3-25-2910/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

18. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2910

Haldusasi

AS Smakus kaebus Maksu- ja Tolliameti tegevuse

peale intressi määramisel ja ettemaksukontolt

vahendite arvestamata jätmiseks maksuvõla katteks

Menetlusosalised

Kaebaja AS Smakus (saneerimisel), esindaja

prokurist N.Q

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Ülle Ilves

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. septembri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Smakus määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Võtta AS Smakus määruskaebus menetlusse.

2. Jätta AS Smakus määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. septembri

2025. a määruse resolutsiooni punkt 8 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kinnitas 21. aprilli 2025. a määrusega aktsiaseltsi Smakus

saneerimiskava. MTA esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna

Ringkonnakohus jättis 13. juuni 2025. a määrusega rahuldamata. MTA esitas Riigikohtule

määruskaebuse, mille viimane võttis menetlusse. Riigikohus ei ole veel asjas lahendit teinud.

2. Kaebaja pöördus 8. septembril 2025 maksuhalduri poole taotlusega kanda kaebaja

ettemaksukontole kantud rahalised vahendid kaebaja maksuvõla katteks.

3. MTA keeldus 9. septembri 2025. a vastusega ettemaksukontol oleva raha kandmisest

kaebaja maksuvõla katteks.

3-25-2910

4. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse kohustamaks MTA-t saneerimiskava väliselt

maksuvõla tasumise võimaldamiseks ja kaebaja ettemaksukontolt raha arvestamiseks

maksuvõla katteks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus MTA kohustamiseks

kandma maksukohustuslase ettemaksukontol olev raha ja ettemaksukontole laekuv raha

kaebaja maksuvõla katteks. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik,

kuivõrd õiguskaitse kohaldamine võimaldab kaebajal tasuda maksuvõla ja lõpetada MTA

kaebeõigus kaebaja saneerimiskavale. Kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata, siis on võimalik

MTA määruskaebuse rahuldamine Riigikohtus, mis omakorda toob kaasa saneerimiskava

tühistamise.

5. MTA vaidles vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele vastu.

6. Tallinna Halduskohus jättis 16. septembri 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 8

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult

järgmised põhjendused:

1) kuigi esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud olukorras, kus kaebaja

saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist, peaks sel juhul

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus;

2) kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisega kaasneksid kaebajale pöördumatud tagajärjed. Kaebaja ei ole välja

toonud, millised pöördumatud tagajärjed tema jaoks saabuksid, kui kaebaja ettemaksukontol

paiknevat raha ei kanta maksuvõla katteks enne sisulise lahendi tegemist käesolevas asjas.

Kaebaja soov, milleks on MTA kaebeõiguse välistamine saneerimisotsusele ja eesmärk hoida

ära MTA määruskaebuse rahuldamist ei ole kantud eesmärgist kasutada oma menetluslikke

õigusi heauskselt. MTA on esitanud määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu lahendile

tsiviilasjas 2-23-5395 ning kohatu on paluda Tallinna Halduskohtu abi, et takistada MTA-d

oma menetluslike õiguste kasutamisel. Kaebeõiguse kasutamine on MTA menetluslik õigus

ning kohus ei saa seda piirata lähtuvalt kaebaja soovist. MTA-l on õigus nõuda, et kohtud

kontrolliksid saneerimisotsuse õiguspärasust;

3) kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mille põhjal saaks hinnata kaebaja esialgse

õiguskaitse vajadust. Kohtule ei ole äratuntav, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel

kaasneksid kaebajale negatiivsed tagajärjed.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning EÕK taotluse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kaebaja ei kasuta menetlusõigusi pahauskselt. Riigikohus menetleb MTA määruskaebust.

Kui võlausaldaja nõue rahuldatakse, siis kehtiva õiguse kohaselt lõppeb kaebeõigus;

2) saneerimiskava muutmiseks pole võlausaldaja nõusolekut vaja, kui nõue täidetakse ja ei

rikuta teiste võlausaldajate huve;

3) kui MTA jätab toimingu sooritamata, võib see kaasa tuua saneerimiskava tühistamise ja see

toob kaasa kaebaja maksejõuetuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

2(3)

3-25-2910

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS §

249 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).

9. Kuigi kaebajal võib tema märgitu alusel esineda esialgse õiguskaitse vajadus, siis ei too

see kaasa esialgse õiguskaitse kohaldamist.

10. Praeguses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks põhiasja sisulist

lahendamist mitte kohtuotsuse, vaid esialgse õiguskaitse määrusega. Antud juhtumil pole see

kohtule esitatud materjalide pinnalt õigustatud. Nimelt on maakohtuharus pooleli vaidlus

kaebaja saneerimismenetluse üle (nt millised nõuded ja millise ajahetke seisuga tuleb lugeda

hõlmatuks saneerimiskavaga). Antud küsimuses õigusliku olukorra selginemine võib omada

tähendust ka Maksu- ja Tolliameti tegevusele ettemaksukontol oleva raha kasutamise

küsimuses. Kaebuses ja määruskaebuses esitatud põhistused ei luba tõsikindlalt järeldada, et

antud juhtumil tuleb kaebaja ettemaksukonto arvelt nõue täita just enne, kui saabub selgus

saneerimiskava puudutavas vaidluses.

11. Eelnevast tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)