4-25-2568/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-2568

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2025, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-2568

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

Kairit Luugi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 20. juuni 2025 kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2780,25,009861

Menetlusalune isik

Kairit Luuk (isikukood: 48706274914; elukoht: XXX; e-

post: XXX; telefon: XXX)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

(registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132, Tartu linn,

Tartu linn, Tartu maakond)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kairit Luugi kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20. juuni 2025 otsus

väärteoasjas nr 2780,25,009861 osaliselt, s.o Kairit Luugile määratud karistuse suuruse

osas ja teha selles osas uus otsus.

3. Määrata Kairit Luugile LS § 227 lg 3 järgi karistuseks rahatrahv 80

(kaheksakümmend) trahviühikut s.o 640 (kuussada nelikümmend) eurot.

4. Rahatrahv tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 20. juuni 2025 otsuses märgitud

arvelduskontole, kasutades otsuses märgitud viitenumbrit.

5. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20. juuni 2025 otsus

väärteoasjas nr 2780,25,009861 muutmata.

6. Edastada käesolev kohtuotsus Kairit Luugile ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20. juuni 2025 otsusega väärteoasjas nr

2780,25,009861 määrati Kairit Luugile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 alusel

rahatrahv 992 eurot. Otsuse kohaselt juhtis Kairit Luuk 20. juunil 2025 kell 11:57

Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, TALLINN - TARTU - VÕRU - LUHAMAA, 170 km

mootorsõidukit kiirusega 141 +/- 5km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h.

Seega ületas Kairit Luuk lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h.

2. Kairit Luuk esitas 1. juulil 2025 kaebuse ja 2. juulil 2025 kaebuse täienduse (edaspidi

kaebus) Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20. juuni 2025 otsusele väärteoasjas nr

2780,25,009861. Kaebuses avaldas menetlusalune isik siirast kahetsust oma käitumise pärast

20. juunil 2025 teel Tartust Paidesse. Ta mõistab ja tunnistab, et rikkus kehtivaid

liikluseeskirju ja võtab selle eest täieliku vastutuse. Kairit Luuk selgitas, et ta sai vahetult

enne sõitu ärevust tekitanud kõne XXX, XXX, XXX. Teel olles selgus lisaks, et tema XXX.

Olles mures nii XXX kui XXX pärast, oli ta emotsionaalselt väga pinges. Möödasõidu käigus

ületas kiirust – kahjuks ei suunanud ta oma tähelepanu reeglitele, vaid lasi ennast olukorrast

liigselt mõjutada. Koheselt pärast peatumist avaldas ta ka politseiametnikule kahetsust,

vabandas ning tunnistas oma viga. Ta ei mõistnud, et kiirus oli sedavõrd suur. Ta nõustus

kohapeal kiirmenetlusega, kuna eeldas, et see on lihtsalt kiirem viis olukorra lahendamiseks.

Tal puudus igasugune teadlikkus, kuidas sellistes olukordades õiguspäraselt toimida ja

millised oleksid olnud alternatiivid. Menetlusalune isik märgib, et ta mõistab, et

liikluseeskirjade rikkumine on tõsine ja ka pingelistes olukordades tuleb säilitada kaine

mõistus ja järgida liikluseeskirju, et mitte seada ohtu ennast ega teisi. Ta palub karistust

kergendada ja arvestada, et tal ei ole varasemaid liiklusrikkumisi; ta on hetkel XXX; XXX,

mistõttu avaldab igasugune rahatrahv pere toimetulekule märkimisväärset mõju.

3. Kohtuväline menetleja jäi 24. juulil 2025 esitatud seisukohas selle juurde, et

menetlusaluse isiku süü teo toimepanemisel on kohtuvälises menetluses leidnud tõendamist.

Menetlusalune isik ületas kiirust tihedalt kasutataval maanteel, kus lubatud sõidukiirus on 90

km/h. Kairit Luugi juhitud Audi A8 registreerimisnumbriga XXX liikus kiirusega 141 km/h+-

5km/h, mis teeb kiiruseületamise suuruseks mitte vähem kui 46 km/h. Kohtuvälise menetleja

hinnangul on karistus proportsionaalne. Lubatud maksimaalne karistusmäär näitab väga

selgelt ka riigi seisukohta kiiruseületamise osas- LS § 227 lg 3 rikkumise eest on rahatrahvi

maksimaalne summa 1600 eurot või arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni aastaks.

Rikkumise raskusele hinnangut andes, on kohtuväline menetleja seisukohal, et see on

vähemalt keskmine, sest kuigi maantee on osaliselt eraldatud suunavöönditega, siis pidevalt

tiheda liiklusega maanteel kiirust ületades, on oht teistele liiklejatele suur ja suurema kiiruse

puhul liiklusõnnetusse sattudes on ka tagajärjed tavalisest traagilisemad. On inimlikult

mõistetav, et tegemist oli raskes emotsionaalses seisundis toime pandud rikkumisega, kuid

sellisel juhul peaks leidma võimaluse, et keegi teine juhib sõidukit või püüdma olukorda

lahendada teistmoodi, mitte liikluses ohtu tekitades. Kiirus on selline füüsikaline jõud, mille

puhul on väga lihtne kaotada kontroll juhitud sõiduki üle või äkilise ohu ilmnedes tõdeda, et

kiiruse tõttu ei olegi võimalik õnnetust ära hoida või selle tagajärgi leevendada, mistõttu on

tegemist ohtliku liikluskäitumisega, millele tuleb väga konkreetselt ka reageerida. Lähtudes

eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus

rahuldamata. Kohtuväline menetleja teatas, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

4. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus on kohtuvälisele menetlejale, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, saatnud

kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning

mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega, märgib alljärgnevat.

8. 20. juuni 2025 kiirmenetluse otsuse väärteo kirjelduse kohaselt rikkus Kairit Luuk

liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud

sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Talle heidetakse ette, et ta juhtis 20. juunil

2025 kell 11.57 mootorsõidukit kiirusega 141 +/- 5 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel

teelõigul oli 90 km/h. Järelikult ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem

kui 46 km/h.

9. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui

väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused

ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku § 19; selgitatud, et kiirmenetluses

väärteoprotokolli ei koostata; võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui

isik nõustub kiirmenetlusega.

10. Selle üle, kas on järgitud kiirmenetluse otsuse tegemise nõudeid, vaidlust iseenesest ei

ole. Kairit Luuk on kinnitanud, et nõustub kiirmenetluse otsusega. Ta on kinnitanud, et tal on

võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi ja ta on tutvunud väärteo kirjeldusega. Kaebuses

märgib menetlusalune isik küll, et ta nõustus kohapeal kiirmenetlusega, kuna eeldas, et see on

lihtsalt kiirem viis olukorra lahendamiseks. Tal puudus igasugune teadlikkus, kuidas sellistes

olukordades õiguspäraselt toimida ja millised oleksid olnud alternatiivid. Samas ei ole ta

vaidlustanud asjaolu, et asi kiirmenetluse korras lahendati.

11. Vaidlust ei ole selles, et tegu, milles Kairit Luuki süüdistatakse on aset leidnud ja selle on

pannud toime Kairit Luuk. Eeltoodule ei vaidle vastu ka menetlusalune isik ise. Täiendavaid

selgitusi on ta andnud selle kohta, miks selline olukord tekkis.

12. Kirjalikest tõenditest on väärteoasja materjalide juures kiirusemõõturi kasutamise

protokoll, mille järgi teostas Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Imre Paat 20. juunil 2025

riikliku järelevalve korras Kairit Luugi juhitud mootorsõiduki Audi A8

registreerimisnumbriga XXX liikumiskiiruse mõõtmist.

13. Sõidukiirust mõõtis vastava koolituse läbinud ja pädev politseiametnik. Mõõtevahend

Stalker DSR 2X S.N. DP009669 on taadeldud (taatlustunnistuse nr. TTRS-25/00086).

Metrosert taatlustunnistusest TTRS-25/00086 nähtub, et mõõtevahend DSR 2X S.N. taadeldi

9. mail 2025 ning see vastab esitatud nõuetele. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

personalitalituse 4. augusti 2022 teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupp I patrullpolitseinik Imre Paat

läbinud 18. aprillil 2018 mõõtealase koolituse (laser, radar).

14. Mõõteseaduse § 5 lõikes 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud

või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Seega

eelnevast nähtuvalt mõõdeti sõidukiirust vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku

poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat. Seetõttu

leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud.

15. Kohtu hinnangul on väärteo toimepanemise asjaolud selged. Kohus loeb tõendatuks, et

Kairit Luuk juhtis 20. juunil 2025 kell 11.57 asukohas Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond,

TALLINN - TARTU - VÕRU - LUHAMAA, 170. km-l mootorsõidukit kiirusega 141 +/- 5

km/h. Kuna suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h, siis ületas Kairit Luuk lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h ja täitis sellega LS § 227 lg 3 sätestatud

väärteokoosseisu objektiivsed tunnused.

16. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. VTMS § 15 lg 3

sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

17. Kohtu hinnangul pani Kairit Luuk süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava

asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kairit Luuk ületas lubatud sõidukiirust vähemalt

46 km/h võrra, mis on sedavõrd suur kiiruseületamine, et see ei saanud talle märkamatuks

jääda, see pidi talle olema tajutav. Kohtuvälise menetleja selgituste kohaselt tuvastati

kiiruseületamine möödasõidul teistest ees liikunud sõidukitest. Möödasõit ei ole kohustuslik

manööver, vaid juhi teadlik valik. Kairit Luuk sai aru, et ületab lubatud suurimat sõidukiirust

ja pidi ka aru saama, et sellise tegevusega teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu või

pidi seda vähemalt möönma. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

18. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub

seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada.

Karistus

19. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

20. LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 järgi võib

kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni.

21. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole

sanktsiooni keskmist määra (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017 otsus asjas nr

3-1-1-6-17, p 9). Kohtuväline menetleja karistas Kairit Luuki rahatrahviga 124 trahviühiku

ulatuses, mis on 992 eurot. Seega on Kairit Luugile määratud rahatrahv üle sanktsiooni

keskmise määra. Kairit Luuk palub karistust kergendada ja arvestada, et tal ei ole varasemaid

liiklusrikkumisi; ta on hetkel XXX; XXX, mistõttu avaldab igasugune rahatrahv pere

toimetulekule märkimisväärset mõju.

22. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud, et rikkumine pandi toime

pideva tiheda liiklusega maanteel. Sellisel teel kiirust ületades on oht teistele liiklejatele suur

ja suurema kiiruse puhul liiklusõnnetusse sattudes on ka tagajärjed tavalisest traagilisemad.

Suure kiiruse korral on lihtne kaotada kontroll juhitava sõiduki üle või äkilise ohu ilmnedes

tõdeda, et kiiruse tõttu ei olegi võimalik õnnetust ära hoida või selle tagajärgi leevendada,

mistõttu on tegemist ohtliku liikluskäitumisega. Kohtuvälise menetleja hinnangul on

menetlusaluse isiku süü vähemalt keskmine. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga.

Tõenditest on näha, et Kairit Luuk ei liikunud maanteel üksi, ta teostas möödasõitu mitmest

enda ees liikunud sõidukist ja ka vastu liikus sõidukeid. Mootorsõiduki juhi hoolimatus

liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste

tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir

põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud

karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu

avaldamine. Kohus mõistab samuti, et ärevust tekitavate uudiste valguses kiirustas

menetlusalune isik koju. Kairit Luuk selgitas, et ta sai vahetult enne sõitu XXX, XXX, XXX.

Teel olles selgus lisaks, et tema XXX. Olles mures nii XXX kui XXX pärast, oli ta

emotsionaalselt väga pinges. Vahetult pärast rikkumist antud selgituses märgib menetlusalune

isik küll vaid seda, et ta ületas kiirust, kuna XXX. Telefonikõnet ja XXX ta ei maininud.

Kuigi ütlused vahetult pärast sündmust ja hiljem kaebuses ei ole täielikult kokkulangevad, ei

ole põhjust kahelda selles, et XXX pärast kiiruse ületamist põhjustas. Samas ei ole

aktsepteeritav teha seda nii enda kui teiste isikute ohutuse arvelt.

23. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda lisaks süü suurusele veel teistest olulistest teguritest,

milleks on menetlusalust isikut iseloomustavad andmed ja karistuse üld- ning eripreventiivsed

eesmärgid. Kairit Luugi edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel tuleb

arvesse võtta eelkõige tema senist käitumist liikluses. Karistusregistri 24. juuli 2025 väljavõtte

kohaselt ei ole Kairit Luuki varem karistatud. Seega ei ole tegemist süstemaatilise

liikluseeskirjade rikkujaga. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võimalik arvestada lisaks

menetlusaluse isiku kahetsust toimepandud teo osas.

24. Arvestades kõiki asjaolusid, leiab kohus, et karistuse eesmärki on võimalik Kairit Luugi

osas saavutada ka karistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Seega kohtuvälise

menetleja määratud karistust tuleb vähendada. Karistus peab aga jätkuvalt olema

distsiplineeriv ja avaldama mõju menetlusaluse isiku seaduskuulekusele. Kohtu hinnangul on

selleks piisav rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 640 eurot.

25. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Kairit Luugi kaebuse osaliselt ning tühistab

kohtuvälise menetleja 20. juuni 2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,009861 karistuste osas

ning teeb uue otsuse, millega karistab Kairit Luuki LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 80

trahviühiku ulatuses, mis on 640 eurot.

26. Kohtuväline menetleja on võimaldanud Kairit Luugil tasuda rahatrahv 6 kuu jooksul.

Rahatrahvi tasumise võimaldamine pikema perioodi jooksul on põhjendatud ka käesoleva

juhul. Kohus võtab arvesse, et Kairit Luuk on enda sõnul XXX ja XXX, kelle heaolu ei peaks

sattuma ohtu. Rahatrahvi tasumise kord on kirjeldatud otsuse resolutsioonis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

Kohtunik