parkimisel sõlmis sõidukijuht hagejaga üürilepingu tingimustele
vastava lepingu. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et parklasse sissesõidutee juurde paigaldatud
liiklusmärkidel on viide ka sellele, et parkimine on lubatud sadama kontoris registreeritud
lepingulistele klientidele.
9. Kostja tõendas, et ta oli parkimise ajal 11.08.2020 Haven Kakumäe jahisadama lepinguline
klient, esitades tõendina pakkumise, arve ja üürilepingu. 28.07.2020 saadeti Haven
Jahisadama Kakumäe klientidele e-kiri, milles anti teada, et alates 30.07.2020 on Haven
Kakumäe sadamas parkimise korraldus muutunud. Seejuures on sadamas kaikoha rentnikele
ja äripindade üürnikele parkimine jätkuvalt tasuta, teistele aga tasuline. Sadamas kaikoha
rentnikele ja äripindade üürnikele on kuni kolme registreeritud numbriga sõiduki parkimine
tasuta. Esitatud tõenditest nähtub, et kuna kostja oli 11.08.2020 Haven Jahisadama lepinguline
klient, oli tal õigus seal tasuta parkida.
10. Kuna kostja ei ole parkimislepingust tulenevat kohustust rikkunud, puudub hagejal õigus
nõuda kostjalt leppetrahvi ja sissenõudmiskulude hüvitist.
Apellatsioonkaebus
11. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus
otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
12. Hageja hallataval parkimisalal on osa parklast reguleeritud selliselt, et seal tohivad
parkida registreeritud lepingulised kliendid. Kostja (füüsiline isik) ei ole lepingu pooleks,
mistõttu ei saa teda käsitada „Sadamas kaikoha rentnikuna ja äripindade üürnikuna“, kelle
suhtes kehtisid kõnealuse lepingu alusel teatud parkimistingimused. Kostja esitatud leping on
sõlmitud Haven Management OÜ ja X OÜ (end C OÜ, juriidiline isik) vahel.
13. Sadama kaikoha üürinud isikud (olgu nad juriidilised isikud või eraisikud) võivad tasuta
parkida üksnes registreeritud numbriga sõidukeid. Kostja sõiduk ei ole mitte kunagi olnud
registreeritud hageja ja maaomaniku kasutatavas partnerprogrammis/parkimisprogrammis kui
tasuta parkimisõigusega sõiduk. Samuti ei ole kostja tõendanud, et see sõiduk oleks
registreeritud viidatud programmis ning sõidukil oleks olnud parkimisluba.
2-22-144896
Vastustaja seisukoht
14. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja
menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)
§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning tuleb teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja
menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
16. Pooled ei vaidle, et kostja oli 11.08.2020 sõiduki, registreerimismärgiga XXXXXX,
omanik ning et kostja parkis 11.08.2020 sõiduki hageja opereeritavale parkimisalale Haven
Kakumäe (EP176, 1576) Tallinn, sõlmides sellega hagejaga parkimislepingu. Maakohus
leidis, et kuna kostja oli parkimise ajal, s.o 11.08.2020 Haven Kakumäe jahisadama
lepinguline klient, siis oli tal seal õigus tasuta parkida.
17. Hageja tugines hagiavalduses ka sellele, et kostja sõiduk ei olnud hageja ja maaomaniku
kasutatavas partnerprogrammis/parkimisprogrammis
registreeritud. Ringkonnakohtu
hinnangul jättis maakohus ebaõigesti arvestamata hageja väitega, et sadama kaikoha üürinud
isikud (olgu nad juriidilised isikud või eraisikud) võivad tasuta parkida üksnes registreeritud
numbriga sõidukeid. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduki parkimiseks sadamas hageja poolt
opereeritaval parkimisalal oli vajalik sõiduki eelnev registreerimine. Kostja ei ole väitnud, et
kostjale kuuluv sõiduk oli 11.08.2020 hageja ja maaomaniku kasutatavas partnerprogrammis/
parkimisprogrammis registreeritud. Asjaolu, et kostja ei registreerinud sõidukit nimetatud
programmis, nähtub ka kostja 13.08.2020 pretensioonist hagejale (dtl 74–75).
18. Tulenevalt kostja enda esitatud tõendist, pidi kostja 11.08.2020 olema teadlik, et alates
30.07.2020 on Haven Kakumäe sadamas parkimise korraldus muutunud ning sadamas on
kaikoha rentnikele ja äripindade üürnikele kuni 3 registreeritud numbriga sõiduki parkimine
tasuta. 28.07.2020 kostjale saadetud e-kirjas oli sellekohasele teabele lisatud ka sõidukite
registreerimise juhend (dtl 72–73).
19. Eeltoodust tulenevalt on kostja parkimistingimusi rikkunud. Hageja poolt esile toodud
parkimistingimuste kohaselt kohustub parkimislepingu rikkumise korral sõiduki kasutaja
tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 40 eurot. Leppetrahvi nõudekirja järgi on kostjalt
nõutav leppetrahvi summa 30 eurot (dtl 27). See summa ei ületa parkimislepingu tingimustes
toodud summat. Vaidlust ei ole, et hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest selliselt, et pani
sellekohase teate sõiduki kojamehe vahele. Samuti puudub vaidlus, et kostja ei ole leppetrahvi
tasunud.
20. Hageja leppetrahvi nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja
VÕS § 158 lg 1, mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud
lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Käesoleval juhul on leppetrahvi nõude eeldused täidetud ning hagi kuulub selles osas
rahuldamisele.
21. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel ka sissenõudmiskulude hüvitamist
summas 10 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või
kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks
2-22-144896
iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni
30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda
kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on
kuni 500 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta saatis kostjale
meeldetuletuskirja. Hageja saatis 16.06.2021 kostjale meeldetuletuskirja tasumata leppetrahvi
kohta (dtl 37). Tähitud kirja püüti kostjale isiklikult üle anda 18.06.2021 kell 11.15, kuid
postitöötajal see ei õnnestunud ning teade kirja hoiustamise kohta postkontoris jäeti kostja
postkasti. Kostja ei ole postkontorisse kirjale järele läinud ning kiri on tagastatud saatjale
08.07.2021 (dtl 100). Seega tõendab postiasutuse infosüsteemi väljavõte hageja poolt kostjale
meeldetuletuskirja saatmist, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt ka seaduses sätestatud
sissenõudmiskulude hüvitamist.
22. Ringkonnakohus ei pea hagi rahuldamise tõttu vajalikuks vastata hageja ülejäänud
apellatsioonkaebuses toodud väidetele.
23. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 162 lg
1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kanda.
Kuna maakohus ei ole hageja menetluskulusid kindlaks määranud, tuleb seda maakohtul teha.
(allkirjastatud digitaalselt)