2-23-3382/89 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

18.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-3382

Kohtuasi

Q.V hagi S.F vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

S.F määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Q.V (isikukood XXX)

Kostja S.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja Alla

Žulinskaja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.05.2025 määrus menetluskulude jaotuse osas muutmata.

Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud (maakohtu resolutsiooni p 1).

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

S.F

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-3382

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Q.V (hageja) hagi S.F (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks. Hageja esitas elatisnõude seoses lapse sünniga perioodide 23.01.2023–

12.06.2023 (perekonnaseaduse (PKS § 111 lg 1 järgne nõue) ja 13.06.2023–20.03.2026 (PKS

§ 111 lg 2 järgne nõue) osas. Hageja esitas 23.10.2024 e-kirja teel hagiavalduse täpsustuse.

Maakohus palus 08.05.2025 eelistungil hagejal taotlust täpsustada. Hageja kinnitas, et seoses

asjaolude muutumisega loobub ta elatisnõudest alates 01.10.2023. Muus osas palus hageja

menetlust jätkata. Kostja ei vaielnud loobumisele vastu.

Maakohtu määrus

2. Maakohus võttis hageja hagist loobumise elatise nõudes perioodi 01.10.2023–20.03.2026

osas vastu ja lõpetas selles osas menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg

1 p 3 alusel ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Menetlus jätkub elatisnõude

perioodide 23.01.2023–12.06.2023 ja 13.06.2023–30.09.2023 osas.

2.1. Maakohus möönis, et hagist loobumise korral jäävad menetluskulud üldjuhul TsMS § 168

lg 4 järgi hageja kanda, kuid menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-s 4

sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh on võimalik lähtuda

TsMS § 162 lg-st 4.

2.2. Maakohtu hinnangul tuli menetluskulude jaotamisel arvesse võtta, et hagi on esitatud

hageja ülalpidamiseks olukorras, kus ta kasvatab alates lapse sünnist üksi enda ja kostja ühist

last. Hageja on põhjendanud, et tal on olnud majanduslikult keeruline toime tulla, kuna ta ei

ole lapse sünni tõttu saanud tööle asuda. Seni esitatud asjaolude põhjal ei saa maakohtu

hinnangul järeldada, et hageja kohtu poole pöördumine oleks olnud ilmselgelt põhjendamatu

või pahatahtlik. Eeltoodut kogumis arvestades oleks menetluskulude jätmine hageja kanda

äärmiselt ebaõiglane (TsMS § 162 lg 4). Neil kaalutlustel jättis kohus menetluskulud hagist

loobumise osas poolte endi kanda.

Määruskaebus

3. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude

jaotuse osas ja teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda.

3.1. Maakohus ületas menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire. Kohus ei põhjendanud

ega toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid, miks oli õiglane jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Kohus ei toonud välja, miks menetluskulude väljamõistmine

hagejalt on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus jättis kostja huvid arvestamata.

3.2. Hagejal on sissetulek ja vara. Maakohus ei ole tuvastanud, et hagejal puudub sissetulek,

et hagejal on majanduslikult keeruline või et hageja ei ole saanud tööle asuda.

3.3. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et seni esitatud asjaolude põhjal ei saa järeldada,

et hageja kohtu poole pöördumine oleks olnud ilmselgelt põhjendamatu või pahatahtlik. Hagi

ei olnud põhjendatud ajaperioodi eest, milles hageja nõudest loobus. Kohus ei ole hagi

rahuldanud ja menetluse kestel ei saa eeldada, et kohus hageja nõude rahuldab.

3.4. Kostjal tekkisid menetluskulud hageja käitumise ja menetlustoimingute tõttu. Omamata

juriidilisi teadmisi, oli kostja sunnitud kasutama õigusabi. Neid kulutusi oleks saanud vältida,

2-23-3382

kui hageja oleks jätnud kohtule esitamata perspektiivitu nõude, millest ta menetluse kestel

loobus.

3.5. Määrus on vastuoluline ja menetluskulude jaotus üllatuslik. Kohus rikkus võrdse

kohtlemise põhimõtet. Kohus ei andnud kostjale võimalust esitada menetluskulude nimekirja

ja pani kostja sellise menetluskulude jaotusega keerulisse majanduslikku olukorda.

3.6. Hagist loobumise korral tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 esimese alternatiivi

alusel jätta hageja kanda.

Menetluse edasine käik

4. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud

väited ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust, maakohtu määrus tuleb kooskõlas

TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

6.1. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud

üksnes menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3

esimese lause koostoimes on määrus jõustunud osas, milles maakohus võttis osalise hagist

loobumine vastu ja lõpetas menetluse selles osas menetluse (maakohtu resolutsiooni p 1).

6.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetluskulude jaotamisel

diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on siinsel juhul alust üldreeglist

kõrvalekaldumiseks. Maakohus on asjaolusid arvesse võttes põhjendatult jätnud

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul,

kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (RKTKm 04.04.2012, 3-

2-1-28-12, p 15). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st

659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse etteheidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

6.3. Hageja loobus hagist osaliselt, s.o alates 01.10.2023, ja menetlus jätkub maakohtus

elatisnõude perioodide 23.01.2023–12.06.2023 ja 13.06.2023–30.09.2023 osas. Nõue, millest

hageja loobus, ei olnud õiguslikult perspektiivitu. Asja materjalidest nähtuvalt loobus hageja

elatise nõudest alates 01.10.2023 menetluse ajal muutunud asjaolude tõttu. See, et hageja

loobus elatise nõudest alates 01.10.2023 seoses enda majandusliku olukorra muutumisega

alates oktoobrist 2023, ei tähenda, et hageja oleks käitunud menetluses pahatahtlikult või

esitanud ilmselgelt perspektiivitu nõude. Hageja ei saanud 01.03.2023 hagi esitades teada,

milline on tema majanduslik olukord alates oktoobrist 2023.

6.4. Seoses kostja väitega, et menetluskulude jaotus pani ta raskesse majanduslikku olukorda,

märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja ei ole määruskaebuses esile toonud, millised kulud

tekkisid tal just loobutud nõude menetlemisega seonduvalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa

asja materjalide alusel leida, et kostjal oleks tekkinud täiendavad menetluskulud, mida oleks

2-23-3382

saanud vältida, kui hageja ei oleks esitanud elatise nõuet perioodi 01.10.2023–20.03.2026

osas. Maakohtu menetluses on esitatud seisukohti ja istungitel arutatud peamiselt hageja

majandusliku olukorraga seonduvat. Seda oleks pidanud tegema ka juhul, kui hageja ei oleks

esitanud nõuet perioodi 01.10.2023–20.03.2026 osas, kuna menetlus jätkub maakohtus

elatisnõude perioodide 23.01.2023–12.06.2023 ja 13.06.2023–30.09.2023 osas. Lisaks tuleb

arvestada, et sõltumata sellest, kas kohus elatise hagi rahuldab või mitte, kannab sellise hagi

menetlemisega seotud kulud TsMS § 164 lg 1 järgi üldjuhul kumbki pool ise.

6.5. Poolte ebavõrdseks kohtlemiseks ei saa siinsetel asjaoludel pidada seda, et maakohus ei

andnud enne vaidlusaluse määruse tegemist kostjale võimalust esitada menetluskulude

nimekirja, kuna tulenevalt menetluskulude jaotusest ei olnud vaja menetluskulude suurust

kindlaks määrata.

6.6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja kinnitas, et seoses määruskaebuse menetlemisega ei

ole tal menetluskulusid tekkinud. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6.7. Määruskaebemenetluse menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)