2-25-114819/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-114819

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi N V-Ki vastu võlgnevuse 40

euro, sissenõudmiskulu 15 euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

72,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja S R

Kostja N V-K (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus AS ÜHISTEENUSED hagis N V-Ki vastu võlgnevuse (põhivõla) 40

euro ulatuses seoses hageja nõudest osalise loobumisega.

2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

3. Välja mõista N V-Kilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks sissenõudmiskulu 15 eurot, hagi

esitamise seisuga (1. juuli 2025) sissenõutavaks muutunud viivis 13,24 eurot ja perioodi

2. juuli 2025 kuni 4. august 2025 eest viivis 0,38 eurot.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

5. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud N V-Ki kanda.

2. Välja mõista N V-Kilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskuludena tasutud

riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 120 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

N V-Kil tasuda

AS-ile

ÜHISTEENUSED käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 30.05.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse N V-Ki (kostja) vastu 80 euro saamiseks. 03.06.2025 tegi kohus makseettepaneku,

millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 27.06.2025 määrusega anti maksekäsu

kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse ning 21.07.2025 määrusega saatis

Viru Maakohus tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 01.07.2025 kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 40 euro, sissenõudmiskulu 15

euro, sissenõutavaks muutunud viivise 13,24 euro ja alates hagiavalduse esitamisele järgnevast

päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduk pargitud hageja opereeritavale parkimisalale

aadressil Kaarli pst 2, Tallinn. Kostja parkis 21.06.2022 sõiduautot parkimiskorralduse nõudeid

rikkudes ning sai leppetrahvi summas 40 eurot.

3. Harju Maakohus võttis 12.08.2025 määrusega hagi menetlusse.

4. Kostja teavitas 17.08.2025 kohule, et on tasunud põhivõla 40 eurot ning sissenõudmiskulu ja

viivist tasunud ei ole.

5. 16.09.2025 esitas hageja kohtule hagist osalise loobumise avalduse, millega loobub põhivõla

40 euro nõudest. Vastuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja: 1) viivis

perioodi 07.07.2022 kuni 08.09.2025 eest summas 14 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot; 2)

menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Kohustada kostjat tasuma

viivist väljamõistetud menetluskulude jäägilt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

6. Kohus leiab, et hageja poolt 16.09.2025 esitatud avaldus hagist osaliselt loobumiseks on

võimalik vastu võtta ning menetlus võlgnevuse (põhivõla) 40 euro osas lõpetada.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS §

429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid.

Kohus peab vajalikuks osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse

lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme

üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus menetluse hageja hagis

kostja vastu võlgnevuse (põhinõude) 40 euro osas seoses hageja nõudest osalise loobumisega.

7. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

8. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud

menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 35 eurot ja

õigusabikulud 358 eurot (ilma käibemaksuta), kõik kokku seega 458 eurot.

TsMS § 168 lg 2 järgi kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama

paragrahvi lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 kannab hageja kostja

menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub

hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud

paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Praegusel juhul on kostja pärast hagi esitamist tasunud hagejale põhivõla nõude, ülejäänud

nõuete osas jätkus kohtus menetlus. Tulenevalt eelnevast jätab kohus hageja põhjendatud

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulud summas

358 eurot selgelt põhjendamatud. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja

keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb

kostjalt välja mõista, 120 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot ja

õigusabikulud 100 eurot).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv

kogusummas 100 eurot ja õigusabikulud 120 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)