3-25-3040/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3040

Määruse kuupäev

18. september 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses temalt 12. mail ja

29. mail 2025 kolme pildi äravõtmisega

RESOLUTSIOON

Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siim Grossberg (kaebaja) esitas 12. juulil 2025 Tartu Vanglale taotluse varalise kahju

hüvitamiseks summas 75 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 525 eurot.

Kaebaja põhjendab, et vangla võttis temalt 12. mail ja 29. mail 2025 kambrist ära kaebajale

kuuluvad kunstiteosed ja omastas need. Vangla lubas teosed tagastada, kuid ei ole seda

tänaseni teinud. Kaebaja viibib lukustatud kambris, kuhu teised isikud ei pääse, ta ei ole

svastikat eksponeerinud ja kunstiteoste eesmärk ei ole samuti seda teha. Kaebaja ei ole

agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud

sümbolit avalikult eksponeerinud neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Kunstiteosed on

tähenduslikult olulised ainult kaebajale. Kaebaja jaoks on teostel hoopis teine tähendus, kui

seda mõistab vangla. Kaebaja jääb vastustajaga eriarvamusele seoses numbrite 88

kombinatsiooniga. Kaebaja ei ole Tartu Vangla kodukorra p 1.7.20 rikkunud.

2. Tartu Vangla jättis 12. septembri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/323-2 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla 12. mai 2025. a ettekande nr 2-25-1416 kohaselt

võeti kaebajalt samal päeval kambrist ära kaks natsisümboolikat kujutavat pilti. Vangla 29.

mai 2025. a ettekande nr 2-25-1603 kohaselt võeti kaebaja kambrist samal päeval ära veel üks

natsisümboolikaga pilt. Vanglale teadaolevalt tagastati kaebajale tema kambrist ära võetud

3-25-3040

pildid 16. juulil 2025, mida kaebaja on oma allkirjaga kinnitanud. Seega ei ole kaebajale

varalist kahju tekkinud. Kaebajale selgitati 25. mai 2025. a vastuses nr 2-2/2-25/2921-2, mis

põhjustel pildid kambrist eemaldati ning anti mõista, et pildid tagastatakse talle pärast

distsiplinaarmenetlusega seotud toimingute läbiviimist. Piltide kambrist äravõtmine oli

õiguspärane, kuivõrd nendel oli kujutatud sümboolikat, mis viitasid natsi-Saksamaa

kuritegelikult režiimile. Pärast piltide tagastamist on kaebajat hoiatatud, et nende

eksponeerimine on endiselt keelatud ning selline tegu võib päädida distsiplinaarkaristusega.

12. mail 2025 ära võetud piltide osas lõpetati distsiplinaarmenetlus menetlustähtaja

ületamisega ning 29. mail 2025 ära võetud pildi osas ei pidanud menetleja põhjendatuks

kaebajale karistust määrata, kuna isikul puudusid varasemad samalaadsed rikkumised ning

menetleja hinnangul oli tegemist olemuselt kergema rikkumisega. Kaebajale määrati vestlus

seoses natsisümboolika enda elukambris eksponeerimisega. Vangla ei pea usutavaks, et

kaebajale võis tema kambrist ajutiselt eemaldatud piltide tõttu tekkida mittevaraline kahju.

3. Kaebaja esitas 14. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks, varalise kahju hüvitamiseks summas 75 eurot ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 525 eurot. Kaebaja kordab vanglale esitatud kahjunõude

põhjendusi.

4. Tartu Vangla esitas 18. septembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p

4 alusel Tartu Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses temalt 12.

mail ja 29. mail 2025 kolme pildi äravõtmisega. Hüvitamisnõude raames hindab kohus ka

vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja

õiguste kaitseks vajalik.

6. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7. Kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133

lg-s 1 sätestatust, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi

vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne

eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Käesoleval juhul ei ületa varaliselt

hinnatava hüve väärtus, s.o kaebaja nõutud varalise kahju hüvitis summas 75 eurot ja

mittevaralise kahju hüvitis summas 525 eurot, 1000 eurot ning seega on kaebusega kaitstava

õiguse riive väheintensiivne. Samuti ei saa kaebajalt piltide äravõtmine põhjustada talle

ülemääraseid kannatusi, arvestades, et pildid ei kajasta nt kaebaja lähedasi, mistõttu võiksid

need omada kaebaja jaoks olulist emotsionaalset väärtust, vaid tegemist on väidetavate

kunstiteostega. Vangla tegevus saab põhjustada kaebajale üksnes teatud rahulolematust ja

heaolu langust.

3-25-3040

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg-st 1

tulenevalt hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles

kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline

isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise,

au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle

võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju

tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu

hinnangul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on

ebatõenäoline.

8.1. Vaidlus puudub selles, et vangla võttis kaebajalt 12. mail ja 29. mail 2025 ära kolm pilti.

Kohtu hinnangul ei saa kaebajalt vaidlusaluste piltide äravõtmist pidada õigusvastaseks. Tartu

Vangla kodukorra p 1.7.20 kohaselt on kinnipeetaval keelatud eksponeerida enda kehal,

riietusel, elukambris ja muudes ruumides (nt eluosakonnas, jalutusalas jne) sõda,

rahvustevahelist konflikti õhutavaid või agressorriikide režiimiesindajate kujutisi ja

sümboolikat (fotod, pildid, lipud, vapid, sümbolid vms). Kohtul puudub alus kahelda vangla

12. mai 2025. a ettekandes nr 2-25-1416 ja 29. mai 2025. a ettekandes nr 2-25-1603

kirjeldatus, mille kohaselt kajastasid pildid natsisümboolikat. Kaebaja ise märgib, et kahel

pildil oli haakrist ning ühel pildid tekst „HAAKLASED“, mille all olid numbrid 88 (dtl 2). On

üldteada, et haakristi ja sümboli 88 puhul on tegemist natsisümboolikaga. Sõda,

rahvustevahelist konflikti õhutavate või agressorriikide režiimiesindajate sümboolika

eksponeerimine võib kujutada ohtu vangla julgeolekule, kuivõrd võib esile kutsuda erinevaid

konflikte, õhutada vaimsele ja füüsilisele vägivallale jne. Arvestades, et kaebaja enda

kinnitusel on natsitemaatika talle sümpaatne (dtl 4) ning et ta kasutab ka dokumente

käsikirjaliselt allkirjastades haakristile sarnast sümboolikat (dtl 14), siis puudub kohtul

igasugune kahtlus, et pildid kajastavad Tartu Vangla kodukorra p-s 1.7.20 kirjeldatud

sümboolikat. Kuna pildid olid kambris nähtaval kohal, siis saab seda pidada piltide

eksponeerimiseks kodukorra sätte mõttes, mida ei saa vangla keskkonnas lubatavaks pidada.

Seega rikkus kaebaja Tartu Vangla kodukorra p 1.7.20 ning vanglal oli õigus pildid kaebaja

kambrist eemaldada.

8.2. Lisaks on oluline märkida, et kuna vangla andis kaebajale pildid 16. juulil 2025 tagasi,

mida kaebaja on oma allkirjaga 16. juulil 2025 kinnitanud (dtl-d 14 ja 16), siis ei ole vangla

kaebajale varalist kahju saanud tekitada. Arvestades, et pildid olid vangla valduses üksnes

2025. a maist kuni juulini, siis ei saanud ajutiselt ilma väidetavate kunstiteosteta olemine

põhjustada kaebajale ka selliseid kannatusi, mis võinuks talle hüvitatavat mittevaralist kahju

põhjustada.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

3-25-3040

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider