3-25-1198/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1198

Haldusasi

X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.04.2025 otsuse nr

ERESID-639033-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta X. X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

20.10.2025. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. X. X esitas 31.03.2025 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljaandmiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 205 lg 1 alusel.

2. PPA keeldus 04.04.2025 otsusega nr ERESID-639033 X. Xle e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljaandmisest ITDS § 206 lg 3 p 2 alusel.

3. PPA jättis 30.04.2025 vaideotsusega nr 15.3-24/62-2 rahuldamata X. X 21.04.2025 esitatud

vaide ning keeldus kaebajale 04.04.2025 otsusega nr ERESID-639033-1 e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljaandmisest.

4. X. X esitas 22.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 04.04.2025 otsuse nr ERESID-

639033-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Kaebaja on Osaühingu Grape Communicatsions (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liige ja

osanik. Kaebaja registreeris 2010.a osaühingu Eestis. Kaebajal on olnud Eesti e-residendi

digitaalne isikutunnistus alates 2010. aastast. Kaebaja digitaalse isikutunnistuse kehtivust on varem

korduvalt pikendatud ilma probleemideta.

6. Kaebaja kasutab e-residendi digitaalset isikutunnistust ITDS § 205 lg-s 2 sätestatud alustel.

Kaebaja esitab e-deklaratsioone, allkirjastab dokumente ning suhtleb Eesti avalike teenuste

osutajatega (nt e-MTA, Telia, Elektrilevi). Osaühingu Grape Communicatsions on registreeritud

käibemaksukohustuslasena alates 2013. aastast. Kaebaja on täitnud kõik seadusest tulenevad

kohustused, st esitanud aastaaruanded, deklareerinud käibemaksu ja hoidnud äriühingu

registreeringu aktiivsena. Osaühingul Grape Communicatsions ega kaebajal ei ole maksuvõlgu

ning kaebaja ei ole rikkunud seadusi. Osaühing Grape Communicatsions tegutseb internetipõhiselt.

7. Kaebaja viibib Eestis igal aastal mitmeid kuid perekondlike sidemete tõttu. Osaühing Grape

Communicatsions omab Eestis kinnisvara ja on tegutsev äriühing.

8. Kaebaja on pikaajaline Prantsusmaa elanik (10-aastane elamisluba). Kaebaja lahkus Venemaa

Föderatsioonist pärast sõja algust Ukrainas ning tal puuduvad ärilised sidemed Venemaal.

9. Vaidlustatud otsus ei sisalda konkreetseid fakte ega põhjendusi, mistõttu on rikutud õigust

ausale haldusmenetlusele. Kaalutlusõiguse teostamisel peab olema tagatud proportsionaalsus ja

läbipaistvus. Osaühingu Grape Communicatsions viimase käibemaksudeklaratsiooni kohaselt tasus

äriühing käibemaksu Eesti riigile, mitte ei saanud tagasimakset. Kaebaja ei taotle e-residentsust

isikliku kasu või soodustuste saamiseks, vaid selleks, et täita ausalt maksukohustusi ja seadusest

tulenevaid ülesandeid.

10. Kaebaja on Venemaa kodanik ning varem on kaebaja osalusega kaks äriühingut registreeritud

Venemaal. Vaadeldavad äriühingud on praegu mitteaktiivsed ega ole viimastel aastatel tegutsenud.

Kaebaja kolis elama Prantsusmaale ning tal ei ole enam Venemaal ärisidemeid ega

majandustegevust. Kaebaja mõistab, et Eesti rakendab Venemaa kodanike suhtes rangemat

kontrolli. Samas on kaebaja e-residendi ajalugu laitmatu. E-residentsuse pikendamisest keeldumine

takistab kaebajal täita oma juriidilisi ja maksukohustusi ning see kahjustab läbipaistvust ja

usaldusväärset regulatsiooni, mida Eesti propageerib. Kaebaja eesmärk on seadustele vastav

tegutsemine, mitte süsteemi kuritarvitamine.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

11. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. ITDS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse ITDS-is

ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades ITDS-i erisusi. ITDS § 207 lg 3 p 4

kohaselt märgitakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse

peatamise või kehtetuks tunnistamise teates haldusmenetluse seaduse § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1

sätestatud rekvisiidid ning ITDS § 206 lg-st 2 või 3 tulenev alus. Seega ei tehta isikule teatavaks

vastavat otsust tervikuna, vaid üksnes teatatakse selle resolutsioon ja õiguslik alus. ITDS-st

tulenevalt ei avalikustata e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejale keeldumise ega e-

residendile isikutunnistuse kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise põhjendusi. Sarnaselt ei

märgita asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb, e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse

peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses (ITDS § 207 lg 5). Seega on seadusandja piiranud e-

residendi digitaalse isikutunnistusega seotud haldusmenetluses otsuse põhjenduste avaldamise

2(4)

menetlusosalisele miinimumini. Seetõttu oli PPA 04.04.2025 teade ja 30.04.2025 vaideotsus

vormistatud seaduse nõudeid järgides.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebajale keelduti E-residendi digitaalse isikutunnistuse andisest ITDS § 206 lg 3 p 2 alusel,

mille järgi dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas ITDS § 20

5 lõikes 2

nimetatud eesmärgiga.

ITDS § 205 lg 2 kohaselt on e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk

soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-

teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. E-residendi digi-ID andmine välismaalasele on riigi

tingimustel antav hüve. Selle hüve eesmärk on aidata kaasa välisriikides elavate välismaalaste

kaasamisele Eesti majanduse, teaduse ja hariduse ning IT-keskkonna arendamisse, mis peaks

muutma Eesti unikaalse lahenduse pakkujana atraktiivseks. Digi-ID võimaldab välismaalasel

osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest

viibimiskohast, kuid ei ole eraldi alus Eestis elamiseks või siin ettevõtlusega tegelemiseks (vt 699

SE seletuskiri, lk 2). Seega E-residendi digitaalse isikutunnistuse andmise eesmärk ei ole

lihtsustada iga isiku e-teenuste kasutamist Eestis.

13. Kaebaja heidab vaidlustatud otsuse formaalse õiguspärasuse osas ette põhjenduste puudumist.

ITDS § 1 lg-st 2 ja § 207 lg-st 4 nähtuvalt on seadusandja piiranud vastustaja õigust ja kohustust

tuua otsuses välja haldusakti põhjendused. Haldusakti põhjendus piirdub nende normide kohaselt

üksnes õigusliku aluse väljatoomisega ning faktilist põhjendust sellele ei lisata. Kaebajale saadetud

teavitus nr ERESID-639033-1 (dtl 15) vastab ITDS § 207 lg-s 4 sätestatud põhjendamisnõuetele, st

selles on märgitud HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning selles on viidatud

õigusliku alusena ITDS § 206 lg 3 punktile 2 koosmõjus § 205 lg-ga 2. Seega on e-residentsuse

asjades haldusorgani põhjendamiskohustus reguleeritud erinevalt HMS-ist ning lähtuda tuleb

eriseadusest ITDS-ist. Eelnevat aluseks võttes, on õiguspärane vaidlustatud otsuses kaebajale

keeldumise põhjenduste mitteavaldamine. Samas esitas PPA kohtumenetluses põhjendustega

haldusakti, mis on avaldatud kaebajale (vt dtl 56-59).

14. Kohtumenetluses on leitud, et e-residentsus ja sellega kaasnev digitaalne isikutunnistus on hüve

ning isikul puudub subjektiivne õigus nõuda selle jätkuvat võimaldamist. Tallinna Ringkonnakohus

selgitas 13.07.2023 määruses haldusasjas nr 3-23-26, p-s 12, et e-residendi digitaalse

isikutunnistuse omamine, mis võimaldab kasutada Eesti e-teenuseid (ITDS § 205 lg 2), ei ole

eriliselt kaalukas õigushüve (võrreldes nt põhiõigustega kaitstud õigushüvedega). ITDS § 205 lg 1

ja § 206 tingimustele vastaval välismaalasel (st kelle puhul ei esine E-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise aluseid)

on õigus vastavat dokumenti omada. Ehkki ITDS § 206 lg-d 3–5 jätavad vastustajale ulatusliku

kaalutlusõiguse, ei muuda see seadusest tulenevat subjektiivset õigust olematuks ega anna

vastustajale võimalust teha suvaotsust. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb lähtuda volituse piiridest,

kaalutlusõiguse eesmärgist ja õiguse üldpõhimõtetest ning arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda

põhjendatud huve (vt ITDS § 1 lg 2; HMS § 4 lg 2).

15. PPA kaalutlusotsuse puhul kontrollib kohus kaalutlusreeglite järgimist, kuid ei hinda

kaalutlusotsuse otstarbekust ega sekku kaalutlusõiguse teostamisse (halduskohtumenetluse

seadustiku - HKMS § 158 lg 3). PPA on 24.05.2025 otsuse p-des 7 ja 8 sisuliselt kaalunud ITDS §

20 lg 3 p 2 kohaldamisel tähtsust omavaid asjaolusid ja hinnanud keelduva otsuse

⁶

proportsionaalsust. PPA 24.05.2025 otsuse asjaolude ja kaalutluskäigu selgitusest ja tõenditest

nähtuvad piisavad põhjendused PPA hinnangule, et kaebajale digi-ID väljaandmine poleks

kooskõlas eesmärgiga soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut.

16. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja tegevus ei vasta ITDS § 205 lg-s 2 toodule. Vaidlust ei ole,

et kaebajal on seos 09.12.2010 Eestis registreeritud äriühinguga. Kaebaja sai Osaühingu Grape

Communications juhatuse liikmeks 17.06.2015. Osaühingu teine juhatuse liige on Konstantin X. X

3(4)

(dtl 64). Äriühingul puudub alates 2019. aastast käive ning äriühing on olnud kahjumis (dtl 65-66).

2024.a majandusaasta aruandest nähtuvalt on äriühing saanud müügitulu, kuid äriühing on jätkuvalt

kahjumis (dtl 84). Äriühing on registreeritud käibemaksukohustuslasena käibemaksukohustuslase

registris alates 01.06.2013. Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on äriühing tasunud Eesi riigile

makse kogusummas 1698,33 eurot, sh tööjõumakse summas 231,88 eurot ning on saanud tagasi

sisendkäibemaksu summas 3194,59 eurot. Dividendide väljamaksed puuduvad (dtl 68). Seega ei

ole Osaühingul Grape Communications edukat äritegevust, mis soodustaks Eesti majanduse

arengut.

17. Kaebaja leiab, et ta ei ole ohtlik Eestile e- residentsuse kaudu, kuna on omanud e-residentsust

pikema aja vältel. Õige on kaebaja väide, et tal on olnud pikema aja jooksul e-residentsus. Samas

nagu eelnevad andmed näitasid, ei ole kaebaja äriühing pikkade tegevusaastate jooksul Eestile

märkimisväärset majanduslikku kasu toonud, mis on e-residentsuse saamiseks üks esmaseid

nõudeid.

18. Kaebaja ei vaidlusta seda, et Eesti praeguses julgeoleku olukorras tuleb Venemaa kodanike

suhtes teha rangemat kontrolli. Venemaa poliitikast ning tema kodanikest tulenev potentsiaalne oht

mõjuks realiseerumisel väga kahjustavalt Eesti majandusruumile ja riigi rahvusvahelisele mainele.

PPA on otsuses välja toonud, et mitmetele Venemaa ja Valgevene äriühingutele on kehtestatud

majandussanktsioonid. Venemaa ja Valgevene kodanikel on nüüdsest tekkinud suurem huvi neist

mööda hiilida ning liigutada oma finantsvahendeid ühest jurisdiktsioonist teise. Arvestades, et

kaebaja elab alaliselt Prantsusmaal, on kohus ühel meelel vastustajaga, et PPA ei saa välistada

võimalust, et sanktsioonide alla seatud isikud ja ettevõtted ei hakka e-residentsust ära kasutama,

paludes sanktsioonide alla otseselt mitte kuuluvatel isikutel omandada e-residendi digitaalne

isikutunnistus, millega nad saaksid nimetatud toiminguid teha. Kuigi kaebaja väitel tema osalusega

Venemaa äriühingutel puudub majandustegevus, ei saa välistada kaebaja seost mõne teise

Venemaa äriühinguga või kodanikuga. PPA-l ei ole võimalik tagada ning kontrollida e-residentsuse

kuritarvitamist. Põhjendatud on PPA arusaam, et riik võib olla e-residendi digi-ID väljaandmisel

ettevaatlik ja kaitsta ennetavalt võimalike ähvardavate ohtude eest.

19. Kaebaja märkis, et tal elavad Eestis lähikondlased ning ta viibib ka ise Eestis tihti. Nimetatud

asjaolud ei ole aluseks E-residendi digitaalse isikutunnistuse andmiseks. E-residendi digitaalse

isikutunnistuse puudumine ei takista kaebajal Eestis ettevõtlusega tegeleda, arvestades sh, et

kaebaja osalusega äriühingu majandustegevus ei ole märkimisväärselt kasumlik. Kaebaja toob ka

ise kaebuses välja, et ta „on hoidnud ettevõtte registreeringu aktiivsena“ (dtl 70), millest saab

järeldada, et kaebaja ei soovi aktiivselt äritegevusega tegeleda, mis on E-residendi digitaalse

isikutunnistuse andmise põhieesmärke. Kaebaja saab kaebuses nimetatud riiklikke teenuseid

kasutada vajadusel ka muude kanalite kaudu.

20. Kohtule ei nähtu, et PPA oleks otsuse ja vaideotsuse andmisel teinud vigu, mis tingiksid selle

tühistamise ning puudub alus kohustada PPA-d otsustama kaebajale digi-ID väljastamise üle

uuesti.

21. Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS §

108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)