2-20-8467/214 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. september 2025

Tsiviilasja number

2-20-8467

Tsiviilasi

Margit Laili, Elin Lukki, Erki Noole, Johanna

Kärsini, Ülari Lukki ja Peeter Laili avaldus

avalikult

kasutatavale

teele

juurdepääsu

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. novembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Signe Umda ja Allar Pihu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldajad:

Margit Lail (isikukood XXXXXXXXXXX)

Elin Lukk (isikukood XXXXXXXXXXX)

Erki Nool (isikukood XXXXXXXXXXX)

Joanna Laane (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Ülari Lukk (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Peeter Lail (isikukood XXXXXXXXXXXX)

avaldajate lepinguline esindaja Armand Mark

Puudutatud isikud:

Signe Umda (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Allar Pihu (isikukood XXXXXXXXXXXX)

OÜ CONSISTA (registrikood 10666898), seaduslik

esindaja Ave-Ly Vislapuu

Svetlana Laurits (isikukood XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Jaanus Laurits

Elmar Kalanepp (isikukood XXXXXXXXXXXX

Aleksandr

Platonenko

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Anželina

Platonenko

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Milja Mikitalo (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Merike Rjabov (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Marit Parry (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Kristel Rjabov (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Berit Kaljuvee (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Oleg Vasiljev (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Rando

Tammemägi

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Marina

Tammemägi

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Tanel Velga (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Diana Männiste (isikukood XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Tanel Velga

Erich Kardsepp (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Kaili Erik (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Anne Kiris (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Kohalik omavalitsus Võru vald (Võru vallavalitsuse

kaudu), lepingulised esindajad Peep Kimmel ja Taimi

Tiisler

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Signe Umda ja Allar Pihu määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 16. novembri 2023. a määrus, välja arvatud osas, milles

maakohus jättis endise tee taastamise nõude rahuldamata (maakohtu määruse

resolutsiooni p 5), menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (maakohtu määruse

resolutsiooni p 11) ja tühistas Tartu Maakohtu 18. juuni 2020. a määrusega

kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud (maakohtu määruse resolutsiooni p 12).

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega

3.1. määrata kinnisasjalt nimega XXXXXXX (katastritunnus 91808:001:0520,

registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi XXXXXXX) juurdepääs avalikult

kasutatavale Kingu teele (katastritunnus 91701:001:0757, registriosa nr

16212350, edaspidi Kingu tee) nii, et juurdepääs (edaspidi juurdepääs):

3.1.1.

algab Kingu teelt ja kulgeb üle XXXXXXXXXX (katastritunnus

XXXXXXXXXXXXX,

registriosa

nr

XXXXXXX,

edaspidi

XXXXXXXXXX) ja XXXX (katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX,

registriosa nr XXXXXX, edaspidi XXXX) kinnisasjade paralleelselt

XXXXXXXX (katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX, registriosa nr

XXXXXXX, edaspidi XXXXXXXX) kinnisasja piiriga kuni XXXXXXXX,

XXXXXXX (katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX, registriosa nr

XXXXXXX, edaspidi XXXXXXX) ja XXXX kinnisasjade ühise

piiripunktini, juurdepääsuala laius on 3 meetrit XXXXXXXX kinnisasja

piirist;

3.1.2.

kulgeb edasi üle XXXXXXXX kinnisasja paralleelselt XXXXXXX

kinnisasja piiriga kuni kahe meetri kauguseni XXXXXXXX (katastritunnus

91808:001:0020, registriosa nr 406541, edaspidi XXXXXXXX) kinnisasja

piirist, juurdepääsuala laius on 3 meetrit XXXXXXX kinnisasja piirist;

3.1.3.

kulgeb edasi üle XXXXXXX kinnisasja paralleelselt XXXXXXXX ja

JÄRVE (katastritunnus 91804:003:0223, registriosa nr 2514441, edaspidi

JÄRVE) kinnisasjade piiriga kuni XXXXXXX kinnisasja piirini,

juurdepääsuala laius algab 2 meetri kauguselt ja lõpeb 5 meetri kaugusel

XXXXXXXX ja JÄRVE kinnisasjade piirist, juurdepääsuala laius on 3

meetrit;

3.2. määrata, et juurdepääsu asukoht on märgitud kohtumääruse lisaks oleval

kaardil;

3.3. määrata, et juurdepääsu kasutamise õigus on XXXXXXX kinnisasja

igakordsetel omanikel ja nende poolt volitatud isikutel jalgsi ja igat liiki

sõidukitega ööpäevaringselt ja tähtajatult;

3.4. määrata, et XXXXXXX kinnisasja omanikel ja nende poolt volitatud isikutel on

keelatud juurdepääsu alal sõidukeid parkida;

3.5. kohustada XXX kinnisasja omanikku Kaili Erikut (Erik, isikukood

XXXXXXXXXXXX) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXX kolmandasse jakku järgmine

märkus: "XXXXXXX kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) igakordsetel

omanikel ja nende poolt volitatud isikutel on õigus kasutada XXXXXXX

kinnisasjale pääsemiseks XXX (katastritunnus XXXXXXXXXXXXX) kinnisasja

läbivat juurdepääsu, mille asukoht ja kasutamise tingimused on määratud Tartu

Ringkonnakohtu 18. septembri 2025. a määruse ja sellele lisatud kaardiga

tsiviilasjas nr 2--20-8467. Märkus on sisse kantud XXXXXXX (registriosa nr

XXXXXXXX) kinnisasja igakordsete omanike kasuks";

3.6. kohustada XXXX kinnisasja kaasomanikke Signe Umdat (Umda, isikukood

XXXXXXXXXXXX) ja Allar Pihu (isikukood XXXXXXXXXXXX) andma

nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXX

kolmandasse jakku järgmine märkus: "XXXXXXX kinnisasja (registriosa nr

XXXXXXXX) igakordsetel omanikel ja nende poolt volitatud isikutel on õigus

kasutada XXXXXXX kinnisasjale pääsemiseks XXXX (katastritunnus

XXXXXXXXXXXXXX) kinnisasja läbivat juurdepääsu, mille asukoht ja

kasutamise tingimused on määratud Tartu Ringkonnakohtu 18. septembri 2025.

a määruse ja sellele lisatud kaardiga tsiviilasjas nr 2-20-8467. Märkus on sisse

kantud XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX) kinnisasja igakordsete

omanike kasuks";

3.7. kohustada XXXXXXXX kinnisasja omanikku Erich Kardseppa (Kardsepp,

isikukood XXXXXXXXXXXX) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku järgmine

märkus: "XXXXXXX kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) igakordsetel

omanikel ja nende poolt volitatud isikutel on õigus kasutada XXXXXXX

kinnisasjale pääsemiseks XXXXXXXX (katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX)

kinnisasja läbivat juurdepääsu, mille asukoht ja kasutamise tingimused on

määratud Tartu Ringkonnakohtu 18. septembri 2025. a määruse ja sellele

lisatud kaartiga tsiviilasjas nr 2-20-8467. Märkus on sisse kantud XXXXXXX

(registriosa nr XXXXXXXX) kinnisasja igakordsete omanike kasuks";

3.8. kohustada XXXXXXX kinnisasja omanikku Signe Umdat (Umda, isikukood

XXXXXXXXXXXX) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku järgmine

märkus: "XXXXXXX kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) igakordsetel

omanikel ja nende poolt volitatud isikutel on õigus kasutada XXXXXXX

kinnisasjale pääsemiseks XXXXXXX (katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX)

kinnisasja läbivat juurdepääsu, mille asukoht ja kasutamise tingimused on

määratud Tartu Ringkonnakohtu 18. septembri 2025. a määruse ja sellele

lisatud kaartiga tsiviilasjas nr 2-20-8467. Märkus on sisse kantud XXXXXXX

(registriosa nr XXXXXXXX) kinnisasja igakordsete omanike kasuks";

3.9. kohustada XXXXXXX kinnisasja igakordseid omanikke tasuma juurdepääsu

kasutamise eest tasu järgmiselt:

3.9.1. XXXXXXXXXX kinnisasja igakordsetele omanikele 5 eurot aastas;

3.9.2. XXXX kinnisasja igakordsetele omanikele 20 eurot aastas;

3.9.3. XXXXXXXX kinnisasja igakordsetele omanikele 40 eurot aastas;

3.9.4. XXXXXXX kinnisasja igakordsetele omanikele 60 eurot aastas;

3.10.tasu tuleb maksta määruse jõustumise aasta eest 30 päeva jooksul määruse

jõustumisest, lähtudes tasu aastamäärast proportsionaalselt määruse jõustumise

aasta päevade arvuga, ning iga järgmise aasta eest ette hiljemalt iga aasta 31.

detsembriks.

3.11. jätta juurdepääsu ala korrashoiukohustus XXXXXXX kinnisasja igakordsete

omanike kanda.

4. Lugeda Tartu Maakohtu 16. novembri 2023. a määruse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks alljärgnevalt:

4.1. Rahuldada avaldus osaliselt.

4.2. Määrata kinnisasjalt nimega XXXXXXX (katastritunnus 91808:001:0520,

registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi XXXXXXX) juurdepääs avalikult

kasutatavale Kingu teele (katastritunnus 91701:001:0757, registriosa nr

16212350, edaspidi Kingu tee) nii, et juurdepääs (edaspidi juurdepääs):

4.2.1. algab Kingu teelt ja kulgeb üle XXXXXXXXXX (katastritunnus

XXXXXXXXXXXXX, registriosa nr XXXXXXX, edaspidi XXXXXXXX) ja

XXXX (katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX, registriosa nr XXXXXX,

edaspidi XXXX) kinnisasjade paralleelselt XXXXXXXX (katastritunnus

XXXXXXXXXXXXXX, registriosa nr XXXXXXX, edaspidi XXXXXXXX)

kinnisasja piiriga kuni XXXXXXXX, XXXXXXX (katastritunnus

XXXXXXXXXXXXXX, registriosa nr XXXXXXX, edaspidi XXXXXXX) ja

XXXX kinnisasjade ühise piiripunktini, juurdepääsuala laius on 3 meetrit

XXXXXXXX kinnisasja piirist;

4.2.2. kulgeb edasi üle XXXXXXXX kinnisasja paralleelselt XXXXXXX

kinnisasja piiriga kuni kahe meetri kauguseni XXXXXXXX (katastritunnus

91808:001:0020, registriosa nr 406541, edaspidi XXXXXXXX) kinnisasja

piirist, juurdepääsuala laius on 3 meetrit XXXXXXX kinnisasja piirist;

4.2.3. kulgeb edasi üle XXXXXXX kinnisasja paralleelselt XXXXXXXX ja

JÄRVE (katastritunnus 91804:003:0223, registriosa nr 2514441, edaspidi

JÄRVE) kinnisasjade piiriga kuni XXXXXXX kinnisasja piirini,

juurdepääsuala laius algab 2 meetri kauguselt ja lõpeb 5 meetri kaugusel

XXXXXXXX ja JÄRVE kinnisasjade piirist, juurdepääsuala laius on 3

meetrit.

4.3. Määrata, et juurdepääsu asukoht on märgitud kohtumääruse lisaks oleval

kaardil.

4.4. Määrata, et juurdepääsu kasutamise õigus on XXXXXXX kinnisasja

igakordsetel omanikel ja nende poolt volitatud isikutel jalgsi ja igat liiki

sõidukitega ööpäevaringselt ja tähtajatult.

4.5. Määrata, et XXXXXXX kinnisasja omanikel ja nende poolt volitatud isikutel on

keelatud juurdepääsu alal sõidukeid parkida.

4.6. Kohustada XXXXXXXXXX kinnisasja omanikku Kaili Erikut (Erik, isikukood

XXXXXXXXXXXX) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku järgmine

märkus: "XXXXXXX kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) igakordsetel

omanikel ja nende poolt volitatud isikutel on õigus kasutada XXXXXXX

kinnisasjale

pääsemiseks

XXXXXXXXXX

(katastritunnus

XXXXXXXXXXXXX) kinnisasja läbivat juurdepääsu, mille asukoht ja

kasutamise tingimused on määratud Tartu Ringkonnakohtu 18. septembri 2025.

a määruse ja sellele lisatud kaardiga tsiviilasjas nr 2-20-8467. Märkus on sisse

kantud XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX) kinnisasja igakordsete

omanike kasuks".

4.7. Kohustada XXXX kinnisasja kaasomanikke Signe Umdat (Umda, isikukood

XXXXXXXXXXXX) ja Allar Pihu (isikukood XXXXXXXXXXXX) andma

nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXX

kolmandasse jakku järgmine märkus: "XXXXXXX kinnisasja (registriosa nr

XXXXXXXX) igakordsetel omanikel ja nende poolt volitatud isikutel on õigus

kasutada XXXXXXX kinnisasjale pääsemiseks XXXX (katastritunnus

XXXXXXXXXXXXXX) kinnisasja läbivat juurdepääsu, mille asukoht ja

kasutamise tingimused on määratud Tartu Ringkonnakohtu 18. septembri 2025.

a määruse ja sellele lisatud kaardiga tsiviilasjas nr 2-20-8467. Märkus on sisse

kantud XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX) kinnisasja igakordsete

omanike kasuks".

4.8. Kohustada XXXXXXXX kinnisasja omanikku Erich Kardseppa (Kardsepp,

isikukood XXXXXXXXXXXX) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku järgmine

märkus: "XXXXXXX kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) igakordsetel

omanikel ja nende poolt volitatud isikutel on õigus kasutada XXXXXXX

kinnisasjale pääsemiseks XXXXXXXX (katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX)

kinnisasja läbivat juurdepääsu, mille asukoht ja kasutamise tingimused on

määratud Tartu Ringkonnakohtu 18. septembri 2025. a määruse ja sellele

lisatud kaartiga tsiviilasjas nr 2-20-8467. Märkus on sisse kantud XXXXXXX

(registriosa nr XXXXXXXX) kinnisasja igakordsete omanike kasuks".

4.9. Kohustada XXXXXXX kinnisasja omanikku Signe Umdat (Umda, isikukood

XXXXXXXXXXXX) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku järgmine

märkus: "XXXXXXX kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) igakordsetel

omanikel ja nende poolt volitatud isikutel on õigus kasutada XXXXXXX

kinnisasjale pääsemiseks XXXXXXX (katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX)

kinnisasja läbivat juurdepääsu, mille asukoht ja kasutamise tingimused on

määratud Tartu Ringkonnakohtu 18. septembri 2025. a määruse ja sellele

lisatud kaartiga tsiviilasjas nr 2-20-8467. Märkus on sisse kantud XXXXXXX

(registriosa nr XXXXXXXX) kinnisasja igakordsete omanike kasuks".

4.10.Kohustada XXXXXXX kinnisasja igakordseid omanikke tasuma juurdepääsu

kasutamise eest tasu järgmiselt:

4.10.1. XXXXXXXXXX kinnisasja igakordsetele omanikele 5 eurot aastas;

4.10.2. XXXX kinnisasja igakordsetele omanikele 20 eurot aastas;

4.10.3. XXXXXXXX kinnisasja igakordsetele omanikele 40 eurot aastas;

4.10.4. XXXXXXX kinnisasja igakordsetele omanikele 60 eurot aastas.

4.11.Tasu tuleb maksta määruse jõustumise aasta eest 30 päeva jooksul määruse

jõustumisest, lähtudes tasu aastamäärast proportsionaalselt määruse jõustumise

aasta päevade arvuga, ning iga järgmise aasta eest ette hiljemalt iga aasta 31.

detsembriks.

4.12.Jätta juurdepääsu ala korrashoiukohustus XXXXXXX kinnisasja igakordsete

omanike kanda.

4.13.Jätta rahuldamata endise tee taastamise nõue.

4.14.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4.15.Tühistada Tartu Maakohtu 18. juuni 2020. a määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõud.

5. Võtta tsiviilasja juurde järgmised tõendid: Signe Umda 10. septembri 2024. a kirjale

lisatud foto; Võru valla 13. veebruari 2025. a menetlusdokumendile lisatud

maamaksu suuruste tabel; Allar Pihu 6. märtsi 2025. a seisukohale lisatud Võru

valla 5. märtsi 2025. a kiri.

6. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

7. XXXXXXX kinnisasja omanikel tuleb juurdepääsu kohta märkuste

kinnistusraamatusse kandmiseks pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruse peale Riigikohtule määruskaebus 15 päeva

jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 6186 lg 2 ja § 696 lg 3).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Margit Lail, Elin Lukk, Erki Nool, Johanna Laane, Ülari Lukk ja Peeter Lail (avaldajad)

esitasid 10. juunil 2020 Tartu Maakohtule avalduse, milles palusid määrata Võru maakonnas

Võru vallas Kolepi külas asuvale kinnisasjale nimega XXXXXXX (katastritunnus

91808:001:0520, registriosa XXXXXXXX) (edaspidi XXXXXXX) juurdepääs avalikult

kasutatavalt Kingu teelt (registriosa 16212350) (edaspidi Kingu tee) mööda XXXX

(katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX, registriosa XXXXXX) (edaspidi XXXX) ja

XXXXXXX (katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX, registriosa XXXXXXX) (edaspidi

XXXXXXX) kinnisasjadel kulgevat teed. Avaldajad palusid kohustada XXXXXXX ja 10

kinnisasjade omanike andma nõusolek juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks nende

kinnisasjade registriosa kolmandasse jakku XXXXXXX kinnisasja igakordsete omanike

kasuks. Avaldajad palusid 24. märtsi 2023. a avalduses kohustada XXXXXXX ja 10

kinnisasjade omanikke taastama Aiand Kingu tee nr 9180120 osa, mis asus XXXXXXX ja 10

kinnisasjadel, pikkusega 59 m ja laiusega 3,2 m. Avaldajad soovisid, et tee taastamisel

võetakse aluseks Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määrus nr 101 "Tee ehitamise

kvaliteedi nõuded".

Avaldajad on XXXXXXX kinnisasja omanikud. XXXXXXX kinnisasi ei piirne avalikult

kasutatava teega. Lähim avalikult kasutatav tee on Kingu tee. Avaldajad on senini pääsenud

avalikult kasutatavalt teelt enda kinnisasjale mööda teed, mis on registreeritud Võru valla

kohalike teede nimekirjas teena „Aiand kingu“, nr 9180120, pikkus 190 m. See tee kulges 59

m pikkuses osas üle XXXXXXX ja 10 kinnisasjade. XXXXXXX ja 10 kinnisasjadel olnud

teed kasutati aastakümneid XXXXXXX ja 8 kinnisasjadele pääsemiseks. XXXXXXX

kinnisasja omanik on Signe Umda (puudutatud isik I). XXXX kinnisasja omanik on ½

kaasomandi osas pudutatud isik I ja ½ kaasomandi osas Allar Pihu (puudutatud isik II). Tee nr

9180120 oli puudutatud isikute I ja II kinnisasjadel olemas, kui nad need omandasid.

Puudutatud isik II tegi avaldajatele 2019. aastal ettepaneku sulgeda senine juurdepääs

avaldajate kinnisasjale, mis kulges üle puudutatud isikute I ja II kinnisasjade, ning rajada

avaldajate kinnisasjale pääsemiseks uus tee. Avaldajad avastasid 28. mail 2020, et puudutatud

isikud I ja II olid sulgenud avaldajate poolt senini kasutatud üle puudutatud isikute I ja II

kinnisasjade kulgenud tee. Puudutatud isikud I ja II võimaldasid esialgu kasutada enda

kinnisasju avaldajate kinnisasjale pääsemiseks üksnes jalgsi. Puudutatud isikud I ja II

likvideerisid kohtumenetluse ajal nende kinnisasjal olnud tee täielikult ning sulgesid

igasuguse juurdepääsu avaldajate kinnisasjale. Puudutatud isikud I ja II peavad tagama

XXXXXXX kinnisasja omanikele juurdepääsu avalikule teele. Nad peavad nende kinnisasjal

asunud tee taastama. Avaldajatel on vaja pääseda oma kinnisasjale ööpäevaringselt nii jalgsi

kui ka sõidukitega.

Üle XXXXXXX ja 10 kinnisasjade kulgeva juurdepääsu kasutamise tasu on, arvestades tee

ala suurust (188,8 m2), tee pindala suhet kinnisasjade pindaladesse (vastavalt 5,37% ja

6,72%), maamaksu ja omandiõiguse riivet, kokku 30 eurot aastas. Tasu tuleks maksta XXXX

kinnisasja igakordsetele omanikele 15 eurot ja XXXXXXX kinnisasja igakordsetele

omanikele 15 eurot iga aasta 1. aprillil. Tee koormab XXXXXXX ja 10 kinnisasju võrdselt.

Nimetatud kinnisasjade omanikud kasutavad ise ka teed. Avaldajad ei pea maksma tee

taastamise eest. Puudutatud isikud I ja II peavad tee ise taastama, kuna nad likvideerisid selle

õigusvastaselt. Puudutatud isikute I ja II poolt välja toodud lumelükkamise kulud ei ole

põhjendatud. Lumelükkamise vajadus ja sagedus ei ole teada. Tee hooldamise kulusid ei

peaks kindlaks määrama. Need tuleks kanda vajaduspõhiselt ja jagada XXXXXXX, 7 ja 10

kinnisasjade omanike vahel võrdselt või jätta alternatiivselt XXXXXXX kinnisasja omanike

kanda. Puudutatud isikutel I ja II ei ole õigust saada renditasu. Puudutatud isikute I ja II

kinnisasjade väärtus ei vähene juurdepääsu määramise tõttu. Juurdepääsutee oli puudutatud

isikute I ja II kinnisasjade omandamisel olemas. Tee sulgemine tõstaks kinnisasjade väärtust.

XXXXXXX kinnisasjale ei ole võimalik määrata juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt

muul viisil, kui üle XXXXXXX ja 10 kinnisasjade kulgenud ajaloolise tee. Teise tee saaks

rajada üksnes üle mitme kinnisasja. See ei ole mõistlik, kuna on keeruline ja kulukas.

Puudutatud isikud I ja II on rikkunud maakohtu tehtud esialgse õiguskaitse määrust. Nad ei

taganud menetluse ajal avaldajate kinnisasjale määruses nimetatud ulatuses juurdepääsu.

2. Puudutatud isikud I ja II palusid jätta avalduse rahuldamata, määrata avaldajate

kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt muul kui avalduses taotletud viisil ning

jätta menetluskulud avaldajate kanda.

XXXXXXX ja 10 kinnisasjadel asus tee, mis viis XXXXXXX kinnisasjani. Samas selle tee

suhtes ei seatud kasutusõigust, teeservituuti ega ka suulist kokkulepet XXXXXXX kinnisasja

omanike kasuks. XXXXXXX kinnisasja omanikud käivad enda kinnisasjal mõned korrad

aastas. Puudtatud isikud I ja II on neil lubanud kasutada enda kinnisasja XXXXXXX

kinnisasjale pääsemiseks ega ole selle eest tasu küsinud. Puudutatud isikud I ja II pidasid

XXXXXXX kinnisasja omanikega tee asukoha muutmiseks läbirääkimisi. XXXXXXX

kinnisasja kõrval asuva JÄRVE kinnisasja (katastritunnus 91804:003:0223, registriosa nr

2514441) (edaspidi JÄRVE) omanik andis suulise nõusoleku oma kasutuseta olevalt maalt

XXXXXXX kinnisasjale juurdepääsutee rajamiseks. XXXXXXX kinnisasja omanikud olid

nõus juurdepääsutee asukoha muutmisega, kuid nad ei näidanud üles huvi asja vormistamise

vastu ning esitasid uue tee rajamisel absurdseid soove. Puudutatud isikud I ja II andisid

XXXXXXX kinnisasja omanikele teada, et nad teostavad XXXXXXX ja 10 kinnisasjadel

planeerimistöid ning teevad JÄRVE kinnisasja omaniku suulisel nõusolekul oma kuludega

XXXXXXX kinnisasja omanikele uue juurdepääsutee. XXXXXXX ja 10 tehtud

planeerimistööde tulemusena kaotati nimetatud kinnisasjadel olnud teelõik, mis viis

XXXXXXX kinnisasjale. XXXXXXX kinnisasjale tagati juurdepääs JÄRVE kinnisasja

kaudu viimase omaniku suulisel nõusolekul.

Avaldajate taotletud juurdepääs on puudutatud isikute I ja II jaoks ebamõistlikult koormav.

Avaldajad soovivad kasutada XXXXXXX kinnisasjale juurdepääsuks XXXXXXX ja 10

kinnisasjadel varasemalt olnud teed, mis asus puudutatud isikute I ja II elumajast 2-3 meetri

kaugusel. Tee samasse kohta taastamisel hakkaks tee asuma magamistoa akna all. Tee rikuks

puudutatud isikute I ja II privaatsust. Tee kasutamisest sõidukitega liiklemiseks tekkis müra,

saaste ja tolm. Arvestades tee asukohta elumaja suhtes, oleks teel liiklemine puudutatud

isikute I ja II väikestele lastele ja koerale ohtlik. Puudutatud isikud I ja II kasutavad

XXXXXXX ja 10 kinnisasju ühise õuealana. XXXXXXX ja 10 piiril olnud tee taastamine

lõikas puudutatud isikute õuemaa kaheks. XXXX elamule ei saaks rajada kavandatud

maaküttelahendust, kuna see ei mahuks XXXX kinnisasjale ära ja tee tõttu ei saaks seda

paigaldada ka XXXXXXX kinnisasjale. XXXXXXX ja 10 kinnisasjadele tee rajamine

vähendaks kinnisasjade väärtust, kuna tee piirab oluliselt mõlema kinnisasja kasutamist.

Avaldajate kinnisasjale on mõistlikum määrata juurdepääs üle Annejärve kinnisasjade ja sealt

edasi üle JÄRVE kinnisasja. Annejärve kinnisasju läbiv tee on kruusakattega ja kinnisasjade

omanike poolt teena regulaarselt kasutatav. JÄRVE kinnisasi on hoonestamata

maatulundusmaa. JÄRVE kinnisasjale tee rajamine ei tekitaks selle omanikule niivõrd olulist

riivet, kui tekitaks juurdepääsu määramine üle puudutatud isiku I ja II kinnisasjade.

Juhul, kui avaldajate soovitud viisil juurdepääs seada, tuleks piirata juurdepääsutee kasutamist

nii, et teed ei kasutataks alates 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevadele eelnevalt alates 00.00-

st kuni 7.00-ni. Juurdepääsu kasutamisel peaks keelama oluliselt häiriva müra tekitamise.

Juurdepääs tuleks määrata tähtajalisena.

Puudutatud isikute I ja II kinnisasjadele avaldajate poolt soovitud kohta tee rajamine maksis

2021. aastal ligukaudu 3297 eurot. Kuna tee hakkaks paiknema puudutatud isikute elumajast

2-3 meetri kaugusel, on vaja paigaldada imbkaevud vihmavee maasse juhtimiseks.

Imbkaevude paigaldamine tagab, et maja vihmaveesüsteemist tulenev vesi ei hakkaks

suuremate sadude ajal teed lõhkuma. Imbkaevude paigaldamine maksis 2021. aastal 500

eurot. Teepervele on vaja paigaldada muruvaip, et teeperv ei hakkaks vihmadega varisema.

Muruvaiba paigaldamine maksis 2021. aastal 1000 eurot. Käesolevaks ajaks on hinnad ilmselt

tõusnud. Avaldajad peaksid hüvitama puudutatud isikute I ja II poolt enda kinnisasja

parendamiseks senini tehtud investeeringud 4000 eurot, kuna tee taastamisega jäävad

puudutatud isikud I ja II sellest ilma. Avaldajad peaksid hüvitama kulud, mis puudutatud

isikud I ja II kandsid seoses JÄRVE kinnisasjale avaldajate jaoks tee rajamisega, s.o 200

eurot. Juurdepääsutasu peaks olema 500 eurot aastas. See hõlmab renditasu, teehooldust,

maamaksu ja muid hüvitisi. Tee asub puudutatud isikuid I ja II jaoks koormaval alal.

Avaldajaid on kuus. See suurendab puudutatud isikute I ja II kinnisasjadele langevat koormust

veelgi. Maamaksu kulu oli XXXX kinnisasjal ligikaudu 2 eurot ja XXXXXXX kinnisasjal

ligikaudu 13 eurot aastas. Maamaks teatavasti tõuseb. Lumelükkamise teenuse tasu on 195

eurot (lisandub käibemaks) kord.

3. OÜ CONSISTA (JÄRVE kinnisasja omanik) ei luba määrata XXXXXXX kinnisasjale

juurdepääsu üle JÄRVE kinnisasja. JÄRVE kinnisasja omanik ei ole sõlminud

menetlusosalistega kokkuleppeid.

4. Svetlana Laurits (XXXXXXXXX kinnisasja omanik) ei luba, et tema kinnisasjale

hakatakse rajama uut teed. XXXXXXXXX kinnisasja krundi pindala on liiga väike. Svetlana

Lauritsal on neli last. XXXXXXXXX kinnisasjale on väljastatud luba puurkaevu rajamiseks.

Kaevu asukoht ei võimalda rajada selle lähedale teed.

5. Rando Tammemägi (XXXXXXXXXXXXXX kinnisasja omanik) märkis, et ta ei nõustu

juurdepääsu määramisega üle enda kinnisasja. Annejärve kinnisasjade vaheliselt teelt on

korduvalt sõidetud Rando Tammemäe kinnisasjale. Ta ei soovi seetõttu liikluse tihenemist.

6. Marina Tammemägi (XXXXXXXXXXXXXX kinnisasja omanik) märkis, et ta on nõus

XXXXXXX kinnisasja omanikele juurdepääsu võimaldama tingimusel, et tema kinnisasja

läbivat teed ei kahjustataks, tema kinnisasjale pääsemist ei takistataks ning talle ei tekitataks

sellega täiendavaid kohustusi.

7. Liidia Velga (eriõigusjärglane Tanel Velga, XXXXXXXXXXXXX kinnisasja omanik) ei

sea piiranguid Annejärve tee kaudu avaldajate kinnisasjale ligipääsu määramiseks.

8. Diana Männiste (XXXXXXXXXXXXX kinnisasja omanik) lubab liikuda enda kinnisasja

osal, mis on vajalik avaldajate kinnisasjale JÄRVE kinnisasja kaudu juurdepääsu

määramiseks (vt täpsemalt I kd, tl 182 – 183).

9. Võru vald leiab, et avaldus on põhjendatud. Kui menetlusosalised ei saavuta XXXXXXX

kinnisasjale juurdepääsu tagamise osas kokkulepet, tuleks puudutatuid isikuid I ja II

kohustada taastama XXXXXXX ja 10 kinnisasjadel asunud tee, mis viis XXXXXXX

kinnisasjani, ning tagada XXXXXXX kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavale teele

seda teed mööda.

XXXXXXX ja 10 kinnisasjadel asus tee, mis oli aastaid avalikult kasutatav XXXXXXX ja 8

kinnisasjadele pääsemiseks. Puudutatud isikud I ja II pöördusid 2019. a Võru valla poole,

kuna soovisid XXXXXXX ja 10 kinnisasjad liita ning viia nimetatud kinnisasjadel asunud tee

uude asukohta. Puudutatud isikud I ja II soovisid algselt viia XXXXXXX ja 10 kinnisasjade

piiril kulgenud tee XXXXXXX kinnisasja teise äärde. Puudutatud isikud I ja II loobusid

sellest plaanist vallale teadmata põhjustel. Puudutatud isikud I ja II väitsid juunis 2020, et nad

on rajanud XXXXXXX kinnisasjale JÄRVE kinnisasja kaudu uue juurdepääsutee. Vald

selgitas 8. juulil 2020 kohapeal välja, et puudutatud isikud I ja II on likvideerinud

XXXXXXX ja 10 kinnisasjadel asunud ajaloolise tee. XXXXXXX kinnisasja äärde olid

paigaldatud aiapostid. Aed oli paigaldamata. XXXXXXX kinnisasjale pääses üle XXXXXXX

ja 10 kinnisasjade jalgsi, kuid mitte sõidukitega. Puudutatud isikud I ja II ei olnud rajanud

XXXXXXX kinnisasjale pääsemiseks JÄRVE kinnisasja kaudu uut teed.

10. Ülejäänud menetlusosalised ei esitanud maakohtu menetluses arvamusi.

MAAKOHTU MÄÄRUS

11. Maakohus rahuldas 16. novembri 2023. a määrusega avalduse osaliselt, määras

XXXXXXX kinnisasjale juurdepääsu avalikult kasutatavalt Kingu teelt mööda XXXXXXX

ja 10 kinnisasju kulgevat teed. Maakohus määras, et juurdepääs on ajaliselt piiramatu ja seda

võivad kasutada XXXXXXX kinnistu igakordne omanik ning temalt loa saanud isikud jalgsi

ja sõiduvahenditega. Maakohus kohustas puudutatud isikuid I ja II hoiduma juurdepääsu

kasutamise takistamisest ning lubama juurdepääsuteel teha tegevusi, mis võimaldavad seda

juurdepääsuna kasutada. Maakohus jättis endise tee taastamise nõude rahuldamata. Maakohus

kohustas puudutatud isikuid I ja II andma nõusolekud selleks, et kanda XXXXXXX ja 10

kinnisasjade registriosade kolmandasse jakku juurdepääsu kohta märkused, määras

XXXXXXX kinnisasja igakordsete omanike poolt XXXX kinnisasja igakordsetele omanikele

makstava tasu suuruseks 20 eurot aastas ja XXXXXXX kinnisasja igakordsetele omanikele

makstava tasu suuruseks 20 eurot aastas. Maakohus märkis, et tasu tuleb maksta iga aasta 1.

aprilliks. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja tühistas 18. juuni

2020. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

Avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on asjaõigusseaduse

(AÕS) § 156 lg 1 järgi taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava

juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ning taotleja huvi ülekaalukus võrreldes kinnisasja,

mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste riivega. Juurdepääsu nõude

lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt

avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega

koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isikut kui kinnisasja

omanikku vähem koormav.

Avaldajatele kuulub XXXXXXX kinnisasi. See ei piirne avalikult kasutatava teega.

XXXXXXX kinnisasjalt pääses avalikult kasutatavale teele üle XXXXXXX ja 10

kinnisasjadel asunud tee. See tee suleti 2020. a kevadel.

Avaldajate taotletud juurdepääs oli avalduse esitamise ajal olemas. Kohus määras selle

kasutamise esialgse õiguskaitse korras. Puudutatud isikud I ja II likvideerisid menetluse ajal

juurdepääsutee ja ehitasid selle ette kividest kõrgenduse. Avaldajad ei saanud seega kasutada

juurdepääsuteed, nagu kohus määras. Puudutatud isikute I ja II käitumine ei ole heauskne.

Avaldajate taotletud juurdepääs riivab puudutatud isikute I ja II privaatsust, kuivõrd see läbib

puudutatud isikute I ja II hoovi. Samas on avaldajate kinnisasjale olnud juurdepääs tagatud

just avaldajate soovitud viisil, s.o üle XXXXXXX ja 10 kinnisasjade. XXXXXXX ja 10

kinnisasjadel olnud juurdepääsutee rajati aianduskoperatiiv "Kingu" omavahenditest. Tee on

olnud ajalooline juurdepääs. See on kantud teeregistrisse teena nr 9180120 ning selle säilimise

ja korrashoiu on taganud Võru vald. Kui puudutatud isikud I ja II enda kinnistud omandasid,

pidid nad arvestama, et sealt kulgeb XXXXXXX kinnisasjale juurdepääsutee. Võru vald

selgitas puudutatud isikutele I ja II, et nad peavad XXXXXXX kinnisasjale juurdepääsu

võimaldama.

Avaldajate kinnisasjadele saab lisaks avalduses taotletule juurde pääseda ka kahel

alternatiivsel viisil. Esiteks saaks avaldajate kinnisasjale juurdepääsu tagada JÄRVE

kinnisasja kaudu. JÄRVE kinnisasja omanik ei ole sellega nõus. Üle JÄRVE kinnisasja

juurdepääsu määramine eeldaks tee rajamist, kuna praegusel ajal ei ole seal teed. JÄRVE

kinnisasjal olev pinnas ei võimalda seda teena kasutada. Rajatav tee oleks 240 m. Tee

rajamine oleks avaldajate jaoks ebamõistlikult koormav. Olukorras, kus kohus määraks, et

avaldajatel tuleks rajada uus tee ning avaldajatel ei oleks võimalik seda teha, jääksid

avaldajad juurdepääsust ilma. Teiseks saaks avaldajate kinnisasjale juurdepääsu tagada

Annejärve kinnistute ja XXXXXXXXX kinnisasja kaudu. See juurdepääsutee läbiks kokku

12 kinnisasja ja oleks 140 m pikk. Osad kinnisasja omanikud ei ole selle juurdepääsu

määramisega nõus. Alternatiivsetel viisidel avaldajate kinnisasjale juurdepääsu määramine

oleks koormavam kui seni kasutatud juurdepääsu määramine üle XXXXXXX ja 10

kinnisasjade.

Juurdepääs tuleb seega määrata üle XXXXXXX ja 10 kinnisasjade ajaliselt piiramatult ning

nii, et seda võivad kasutada avaldajate kinnisasja igakordne omanik ning temalt loa saanud

isikud jalgsi ja sõiduvahenditega. Puudutatud isikud I ja II ei toonud välja asjaolusid, millest

lähtudes tuleks piirata juurdepääsu kasutamist. Korrakaitseseaduse (KorS) § 56 ei kohaldu.

Juurdepääsu määramisel saab kohus panna koormatud kinnisasja omanikule kohustuse

hoiduda juurdepääsu kasutamise takistamisest. Kohus ei saa kohustada puudutatud isikuid

eemaldama nende kinnistutel olevaid väravaid, väravalukke ja aedu. Kohus ei saa kohustada

puudutatud isikuid I ja II eemaldama XXXXXXX ja 10 kinnisasjadel olevat kividest

kõrgendust ega kohustada neid teed taastama. Tee taastamise nõue jääb seega rahuldamata.

Puudutatud isikud I ja II ei vii juurdepääsuteed ilmselt vastavusse selle kasutamise nõuetega.

Puudutatud isikuid I ja II peavad hoiduma juurdepääsu kasutamise takistamisest ja lubama

avaldajatel teha juurdepääsualal tegevusi, mis võimaldavad ala juurdepääsuna kasutada.

Puudutatud isikuid I ja II peavad andma AÕS § 63 lg 1 p 4, § 631 lg 7 ja § 141 lg 3,

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 8 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5

alusel nõusolekud, et kanda XXXXXXX ja 10 kinnisasjade registriosade kolmandasse jakku

juurdepääsu kohta märkused.

Juurdepääsu kindlaksmääramise korral tuleb üldjuhul alati määrata koormatava kinnisasja

omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku

kasuks välja mõista (AÕS § 156 lg 1). Juurdepääsu ala on 188,8 m2. XXXX kinnistu pindala

on 1756 m2 ja XXXXXXX kinnistu pindala 1404 m2. Juurdepääsutee jääb võrdses ulatuses

mõlemale kinnisasjale. Juurdepääs moodustab XXXX kinnisasjast 5,37% ja XXXXXXX

kinnisasjast 6,72%. XXXX kinnisasja maamaks oli 2023. aastal 13 eurot 20 senti.

XXXXXXX kinnisasja maamaks oli samal ajal 13 eurot. Maamaksu juurdepääsule vastav osa

on XXXX kinnistu puhul 0,71 eurot ja XXXXXXX kinnistu puhul 0,87 eurot.

Juurdepääsutasuna ei ole põhjendatud arvestada tee rajamise tasu 3297 eurot. Avaldajate

taotletud juurdepääsutee oli olemas, kuid puudutatud isikud I ja II likvideerisid selle. Uue tee

rajamise kulude arvestamine juurdepääsutasuna ei ole seega põhjendatud. Kohus nõustus, et

juurdepääsuteed tuleb hooldada (sh teha talihooldust). Samas Võru vallavalitsus selgitas, et

tee on kantud teede registrisse avaliku teena ja selle korrahoiu on taganud vald. Puudutatud

isikute I ja II taotletud 500 euro suurune juurdepääsutasu ei ole kohtupraktikaga kooskõlas.

Juurdepääsutasuks on XXXXXXX kinnistu osas seega põhjendatud 15 eurot ja XXXX

kinnistu osas 20 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

12. Puudutatud isikud I ja II esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata, või saata tsiviilasi samale

maakohtule uueks arutamiseks tagasi. Asja samale maakohtule tagasisaatmise korral tuleks

maakohtu 18. juuni 2020. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud tühistada.

Avaldajate poolt soovitud viisil avaldajate kinnisasjale juurdepääsu rajamine on puudutatud

isikute I ja II jaoks ebamõistlikult koormav. Juurdepääsutee kulgeks puudutatud isikute I ja II

elutoa akna all, majast kolme meetri kaugusel. Puudutatud isikud kasutavad XXXXXXX ja

10 kinnisasju ühise hoovialana. Juurdepääsutee läbiks puudutatud isikute I ja II hooviala selle

keskelt. Juurdepääsutee selline rajamine oleks puudutatud isikute I ja II lastele, kes kasutavad

hooviala mängimiseks, ohtlik. Puudutatud isikud I ja II on varem soovinud ning soovivad

nüüdki mõõdistada XXXXXXX ja 10 kinnisasjad üheks kinnisasjaks ning mõlemad

kinnisasjad ühiselt tarastada. Puudutatud isikute I ja II peres elab loom, kelle liikumist

naaberkinnisasjadele on vaja takistada. XXXX elamule on projekteeritud maaküttelahendus,

mida saaks rajada kohale, kuhu soovitakse juurdepääsuteed määrata. XXXXXXX ja 10

kinnisasjade pinnas ei võimalda seda teena kasutada. Kinnisasjale toodi planeerimistööde

käigus 1 meetri jagu mullapinnast. Kinnisasjale piiril on 1 meetri kõrgune kõrgendik ja

kivimüür.

JÄRVE kinnisasjale ei ole vaja rajada tervikuna uut teed. JÄRVE kinnisasjal on olemas

kruusakattega tee 240 m ulatuses. See nähtub vaatlusprotokollist. Seda teed kasutavad

Annejärve 1 – 6 kinnisasjade omanikud igapäevaselt oma kinnisasjadele pääsemiseks. Neil ei

ole teist teed. JÄRVE kinnisasjal oleva tee lõpuosale, s.o 45 m on tehtud pinnasekoorimine.

JÄRVE kinnisasja saab seega avaldajate kinnisasjale pääsemiseks kasutada. Kohus ei

kaalunud, kuidas JÄRVE kinnisasja juurdepääsuna kasutamine võiks mõjutada JÄRVE

kinnisasja omanikku, vaid lähtus üksnes sellest, et omanik ei andnud juurdepääsu

määramiseks nõusolekut. JÄRVE kinnisasi on maatulundusmaa. Sellel puuduvad ehitised.

Puudutatud isikute I ja II kinnisasjad on aga elamumaad. Puudutatud isikud I ja II elavad koos

perega seal.

Juurdepääsutee rajamine üle XXXXX kinnisasjade koormab puudutatud isikuid I ja II vähem

kui avaldajate taotletud juurdepääsutee, ent ei ole, arvestades JÄRVE kinnistu poolseid

alternatiive ikkagi mõistlik. XXXXXXX kinnisasja äärde tee rajamine ei ole kinnisasja ääres

asuvaid kuuski kahjustamata võimalik. Tee tuleks kuuskede tõttu rajada vähemalt kaks

meetrit XXXXXXX kinnisasja piirist eemale. Selle tee rajamine oleks keerulisem ja kallim.

Avalduse esitamise ajal ei olnud puudutatud isikute I ja II kinnisasjadel enam teed.

Puudutatud isikud I ja II olid selleks ajaks juba teinud enda kinnisasjal planeerimistööd ja

rajanud avaldajate kinnisasjale uue juurdepääsu üle JÄRVE kinnisasja. Puudutatud isikud I ja

II ei saanud seetõttu ka maakohtu esialgse õiguskaitse määrust täita, kuna teed enam ei olnud.

Üle puudutatud isikute I ja II kinnisasjade juurdepääsu määramisel tuleks tasuda hüvitist

vastavalt maakohtus taotletule ning hüvitada kinnisasja väärtuse vähenemine 5000 eurot.

Võru vald ei hooldanud endist XXXXXXX ja 10 kinnisasjade vahelist pinnasteed. Võru vald

lükkab JÄRVE kinnisasjal asuval teel ja Annejärve vkt 1-6 kinnisasjade omanike kasutataval

teel lund.

13. Avaldajad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohtus võttis määruskaebuse

valesti menetlusse. Puudtatud isikud I ja II esitasid määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru

kohtumajale, kuigi oleksid pidanud esitama selle Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu

Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaja möödumise tõttu ei saa kaebajad

enam esitada määruskaebust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb seega jätta menetlusse võtmata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Selle muutmiseks ei ole alust. Maakohus

kaalus juurdepääsu määramisel erinevaid huve ning määras juurdepääsu menetlusosaliste

huve kõige vähem koormaval viisil.

XXXXXXX kinnisasjale pääses XXXXXXX ja 10 kinnisasjadel asunud juurdepääsutee

kaudu juba ajal, mil puudutatud isikud I ja II XXXXXXX ja 10 kinnisasjad omandasid.

Puudutatud isikud I ja II likvideerisid maakohtu menetluse ajal juurdepääsutee, vaatamata

maakohtu kohaldatud esialgsele õiguskaitsele. Puudutatud isikud I ja II müüvad oma

kinnisasju. Nad ei ela seal. Puudutatud isikute I ja II lapsed on suureks kasvanud. Lapsed ei

vaja enam õueala. XXXXXXXXX kinnisasja omanik likvideeris XXXXXXXXX kinnisasja

läbinud juurdepääsutee osa. Avaldajate taotletaval juurdepääsualal on liiklus seega

vähenenud. Avaldajate taotlusega võrreldes alternatiivsed juurdepääsuteed ei ole põhjendatud.

Need koormavad naaberkinnisasjade omanike ebamõistlikult ning eeldaksid tee rajamist

soistele aladele, mis on kallim ega pole põhjendatud. Avaldajad peavad seega põhjendatuks,

et XXXXXXX ja 10 kinnisasjade omanikud taastavad XXXXXXX kinnisasjale juurdepääsu

endises asukohas või rajavad XXXXXXX kinnisasjale juurdepääsuks uue tee nii, et

XXXXXXX kinnisasjale oleks juurdepääs tagatud avalikult Kingu teelt mööda olemasolevat

eratee lõiku ja uut XXXXXXX kinnisasjale rajatavat teed. Puudutatud isikute I ja II hüvitiste

nõuded ei ole põhjendatud. Juurdepääsutasu võiks XXXX omanikule olla 15 eurot ja kinnistu

XXXXXXX omanikule 15 eurot aastas. Kui juurdepääsutee rajatakse XXXXXXX kinnisasja

äärde, võiks tasu olla 30 eurot aastas.

14. Rando Tammemägi (XXXXXXXXXXXXXX kinnisasja omanik) ei luba määrata

avaldajate kinnisasjale juurdepääsu üle XXXXXXXXXXXXXX kinnisasja.

15. Erich Kardsepp (XXXXXXXX kinnisasja omanik) leiab, et XXXXXXX ja 10 kinnisasja

omanikud likvideerisid juurdepääsutee endi kinnisasjalt õigustatult. XXXXXXXXX

kinnisasjale kolisid uued elanikud. Liiklus tihenes. Autojuhid ei valinud enamasti sobivat

sõidukiirust. XXXXXXX ja 10 kinnisasjade liitmisega tagasid puudutatud isik I ja II oma

lastele ohutu õueala. XXXXXXXXX kinnisasja omanik likvideeris oma kinnisasja läbinud

tee. Vald ei suuda Kingu piirkonna teed hooldada. Tee on auklik. Erich Kardsepp ei soovi

enda kinnisasjal liikluse suurenemist.

16. Anne Kiris (XXXXXXXX kinnisasja omanik) palub, et kohus ei määraks XXXXXXX

kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu üle XXXXXXXX kinnisasja osa, mida

tema kasutab XXXXXXXX kinnisasjale pääsemiseks. XXXXXXXX kinnisasjal asub

juurdepääs XXXXXXXX kinnisasjale pääsemiseks. Tegemist ei ole teega, vaid loodusliku

rohumaaga. Anne Kiris kasutab juurdepääsu suvel, kokku umbes kümnel korral aastas. Suvel

ei ole juurdepääsu kasutamisega probleeme. Tee puudumine on oluline, sest nii on privaatsem

ja XXXXXXXX kinnisasjale ei satu kutsumata külalisi. Anne Kiris ei soovi osaleda tee

ehitamises ega kanda talvise teehooldusega seotud kulusid. Ta ei ole XXXXXXX kinnisasjale

pääsemisega seotud probleemi tekitanud ega peaks selle lahendamisega seotud kulusid

kandma.

17. Võru vald leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik

ja põhjendatud. XXXXXXX ja 10 kinnisasjade omanikud peaksid taastama XXXXXXX

kinnisasjale juurdepääsu endises asukohas või rajama XXXXXXX kinnisasjale juurdepääsuks

uue tee nii, et XXXXXXX kinnisasjale oleks juurdepääs tagatud avalikult Kingu teelt mööda

olemasolevat eratee lõiku ja uut XXXXXXX kinnisasjale rajatavat teed. Tee ehituse

võimalikkuse kohta saab anda hinnangu pädev isik. Vallal ei ole selliste teadmisega

ametnikku. Eratee rajamisel ei ole ehitusluba nõutav. Vald hooldab üksnes

munitsipaalomandis olevat Kingu teed, mis asub katastriüksusel tunnusega 91701:001:0757.

XXXXXXXXX kinnisasjale on antud luba puurkaevu rajamiseks. Kaev on rajatud.

XXXXXXXXX kinnisasjal paikneva puurkaevu hooldusala ei ulatu ehitisregistri kohaselt

XXXXXXXXX kinnisasja piiridest väljapoole.

18. Ringkonnakohus tegi järelepärimisi Viktor Rjabovi (surma aeg 8. detsember 2023)

pärijate väljaselgitamiseks ja andis V. Rjabovi teadaolevatele pärijatele Merike Rjabovile,

Marit Parry’ile ja Kristel Rjabovile tähtaja arvamuse avaldamiseks.

19. M. Rjabov märkis, et V. Rjabovi pärimismenetlust ei ole algatatud. Teada ei ole, kas ta

tegi testamendi või sõlmis pärimislepingu. V. Rjabovi surmast on möödunud enam kui kolm

kuud. Võimalikud pärijad ei saa pärandist loobuda. Pärimismenetlust võib algatada 30 aasta

jooksul pärandaja surmast.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, välja arvatud osas, milles maakohus jättis

endise tee taastamise nõude rahuldamata, menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja

tühistas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 667 lg 3 alusel asja juurde järgmised tõendid: puudutatud

isiku I 10. septembri 2024. a kirjale lisatud foto (II kd, tl 145); Võru valla 13. veebruari 2025.

a menetlusdokumendile lisatud maamaksu suuruste tabel (II kd, tl 166); puudutatud isiku II 6.

märtsi 2025. a seisukohale lisatud Võru valla 5. märtsi 2025. a kiri (II kd, tl 179).

Ringkonnakohus esitab määruse resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2², § 659).

21. Maakohus võttis määruskaebuse õigesti menetlusse. Puudutatud isikud I ja II esitasid

määruskaebuse TsMS § 661 lg 1 järgi põhjendatult Tartu Maakohtu Võru kohtumajale, s.o

maakohtule, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Puudutatud isikud I ja II ei

pidanud eraldi välja tooma, et määruskaebus tuleks rahuldamata jätmise korral edastada Tartu

Ringkonnakohtule. See tuleneb TsMS § 663 lõikest 5. Määruskaebus on TsMS § 661 lg 2

kohaselt tähtaegne. Määruskaebuse menetlemisest keeldumiseks ei ole alust.

22. Puudutatud isikud I ja II vaidlustavad maakohtu määrust ulatuses, milles maakohus

määras avaldajate kinnisasjale juurdepääsu üle puudutatud isikutele I ja II kuuluvate

kinnisasjade, määras juurdepääsu kasutamise tingimused ja tasu ning kohustas puudutatud

isikuid andma nõusoleku juurdepääsu kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 659 ja §

651 lg 1 järgi seega selles ulatuses. Puudutatud isikute I ega II väidetest ei nähtu aga, et nad

sooviksid vaidlustada maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldajate

taotluse kohustada puudutatuid isikuid I ja II nende kinnisasjadel asunud tee taastamiseks (II

kd, tl 106– 108). Maakohtu määrus on TsMS § 466 lg 3 ja § 478 lg 1 alusel selles osas seega

jõustunud.

23. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise

eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine,

taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu

omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku

õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (RKTKm 20.12.2023, 2-19-6901/280, p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et avaldajate kinnisasjalt puudub

avalikult kasutatavale teele juurdepääs. Menetlusosalised ei ole selle asjaolu üle ka vaielnud.

Seega tuleb kohtul juurdepääs AÕS § 156 lg 1 alusel määrata ning avaldust ei saa jätta

rahuldamata, nagu puudutatud isikud I ja II seda taotlevad. Juurdepääs tuleb määrata

avaldajate ning kõigi nende kinnisasjade, üle mille võiks juurdepääs kulgeda, omanike õiguste

ja huvide kaalumise teel. Selleks, et kaaluda kõigi nende kinnisasjade, üle mille võiks

juurdepääs kulgeda, omanike õigusi ja huve, tuleb nad TsMS § 198 lg 1 p 2 alusel menetlusse

kaasata ja anda neile võimalus oma arvamuse avaldamiseks. Tulenevalt TsMS § 198 lg-st 3

tuleb kohtul kaasata sellised isikud omal algatusel.

24. Maakohus kaalus kolme alternatiivset võimalust, kuidas võiks pääseda avaldajate

kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele. Need on järgmised.

1) Juurdepääs, mis algab avalikult Kingu teelt ning kulgeb üle XXXXXXXXXX

(katastritunnus XXXXXXXXXXXXX), 10 ja 6 kinnisasjade kuni XXXXXXX

kinnisasja piirini. Võru valla 16. juuni 2020. a seisukoha järgi on tegemist ajaloolise

Aiand kingu teega nr 9180120, mis läbib lisaks nimetatud kinnisasjadele XXXXXXXX

(katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX) kinnisasja (I kd, tl 27) (vt II kd, tl 203 lilla

joon kaardil, edaspidi juurdepääs 1).

2) Juurdepääs, mis algab avalikult Annejärve teelt (katastritunnus 91701:001:0756) ning

kulgeb üle ANNEJÄRVE 6 – 16 kinnisasjadel oleva tee kuni XXXXXXXXX ja

JÄRVE kinnisasjade ühise piirini ja seejärel JÄRVE kinnisasjale rajatava tee kuni

XXXXXXX kinnisasja piirini (vt II kd, tl 203 sinine joon kaardil, edaspidi juurdepääs

2).

3) Juurdepääs, mis algab Annejärve teelt ning kulgeb üle JÄRVE kinnisasja ANNEJÄRVE

1–6 kinnisasjade poolses küljes asuva tee kuni XXXXXXXXX ja JÄRVE kinnisasjade

ühise piirini ja seejärel JÄRVE kinnisasjale rajatava tee kuni XXXXXXX kinnisasja

piirini (vt II kd, tl 203 oranž joon kaardil, edaspidi juurdepääs 3).

Maakohus ei kaalunud võimalust kasutada XXXXXXX kinnisasjalt avalikult kasutatavale

teele pääsemiseks XXXXXXXXXX, 10, 4 ja 6 kinnisasju. Selliselt algaks juurdepääs avalikult

kasutatavalt Kingu teelt ning läbiks XXXXXXXXXX ja 10 kinnisasjadel olevat teed,

XXXXXXXX kinnisasja osa, mida kasutatakse XXXXXXXX kinnisasja juurdepääsuteena,

ning XXXXXXX kinnisaja osa, mis jääb XXXXXXX sellesse külge, mis piirneb

XXXXXXXX ja JÄRVE kinnisasjaga (vt II kd, tl 203 punane joon kaardil, edaspidi

juurdepääs 4). Võru valla 10. juuli 2020. a kirjast nähtub, et puudutatud isikud I ja II

soovisidki algselt muuta nende kinnisasjadel asunud juurdepääsuteed (juurdepääsu 1 osa) nii,

et viia tee asukoht XXXXXXX kinnisasja teise äärde. Vald ei tea, miks sellest plaanist loobuti

(I kd, tl 61).

Kuna maakohus ei kaalunud kõiki võimalusi avaldajate kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramiseks, rikkus maakohus määruse tegemisel AÕS § 156 lg 1, samuti TsMS

§ 198 lg 1 punkti 2 ja lõiget 3. Ringkonnakohus kaasas juurdepääsu 4 kaalumiseks ja

maakohtu minetuse kõrvaldamiseks menetlusse XXXXXXXX, 5 ja 9 kinnisasjade omanikud,

kuna asi puudutab ka nende õigusi ja huve.

25. Ringkonnakohtu hinnangul määras maakohus avaldajate kinnisasjalt avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu põhjendamatult juurdepääsu 1 kaudu. Maakohus tuvastas

menetlusnorme rikkumata, et avaldajad pääsesid oma kinnisasjale ajalooliselt juurdepääsu 1

kaudu. Selle asjaolu ei ole menetlusosalised ka vaielnud. Eelmärgitu ei tähenda samas, et

avaldajate kinnisasjale saaks juurdepääsu määrata ainult juurdepääsu 1 kaudu. AÕS § 156 lg 1

järgi tuleb juurdepääsu määramisel arvestada kõigi asjas tähtsust omavate asjaoludega, sh

koormatud kinnisasja omaniku huvidega. Maakohus ei teinud seda piisavalt.

25.1.

Asja materjalidest ei nähtu, et praegusel juhul oleks tegemist AÕS § 156 lõikes 2

kirjeldatud olukorraga. Ühelgi menetlusse kaasatud kinnisasjade omanikest ei ole seega

nimetatud sättest tulenevat kohustust võimaldada avaldajatele üle oma kinnisasja juurdepääsu

avalikule teele.

25.2.

Juurdepääs 1 on kõige lühem viis pääseda avaldajate kinnisasjalt avalikult

kasutatavale teele. Juurdepääsu 1 alal ei olnud maakohtu lahendi tegemise ajal (II kd, tl 20 -

21) ega ole ka praegu (II kd, tl 194 - 195) enam teed ulatuses, mis jääb XXXXXXX ja 10

kinnisasjade ühise piiri alale. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikud I ja II likvideerisid selle

teeosa. Avaldajatel tuleb seega teha juurdepääsu 1 määramise korral kulutusi uue tee

rajamiseks, kuivõrd puudutatud isikutel I ja II ei ole tee taastamise kohustust. Maakohtu

määrus on selles osas jõustunud (vt käesoleva määruse p 22).

Maa- ja Ruumiameti (MaRu) kaardirakenduse kohaselt oleks uue tee rajamine vajalik

ligikaudu 42 meetri ulatuses (III kd, tl 37). Juurdepääsude 2 ja 3 puhul on tee olemas alates

Annejärve teelt kuni JÄRVE, ANNEJÄRVE-6, 15 ja 16 ning XXXXXXXXX kinnisasjade

ristumiskohani (II kd, tl 200 – 203). Juurdepääsude 2 – 3 puhul tuleks uus tee rajada osale,

mis jääb JÄRVE kinnisasja XXXXXXXXX poolse piiri äärde kuni XXXXXXX kinnisasjani

(II kd, tl 199). Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kohaselt oleks uue tee rajamine vajalik

ligikaudu 48 meetri ulatuses (III kd, tl 37).

Juurdepääsu 4 puhul on tee olemas osas, milles juurdepääs läbib XXXXXXXXXX ja 10

kinnisasju (II kd, tl 194 pöördel). XXXXXXXX kinnisasjal on olemas pinnasetee, mis on

XXXXXXXX kinnisasja omaniku sõnul, kes kasutab seda teed oma kinnisasjale pääsemiseks,

vähemalt suvisel ajal sõidetav (III kd, tl 7).

Juurdepääsu 4 puhul võib olla vajalik XXXXXXXX kinnisasjal asuva pinnasetee olukorra

parandamisega seotud kulutuste tegemine. Osaliselt võib olla vajalik ka pinnasetee asukoha

korrigeerimine, kuivõrd MaRu kaardirakenduselt nähtub, et XXXXXXX ja 10 kinnisasjade

kivimüür on juurdepääsu 4 alal (II kd, tl 203). Juurdepääsu 4 puhul tuleks rajada uus tee

juurdepääsu osale, mis läbib XXXXXXX kinnisasja (II kd, tl 197 pöördel). Maa- ja

Ruumiameti kaardirakenduse kohaselt oleks uue tee rajamine vajalik ligikaudu 40 meetri

ulatuses (III kd, tl 37). Juurdepääsude 1 ja 4 määramise korral oleks avaldajate kulutused uue

tee rajamiseks seega eelduslikult enam-vähem samaväärsed, kuna tee ehitamise maht on

sarnane. Juurdepääsude 2 ja 3 määramise korral oleksid avaldajate kulud eelduslikult

suuremad, kuna tuleks rajada pikem tee. Menetlusosalised ei esitanud tõendeid, mis

eelmärgitud eeldused ümber lükkaks.

25.3.

Menetlusosalised olid vaatluse ajal nõus, et juurdepääs 1 asub XXXX kinnisasjal

oleva elumaja ja elektripostide vahelise umbes 9,2-meetrise ala sees (II kd, tl 195). Juurdepääs

1 asub seega XXXX kinnisasjal asuvale elumajale kohtu hinnangul ohtlikult lähedal,

arvestades, et elumaja üks väljapääsudest viib otse juurdepääsu 1 alale (II kd, tl 195). XXXX

kinnisasjal asuva elumaja elanikud, sõltumata vanusest, võivad sattuda majast väljudes seega

juurdepääsu 1 alale. Neil on seetõttu oht jääda ette juurdepääsu 1 ala läbivatele sõidukitele ja

ohustada sellega eelkõige enda elu ja tervist.

Juurdepääsu määramine koormab selle kohta AÕS § 63 lg 1 p 4 ja § 141 lg 3 alusel

kinnistusraamatusse märkuse kandmisel kinnisasja igakordset omanikku (vt RKTKm

28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 13). Seetõttu ei ole oluline, kas puudutatud isikud I ja II müüvad

endi kinnisasju. Juurdepääsu 1 määramisel oleks see potentsiaalselt ohtlik ka XXXX

kinnisasja järgmiste omanikele ja nendega koos elavatele isikutele.

Maakohus määras juurdepääsu 1 kasutamise tingimused piiranguteta, s.o nii, et juurdepääsu 1

võib kasutada ajaliselt piiramatuna nii jalgsi kui ka sõiduvahenditega. Kuna juurdepääs 1 asub

XXXX elumaja akna all ja ukse ees (II kd, tl 195), riivab nii ulatuslik juurdepääs oluliselt

XXXX elumaja elanike privaatsust ning võib tekitada tavapärasest oluliselt suuremat müra.

Avaldajate kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramine juurdepääsu 1

kaudu on seega XXXX kinnisasjade omanike jaoks potentsiaalselt ohtlik ja väga koormav.

Juurdepääsud 2 – 4 asuvad, võrreldes juurdepääsuga 1, eluhoonetest kaugemal. Juurdepääsud

2 – 4 ei kahjustaks koormatud kinnisasjade omanikke seega nii palju kui juurdepääs 1.

25.4.

Samas juurdepääsu 2 puhul läbib juurdepääs 11 kinnisasjale (ANNEJÄRVE 6 – 16

kinnisasjad) jäävat olemasolevat teed, mida kasutavad oma kinnisasjale pääsemiseks vähemalt

12 kinnisasja (ANNEJÄRVE 6 – 16 ja XXXXXXXXX kinnisasjad) omanikud (II kd, tl 203).

Juurdepääsu 3 puhul läbib juurdepääs üksnes JÄRVE kinnisasja. JÄRVE kinnisasjal asuvat

teed kasutavad oma kinnisasjadele pääsemiseks vähemalt viie kinnisasja (ANNEJÄRVE 1 - 5

kinnisasjad) omanikud (II kd, tl 203). Juurdepääsude 2 -3 alal olemasolevatel teedel on seega

juba praegu üpris suur liikluskoormus. Avaldajate kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele

juurdepääsude 2–3 kaudu juurdepääsu määramine suurendaks nende kinnisasjade suurt

liikluskoormust veelgi. See koormaks juurdepääsude 2–3 määramisest puudutatud

kinnisasjade omanike.

Juurdepääsu 4 puhul kasutaksid juurdepääsu XXXXXXXXXX ja 10 kinnisasjade ulatuses

nende kinnisasjade omanikud endi kinnisasjadele pääsemiseks ning XXXXXXXX kinnisasja

ulatuses üksnes kahe kinnisasja (XXXXXXXX ja 7) omanikud ja XXXXXXX kinnisasja osas

üksnes XXXXXXX kinnisasja omanikud. Kusjuures XXXXXXXX kinnisasja omanik

kasutab juurdepääsuala üksnes suviti ligikaudu 10 korda aastas (III kd, tl 7). Juurdepääsu 4

osas ei ole algne liikluskoormus seega nii suur kui juurdepääsude 2 ja 3 puhul. Juurdepääs 4 ei

kahjusta seega puudutatud kinnisasjade omanike huve niivõrd kui juurdepääsud 2–3.

25.5.

Juurdepääsu 4 ei koorma XXXXXXXXXX, 10, 4 ja 6 kinnisasjade omanikke

ebamõistlikult. XXXXXXXXXX kinnisasjal asuva juurdepääsuala suurus on MaRu

kaardirakenduse kohaselt, arvestades, et juurdepääsuala laius on kolm meetrit, 13,09 m2 (III

kd, tl 38), s.o 0,5 % kinnisasja pindalast (13,09 / 2455 * 100). XXXX kinnisasjal asuva

juurdepääsuala suurus on MaRu kaardirakenduse kohaselt, arvestades, et juurdepääsuala laius

on kolm meetrit, 49,72 m2 (III kd, tl 38), s.o 2,8 % kinnisasja pindalast (49,72 / 1756 * 100).

XXXXXXXXXX ja 10 kinnisasju läbival alal on tee suuremas osas olemas (II kd, tl 194

pöördel). XXXXXXXX kinnisasjal asuva juurdepääsuala suurus on MaRu kaardirakenduse

kohaselt, arvestades, et juurdepääsuala laius on kolm meetrit, 102,36 m2 (III kd, tl 37), s.o 2,5

% kinnisasja pindalast (102,36 / 4115 * 100). XXXXXXXX kinnisasja läbival alal asub

XXXXXXXX kinnisasja omanike kasuks seatud reaalservituut (III kd, tl 32 – 36) ja looduses

on pinnasetee (II kd, tl 197). XXXXXXXX kinnisasja omanik saabki seda osa oma

kinnisasjast teena kasutada.

25.6.

Eelnevast järeldub, et juurdepääs 4 võimaldab avaldajatel võimalikult väikeste

kuludega pääseda enda kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele ning koormab puudutatud

kinnisasjade omanikke kõige vähem. Avaldajad pidasid juurdepääsu 4 (II kd, tl 198, vaatluse

protokollis on juurdepääsuteed tähistatud teiste numbritega) eelistatumaks kui juurdepääse 2–

3. Ringkonnakohtu hinnangul on seega põhjendatud määrata avaldajate kinnisasjalt avalikult

kasutatavale teele juurdepääs juurdepääsu 4 kaudu. Juurdepääsuala laius on 3 meetrit, nagu

avaldajad soovisid. Kitsam juurdepääsuala ei võimaldaks XXXXXXX kinnisasjale

sõidukitega pääseda. Kuna juurdepääs on ette nähtud elamumaale, on selle kasutamise õigus

on XXXXXXX kinnisasja igakordsetel omanikel ja nende poolt volitatud isikutel jalgsi ja igat

liiki sõidukitega ööpäevaringselt ja tähtajatult. Juurdepääsu saab kasutada ainult XXXXXXX

kinnisasjale pääsemiseks, st et XXXXXXX kinnisasja omanikel ja nende poolt volitatud

isikutel ei ole lubatud juurdepääsualal sõidukeid parkida.

25.7.

Ringkonnakohus arvestab juurdepääsu üle XXXXXXXX kinnisasja määramisel, et

juurdepääs asuks samas kohas, kus asub reaalservituudi ala. Selliselt on tagatud, et

XXXXXXXX kinnisasja omanik ei oleks juurdepääsudega koormatud suuremas ulatuses, kui

see on vajalik. Asjaolu, et XXXXXXX ja 10 kinnisasjade omanikud võivad olla rajanud oma

aia ja / või kivimüüri osaliselt XXXXXXXX kinnisasja alale, kus asub reaalservituudi ala, ei

ole aluseks, et koormata XXXXXXXX kinnisasja omanikku juurdepääsuga ulatuslikumalt,

kui on reaalservituudi ala. XXXXXXX kinnisasjal asuva juurdepääsuala suurus on MaRu

kaardirakenduse kohaselt, arvestades, et juurdepääsuala laius on kolm meetrit, 119,52 m2 (III

kd, tl 37), s.o 8,5 % kinnisasja pindalast (119,52 / 1404 * 100). XXXXXXX kinnisasja läbival

alal on hoonestamata elamumaa. Juurdepääs läbib XXXXXXX kinnisasja selle äärest.

Juurdepääs ei takista XXXXXXX ja 10 kinnisasjade omanikel kasutada neid kinnisasju ühise

hoovialana ega tarastada need kinnisasjad üheks kinnisasjaks. XXXXXXX kinnisasjal asuv

kuusehekk (II kd, tl 197 – 198) ei takista juurdepääsu määramist. Ringkonnakohus küll

arvestab puudutatud isikute I ja II sooviga kuusehekk säilitada ja määrab nende seisukohast

(II kd, tl 171) lähtuvalt juurdepääsu üle XXXXXXX kinnisasja nii, et see kulgeb paralleelselt

XXXXXXXX ja 6 ning JÄRVE kinnisasjade ühise piiriga, kuid selle laius algab kahe meetri

kauguselt XXXXXXXX ja 6 ning JÄRVE kinnisasjade piirist.

26. AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramisel tuleb määrata koormatud kinnisasjade

omanikele juurdepääsu eest tasu. Puudutatud isikud I ja II tuginevad sellele, et juurdepääsu

määramine vähendab nende kinnisasjade väärtust (II kd, tl 171 pöördel). Samas nad ei

esitanud ringkonnakohtu selgitustele (II kd, tl 152) vaatamata selle kohta tõendeid.

Käesolevas asjas kohaldub küll TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg 7 järgi uurimispõhimõte. Samas see

ei tähenda, et kohus peaks koguma puudutatud isikute I ja II kinnisasjade väärtuste kohta ise

tõendeid olukorras, kus puudutatud isikud neid kohtu selgitustele vaatamata ei esita ega nende

kogumist ka ei taotle. Ringkonnakohtul ei ole seega võimalik tuvastada, et juurdepääsu 4

määramine vähendaks XXXXXXX ja 10 kinnisasjade väärtust. XXXXXXXXXX ja 4

kinnisasjade omanikud ei tugine sellele, et juurdepääsu 4 määramine vähendaks nende

kinnisasjade väärtust.

Ringkonnakohus lähtub juurdepääsutasu määramisel seega järgmistest komponentidest:

maamaks juurdepääsu alla jääva maa-ala eest, hüvitis juurdepääsu tõttu tekkiva omandiõiguse

riive eest, mis on vastavuses juurdepääsutee kasutamisest saadava kasutuseelisega;

juurdepääsutee korrashoiu kulud (kui juurdepääsutee korrashoiu kohustus on juurdepääsuteed

taluma kohustatud kinnisasja omanikul) (RKTKm 20.12.2023, 2-19-6901/280, p 14).

26.1.

XXXXXXXXXX kinnisasja maamaks on 2025. aastal 27 eurot 25 senti (II kd, tl 166).

XXXXXXXXXX kinnisasja maamaks juurdepääsu alla jääva maa-ala eest on 15 senti aastas

[27,25 eurot * (13,09 m2 / 2455 m2)]. XXXXXXXXXX kinnisasjal on juurdepääsu alal tee.

XXXXXXXXXX kinnisasja omanik kasutab seda enda kinnisasjalt avalikult kasutatavale

Kingu teele pääsemiseks. XXXXXXXXXX kinnisasja omanik ei saa muul viisil avalikult

kasutatavale teele. XXXXXXXXXX kinnisasja omanik ei saa seega seda osa oma kinnisasjast

muul viisil kui teena kasutada. Arvestades juurdepääsuala suurust, selle suhet kogu kinnisasja

suurusesse, selle asukohta kinnisasjal ja kasutamise otstarvet, ei ole kasutuseelised, mille

XXXXXXXXXX kinnisasja omanik XXXXXXX kinnisasja omanikele juurdepääsu

võimaldamisega kaotab, suured. XXXXXXXXXX kinnisasja omanik ei toonud

ringkonnakohtu selgitustele vaatamata välja XXXXXXXXXX kinnisasja juurdepääsuga

koormatud ala korrashoiu kulusid, mida ta kannab ja mille hüvitamist ta soovib.

Ringkonnakohtul ei ole tasu määramisel seega võimalik arvestada juurdepääsuga koormatud

ala korrashoiu kuludega. XXXXXXXXXX kinnisasja omanikule tuleb seega määrata

juurdepääsutasu 5 eurot aastas.

26.2.

XXXX kinnisasja maamaks on 2025. aastal 3 eurot 40 senti (II kd, tl 166). XXXX

kinnisasja maamaks juurdepääsu alla jääva maa-ala eest on 10 senti aastas [(3,4 eurot * (49,72

m2 / 1756 m2)]. XXXX kinnisasjal on juurdepääsualal tee. Osaliselt võib seal olla ka kivimüür,

arvestades, et XXXXXXX ja 10 kinnisasja omanikud võivad MaRu kaardirakenduse kohaselt

olla rajanud kivimüüri osaliselt XXXXXXXX kinnisasjale (II kd, tl 203). XXXX kinnisasja

omanikud kasutavad juurdepääsu ala enda sõidukite parkimiseks ja prügiautol prügikastile

juurdepääsu võimaldamiseks. Samas on XXXX kinnisasjal sõidukite parkimiseks ka eraldi

ala, mida kasutatakse sõidukite parkimiseks ja millelt XXXX kinnisasja omanikud pääsevad

enda kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele (II kd, tl 194 pöördel, tl 203). Arvestades

juurdepääsuala suurust, selle suhet kogu kinnisasja suurusesse, selle asukohta kinnisasjal ja

kasutamise otstarvet, ei ole kasutuseelised, mille XXXX kinnisasja omanik XXXXXXX

kinnisasja omanikele juurdepääsu võimaldamisega kaotab, eriti suured. Arvestades, et XXXX

kinnisasja omanikud ei kasuta juurdepääsualast suuremat osa enda kinnisasjalt avalikult

kasutatavale teele pääsemiseks, vaid kasutavad selleks juurdepääsu ala kõrval asuvat maa-ala

(tl 203), ja et juurdepääsualal võib asuda osaliselt kivimüür, on põhjendatud analoogiliselt

AÕS § 179 lõikele 1 jätta juurdepääsualal asuva tee rajamise- ja korrashoiukohustus

XXXXXXX kinnisasja omanikele. Juurdepääsutee rajamise kohustust ei saa AÕS § 156 lg 1

alusel panna koormatava kinnisasja omanikule (RKTKm 9.06.2017, 3-2-1-31-17, p 12).

XXXX kinnisasja omanikule tuleb seega määrata juurdepääsutasu 20 eurot aastas.

26.3.

XXXXXXXX kinnisasja selle katastriüksuse, üle mille juurdepääs kulgeb

(XXXXXXXXXXXXXX), maamaks on 2025. aastal 22 eurot 10 senti (II kd, tl 166).

XXXXXXXX kinnisasja maamaks juurdepääsu alla jääva maa-ala eest on 55 senti aastas

[(22,10 eurot * (102,36 m2 / 4115 m2)]. XXXXXXXX kinnisasjal asub juurdepääsualal

XXXXXXXX kinnisasja omaniku kasuks seatud reaalservituut (teeservituut) (III kd, tl 32–

36). XXXXXXXX kinnisasja omanik on seega juba kohustatud võimaldama seda osa enda

kinnisasjast teena kasutada. Arvestades juurdepääsuala suurust, selle suhet kogu kinnisasja

suurusesse, selle asukohta kinnisasjal ja kasutamise otstarvet, on kasutuseelised, mille

XXXXXXXX kinnisasja omanik XXXXXXX kinnisasja omanikele juurdepääsu

võimaldamisega kaotab, suuremad kui XXXXXXXXXX ja 10 kinnisasjade puhul.

XXXXXXXX kinnisasja omanik ei kasuta XXXXXXXX kinnisasjale jäävat juurdepääsuala

ise teena. XXXXXXXX kinnisasja omanikul ei ole ka kohustust hooldada, hoida korras ega

remontida XXXXXXXX kinnisasja omaniku kasuks seatud reaalservituudi (teeservituudi) ala.

Reaalservituudi seadmise lepingu kohaselt on see XXXXXXXX kinnisasja omaniku kohustus

(III kd, tl 33 pöördel). XXXXXXXX kinnisasjale tee rajamise ja hooldamise kulud on seega

põhjendatud analoogiliselt AÕS § 179 lõikele 1 jätta XXXXXXX kinnisasja omanikele.

XXXXXXXX kinnisasja omanikule tuleb seega määrata juurdepääsutasu 40 eurot aastas.

26.4.

XXXXXXX kinnisasja maamaks on 2025. aastal 21 eurot 6 senti (II kd, tl 166).

XXXXXXXX kinnisasja maamaks juurdepääsu alla jääva maa-ala eest on 1 euro 79 senti

aastas [(21,06 eurot* (119,52 m2 / 1404 m2)]. XXXXXXX kinnisasjal on juurdepääsualal

muruplats. XXXXXXX kinnisasja omanik kasutab juurdepääsuala hoovialana. Arvestades

juurdepääsuala suurust, selle suhet kogu kinnisasja suurusesse, selle asukohta kinnisasjal ja

kasutamise otstarvet, on kasutuseelised, mille XXXXXXX kinnisasja omanik XXXXXXX

kinnisasja omanikele juurdepääsu võimaldamisega kaotab, suuremad kui XXXXXXXX, 9 ja

10 kinnisasjade puhul. XXXXXXX kinnisasja omanik ei ole kohustatud rajama ise

XXXXXXX kinnisasjale asuvale juurdepääsualale teed. AÕS § 156 lg 1 alusel saab nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja, ent ei saa panna koormatud kinnisasja omanikule tee

ehitamise kohustust (RKTKm 9.06.2017, 3-2-1-31-17, p 12). XXXXXXX kinnisasja

omanikel ei ole seega kohustust hüvitada XXXXXXX kinnisasja omanikule tee ehitamise

kulusid. XXXXXXX kinnisasja omanik ei kasuta XXXXXXX kinnisasjale jäävat

juurdepääsuala ise teena. Seda hakkaksid kasutama üksnes XXXXXXX kinnisasja omanikud

või nende volitatud isikud. XXXXXXX kinnisasjale tee rajamise ja hooldamise kulud on

seega põhjendatud analoogiliselt AÕS § 179 lõikele 1 jätta XXXXXXX kinnisasja omanikele.

XXXXXXX kinnisasja omanikule tuleb seega määrata juurdepääsutasu 60 eurot aastas.

27. Juurdepääsutasu tuleb üldjuhul välja mõista perioodilise rahasummana selliselt, et

juurdepääsutasu makse tuleb tasuda aasta lõpuks järgmise aasta eest ette (RKTKm 1.06.2022,

2-19-20416/41, p 15.2). Juurdepääsutasu maksmise kohustus algab käesoleva määruse

jõustumisest (RKTKm 20.12.2023, 2-19-6901/280, p 14). Avaldajad peavad maksma

XXXXXXXXXX, 10, 4 ja 6 kinnisasjade omanikele juurdepääsutasu käesoleva määruse

jõustumise aasta eest 30 päeva jooksul määruse jõustumisest lähtuvalt tasu aastamäärast

proportsionaalselt määruse jõustumise aasta päevade arvuga. Iga järgneva aasta eest tuleb tasu

maksta ette eelneva aasta 31. detsembriks.

28. XXXXXXXX, 6, 9 ja 10 kinnisasjade omanikke tuleb AÕS § 63 lg 1 p 4 ja § 141 lg 3

ning TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 8 alusel kohustada tegema tahteavalduse nende

kinnisasjadel asuvate juurdepääsude kohta kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks.

Ringkonnakohtul ei ole käesolevas määruses võimalik esitada KRS § 36 esimese lauses

nimetatud viidet märkustega seotud õiguse, s.o juurdepääsude ruumiandmetele maakatastris.

Piiratud asjaõiguse ruumiandmete infosüsteem (PARI) ei näe ette võimalust genereerida

ruumiandmeid AÕS § 156 lg 1 alusel kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramise asjades. Ringkonnakohus esitab märkustega seotud õiguste ruumiandmete

paremaks mõistmiseks KRS § 36 teisest lausest lähtuvalt seega käesoleva määruse lisana

katastrikaardi skeemi, millel on märgitud juurdepääsude asukoht. Määruse resolutsioon

koostoimes määrusele lisatud kaardiga võimaldab üheselt tuvastada juurdepääsu asukoha.

29. Avaldus ja määruskaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus määras avaldajate

kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, kuid ei teinud seda avaldajate poolt

taotletud viisil. Ringkonnakohus määras juurdepääsu kõigi puudutatud kinnisasja omanike

õiguste ja huvide kaalumise teel juurdepääsu 4 kaudu. Maa- kui ka ringkonnakohtus kantud

menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel seega menetlusosaliste endi kanda.

30. Tartu Maakohtu 18. juuni 2020. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud

tuleb käesoleva määruse jõustumisel tühistada. Avaldajatel on alates käesoleva määruse

jõustumisest enda kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääs. Maakohtu poolt

esialgse õiguskaitse korras määratud juurdepääs ei ole seega enam vajalik.

31. Ringkonnakohus märgib selgituseks M. Rjabovile, et isiku surma korral lähevad

pärandaja õigused ja kohustused, sh kohtumenetluses osalemise õigused ja kohustused,

pärijale üle alates isiku surmast (pärimisseadus (PärS) § 2, § 3 lg 1 ja 2 ning § 4 lg 1). Pärija ei

ole TsMS § 353 lg 1 järgi kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või

vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Eestis kehtib pärandist loobumise

süsteem. See tähendab, et pärijal on õigus pärandist loobuda kolme kuu jooksul alates ajast,

mil ta saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest (PärS §

119 lg 1). Kui pärija selle aja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta PärS § 118 lg 1 alusel

pärandi vastu võtnuks. See tähendab mh, et kui pärija ei ole tähtaegselt pärandist loobunud, on

ta TsMS § 353 lg 1 järgi kohustatud menetlust jätkama. M. Rjabov on PärS § 11 lg 1 järgi V.

Rjabovi seadusjärgne pärija. M. Rjabovi kinnituse kohaselt (III kd, tl 16) ei ole ta V. Rjabovi

pärandist loobunud ega saa seda ka enam teha. Ringkonnakohtul ei ole andmeid, et V. Rjabov

oleks teinud testamendi või sõlminud pärimislepingu (III kd, tl 14). Ringkonnakohtul ei ole

seega teavet asjaolude kohta, mis välistaks M. Rjabovi pärimisõiguse, selliseid andmeid ei

esitanud ringkonnakohtule ka M. Rjabov ise. Eelmärgitut arvestades andis ringkonnakohus M.

Rjabovile võimaluse asjas arvamuse esitamiseks ning edastab M. Rjabovile ka käesoleva

määruse.

(allkirjastatud digitaalselt)