3-24-2834/51 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2834

Haldusasi

K.W kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja: K.W

Vastustaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

volitatud esindajad Grete Leesmann ja Melissa Liivak

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata K.W taotlused Margit Tammistu, Melissa Liivaku ja Kristi

Talvingu poolt ütluste või selgituste andmiseks.

2. Jätta rahuldamata K.W vastuväide kohtu tegevusele.

3. Jätta K.W kaebused rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.10.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse K.W, X.X ja Y.Y nimed tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (vastustaja, TTJA) korraldas avaliku

konkursi sanktsioonijärelevalve juristi ja digiteenuste juristi ametikohtade täitmiseks.

2. K.W

(kaebaja) esitas 22.07.2024 kandideerimisavalduse ja dokumendid nii

sanktsioonijärelevalve juristi kui digiteenuste juristi ametikohale kandideerimiseks.

3-24-2834

3. Kaebaja esitas 02.09.2024 vaide, milles palus tunnistada kehtetuks digiteenuste juristi

ametikoha konkursi tulem ja kohustada konkurssi uuesti läbi viima. Seisuga 30.08.2024 on

vastustaja kodulehel oleva teabe (dtl 44) kohaselt infoühiskonna talituse osakonnas

digiteenuste juristi ametikoht täidetud.

4. Vastustaja tagastas 06.09.2024 kirjaga nr 2-5/24/0064/18 (dtl 259–260) kaebajale

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel vaide, kuna vastustaja ei ole veel teinud

digiteenuste juristi konkursi raames otsuseid ega andnud haldusakti. Seega ei ole täidetud

HMS §-s 72 sisulised eeldused vaide esitamiseks. Vaide tagastamise 06.09.2024 otsuse

allkirjastas vastustaja õigusnõunik M. Liivak.

5. Vastustaja tegi 11.09.2024 protokollilise otsuse nr 3-5/2024/1010 „Digiteenuste ja

sanktsiooni järelevalve juristi konkurss“ (dtl 115–117) koos lisaga (dtl 118–125).

6. Vastustaja teavitas 11.09.2024 e-kirjaga kaebajat, et tema kandidatuur ei osutunud

valituks digiteenuste juristi ega sanktsioonijärelevalve juristi konkursi edasistesse voorudesse

(dtl 33). Kaebaja kandideerimisdokumentidest ei nähtu valdkondlikke kokkupuuteid, nagu

olid olemas edasipääsenud kandidaatidel. Samuti puudub siht, kas kaebaja soovib tegeleda

sanktsioonide või digiteenuste järelevalvega. Kaebaja senine kokkupuude tarbijaõiguste

valdkonnas ei oma puutumust konkursiga täidetavate ametikohtadega. Samuti ei oma

puutumust konkursiga täidetavate ametikohtadega teised õigusvaldkonnad, milles on kaebaja

varasemalt töötanud. Konkursikomisjon valis digiteenuste juristi ja sanktsioonijärelevalve

juristi ametikohale kandidaadid, kelle teadmised, oskused ja isikuomadused vastasid ootustele

ja neil isikutel on suur potentsiaal kõnealustel ametikohtadel hästi hakkama saada.

Väljavalitud kandidaatidel on väga head valdkondlikud õigusalased teadmised ja eelnev

valdkondlik kokkupuude, mis kinnitab, et nad saavad juristi tööga hästi hakkama.

7. Kaebaja esitas 16.09.2024 vaide sanktsioonijärelevalve juristi konkursi vahetulemusele

(dtl 46–50), ja täiendas vaiet 18.09.2025 (dtl 51–55). Kaebaja taotles konkursi vaheotsuse,

millega kaebaja ei osutunud edasivalituks järgmistesse voorudesse, kehtetuks tunnistamist või

alternatiivselt konkursi lõpp-otsuse või ametisse nimetamise otsuse kehtetuks tunnistamist,

kohustades vastustajat kaalutlusvigadeta uuesti konkurssi läbi viima.

8. Vastustaja peadirektor nimetas 18.09.2024 käskkirjaga nr N700-3-1/24/2/44 X.X

teenistusse ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse juristina ja 18.09.2024 käskkirjaga

nr N700-3-1/24/2/45 Y.Y teenistusse digiteenuste talituse juristina.

9. Vastustaja tagastas 23.09.2024 kaebaja 16.09.2024 vaide, leides, et 11.09.2024

kaebajale saadetud e-kirja ei saa käsitleda haldusaktina, mille peale saaks vaiet esitada (dtl

56–57). Vastustaja selgitas, et vaide esitamise aja seisuga ei olnud konkursi raames

haldusakte välja antud. Vaide tagastamise otsuse allkirjastas vastustaja õigusnõunik Melissa

Liivak.

10. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 11.10.2024 kaebuse, mida täiendas 11.11.2024 ja

mille lõplikuks nõudeks jäi TTJA 11.09.2024 e-kirja tühistamine ja mittevaralise kahju

hüvitise välja mõistmine sanktsioonijärelevalve juristi osas. Kaebaja taotles: a) koguda

haldusasja juurde sanktsioonijärelevalve juristi kandideerimise dokumendid (konkursi

komisjoni liikmed, komisjoni otsused, info konkursil osalejate arvu kohta, kandideerijatele

antud hindamispunktid, hindamise kriteeriumid, info konkursil edasipääsenute hariduse

kohta); b) jätta kolmanda isikuna kaasamata X.X kuniks kaebajale on tagatud õigus tutvuda

dokumentidega; c) et kohus võtaks otsuses seisukoha, millest lähtudes hindas

konkursikomisjon kandidaatide sobivust ilma täidetava ametikoha ametijuhendita; d) arutada

asja suulisel kohtuistungil ja kutsuda istungile ütluseid andma vastustaja personalijuht Margit

2(18)

3-24-2834

Tammistu põhjendamaks komisjoni 11.09.2024 otsuse kommentaarides kaebajale antud

väärtushinnanguid.

11. Kaebaja esitas 27.09.2024 vastustajale vaide (dtl 283–289), milles palus kohustada

vastustajat kaalutlusvigadeta uuesti digiteenuste juristi konkurssi läbi viima. Vaie on esitatud

vastustaja 11.09.2024 e-kirjale. Kaebaja täiendas 03.10.2024 vaiet (dtl 290–297).

12. Vastustaja jättis 12.11.2024 vaideotsusega nr 2-5/24/0068/50 kaebaja vaide

digiteenuste juristi konkursi vaheotsuse või alternatiivselt avaliku teenistuse seaduse (ATS) §

20 alusel koostatud otsuse või ametisse nimetamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks

rahuldamata (dtl 301–309). Samuti jättis vastustaja rahuldamata kaebaja taotluse digiteenuste

juristi konkursiga seotud dokumentidega tutvumiseks. Vaideotsuse allkirjastas vastustaja

peadirektor Kristi Talving. Vaideotsuse põhjendused:

12.1.

Vastustaja 11.09.2024 e-kiri ei ole haldusakt (HMS § 72 lg 1) ja kaebaja vaie tulnuks

HMS § 79 lg 1 p 1 alusel tagastada. Vastustaja otsustas vaide lahendada põhjusel, et kaebaja

ei ole olnud rahul viie erineva TTJA korraldatud avaliku konkursiga ja seetõttu täidab

vastustaja vaideotsuses vaide lahendamisega selgitamiskohustust. HMS §-d 51 ja 52 ei ole

asjakohased. Samuti ei ole tegemist vaheotsusega. 11.09.2024 e-kirjaga ei tekitatud kellelegi

õigusi ega kohustusi. Dokumendivoorus ei valitud välja edukat kandidaati ega viidud läbi

sisulist kandidaatide võrdlust. Dokumendivooru eesmärk oli anda esmane hinnang sellele,

millised kandidaadid vastavad esitatud dokumentide alusel konkursi tingimustele ja kellega

liikuda edasi järgmisesse vooru. Ka kohtupraktikas on leitud, et komisjoni otsustus valida

esimesest voorust edasipääsevad isikud on menetlustoiming, mida saab vaidlustada vaid koos

lõpliku haldusaktiga ning menetlustoiming iseenesest ei otsusta siduvalt seda, kes nimetatakse

ametikohale (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2015 määrus asjas nr 3-15-2605, p-d 15–16).

Dokumendivoorus tehakse nn prognoosotsus, kui hinnatakse kandidaatide vastavust konkursi

tingimustele. Komisjoni otsustused on väärtushinnangud, mida ei saa halduskohtus

vaidlustada ega teiste asjatundjate hinnanguga ümber lükata. Halduskohus kontrollib

haldusorgani tegevuse seaduspärasust, mitte otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).

12.2.

Kaebaja viide ATS § 18 lg-le 3 on asjakohatu, kuivõrd kaebajale ei tehtud ametikohale

asumise ettepanekut. Kaebaja esitatud 2019. a hinneteleht, viide läbitud õppeainele

“Privaatsus- ja andmekaitseõigus” ning viide ühele halduskohtumenetluses osalemisele 2011.

a ei muuda isikut konkursi tingimustele vastavaks. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal on juristilt

eeldatav kohtus esindamise kogemus alates 2009. a nagu motivatsioonikirjas märgitud.

Kohtus esindamise kogemus ei olnud siiski dokumendivoorus määravaks, kuivõrd konkursi

tingimustes ei nõutud kohtus esindamise kogemust.

12.3.

Kaebaja pidi töökuulutuse alusel mõistma, et tal tuleb motivatsioonikirjas ära

märkima, kumba valdkonda ta eelistab.

12.4.

Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määruse nr 113 „Ametnike värbamise ja valiku kord“

(määrus nr 113) § 3 lg 5 ei anna kandidaadile õigust tutvuda kõikide kandidaatide kohta

käivate andmetega.

12.5.

Väite, et kaebajal puudub valdkondlik töökogemus esitas vastustaja, võttes arvesse

kaebaja enda esitatud varasemat töökogemust ning avaldatud publikatsioone. Kaebajale

omistati õigushariduse bakalaureuse kraad 2019. a, kuid pärast 2020. a ei nähtu kaebaja CV-st

mitte ühtegi töökohta. Kaebaja omandas õigusteaduse magistrikraadi 2021. a. Seega ei ole

kaebaja õigusalast kõrgharidust nõudval ametikohal töötanud. Järelikult ei ole kaebajal

vastavat valdkondlikku töökogemust. Valdkondlikku töökogemust sanktsioonide või

digiteenustega seotud teemadel ei saa ilmselgelt omandada ka MTÜ Lilleküla Seltsi juristina,

3(18)

3-24-2834

kuna MTÜ põhitegevusalaks on kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning teatud elanikegrupi

huvide kaitse. Samuti ei nähtu valdkondlikku kogemust CV-s kajastatud publikatsioonidest.

12.6.

Konkurssi korraldav komisjon on oma tegevuses sõltumatu, mh sõltumatu

kandidaatide või kolmandate isikute arvamustest. Vaidest nähtub, et vähemalt

haldusmenetluses ei ole kaebaja teadmised ülemäära head, mis annab aluse kahelda, kas isiku

puhul oli täidetud üks kohustuslik konkursi tingimus analüüsivõime näol (dtl 307).

12.7.

Vaie on perspektiivitu, kuna ei anna võimalust saavutada soovitud eesmärki – tööle

asumine TTJA-sse.

12.8.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lg 1 p 5, mille kohaselt tuleb avalikustada

ametnike ametijuhendid, ei oma seost konkursi läbiviimisega. ATS § 28 lg 5 sätestab, et enne

ametniku ametikohale asumist kehtestab ametiasutus ametijuhendi ning tutvustab seda

ametnikule. Enne konkursi raames eduka kandidaadi ametisse nimetamist ei ole vajalik

avalikustada ametniku ametijuhendit.

12.9.

Kuna konkursiga seonduvad dokumendid nagu kandidaatide CV-d,

kandideerimisavaldused, motivatsioonikirjad jms sisaldavad isikuandmeid, on nendele

kehtestatud juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. Isegi kui katta kinni isikuandmed,

ei saa välistada, et dokumendi sisu alusel oleks võimalik isikuid tuvastada ja rikkuda nende

õigust kandideerimisandmete saladusele. Konkursil osalejate õigus privaatsusele on kaalukam

kui kaebaja õigus andmeid saada. Samadel põhjustel ei väljastata ka hindamisega seotud

dokumente, kuivõrd hindamisprotokolli ja selles kajastatud tulemuste pinnalt võib olla

võimalik isikuid tuvastada.

12.10. Konkursi korraldamine ei ole haldusakt, mille täitmist saab peatada. Konkurss on

protsess, mis koosneb erinevatest etappidest.

13. Kaebaja palus 13.11.2024 kirjaga (dtl 310–311) parandada vastustajal 12.11.2024

vaideotsuses vead. Kaebaja täiendas kirja 14.11.2024 (dtl 312).

14. TTJA esitas 16.12.2024 vastuseks kohtunõudele digiteenuste juristi ja

sanktsioonijärelevalve juristi konkursi 11.09.2024 protokollilise otsuse ja selle lisa; kaebaja

teavitamise konkursi tulemustest; X.X ametisse nimetamise käskkirja ning TTJA personali

värbamise ja valiku korra. Kuna värbamisdokumendid sisaldavad kandideerijate

isikuandmeid, palus TTJA seada dokumentidele piirangu nendega tutvumiseks isikuandmete

osas isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL

2016/679)) art 4 p 1, HKMS § 79 lg 1 ja § 88 lg 2 alusel (asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud dokumentidele toimikuga tutvumise piirang). Värbamisdokumentide puhul võivad

isikuomadused, haridus ja töökogemus muuta isiku tuvastatavaks.

15. TTJA esitas 14.01.2025 kohtule konkursidokumendid selliselt, et kandideerijate andmed,

mis võivad nad muuta tuvastatavaks, on kinni kaetud. TTJA leidis, et tööle kandideerijatel on

õigus eraelu puutumatusele, sh õigus otsustada, kes ja kui palju tema

kandideerimisdokumentides avaldatust ning ametikohale sobivuse osas tehtud järeldustest

teab. Kandideerija eraelu riivab oluliselt asjaolu, et isik on ametikohale kandideerinud ja tema

sobivust on hinnatud, teadasaamine kolmandate isikute poolt. See mõjutab igal juhul isiku

valikut oma eraeluliste andmete kättesaadavuse kohta. Täiendavalt võib see mõjutada ka

isikute olemasolevaid või tulevasi töösuhteid.

16. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 13.12.2024 kaebuse, mida täiendas 10.01.2025 ja

mille lõplikuks nõudeks jäi TTJA 11.09.2024 e-kirja ja TTJA 12.11.2024 vaideotsuse

tühistamine ning mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot välja mõistmine digiteenuste juristi

4(18)

3-24-2834

konkursi osas. Kaebaja taotles: a) koguda haldusasja juurde digiteenuste juristi

kandideerimise dokumendid (konkursi komisjoni liikmed, komisjoni otsused (mh info

konkursil osalejate arvu kohta, kandideerijatele antud hindamispunktid, hindamise

kriteeriumid, info konkursil edasipääsenute hariduse kohta); b) jätta kolmanda isikuna

kohtumenetlusse kaasamata Y.Y, kuni kaebajale on tagatud õigus tutvuda

konkursidokumentidega; et kohus võtaks otsuses seisukoha, millest lähtudes hindas

konkursikomisjon kandidaatide sobivust ilma ametijuhendita; c) arutada asja suulisel

kohtuistungil ja kutsuda istungile ütluseid andma vastustaja peadirektor K. Talving ja

õigusnõunik M. Liivak, põhjendamaks komisjoni 11.09.2024 otsuse kommentaarides

kaebajale antud väärtushinnangute faktilisi asjaolusid ja esitada selleks tõendid.

17. Kohus võttis 19.02.2025 määrusega menetlusse kaebuse vastustaja 11.09.2024 otsuse (e-

kiri) tühistamiseks sanktsioonijärelevalve juristi osas ja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot

väljamõistmiseks (haldusasi nr 3-24-2834). Kohus tagastas kaebuse vastustaja 11.09.2024

protokollilise otsuse (konkursi lõpptulemuse otsus) ja direktori 18.09.2024 käskkirja

tühistamiseks, konkursi uuesti läbiviimiseks kohustamiseks ja kaebaja konkursile

ennistamiseks.

18. Kohus võttis 27.02.2025 määrusega menetlusse kaebuse vastustaja 11.09.2024 otsuse (e-

kiri) tühistamiseks digiteenuste juristi osas ja 12.11.2024 vaideotsuse tühistamiseks ning

mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot väljamõistmiseks (haldusasi nr 3-24-3379). Kohus

tagastas kaebuse vastustaja 11.09.2024 protokollilise otsuse (konkursi lõpptulemuse otsuse)

digiteenuste juristi osas ja direktori 18.09.2024 käskkirja tühistamiseks ning konkursi uuesti

läbiviimiseks kohustamiseks ja kaebaja konkursile ennistamiseks.

19. Kohus piiras 30.05.2025 määrusega kaebaja juurdepääsu vastustaja 11.09.2024

protokollilise otsuse terviktekstile ja protokolli lisa 1 terviktekstile ning keelas kaebajal

tutvuda kohtutoimikuga viidatud dokumentide terviktekstide osas; kuulutas viidatud

dokumentide tervikteksti osas menetluse kinniseks; liitis haldusasjad nr 3-24-2834 ja nr 2-24-

3379 ja luges haldusasja numbriks 3-24-2834; otsustas lahendada haldusasja kirjalikus

menetluses; andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate taotluste, seisukohtade ja tõendite

esitamiseks ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

20. Kaebaja esitas 16.06.2025 vastuväite kohtu tegevusele. Kaebaja palus suulisele

kohtuistungile kutsuda vastustaja peadirektori K. Talvingu ja õigusnõuniku M. Liivaku, et nad

saaksid esitada vaidlustatud vaideotsuses kaebajale omistatud väärtushinnangute kohta

tõendid. Samuti taotles kaebaja kutsuda kohtuistungile vastustaja personalijuht M. Tammistu,

et selgitada välja, mida ja millisel õiguslikul alusel komisjon dokumendivoorus tegi ja

otsustas, sest konkursi toimumise ajal puudus nii sanktsioonijärelevalve kui ka digiteenuste

juristi ametijuhend. Vastustaja peadirektori 02.05.2023 käskkirjaga nr 1-2/23-028 kinnitatud

„Personali värbamise ja valiku korra“ (värbamise ja valiku kord) p-s 2.6 on värbamise ja

valiku eelduseks märgitud, et värbamisprotsessi alustamise eelduseks on ametijuhendi

olemasolu ning personalijuhiga kooskõlastatud palgavahemik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

21. Kaebaja seisukohad:

21.1.

Vastustaja 11.09.2024 e-kiri on haldusakti tunnustega otsus (HMS § 51 ja § 52 lg 1 p

2). Vastustaja ei ole kaebajale kätte toimetanud konkursi komisjoni (vahe)otsust.

5(18)

3-24-2834

21.2.

Vastustaja rikkus ATS § 18 lg 1 ja 3, kuna on ebaselge, millised valdkondlikud

teadmised on kaebajal puudu ja millised kokkupuuted, sh omistatud kraadid, olid

edasipääsenud kandidaatidel.

21.3.

Konkurss viidi läbi ilma kinnitatud ametijuhendita – on arusaamatu, kuidas sai üldse

kandidaate hinnata. Sellise eksimuse tõttu tuleb konkursi tulemused tühistada ja viia läbi uus

konkurss.

21.4.

Kaebajal ei võimaldatud tutvuda värbamisdokumentidega soovitud ulatuses.

21.5.

Negatiivse väärtushinnangu õigsuse tõendamiskoormis lasub vastustajal. Süülisus

seisneb väärtushinnangus, mis on kaasa toonud negatiivse tagajärje: kaebaja ei pääsenud

konkursil edasi ja tal tekkisid hingelised kannatused, kaebajat alavääristati. Vastustaja võib ka

edaspidi avalike konkursside raames esitada kaebaja kohta alusetult negatiivseid

väärtushinnanguid.

21.6.

Vastustaja jättis 12.11.2024 vaideotsuses lahendamata kaebaja 03.10.2024 vaide

täienduses esitatud taotlused. Vastustaja kohaldas valesti HMS § 75 koostoimes HMS § 79 lg

1 p-ga 3.

21.7.

Vastustaja ei ole Eesti Vabariigi haridusseaduse mõistes õppeasutus ega

eksamineerija. Vastustaja tegi olulise kaalutlusvea, kui asus hindama kaebaja õigusteadmisi,

või tegi nende kohta järeldusi. Kaebaja teadmiste analüüs vaideotsuses rikub tema

subjektiivseid õigusi.

21.8.

Vaideotsuses on valesti käsitletud käsundus- ja töövõtulepingu alusel töötamist, ka

käsundus- ja töövõtulepingu alusel töötamine annab töökogemuse.

21.9.

Vastustaja lahendas 27.09.2024 vaides esitatud taotluse konkursi peatamiseks alles

koos vaideotsusega.

21.10. Kaebajal on õigus saada andmeid ja teavet teiste kandidaatide ja nende hariduse ning

omandatud õigusteadmiste kohta.

21.11. Vastustaja rikkus HMS § 81, kuna vaide esitaja taotlus lahendati pärast konkursi võitja

ametisse nimetamist.

21.12. Esitades kohtule vastuolulisi seisukohti, ei ole vastustaja ise kindel, kas konkurss viidi

läbi õiguspäraselt. Jääb selgusetuks, kas dokumendivoorus tehti kaalutlusotsus. Komisjon ei

kaalunud konkursi toimumise ajal ega vaiet lahendades kaebaja sobivust, mis on oluline

kaalutlusviga. Kaebaja on esitanud akadeemilise õiendi, mis tõendas mh õppeainete EL õigus,

EL siseturu õigus, Euroopa Majandusõigus ning ainete privaatsus ja andmekaitseõigus

läbimist, samuti kajastanud õppeainete läbimist CV-s ja motivatsioonikirjas. Vastustaja

muutis konkursi läbiviimise ajal konkursitingimusi: konkursikuulutuses ei olnud märgitud

varasema töökogemuse või valdkondliku kokkupuute nõuet.

22. Vastustaja palus jätta kaebused osaliselt läbi vaatamata ja tagastada need 11.09.2024 e-

kirja tühistamise nõude osas või alternatiivselt jätta kaebused täies ulatuses rahuldamata.

Põhjendused:

22.1.

Kaebajal ei saa olla õigust vastutaja 11.09.2024 protokollilise otsuse ehk

konkursi lõpptulemuse otsuse tühistamiseks. Järelikult ei saa ta nõuda ka e-kirja

tühistamist, mis tugineb 11.09.2024 protokollilisele otsusele. Vastustaja 11.09.2024 e-

kirja puhul ei ole tegemist haldusaktiga, vaid menetlustoiminguga. Isegi kui pidada

võimalikuks kohtuotsusega menetlustoimingu tühistamist, tekitaks see olukorra, kus

6(18)

3-24-2834

kaebajat justkui ei olegi teavitatud tema edukaks mitteosutumisest, kuid puudub

vaidlus, et konkurss on lõppenud. Kaebajal ei ole võimalik 11.09.2024 e-kirja

tühistamisega saavutada kaebuse tegelikku eesmärki – kohustada vastustajat konkurssi

uuesti läbi viima (HKMS § 121 lg 2 p 2). Järelikult tuleb kaebus jätta HKMS § 151 lg

2 p 1 alusel osaliselt läbi vaatamata 11.09.2024 e-kirja tühistamise nõudes..

22.2.

Ametisse nimetamise õigust omaval isikul on väga lai hindamis- ja

kaalutlusruum otsustamaks konkursil osalevate isikute hariduse, töökogemuse,

teadmiste ja oskuste ning isiksuseomaduste alusel, kellele ta teeb ettepaneku

ametikohale asumiseks ja ühtlasi – millised kandidaadid langevad konkursil välja.

Vaidlusalune konkurss viidi läbi kaalutlusvigadeta ja õiguspäraselt.

22.3.

Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi põhjendust selle kohta, et vastustaja poolt

23.09.2024 vaide tagastamisega oleks kaebaja õigusi rikutud. Seetõttu jääb

arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel kaebus esitati ja kuidas saab seda lugeda

tähtaegselt esitatuks. Samuti ei ole kaebaja esitanud mitte ühtegi objektiivset

argumenti, millest nähtuks materiaal- või menetlusnormide ja/või kaebaja

subjektiivsete õiguste rikkumine nii 11.09.2024 e-kirjaga ega ka 12.11.2024

vaideotsusega seonduvalt.

22.4.

Vastustaja 11.09.2024 e-kiri ei ole haldusakt ega iseseisvalt vaidlustatav.

Konkursil osalemine ei tekita isikutele subjektiivset õigust nõuda jätkamist ehk

konkursil edasipääsemist järgmisesse vooru. Isikul ei teki õigust saada ametisse

nimetatud, st ta ei saa nõuda, et tema suhtes koostataks haldusakt. Värbamisel saab

haldusaktiks olla ametisse nimetamise käskkiri. Mõeldamatu oleks olukord, kus

mittevalituks osutunud kandidaatidel tekiks konkursi korraldaja vastu kahjunõude

esitamise õigus. Õiguskirjanduses on märgitud, et kui osa kandidaate otsustatakse enne

konkursi lõppemist kõrvale jätta, on soovitav neid sellekohasest otsusest teavitada1.

Osundatud kirjanduses (lk 75) selgitati, et teavituse puhul on tegemist HMS § 43 lg 2

ls-s 2 nimetatud teavitusega. Sellise teavitamise näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid

lihtsalt teatamistoiminguga. Küll aga ei saa välistada võimalust, et eriseaduses nähakse

otsesõnu ette võimalus/kohustus haldusorgani initsiatiivil alanud menetluse

lõpetamisel haldusakti andmiseks. ATS-is puudub regulatsioon, et iga konkursil

osalenud isiku suhtes tuleb anda välja haldusakt. Seega ei ole vastustaja 11.09.2024

e-kiri haldusakt, vaid menetlustoiming, mida saab vaidlustada vaid koos lõpliku

haldusaktiga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-

1697, p 10). Vastustaja 11.09.2024 e-kirjaga ei tekitatud kellelegi õigusi ega kohustusi.

Dokumendivoorus ei valitud välja mitte ühtegi kandidaati. Dokumendivooru eesmärk

on anda esmane hinnang selle kohta, milliste kandidaatidega liikuda edasi järgmisesse

konkursi vooru.

22.5.

Juhul, kui siiski käsitleda 11.09.2024 e-kirja haldusaktina, on see õiguspärane

(HMS § 54) – koostatud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse

aluse ja sellega kooskõlas, kaalutlusvigadeta ja proportsionaalne ning vastab

vorminõuetele.

22.6.

Värbamisdokumentidest nähtub, et komisjon vaatas dokumendivoorus

üksikasjalikult läbi kõikide kandidaatide kandideerimisdokumendid ja kontrollis

isikute vastavust konkursi kuulutuses esitatud nõuetele. Dokumendivoorust pääses

edasi üks kandidaat digiteenustega juristiga seotud vestlusvooru ja neli kandidaati

1 vt ATS § 20 ja K. Lang, I. Pärnamägi, E. Sarapuu, Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat, Justiitsministeerium,

2013, lk 73.

7(18)

3-24-2834

sanktsioonijärelevalve juristiga seotud vestlusvooru. Komisjon märkis, et võrreldes

teiste kandidaatidega puudusid kaebajal valdkondlikud kokkupuuted, sest senine

kokkupuude ei oma konkursiga seotud ametikohtade puhul puutumust. Komisjoni

protokollis ja lisas sisalduvad põhjendused on selged, objektiivsed ning asjakohased.

Komisjon lähtus eesmärgist leida tööjõuturult parim kandidaat avalikku teenistusse.

Kui kaebaja enda hinnang ei lange kokku komisjoni hinnanguga, ei tähenda see et

komisjoni otsus oleks automaatselt kaalutlusvigadega või õigusvastane. Komisjoni

hinnangute sisulist õigsust ehk otstarbekust ei saa halduskohtus vaidlustada, ümber

lükata või teiste hinnangutega asendada. Vastustaja 11.09.2024 e-kirjas on

põhjendatud, miks ei läbinud kandidaat esimest dokumendivooru. Konkursil valituks

osutumist ei pea üksikasjalikult motiveerima (Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2015

määruse nr 3-15-2496, p 9; 18.11.2015 määruse nr 3-15-2605, p 15). Järelikult on

täidetud ka kõik formaalsed nõuded, (ATS § 20).

22.7.

Kaebaja etteheited 12.11.2024 vaideotsusele on otsitud ja õiguslikult

põhjendamatud. Vastustaja ei ole valesti kohaldanud HMS § 75. HMS § 75 reguleerib

vaide esitamise tähtaega. Vastustaja ei ole kaebajale ette heitnud, et vaie ei ole esitatud

tähtaegselt. Samuti ei ole vaiet tagastatud HMS § 79 lg 1 p 3 alusel. Kaebaja vaie jäeti

rahuldamata HMS § 73 lg 3, § 85 p 4 ning § 86 lg-te 1 ja 2 alusel. Kaebaja esitas

03.10.2024 vaide täienduses hinnangud Y.Yle. Näiteks väitis kaebaja, et Y.Y kaitses

magistritöö kahe aasta asemel kolme aastaga ja leidis, et pole välistatud, et ka

haldusmenetluses ei pea konkursi võitnud isik kinni menetlustähtaegadest. Kaebaja

hinnangul jättis komisjon kaalutlusõiguse teostamata ehk välja selgitamata, miks kestis

Y.Y magistriõpe kahe aasta asemel kolm aastat. Samuti oli 03.10.2024 täiendatud

vaides täpsustatud, et üldiselt ametisse nimetamise otsuse kehtetuks tunnistamise

asemel taotleb kaebaja Y.Y ametisse nimetamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Muus

osas jäid vaide põhjendused samaks. Vastustaja 12.11.2024 vaideotsuse resolutsiooni

p-st 2 ja asjaolude kirjelduse p-st 1.10 nähtub selgelt, et kaebaja 03.10.2024 vaide

täiendust ei ole jäetud tähelepanuta. Vastustaja jättis 12.11.2024 resolutsiooniga selgelt

rahuldamata kõik kaebaja taotlused. Vastustaja ei pidanud 12.11.2024 vaideotsuses

vajalikuks käsitelda Y.Y isikuandmeid puudutavat, kuna sel ei ole mingit tähtsust

kaebaja kandideerimisele ega vaide lahendamise lõpptulemusele. Kaebaja poolt on

meelevaldne järeldada, et kui isik kaitses magistritöö lubatud aja raames, ent mitte

nominaalaja jooksul, siis sellega võib kaasneda isiku poolt menetlusaegade

mittejärgimine. Kaebaja oletus, et komisjon ei andnud hinnangut Y.Y õpingute

kestvusele, ilmestab kaebaja läbivalt võrdlemisi üleolevat ja negatiivset hoiakut

vastustaja suhtes. Analoogselt võiks esitada küsimuse, miks omandas kaebaja

õigusalast kõrgharidust Tallinna Tehnikaülikoolis aastatel 2009-2016, kuid

bakalaureuse kraad omistati talle alles 2019. aastal.

22.8.

12.11.2024 vaideotsus ei ole tühine HMS § 63 lg 2 p 3 alusel. Seisukoht, et

avaliku konkursi raames ei tohi juristi ametikohale kandideerija õigusteadmisi hinnata,

on meelevaldne ja ebaõige. Kuna vastustaja selgitas vaideotsuses komisjoni kaalutluste

tagamaid, tuli käsitleda ka kaebaja õigusteadmistega seonduvat. Seega ei too kaebaja

õigusteadmiste hindamine kaasa vaideotsuse tühisust. Vastustaja ei ole ennast kordagi

võrrelnud õppeasutuse ega eksamineerijaga ja kaebaja toodud paralleelid jäävad

arusaamatuks. ATS § 18 lg 3 alusel tulebki avaliku konkursi raames mh hinnata

kandideerija haridust, teadmisi ja oskuseid. Vastustaja privaatsusavalduses on välja

toodud, et vastustaja korraldab kandidaatide hindamise. Kaebaja on enda

kandideerimisavalduses eraldi nõusoleku andnud vastavaks isikuandmete

töötlemiseks.

8(18)

3-24-2834

22.9.

Mõlemal juristi ametikohal on üheks ülesandeks järelevalvemenetluste

läbiviimine, mis eeldab häid teadmisi haldusmenetlusest. Kaebaja vaietes sisaldusid

nõuded, mis ei olnud HMS § 72 mõistes lubatavad. Seetõttu andis vastustaja

12.11.2024 vaideotsuses kaebajale põhjaliku tagasiside.

22.10. Vastustajal on õigus ja kohustus hinnata kandidaate, sh nende teadmisi.

Vastustaja ei ole teinud õigusvastast järeldust, märkides, et kaebaja teadmised

haldusmenetluses ei ole ülemäära head. Kaebaja edasipääsemist ei takistanud siiski

tema teadmised haldusmenetlusest, vaid teised kandidaadid osutusid tugevamateks,

sest neil oli ka valdkondlik kokkupuude ja ka valdkondlikud õigusalased teadmised.

22.11. Vastustaja ei väitnud vaideotsuses, et käsundus- või töölepinguga töötamine ei

anna töökogemust. Konkreetsele töökogemusele viitamine pidi olema kandidaadi enda

ülesanne kandideerimisavaldust esitades. Vastustaja pidas lähtuvalt kaebaja vaidest

vajalikuks vaideotsuses selgitada, miks saab väita, et kandidaadil puudub valdkondlik

töökogemus.

22.12. Kuivõrd õigusalase magistrikraadi omandas kaebaja 2021. a, siis ei saanud ta

enne 2021. aastat töötada akadeemilist õigusalast haridust nõudvatel ametikohtadel, sh

juristina.

22.13. Isegi kui tegemist olnuks haldusaktiga, mille täitmise saanuks peatada, oleks

tegemist haldusorgani diskretsiooniga. Kaebaja ei põhistanud, milles on tema õiguste

ülekaal võrreldes nii avaliku huvi kui ka kolmanda isiku õiguste kaitsega. Asjas on

ilmselge avalik huvi riikliku järelevalve tõhusaks ja tõrgeteta toimimiseks, tagamaks

ametile määratud ülesannete õigeaegne ja järjepidev täitmine. Samuti tekib teenistusse

nimetatud isikul õiguspärane ootus tavapärase teenistussuhte jätkumisele ja seega on

ülekaalukad ka kolmanda isiku õigused. Ametikohtade täitmine ei saa asutuse jaoks

muutuda niivõrd koormavaks, et see takistab ümberkorralduste tegemist ja pikendab

nende kulgu (RKHKo 07.04.2005 nr 3-3-1-5-05, p 21).

22.14. Kuna kohus tagastas määrusega kaebaja nõude seoses konkursi lõpptulemuste

tühistamisega ja uue konkursi läbiviimisega, ei puutu arutelu ametijuhendi olemasolust

või puudumisest praeguse vaidluse esemesse.

22.15. Teiste isikute edasipääsemine dokumendivoorust ja lõppastmes sobivaima

kandidaadi ametisse nimetamine ei riiva kaebaja õigusi. Kaebaja väljalangemine

dokumendivoorus oli vastustaja kaalutlusotsus, mida tehes lähtuti kandidaatide

motivatsioonikirjadest. Kandidaatidel oli võimalus tõsta neis esile enda sobivust

ametikohale. Kaebaja poolt motivatsioonikirjas viidatud õigusvaldkondadele tuginedes

ei ole võimalik aru saada, milles peegeldub kandidaadi sobivus sanktsioonijärelevalve

juristi ametikohale. Sanktsioonijärelevalve juristi peamised tööülesanded töökuulutuse

alusel on järelevalvemenetluste läbiviimine, järelevalve riskiprofiili täiendamine,

sanktsioonist kõrvalekaldumiseks erandi andmise üle otsustamine. Vastustaja on

kaalunud ja põhjendanud teiste kandidaatide dokumendivoorust edasipääsemist.

Konkurss viidi läbi õiguspäraselt ja samuti on õiguspärased komisjoni

kaalutlusotsused dokumendivoorus.

22.16. Kaebaja ei ole tõendanud väidet hingeliste kannatuste tekkimisest. Jääb

arusaamatuks, mida soovib kaebaja tõendada dokumentidega seoses 2023. a märtsis

toimunud avaliku konkursiga taastuvenergia valdkonna õigusnõuniku ametikohale.

Kaebajale mittevaralise kahju tekkimine ei saa olla seotud üle aasta tagasi korraldatud

avaliku konkursiga, mistõttu tuleb kaebaja sellekohased väited ja tõenditena esitatud

9(18)

3-24-2834

dokumendid jätta tähelepanuta. Kahju hüvitamist võib põhiseaduse (PS) § 25 ja

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel nõuda isik temale õigusvastase

tegevusega tekkinud tagajärgede põhjal. Kandidaadile teavituse saatmine, et ta ei

pääsenud dokumendivoorust edasi, on tavapärane praktika avalike konkursside

läbiviimisel. Vastustaja 11.09.2024 e-kirjas ei sisaldunud ühtegi kaebajat solvavat ega

alandavat lauset ja selle kirjaga ei rikuta isikuandmete kaitsega seonduvaid norme.

22.17. Kaebaja tugineb 11.09.2024 e-kirja vaidlustamisel eeskätt subjektiivsetele

hinnangutele tema suhtes, mitte konkursi läbiviimisega seonduvalt. Väited magamata

öödest, halvast enesetundest jmt on paljasõnalised. Seetõttu on tõendamata ka tegeliku

mittevaralise kahju tekkimine. Kui kaebajal ka probleemid esinesid, ei saa neid

seostada 11.09.2024 e-kirja lugemisega, veelgi vähem 2023. a kirjavahetusega.

22.18. Vastustaja ei ole pannud toime ühtegi tegu ega loonud olukorda kaebaja

väärikuse alandamiseks. Kaebaja oletuses, et vastustaja annab kaebaja kohta ka

edaspidi avalike konkursside raames alusetult negatiivseid väärtushinnanguid, sisaldub

väär etteheide. Kaebaja tulevikku suunatud põhjendused ei saa õigustada mittevaralise

kahju hüvitamist. Seega on täitmata RVastS § 9 lg 1 kohaldamise eeldused. Kaebaja ei

selgita võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1046 viidates, milliseid argumente ta sellega

seostab. RVastS § 7 lg 4 alusel võib avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju

hüvitamisel kohaldada ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 1046 lg 1 on

seega eeskätt seotud PS §-ga 17, mille kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime

teotada. Kaebuses ei ole ühtegi viidet au ega hea nime teotamisele ja seega ei ole

tegemist PS §-s 17 sisalduva põhiõiguse rikkumisega.

22.19. Võttes arvesse kõiki asjaolusid, ei ole kaebaja poolt taotletav mittevaralise

kahju hüvitis mõistlik ega proportsionaalne. Täitmata on RVastS § 9 lg 1 eeldused ja

põhjendamatu on kaebaja taotlus sellises summas.

22.20. Kaebaja ei ole tõendanud ega veenvalt näidanud, milles seisneb haldusorgani

poolt menetlus- või materiaalõiguse normide rikkumine. Ükski kandidaat ei saa nõuda

ega eeldada, et tema osutub valituks. Iga kandidaat saab eeldada, et konkursi raames

on kõikidele tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline kohtlemine. Vastustaja on need

nõuded täitnud ja vastupidist ei ole tõendatud. Kandidaadil ei ole õigust nõuda, et ta

saaks valitud kindlale ametikohale või esitada kahjunõudeid, kui teda ametikohale ei

valita.

22.21. Kaebaja esitas sanktsioonijärelevalve juristi ametikohale kandideerimisega

seonduvalt halduskohtule kaebuse vastustaja poolt 23.09.2024 vaide tagastamisega

tõttu, kuid ei ole esitanud õiguslikku põhjendust vaide tagastamise tõttu tema õiguste

rikkumise kohta. Arusaamatu on, kuidas saab kaebust lugeda tähtaegselt esitatuks.

22.22. Komisjon tegi kaalutlusotsused konkursi raames, sh dokumendivoorus. Kuidas

saaks komisjon jõuda lõpptulemuseni, millised kandidaadid saavad konkreetsest

voorust edasi ja millised mitte, kui kaalutlusotsuseid ei tehtaks. Avaliku konkursi

läbiviimisel ei valita kandidaate järgmistesse voorudesse nt liisuheitmise teel, vaid

hinnatakse nende sobivust ametikohale, võrreldes kandidaate omavahel. Põhjendamatu

oleks kõik kandidaadid dokumendivoorust saata edasi järgmisesse vooru, kui on kohe

alguses näha, et mõned kandidaadid on tugevamad. See oleks ebaotstarbekas ja

ressursse kulutav ka kandideerija enda vaatest ning võib luua põhjendamatuid ootuseid

kandidaadile.

10(18)

3-24-2834

22.23. Kaebaja jõudis ebaõigele järeldusele, et vastustaja ei saa taotleda kolmandate

isikute kaasamist menetlusse – tegelikult taotles kolmandate isikute, kes osutusid

ametikohale nimetatuteks, kaasamist kaebaja. Kaebaja kommentaarid vastustaja

õigusnõuniku suhtes tema seadusliku abikaasa kontekstis ei ole praeguse vaidluse

esemeks. Kohtul tuleb võtta seisukoht, kas vastustaja esindaja isiku suhtes esitatud

ilmselgelt ebamoraalsed hinnangud on kohtumenetluses aktsepteeritavad.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Praeguses haldusasjas on menetluses kaebaja nõue vastustaja 11.09.2024 haldusakti (e-

kiri) tühistamiseks, nõue vastustaja 12.11.2024 vaideotsuse tühistamiseks ja mittevaralise

kahju hüvitise 500 eurot väljamõistmiseks sanktsioonijärelevalve juristi ametikoha konkursil

osalemise jätkamise keelamise ja väärikuse alandamise eest. Samad nõuded vastustaja

11.09.2024 haldusakti, 12.11.2024 vaideotsuse ja kahju hüvitise 500 eurot osas on kaebaja

esitanud ka digiteenuste juristi ametikoha konkursiga seoses.

24. Kohus lahendab esmalt kaebaja vastuväite ning veel lahendamata menetluslikud taotlused

(HKMS § 162 lg 1) (I), käsitleb kaebaja nõuet vaidlusaluste haldusaktide tühistamiseks (II) ja

kaebajale väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks ning muid küsimusi (III).

I

25. Kaebaja taotlused M. Tammistu, M. Liivaku ja K. Talvingu kohtuistungil selgituste

andmiseks jäävad rahuldamata. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise

tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas

tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba

piisavalt tõendatud. Kohus võttis kaebuse menetlusse vastustaja poolt 2024. a läbiviidud

sanktsioonijärelevalve juristi ja digiteenuste valdkonna juristi ametikohtade täitmiseks

korraldatud konkursside osas. Seega ei saa kohus asuda hindama vastustaja poolt varasemalt

kaebaja kohta väljendatu tagajärjel võimaliku kahju tekitamist. Järelikult jätab kohus

rahuldamata kaebaja taotluse M. Tammistu ütluste andmiseks. Samuti ei ole kohtu hinnangul

asja lahendamiseks vaja, et M. Liivak ja K. Talving annaks ütlusi või tunnistusi. Vastustaja on

varasemalt haldusmenetlustes ja praeguses kohtumenetluses piisavalt selgitanud neid

kaalutlusi, miks ei pääsenud kaebaja edasi järgmistesse konkursivoorudesse.

26. Samuti jääb rahuldamata kaebaja vastuväide kohtu tegevusele. Kohus pidas kaebuste

läbivaatamist kirjalikus menetluses võimalikuks seetõttu, et praeguses vaidluses esitatud

asjaolud on piisavalt selged ega vaja istungil täiendavat täpsustamist. Samuti võimaldab

kirjalikus menetluses asja läbivaatamine lahendada kaebused kiiremini kui suulise istungi

korraldamine ehk kohus tugineb asja läbivaatamisel ka menetlusökonoomiale.

27. Kuna kohus tagastas kaebaja nõuded konkursil edukaks osutunud kandidaatide

teenistusse nimetamise või ühelt ametikohalt teisele üleviimise käskkirjade tühistamiseks, siis

ei ole vaja lahendada kaebaja tingimuslikke taotlusi kolmandate isikute menetlusse

kaasamiseks. Kaebaja nõuete üle otsustamisel ei otsustata nende isikute õiguste või kohustuste

üle (HKMS § 20 lg 1), samuti puudub vajadus neilt isikutelt asja lahendamiseks täiendava

teabe saamiseks.

28. Vastustaja on leidnud, et kaebaja ei pöördunud tühistamisnõudega kohtusse tähtaegselt.

Kohus selgitab, et olukorras, kus kaebaja on proovinud enda õiguste kaitset saavutada

kohtueelses vaidemenetluses, saab kaebaja pärast vastustaja vaideotsust või vaide tagastamise

otsust pöörduda enda õiguste kaitseks halduskohtusse 30 päeva möödumisel vastava

haldusorgani vaide lahendamise või lahendamata jätmise otsuse saamisest (HKMS § 46 lg 1,

11(18)

3-24-2834

vt ka HMS § 87). Seega on praegusel juhul kaebuse tähtaegsuse arvestamisel oluline, et

kaebaja esitas kohtusse kaebuse pärast vaidemenetluse lõppu 30 päeva jooksul. Praeguses

asjas ei ole kaebajal kohustuslikku kohtueelset menetlust, seega võinuks kaebaja pöörduda

kohtusse ka 30 päeva jooksul pärast tema jaoks konkursil osalemise võimaluse lõppemist ehk

pärast 11.09.2024 e-kirja. Vastustaja tagastas kaebaja vaide sanktsioonijärelevalve juristi osas

23.09.2024 ja seega on kaebaja 11.10.2024 pöördunud kaebusega kohtusse tähtaegselt.

Kaebus 11.09.2024 e-kirja peale on sanktsioonijärelevalve juristi ametikohale konkureerimist

puudutavalt esitatud kohtule igal juhul tähtaegselt ka sõltumata vaidemenetluse läbimisest.

Samuti jättis vastustaja kaebaja vaide digiteenuste juristi ametikohale konkureerimisega

seonduvalt rahuldamata 12.11.2024 vaideotsusega, milline tehti kaebajale teatavaks

13.11.2024 (dtl 200) ja kaebaja pöördus 13.12.2024 kaebusega tähtaegselt halduskohtusse.

II

29. Vastustaja väitel ei ole tema 11.09.2024 e-kirja puhul tegemist haldusaktiga.

30. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel

avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või

muu õigusakt.

31. Riigikohus leidis 03.10.2007 määruse nr 3-3-1-41-07 p-s 10, et olukorras, kus

haldusorgani poolt läbi viidava personalivaliku ja selleks korraldatava konkursi tulemustest

sõltub isiku võimalus realiseerida PS §-st 29 tulenevat õigust vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta, peab tal olema selle õiguse riivamise korral võimalus kohtulikuks

kaitseks (vt ka RKHKo 30.05.2000 nr 3-3-1-20-00). Konkursikomisjoni poolt läbiviidav

otsustusprotsess ja selle tulemused peavad olema kohtulikult kontrollitavad. Kontrollida saab,

et järgitaks kehtestatud või kokku lepitud menetlusreegleid ja otsustamiskriteeriume, et

asutuse tegevus valiku langetamisel oleks kooskõlas hea halduse põhimõttega ning

ametikohale kandideerijaid koheldaks võrdselt.

32. Viidatud vastustaja 11.09.2024 e-kiri sisaldas teavet, et kaebaja ei osutunud edasivalituks

konkursi edasistesse voorudesse kummagi täidetava ametikoha osas ja selgitusi edasivalituks

mitteosutumise põhjuste kohta. Vastustaja 11.09.2024 e-kiri tugines kohtu arusaamise järgi

vastustaja konkursikomisjoni 11.09.2024 protokollis nr 3-5/2024/1010 tehtud otsusele

(protokolliline otsus) kaebaja edasistesse konkursivoorudesse mittelubamise kohta, milles

vastustaja kajastas erinevate konkursivoorude sisu ja tulemusi. Kohus möönab, et praeguses

olukorras oleks võimalik haldusaktina, millega piirati kaebaja õigusi edasisel konkursil

osalemiseks, käsitleda vastustaja 11.09.2024 protokollilist otsust (vrd nt TlnHK 22.06.2022

otsus asjas 3-22-604, p 7 jj). E-kirja tuleks sellises olukorras käsitleda haldusmenetluse

toiminguna, millega kaebajat konkursi tulemustest (ATS § 20 nõude kohaselt) teavitati.

33. Kuna aga konkursikomisjoni protokollilist otsust, lõppotsust ega ühtegi muud teadet või

haldusakti kaebajale tema valituks mitte osutumise kohta kandideerimisprotsessi raames ei

edastatud ja samuti ei sisaldanud e-kiri ise viidet konkursikomisjoni protokollilisele otsusele,

siis on kohtu hinnangul ka vastustaja 11.09.2024 e-kirja võimalik käsitleda haldusaktina HMS

§ 51 lg 1 tähenduses. Kaebaja eemaldamine konkursilt juba selle vahevoorus piirab tema

subjektiivseid õigusi eraldiseisvalt ja lahus konkursi lõpptulemusest. Protokollilises otsuses ja

e-kirjas esitatud põhjendused langevad kaebajat puudutavas osas kokku. Samuti olid e-kirjal

kirjaliku haldusakti põhilised tunnused (HMS § 55 lg 4): sellest nähtus haldusakti välja

andnud haldusorgan (TTJA), akti andmise aeg (11.09.2024), regulatiivne sisu (edasivalituks

mitteosutumine, millega piirati kaebaja subjektiivset õigust konkursil osaleda) ja akti andmise

põhjendused. Samuti oli haldusakt allkirjastatud domeeni ttja.ee poolt (dtl 33). Ehkki

12(18)

3-24-2834

haldusaktist ei nähtunud konkreetse ametniku nime, kes on selle andnud ja haldusakt ei olnud

konkreetse isiku poolt allkirjastatud, ei too see puudus kaasa haldusakti tühisust HMS § 63

mõttes (vrd RKHKo 22.02.2006 nr 3-3-1-71-05, p 13). Kaebaja on selle haldusakti 11.09.2024

kätte saanud ja vaidlustamisviite (HMS § 57) puudumisele vaatamata tähtaegselt nii

vaidemenetluses kui kohtumenetluses vaidlustanud.

34. Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani

poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida

haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud

(HMS § 56 lg-d 2 ja 3).

35. Avaliku teenistuse ametniku ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras (ATS § 16 lg

1). ATS § 18 lg 1 kohaselt peavad konkursi korras teenistusse võtmisel värbamine ja valik

põhinema eelnevalt avalikustatud tingimustel ning kandidaatide võrdsel kohtlemisel. ATS §

18 lg 3 järgi tehakse ametikohale asumise ettepanek kandidaadile, kelle haridus, töökogemus,

teadmised ja oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele.

36. Käesoleval juhul läbi viidud avaliku konkursi käiku ja tulemusi kajastavad kaebajat

puudutavas osas nii 11.09.2024 protokolliline otsus kui ka TTJA 11.09.2024 e-kiri kaebajale.

37. Kuna kohus piiras 30.05.2025 määrusega asjas nr 3-24-2834 kaebaja õigust tutvuda

11.09.2024 protokollilise otsuse terviktekstiga ja protokolli lisa terviktekstiga, kajastab kohus

otsuses teiste kandideerinud isikute tuvastamist mittevõimaldavalt vastustaja protokollilist

otsust. Vastustaja oli nii sanktsioonijärelevalve juristi kui digiteenuste juristi vaba ametikoha

täitmise välja kuulutanud sama konkursi raames (vt määruse § 113 § 2 lg 2). Mõlemale

ametikohale kokku laekus 19 avaldust. Konkursi toimumine oli jagatud kolme vooru:

dokumentide voor, vestlusvoor ja kodutöö voor. Dokumendivoorus vaadati läbi kõigi

kandidaatide kandideerimisdokumendid ja kontrolliti kandidaadi vastavust konkursi

kuulutuses esitatud nõudmistele. Konkursikomisjon leidis 11.09.2024 protokollis, et üks

kandidaat vastas digiteenuste juristi ja neli kandidaati sanktsioonijärelevalve juristi

ametikohale esitatud nõudmistele ning lisaks on neil varasem kokkupuude täidetavate

ametikohtadega seotud tegevusvaldkonnaga, mistõttu pääsesid need kandidaadid edasi

vestlusvooru. Dokumendivoorust ei pääsenud seega edasi 14 kandidaati (sh kaebaja), kuivõrd

neil puudus mõni kandideerimiseks vajalik dokument (nt motivatsioonikiri) või komisjoni

hinnangul ei olnud neil kandideerimisdokumentide kohaselt ametikohtadel töötamiseks

vajalikku haridust või valdkondlikku töökogemust. Vastustaja võttis arvesse kõikide

kandidaatide töökogemust ja hariduskäiku. Kandidaatidele esitatavad nõuded olid avaldatud

konkursikuulutuses, mis vastas ATS § 17 lg 3 ja määruse nr 113 § 2 lg 3 nõuetele. Kaebaja on

neist nõuetest teadlik, sest on ise esitanud kohtule konkursikuulutuse Talendipangas avaldatud

teksti (dtl 9–14).

38. Kohus leiab, et arvestades vastustaja 11.09.2024 protokollilises otsuses ja kaebajale samal

päeval saadetud e-kirjas kajastatut kontrollis ja hindas konkursikomisjon kandidaatide

sobivust konkursikuulutuses avaldatud ametikoha nõuete kirjelduse alusel.

39. ATS § 18 lg-st 3 lähtudes oli vastustajal võimalik kandideerijate ringi enne ametikohale

nimetatava isiku välja valimist konkursivoorudes kitsendada, sõeludes välja paremini

ametikoha nõuetele vastavad kandidaadid. Vastustaja poolt juba esimeses voorus kandidaatide

põhjalikku selekteerimist üksnes esitatud dokumentide alusel ei saa pidada õigusvastaseks.

Personalivaliku otsuste tegemisel on haldusorganil avar kaalutlusruum. Vestlusvooru

läbiviimine iga kandideerija suhtes ei ole vajalik, kui konkursi läbiviijal tekib juba varasemalt

13(18)

3-24-2834

esitatud kirjalike materjalide alusel selge arusaam tema tugevustest ja nõrkustest. Ainuüksi

nõrgemate kandidaatide väljasõelumisest konkursivoorus ei saa järeldada nende ebavõrdset

kohtlemist võrreldes edasipääsejatega.

40. Vastustaja on kajastanud kaebaja ja teiste kandidaatide varasemat töökogemust,

kokkupuuteid ning haridustaset 11.09.2024 protokollilises otsuses ja selle lisas. Olles nende

andmetega tutvunud, ei näe kohus alust kahelda komisjoni seisukohas, et võrreldes

vestlusvooru edasipääsenud kandidaatidega olid kaebaja töökogemus ja varasemad

kokkupuuted seonduvate valdkondadega kesisemad või puudusid üldse. Samuti ei nähtu, et

kaebajat oleks koheldud võrreldes teiste kandidaatidega ebavõrdselt või hinnatud teda

puudutavat teavet pealiskaudselt.

41. Kaebaja arvates rikkus vastustaja ATS § 18 lg-id 1 ja 3, sest vastustaja esitatud andmetest

pole selge, millised valdkondlikud teadmised on tal puudu ja millised valdkondlikud

kokkupuuted ning haridustase oli edasipääsenud kandidaatidel. Seega on küsimus selles, kas

konkursikomisjon on arusaadavalt ja piisavalt põhjendanud otsust mitte lubada kaebajat

konkursi teise vooru.

42. Kaebajale 11.09.2024 saadetud e-kirjas põhjendas vastustaja kaebaja valituks mitte

osutumist järgmiselt: „Teavitame, et Teie kandidatuur ei osutunud edasivalituks digiteenuste

juristi ega sanktsiooni järelevalve juristi konkursi järgmistesse voorudesse, kuna Teie

kandideerimisdokumentidest ei nähtu valdkondlikke kokkupuuteid, nagu olid olemas

edasipääsenud kandidaatidel. Samuti puudub Teil siht, kas soovite tegeleda sanktsioonide

järelevalvega või digiteenuste järelevalvega. Konkursi komisjon asus seisukohale, et Teie

senine kokkupuude tarbijaõiguste valdkonnas ei oma antud ametikohtade puhul puutumust.

Samuti ei oma puutumust teised õigusvaldkonnad, milles olete varasemalt töötanud. Konkursi

komisjon valis ühehäälselt digiteenuste juristi ametikohale ning sanktsiooni järelevalve juristi

ametikohale kandidaadid, kelle teadmised, oskused ja isikuomadused vastasid komisjoni

liikmete ootustele, mistõttu on neil suur potentsiaal kõnealustel ametikohtadel hästi hakkama

saada. Väljavalitud kandidaatidel on väga head valdkondlikud õigusalased teadmised ning

eelnev valdkondlik kokkupuude, mis kinnitab et nad saavad juristi tööga hästi hakkama.“

43. Vastustaja ei ole seega jätnud kaebajale tema edasivalituks mitte osutumist põhjendamata,

samuti ei saa väita, et põhjendus oleks sisult ebaselge. Põhjendusest nähtub, milliseid

asjaolusid võeti kaebajale antud hinnangus arvesse, samuti nähtub, et kaebajat on hinnatud

võrreldes teiste kandidaatidega individuaalselt ning osutatud konkreetsetele nõrkustele, mis

tema esitatud kandideerimisdokumentidest ilmnesid (valdkondliku töökogemuse puutumine ja

eelistuse puudumine, kummal ametikohal kaebaja esmajärjekorras teenistusse asuda sooviks).

Ehkki kaebajale juba 11.09.2024 e-kirjas antud selgitused oleks võinud olla põhjalikumad, ei

pidanud need kohtu hinnangul sisaldama üksikasjalikku võrdlust konkreetsete kandidaatide

töökogemuse ja haridusandmetega. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebajale tuleks

avaldada teiste kandidaatide esitatud haridusandmed, töökogemus ja varasemad

valdkondlikud kokkupuuted, ei pruugiks olla tagatud teiste kandidaatide mittetuvastatavus.

Värbamisdokumendid sisaldavad suures osas kandideerijate isikuandmeid ning vastustaja on

tunnistatud need AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

Teiste kandideerinud isikute eraeluliste andmete kaitse on olulisem kui kaebaja huvi nende

andmete (sh töökogemuse, valdkondliku kogemuse ja hariduse) vastu. Kaebaja väide, et

kandidaadid on nõustunud kandideerimisel endi isikuandmete töötlemisega, ei tähenda, et

isikuandmeid võiks avaldada teistele kandideerijatele. Ka määruse nr 113 § 3 lg-s 5 sätestatud

kandidaadi õigus saada selgitusi ja põhjendusi värbamise ja valiku tegemise ning isikut

puudutavate otsuste kohta ei tähenda seda, et vastustaja pidanuks kaebajale esitama

11.09.2024 protokollilises otsuses või muul ajal konkursi raames tehtud märkmed

14(18)

3-24-2834

kandidaatide hariduse ja valdkondliku töökogemuse kohta. Seega ei jätnud vastustaja oma

põhjendamiskohustust täitmata ning haldusakt ei ole HMS § 56 ja määruse nr 113 § 3 lg-st 5

tulenevate nõuetega vastuolus. Kaebajal ei saa olla subjektiivset õigust nõuda vastustajalt

kõigi konkursil kandideerinud isikute andmete esitamist, et asuda siis ise vastustaja asemel

neid andmeid kaebaja andmetega võrdlema ja vastustaja asemel kaalumist teostama.

44. Lisaks kaebajale 11.09.2024 e-kirjas esitatud põhjendustele põhjendas vastustaja

kaebajale tema järgmisesse vooru mittepääsemise põhjusi veelgi üksikasjalikumalt kaebajaga

peetud kirjavahetuse ja vaidemenetluse raames (eelkõige 12.11.2024 vaideotsus, dtl 301–309)

ja kohtumenetluses (eelkõige vastus kaebusele, dtl 416–436.). Riigikohus on pidanud

võimalikuks arvestada haldusakti õiguspärasuse hindamisel ka selliste põhjendustega, mis küll

haldusaktis ei sisaldu, kui on alust arvata, et haldusorgan lähtus neist põhjendustest juba

haldusakti andmisel (alates RKHKo 29.11.2012, nr 3-3-1-29-12, p 20). Kohus ei näe põhjust

arvata, et vastustaja ei ole pärast kaebajale 11.09.2024 e-kirja saatmist esitatud täiendavatest

põhjendustest lähtunud juba haldusakti andmise ajal.

45. Kaebaja heidab vastustajale ette, et konkurss viidi läbi ilma kinnitatud ametijuhenditeta.

ATS § 17 lg 3 kohaselt peab konkursikuulutus sisaldama vähemalt teenistusülesannete

lühikirjeldust ja kandidaadile esitatavaid nõudeid. Puudub vaidlus, et konkursikuulutuses olid

välja toodud teenistusülesannete lühikirjeldus ja teenistuskohale esitatavad nõuded.

Värbamise ja valiku korra p 2.7. kohaselt on värbamisprotsessi alustamise eelduseks

ametijuhendi olemasolu ja personalijuhiga kooskõlastatud palgavahemik. See tähendab, et

enne konkursi välja kuulutamist pidanuks olema selged tulevikus teenistusse nimetatava isiku

tööülesanded, vastutus ja töötasu vahemik. Vaidlust ei ole selles, et digiteenuste juristi

ametijuhend on kinnitatud vastustaja poolt 30.09.2024 (dtl 299). Vastustaja leidis, et kuna

kaebuse nõue konkursi lõpptulemuste tühistamisega ja uue konkursi läbiviimisega on

kaebajale tagastatud, siis ei puutu praeguse vaidluse esemesse arutelu ametijuhendi olemasolu

või puudumise üle ja vastustaja ei pea vajalikuks vastuväiteid esitada. Seega võib järeldada, et

konkursi väljakuulutamise ajal (juuli 2024) võisid puududa mõlema täidetava ametikoha osas

värbamise ja valiku korra p-s 2.7. nõutavad ametijuhendid. Kohtu hinnangul on värbamise ja

valiku korra p 2.7. eesmärgiks, et enne konkursi kuulutamist oleks selged ametikoha

ülesanded ja ametikohale asumisele esitatavad nõuded. Avaldatud konkursikuulutuses (dtl 9–

14) on ametikohtade lühikirjeldused avaldatud järgmise sisuga: „TTJA on Eesti digiteenuste

koordinaator, kes vastutab selle eest, et digiplatvormid oleksid kasutajatele ohutud ning ei

levitaks alaealisi kahjustavat, terroristlikku või desinformatsiooni sisaldavat sisu.

Digiteenuste juristina on Sinu ülesanne koostada digiplatvormidele ebaseadusliku sisu

eemaldamise korraldusi, vahetada infot Euroopa Komisjoniga Eesti asutuste koostatud

eemaldamiskorralduste kohta, osaleda piiriülestes järelevalvemenetlustes, lahendada

digiplatvormidega seotud kaebuseid ning esindada asutust rahvusvahelistes töörühmades.

TTJA teostab ka riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu kehtestatud teenuste (nt

raamatupidamine, ärikonsultatsioon, IT-nõustamine, meedia) sanktsioonide täitmise üle.

Sanktsioonijärelevalve juristina on Sinu ülesanne riiklike järelevalvemenetluste läbiviimine,

nende kohta kokkuvõtete koostamine, järelevalve riskiprofiili täiendamine, isikute päringutele

vastamine, infomaterjalide koostamine ning sanktsioonist kõrvalekaldumiseks erandi andmise

üle otsustamine. Kui soovid anda oma panuse inforuumi turvalisemaks muutmisel või

Euroopa Liidu sanktsioonide täitmise järelevalvesse, siis tule infoühiskonna talituse juristiks!

Palun märgi valdkonna eelistus oma motivatsioonikirjas. Oled sobiv kandidaat, kui Sul on:

vähemalt esimese astme kõrgharidus; hea analüüsivõime ja julgus haarata initsiatiiv; oskus

lahendada tulemuslikult probleeme; südikust võtta vastu keerulisi otsuseid; kõrgtasemel eesti

ja inglise keele oskus, kasuks tuleb vene keele oskus; valmidus osaleda rahvusvahelistes

töörühmades; vilumus digikanalite kasutamisel.“ Seega olid teenistuskohtade põhilised

15(18)

3-24-2834

ülesanded ja kandidaatidele esitatavad miinimumnõuded konkursikuulutuses avaldatud ning

kõigile konkursil osalejatele kättesaadavad. Vastustaja võimalik eksimus värbamise ja valiku

korra p-s 2.7. nõutu vastu ei tähenda, et konkursiga täidetavatele teenistuskohtadele esitatavad

nõuded ja tööülesannete sisu oleks olnud enne konkursi algust kindlaks määramata ja

kandidaatidele teadmata.

46. Kohus on seisukohal, et vastustaja 11.09.2024 haldusaktis kaebaja järgmisesse

konkursivooru mittelubamise kohta esinesid vormilised ja menetluslikud vead. E-kiri ei

vastanud kõigile kirjalikule haldusaktile esitatavatele vorminõuetele, mh puudus selles selge

viide haldusakti andmise õiguslikule alusele (HMS § 56 lg 2), haldusaktist ei nähtunud

konkreetne ametnik, kes on selle TTJA nimel allkirjastanud (HMS § 55 lg 4), haldusaktis

puudus vaidlustamisviide (HMS § 57). Ühtlasi on kohus seisukohal, et vastustaja oleks

pidanud tegema koos 11.09.2024 e-kirjaga kaebajale kättesaadavaks ka konkursikomisjoni

11.09.2024 protokollilise otsuse kaebajat puudutavas osas, kuna see oli e-kirja koostamise

alus.

47. Samuti ei saa vastustaja poolt kohtule esitatud materjalidest järeldada, et konkursi

väljakuulutamise ajal olid olemas täidetavate ametikohtade ametijuhendid ning

personalijuhiga kooskõlastatud palgavahemik, mis on vastustaja enda poolt kinnitatud

värbamise ja valiku korra p 2.7. kohaselt värbamisprotsessiga alustamise eelduseks.

48. Kohtu hinnangul ei ole aga tegemist selliste vigadega, mis oleksid saanud mõjutada asja

otsustamist ja saaksid seetõttu olla HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamise

aluseks. Vaidlusalune haldusakt on kehtiv, sellest nähtuvad andmise faktilised põhjendused,

mis on kohtu hinnangul piisavad ja õiguspärased (vt eespool p-d 42 ja 43). Samuti leidis

kohus eespool, et tema hinnangul lähtus vastustaja kaebajale esitatud põhjendustest

otsustamisel ka sisuliselt, kaebajale hinnangu andmisel ei ole tehtud vigu ja kaebajat ei ole

koheldud võrreldes teiste kandideerinud isikutega ebavõrdselt. Seega ei tingi 11.09.2024

haldusakti (e-kirja) formaalne õigusvastasus selle tühistamist ja selles osas jääb kaebus

rahuldamata.

49. Kaebaja taotleb ka TTJA 12.11.2024 vaideotsuse tühistamist. Kaebaja leiab mh, et tema

vaiet ei lahendatud tähtaegselt.

50. HMS § 84 lg 1 järgi lahendatakse vaie 10 päeva jooksul arvates vaide edastamisest vaiet

läbivaatavale haldusorganile. Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib haldusorgan vaide

läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra ja sellest pikendamisest tuleb teavitada

vaide esitajat (HMS § 84 lg 2). Kaebaja esitas vaide 27.09.2024 ja selle täienduse 03.10.2024.

Vastustaja pidanuks seega kaebaja vaide ja selle täienduse lahendama hiljemalt 13.10.2024.

Vastustaja pikendas 14.10.2024 teatega (dtl 298) vaide lahendamise tähtaega kuni 13.11.2024.

Vastustaja on seega kaebaja vaide lahendanud tähtaegselt. Kohus leidis eelnevalt, et

vaidlustatud 11.09.2024 e-kirjas kui haldusaktis ei ole selliseid sisulisi vigu, mis saaksid

tingida selle tühistamise. Samal põhjusel ei ole alust ka vaideotsuse tühistamiseks, millega

jäeti rahuldamata kaebaja nõue konkursi vaheotsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kohtu

hinnangul on vaideotsuses õiguspäraselt leitud, et läbi viidud konkursil ei toimunud selliseid

rikkumisi, mis peaksid tingima kaebaja suhtes antud haldusakti kehtetuks tunnistamise.

Vastustaja ei ole vaidemenetluses kaebaja õigusi ka muul moel rikkunud. Kaebaja nõue

vastustaja 12.11.2024 vaideotsuse tühistamiseks jääb rahuldamata.

III

16(18)

3-24-2834

51. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju väljamõistmist, mis on talle vastustaja poolt

väidetavalt tekitatud sanktsioonijärelevalve juristi ja digiteenuste juristi ametikohtade

konkursil osalemise jätkamisest keeldumise ja väärikuse alandamisega.

52. Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda

mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise,

vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea

nime teotamise korral. Eelnevalt viidatud sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju

hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu või

tegevusetus on leidnud aset avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teo või

tegevusetusega, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust;

õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo või

tegevusetuse ja isikul tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud,

puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

53. Kaebaja väitel tekitas vastustaja talle kahju õigusvastase tegevusega konkursi

läbiviimisel, sest teenistusülesanded ei olnud kinnitatud, mistõttu oli valik meelevaldne ja

vastuolus ATS § 18 lg-ga 1. Kaebajale ei avaldatud infot valiku põhjenduste kohta. Kaebaja

väärikust alandati vaideotsuses kaebajale ebakohaste hinnangute andmisega.

54. Eelnevalt leidis kohus, et vastustaja 11.09.2024 e-kiri kui haldusakt oli formaalselt

õigusvastane. Kohus leidis siiski, et tegemist on selliste vormiliste ja menetluslike puudustega,

mis ei saanud mõjutada asja õiget otsustamist. Otsus on sisuliselt õiguspärane ja selle

tegemise põhjuseid on kaebajale ka piisavas ulatuses selgitatud.

55. Kohtule ei nähtu kogutud teabest, et vastustaja poolt oleks rikutud RVastS § 9 lg-s 1

nimetatud kaebaja õigusi. Kohtule on usutav kaebaja hingeline valu, kuna kaebaja ei pääsenud

edasi järgmisesse konkursivooru, ent konkursil edasipääsemise realiseerumata jäämine ongi

üks võimalik tulem, mida isik peab endale konkursil osalemist otsustades teadvustama ja selle

saabumise võimalusega arvestama. Konkursil osalejal on õigus ootusele, et konkurss viiakse

läbi õiguspäraselt, sh et järgitakse menetluslikke ja vormilisi nõudeid. Määrav on siiski

kaebaja suhtes tehtud otsustuste sisuline õiguspärasus. Kuna kohus ei tuvastanud kaebaja

sisuliselt õigusvastast, sh ebavõrdset kohtlemist võrreldes ülejäänud konkursil kandideerinud

isikutega, ei saa kohtu hinnangul kaebajale olla tekkinud ka hüvitamisele kuuluvat

mittevaralist kahju.

56. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks ei piisa üksnes solvumisest avaliku halduse

tegevuse peale, vaid tegemist peab olema RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud olulise riivega. Sellise

riive olemasolu peab põhistama kaebaja. Kaebaja ei ole usutavalt selgitanud, kuidas ületas

vastustaja tegevus sellise taluvuspiiri, et see tõi talle kaasa rahalise hüvitise väljamõistmist

õigustavad üleelamised. Vastustaja selgitusi kaebaja valituks mitte osutumise põhjuste kohta

ei saa pidada kaebaja kohta käivateks negatiivseteks väärtushinnanguteks.

57. Kohus märgib, et pooled peaks vältima omavahelises suhtluses ja kohtumenetluses

isiklikke ning eraelulisi väiteid, nt ilma igasuguse faktilise aluseta spekulatsioonid selle

ümber, kas ametiasutuse esindaja on teenistusse nimetatud isiku abikaasa (dtl 505). Sellised

isiklikud oletused ja osundused ei ole teenistuskoha konkursi läbiviimise vaidluses kohased.

17(18)

3-24-2834

58. Eeltoodud põhjendustel ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud ja

kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõue jääb sarnaselt kaebaja muude nõuetega rahuldamata.

Kaebused jäävad terves ulatuses rahuldamata.

59. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

18(18)