3-23-138/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-138

Haldusasi

X kaebus Transpordiameti 20.10.2022 korralduse

osaliseks tühistamiseks ning Transpordiameti

21.12.2022 vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer

Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Monika Pihlak;

nõustaja Elle Tamm

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.10.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

09.09.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.10.2023 otsus

haldusasjas nr 3-23-138 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 20.10.2025 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

3-23-138

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xle kuulub aadressil Rohuneeme tee 65f, Viimsi vald, Harju maakond asuv kinnisasi

(registriosa nr 9715002, katastritunnus 89001:003:1168, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala

1858,0 m2).

2. Transpordiamet algatas 16.08.2022 kirjaga riigitee 11251 Viimsi‒Rohuneeme Tamme ja

Suurevälja bussipeatuste ja jalgteeühenduste ehitusprojekti koostamiseks antavate

projekteerimistingimuste menetluse ning kaasas menetlusse puudutatud kinnisasjade

omanikud, sh kaebaja. Projekteerimistingimuste eelnõu kohaselt on projekti eesmärk paremal

teeküljel asuva Tamme bussipeatuse asukoha nihutamine põhja suunas ning peatuse

ühendamine jalgteelõikudega nii põhja- kui ka lõunasuunalt ja Tamme tänavalt. Suurevälja

bussipeatused on kavandatud üksteise suhtes õigesse asetusse ning lahendatakse peatuste

vahelt teeületus, millega seoses tuleb ümber ehitada olemasolevat kergliiklusteed ning tõsta

ümber valgustust.

3. X esitas 02.09.2022 projekteerimistingimuste eelnõule seisukoha, tehes ettepaneku jätta

bussipeatused olemasolevatesse asukohtadesse ning rajada ülekäigurada ettepanekule lisatud

joonisele märgitud võimalikku asukohta. Ülekäigurada on turvalisuse huvides oluline, kuid ei

eelda bussipeatuste ümbertõstmist, kergliiklusteede, valgustatuse ja looduse (männid)

hävitamist. Kaebaja on vastu ülekäiguraja rajamisele vahetult tema kinnistu piirile. Kaebaja ei

saanud kinnistu hoonestamisel ette näha, et vahetult kinnistu piirile ja sissesõidu kõrvale

võidakse rajada ülekäigurada ning avalik tee.

4. Transpordiamet otsustas 20.10.2022 korraldusega anda projekteerimistingimused

riigitee 11251 Viimsi‒Rohuneeme Tamme ja Suurevälja bussipeatuste ja jalgteeühenduste

ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1 (PT).

PT on kooskõlas Viimsi valla üldplaneeringuga. Projekti eesmärk on paremal teeküljel asuva

Tamme bussipeatuse ühendamine jalgteega ning teeületuse lahendamine. Eesmärk on

kavandada Suurevälja bussipeatused teineteise suhtes õigesse asetusse ning lahendada

peatuste vahelt teeületus. Sellega seoses tuleb ümber ehitada olemasolevat kergliiklusteed

ning tõsta ümber valgustust. PT eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks asutusele või isikutele,

kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada ehitusseadustiku (EhS) §

31 lg 4 p 2 alusel. Korralduse lisas 2 on menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel, mis sisaldab esitatud märkusi ning Transpordiameti selgitusi. Transpordiamet ei

ole menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid PT andmisest keeldumise aluseid.

5. X esitas 15.11.2022 vaide 20.10.2022 korralduse selle osa kehtetuks tunnistamiseks,

millega anti PT Suurevälja bussipeatuste vahelise teeületuse lahendusele ning Rohuneeme tee

65f piirneval alal tee rajamisele.

6. Transpordiamet jättis 21.12.2022 vaideotsusega vaide rahuldamata. PT koostamisel otsis

vastustaja ülekäigurajale sobilikku asukohta ja kaalus erinevaid variante. Kuna Suurevälja

bussipeatus on olemasolev peatus olemasolevas asukohas ja funktsionaalne on ülekäigurada

kavandada peatuse lähedale, on asukohavalik piiratud. Vastustaja kaalus ülekäiguraja

kavandamist Rohuneeme tee 65f kinnistu mahasõidust põhjasuunas, kuid see oleks toonud

2(11)

3-23-138

kaasa vajaduse rajada pikem lõik uut jalgteed, ühtlasi oleks see tähendanud, et kõik

merepoolsel teeküljel asuvasse bussipeatusesse või sealt ära liikujad peavad ületama

Rohuneeme tee 65f mahasõidu. Vastustaja hindas lahenduse ebasobivaks. Kaaluti ka PT

menetluses vaide esitaja tehtud ettepanekut kavandada ülekäigurada bussitaskuga kohakuti ja

vahetult peatuva bussi ette, kuid see jäeti liiklusohtlikkuse tõttu arvestamata (põhjendused

korralduse lisas 2). On paratamatu, et bussipeatusesse jalgteeühenduse loomisega

likvideeritakse jalgteele ettejääv haljastus. Mändide likvideerimine ei saa rikkuda vaide esitaja

subjektiivseid õigusi, sest puud paiknevad väljaspool tema kinnistut. Mändide likvideerimine

on vajalik, et viia ellu liiklusohutu liikluslahendus. Isikul ei ole õigustatud ootust, et ümbritsev

keskkond säilib muutumatuna. Liiklusohutu lahendus on avalikes huvides, mis kaalub üles

vaide esitaja huvides mändide säilitamise. Vaide esitajal on võimalik haljastus rajada endale

kuuluvale kinnistule.

Vastustaja teostas kaalutulusõigust õiguspäraselt. Vastustaja on PT andmisel lähtunud

liiklusohutuse kaalutusest. Vaide esitaja seisukohad, millisel viisil võimaldab liiklusseadus

(LS) teed ületada, ei ole selles kontekstis asjakohased. Terviklik liikluslahendus tuleb

projekteerida vastavalt kehtivatele nõuetele. EVS 843 Linnatänavad ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (määrus nr 106)

käsitlevad ohutut bussipeatuste paigutust üksteise suhtes. Võimalikult ohutu on lahendus,

mille korral peatuste asetus on selline, et jalakäija suunatakse teed ületama kummalgi teeküljel

asuva peatuse vahelt, st mõlemal juhul bussi tagant. Teeületusvõimalus lahendatakse kahe

peatusetasku vahelt. Liikleja suunatakse ettevalmistatud ülekäigurajale, mis ei asu vahetult

bussi taga, vaid paikneb mõlema peatuse suhtes bussist tagapool. Kuna teeületus peab olema

jalakäijale võimalikult lühike, ei kavandata ülekäigurada peatuste kiiluosale ehk bussitaskuga

kohakuti (mis muudab teeületuse distantsi pikemaks), vaid tee ristlõike võimalikult kitsale

osale, st enne bussitasku moodustumist. Vaides pakutud lahendused looksid liiklusohtliku

olukorra.

Tiheasustusalal on isiku privaatsus väiksem. Kinnistu väärtuse vähenemine ei ole kaitstav.

Kinnistu piirneb riigitee ja riigile kuuluva kinnistuga, vaide esitaja on pidanud arvestama, et

riigitee liikluslahendus võib muutuda. Ülekäiguraja rajamine kinnistu piirile ei tekita liiklust

juurde, samuti on bussipeatus kinnistu piiril asunud juba enne kinnistu hoonestamist.

Rohuneeme tee 65f kinnistuga külgneval alal asuva olemasoleva bussipeatuse ühendamiseks

on kavas lühike kõnniteelõik ning ülekäigurada, mis on funktsionaalselt seotud olemasoleva

liikluslahendusega. Puudub selline vaide esitaja õiguste riive, mis oleks seotud PT andmisega

ning halvendaks kinnistu omaniku olukorda, võrreldes varasemaga.

7. X esitas 20.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendavad seisukohad 20.09.2023

ja 25.09.2023), milles palus tühistada Transpordiameti 20.10.2022 korraldus osas, milles

projekteerimistingimused näevad ette Suurevälja bussipeatuste vahelise teeületuse lahenduse

ja Rohuneeme tee 65f piirneval alal tee rajamise, ning Transpordiameti 21.12.2022

vaideotsus.

Kaalutlusõigust ei teostatud ja kaebaja vastuväidetega kavandatava ülekäiguraja asukoha osas

ei arvestatud ega üritatud leida ülekäigurajale asukohta, mis arvestaks ka kaebaja huvidega.

Ülekäigurada ning jalgtee on kavandatud kaebaja kinnistu piirile, vahetult sissesõidutee

kõrvale, mis eeldab elujõuliste mändide hävitamist, muutes kaebaja kinnistu miljööd ning

elukeskkonda. Ebaturvaliseks muudetakse ka kaebaja kinnistult sõidukitega väljasõit.

Sissesõidutee ees parkimine või seal peatumine muutub võimatuks, sh takso tellimisel või

eritalituse sõidukitel.

3(11)

3-23-138

PT-ga kavandatud tee ning ülekäiguraja rajamine kaebaja kinnistu piirile toob kaasa olulise

muutuse kinnistu privaatsuses, mis mõjutab kinnistu väärtust negatiivselt. Kinnistu, mille

värava taga asub avalik tee ja ülekäigurada, väärtus langeb, võrreldes olukorraga, kus kinnistu

piirneb suurte elujõus mändidega, mis summutavad müra, annavad privaatsust ja turvalisust

võimalike liiklusõnnetuste puhul (kaebaja kinnistule on rajatud igapäevases kasutuses olev

korvpalliharjutusala). Kaebaja on kinnistu hoonestanud ja kõrghaljastanud ca 15 aastat tagasi.

Kinnistu hoonestamisel, piirete, sissesõidutee ning haljastuse rajamisel ei osatud ette näha, et

tulevikus võidakse ülekäigurada ning avalik tee rajada vahetult kinnistu piirile ja sissesõidu

kõrvale.

Ekslik on seisukoht, et kavandatud teemaal haljastuse likvideerimise osas puudub eraisikul

alus esitada tingimusi. Vastuväidete esitamise õigus ei ole piiratud omandi ulatusega, vaid

mõjudega, mis ulatuvad isiku omandile. Nende mõjude ulatus oleks väiksem, kui kavandataks

esitatud alternatiivset lahendust. Isikul on õiguspärane ootus tugineda kehtivale planeeringule,

heale haldustavale ning oma õiguste kaalumisele. Ülekäigurada on võimalik kavandada

selliselt, et Rohuneeme tee 65f kinnistuga piirneval alal puud säiliksid. Eelnõu menetluse

raames esitas kaebaja ettepaneku ülekäiguraja asukohaks. Korralduse lisas 2 märgitakse, et

vastav ettepanek olevat ohtlik, kuna tähendab, et jalakäija ületaks teed seisva bussi eest ja

satuks ootamatult bussi varjust sõiduteele. Tegemist ei ole asjakohase argumendiga. Sõidutee

ületamine on ohtlik nii seisva bussi eest kui tagant ning tegemist on mõlemal juhul jalakäija

poolt liikluseeskirjade rikkumisega. Kuivõrd seisva bussi eest teed ületades ei ole jalakäijal

võimalik veenduda tee ületamise ohutuses, on tee ületamine võimalik kas bussi liikumisel

vahetult ülekäiguraja ette ja bussi poolt jalakäijale tee andmisel või pärast bussi edasi

liikumist Tallinna suunas ja täielikus nähtavuses ohutuses veendumises. Ülekäiguraja eesmärk

on jõuda bussipeatusesse, mis on suunaga Tallinna poole. Tavapäraselt inimesed ületavad teed

enne bussi saabumist ja ootavad bussi peatuses, mitte vastupidi. Lisaks on võimalik

bussipeatust kaebaja poolt pakutud asukohas nihutada Tallinna suunas, mille tulemusel oleks

tegemist paremini nähtava ületuskohaga. Kaebaja esitas vaides veel täiendava alternatiivse

lahenduse, kus ülekäigurada oleks küll kaebaja kinnistuga piirneval alal, kuid 2,5˗3 m võrra

Tallinna suunas, mille tulemusel oleks võimalik puud säilitada ning tagada nii

looduskeskkonna säästmine kui kaebaja omandi väiksem riive.

Jäeti arvestamata, et ülekäiguraja kavandamisel vahetult Rohuneeme tee 65f kinnistu piirile

muutub kinnistult väljasõit oluliselt ebaturvalisemaks. Sõidukid sõidavad kaebaja kinnistult

üldjuhul välja tagurdades, mis tähendaks tagurdamistrajektoori ulatumist ülekäigurajale ning

sõidukijuht ei pruugi pimedas ja helkuriga valgustamata liiklejat tagurdades näha. Samuti ei

oska jalakäija eeldada, et ülekäigurajale võib väravast välja tagurdada sõiduk. See oleks

lahendatav ülekäiguraja nihutamisega ca 2,5˗3 m Tallinna suunas.

Vastustaja asus pärast PT väljastamist menetlema ehitusloa taotlust, mille osas esitas kaebaja

samuti seisukohad. Kaebaja esitas vastustajale ehitusloa menetluses koos seisukohtadega ka

eksperthinnangu ning eeldas, et lähtuvalt eksperthinnangust vastustaja arvestab kaebaja

huvidega ning muudab kavandatavat lahendust. Liiklusohutuse audiitori ning volitatud teede

inseneri Raul Vibo (kutsetunnistus 189852) eksperthinnangu kohaselt on bussipeatuste taskute

nihutus põhimõtteliselt õige, kuid lahenduses ei arvestata jalakäijate vajadustega ega

soodustata ühistranspordi kasutamist. Ekspertarvamuses on toodud kavandatud jalakäijate

liikumistrajektoor ja jalakäijate nn soovjoon, mida praktikas asutakse kasutama. Ekspert

järeldas, et arvatavasti liiguvad inimesed peatusesse diagonaalis üle tee, mitte pakutud

ülekäiguraja kaudu, kuna etteantud teekond on jalakäija soovjoonest 1,5 korda pikem. Ekspert

järeldas, et projekteeritud lahendus ei arvesta ühistranspordi kasutajate vajadustega ega paku

aastaringselt ohutut teenust. Ekspert pakkus välja kaks võimalikku lahendust. Seega on ümber

lükatud väide, et liiklusohutuse seisukohalt on tegemist ainuõige ja parima lahendusega.

4(11)

3-23-138

Viimsi valla Teatajas ilmus 22.09.2023 Pringi külas, Rannavälja tee 2, Aasranna, Tüüri ja

osaliselt Rannavälja tee detailplaneeringu vastuvõtmise teade. Detailplaneeringu ala asub

Rohuneeme tee ääres ca 200 m Tallinna suunas kaebaja kinnistust teisel poolt Rohuneeme

teed. Planeeritakse majutusteenuseid pakkuva hoone ehitamise võimalust. Majutusteenuseid

pakkuva hoone puhul on põhjust eeldada, et lisandub ühistranspordi kasutajaid ning täiendav

inimeste hulk, kes Rannavälja tee piirkonnast liiguvad bussipeatustesse. Detailplaneering

kinnitab vajadust leida ülekäigurajale asukoht lähtuvalt eksperdi poolt pakutud

alternatiividest. PT andmisel ei ole arvestatud menetluses oleva detailplaneeringuga.

8. Transpordiamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja on võtnud arvesse olulisi asjaolusid ja kaalunud kaebaja põhjendatud huve.

Tegemist on tiheasustusalaga, kus isiku privaatsus ongi väiksem kui hajaasustusalal.

Rohuneeme tee 65f kinnistu piirneb riigiteega. Kinnistu teepoolsel küljel on olemasolev

piirdeaed (müür). Ülekäiguraja rajamine olemasolevale riigiteele ei tekita liiklust juurde ega

mõjuta kinnistu privaatsust ega väärtust. Rohuneeme tee 65f kinnistuga külgneval alal asuva

bussipeatuse ühendamiseks on kavas lühike kõnniteelõik ning ülekäigurada, mis on

funktsionaalselt seotud olemasoleva liikluslahendusega. Bussipeatus asus kinnistu piiril enne

hoonestamist. Riigiteega piirneva kinnistu omanik peab arvestama võimalusega, et

liikluskorraldus riigiteel võib muutuda. Kaebaja saab kinnistut ja seal asuvaid hooneid edasi

kasutada endisel viisil, PT realiseerimine ei mõjuta kaebaja kinnistul asuvat haljastust.

Vastustajal on PT andmisel planeerimisautonoomia – õigus otsustada riigiteede ning nende

liikluskorralduste üle. Isiku lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate või miljöö) muutusteta

säilimisele ei ole kohtulikult kaitstav subjektiivne õigus. Kaebusest ei nähtu seost PT andmise

ja kaebaja õiguslikult ja faktiliselt kahjustatud olukorra vahel. Seega ei esine kaebaja omandi

riivet ega halvene kaebaja õiguslik positsioon.

Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“

(määrus nr 101) § 2 lg 2 sätestab, et tee-ehitusprojekti tellimisel ja koostamisel peab lähtuma

eelkõige liikleja ohutuse tagamisest. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et aastaringse ohutu

liiklemise tagamiseks peab vajadusel tee koosseisus olema kõnnitee või eraldiseisev jalgtee ja

jalgrattatee. Eelnevast tulenevalt tellis Transpordiamet teeprojekti koostamise ning andis

teeprojekti eskiislahenduse alusel PT.

PT-ga on kaebajale kuuluva kinnistuga külgneval alal asuva olemasoleva bussipeatuse

ühendamiseks kavandatud lühike kõnniteelõik ning ülekäigurada. Riigitee vasakul,

merepoolsel teeküljel asuva bussipeatuse asukohta ei ole kavas muuta, st, et ei muudeta

kaebaja kinnistu vahetus naabruses asuva peatuse asukohta. Paremal teeküljel asuva peatuse

asukoht nihutatakse Rohuneeme suunas, et tagada peatuste õige asetus üksteise suhtes.

Olemasolev olukord võib põhjustada liiklusohtu, kuna puudub ettevalmistatud teeületuskoht

ning seetõttu ületavad jalakäijad teed juhuslikest kohtadest, sh diagonaalselt üle sõidutee.

Sellele probleemsele kohale viidates on mitmed kohalikud elanikud vastustaja poole

pöördunud. PT-ga on lahendatud teeületuskoht ohutult Suurevälja vasakpoolsesse

bussipeatusesse pääsemiseks ning suunav kõnniteelõik tee vasakul küljel.

PT koostamisel otsis vastustaja ülekäigurajale sobilikku asukohta ja kaalus erinevaid variante,

leides, et liiklusohutuse aspektist tuleb eelistada PT-s toodud lahendust. Kaebaja seisukohad,

millisel viisil võimaldab LS teed ületada, ei ole asjakohased. Terviklik liikluslahendus tuleb

projekteerida vastavalt kehtivatele nõuetele. EVS 843 Linnatänavad (p 6.6.1 p 9 kohaselt peab

sõidusuunast lähtudes vasakpoolne peatus paiknema enne parempoolset) ja määrus nr 106

(lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ p 5.2.13) käsitlevad ohutut bussipeatuste paigutust

üksteise suhtes. Võimalikult ohutu on lahendus, mille korral peatuste asetus on selline, et

5(11)

3-23-138

jalakäija suunatakse teed ületama kummalgi teeküljel asuva peatuse vahelt, st mõlemal juhul

bussi tagant. Teeületusvõimalus lahendatakse kahe peatusetasku vahelt. Liikleja suunatakse

ettevalmistatud ülekäigurajale, mis paikneb mõlema peatuse suhtes bussist tagapool. Kuna

teeületus peab olema jalakäijale võimalikult lühike, ei kavandata ülekäigurada peatuste

kiiluosale ehk bussitaskuga kohakuti (mis muudab teeületuse distantsi pikemaks), vaid tee

ristlõike võimalikult kitsale osale, st enne bussitasku moodustumist. Nii on võimalik tagada

peatuses seisvast bussist mööduvale sõidukile võimalikult hea nähtavus ülekäigurajale ja

võimalikule teeületajale. Kuna merepoolne Suurevälja bussipeatus on olemasolev peatus ja

funktsionaalne on ülekäigurada kavandada peatuse lähedale, on asukohavalik piiratud.

Vastustaja kaalus ülekäiguraja kavandamist kaebaja kinnistu mahasõidust põhja suunas, kuid

see oleks toonud kaasa vajaduse rajada pikem lõik uut jalgteed, ühtlasi oleks see tähendanud,

et kõik merepoolsel teeküljel asuvasse bussipeatusesse või sealt ära liikujad peavad ületama

Rohuneeme tee 65f mahasõidu. Vastustaja hindas lahenduse ebasobivaks. Vastustaja kaalus

ka kaebaja poolt projekteerimistingimuste menetluses tehtud ülekäiguraja asukohavaliku

ettepanekuid (kavandada ülekäigurada bussitaskuga kohakuti ja vahetult peatuva bussi ette),

kuid jättis need liiklusohtlikkuse tõttu arvestamata. Ka kaebaja vaides esitatud alternatiivsed

lahendused looksid liiklusohtliku või jalakäijale ebasoodsama olukorra.

Üldise liiklusohutuse tagamine on avalik huvi, mis kaalub üles teoreetilise võimaluse kaebaja

huvide riivamiseks. Jalgteelõigu kavandamine on vajalik, et teepeenras kõndimise asemel

saaks jalakäija kõndida ettevalmistatud suunatud tee abil olemasolevasse bussipeatusesse.

Planeeritav kõnniteelõik asub riigile kuuluval kinnistul, on funktsionaalselt seotud

olemasoleva liikluslahendusega ning vajalik avalikes huvides. Bussipeatuse ooteplatvormini

viiva kõnniteelõigu rajamiseks on paratamatult vajalik likvideerida sellega kattuv haljastus

riigitee alusel kinnistul. Säilitada on võimalik hiljuti istutatud noor lehtpuu (istutust ei ole

riigitee alusele maale teostanud vastustaja). Avalikes huvides ei ole kõnnitee lõigu rajamata

jätmine haljastuse säilitamise eesmärgil. Mändide likvideerimine on vajalik, et viia ellu ohutu

liikluslahendus. Vastustaja on näinud ette asendushaljastuse likvideeritavate puude

asendamiseks. Kui kaebajale on oluline haljastuse olemasolu tema kinnistu piiril, on tal

võimalik haljastus rajada endale kuuluvale kinnistule.

9. Tallinna Halduskohus

jättis

31.10.2023 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kaebuse väited ei luba järeldada, et PT alusel kavandatav lahendus võiks ülemääraselt riivata

kaebaja õigusi EhS § 32 p 5 mõttes. Kaebaja Rohuneeme tee 65f omanikuna on riigitee (riigile

kuuluva kinnistu, 100% transpordimaa) piirinaaber. Suurevälja bussipeatus asus praeguses

asukohas enne kaebaja kinnistu hoonestamist ning hetkel ülekäigurada puudub. Olemasolevast

olukorrast ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et tema kodutänava liikluskorraldust

ei muudeta. Isiku lootus olemasoleva elukeskkonna muutusteta säilimisele ei ole kohtulikult

kaitstav subjektiivne õigus (Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; Riigikohtu

24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22).

Ülekäiguraja kavandamisest kaebaja kinnistu sissesõidutee lähedusse ei järeldu, et kaebaja

sissesõidutee kasutamine oleks piiratud või sõidukitega väljasõit kaebaja kinnistult muudetud

ebaturvaliseks. Ainuüksi see, et kaebaja on harjunud tavapäraselt sissesõiduteelt autoga välja

tagurdama ja eelistab sellise olukorra jätkumist, ei kujuta endast kaitstavat subjektiivset

õigust. Kaebaja ei ole näidanud, et kinnistult autoga väljasõit muutuks ülekäiguraja

kavandamisel eriliselt ohtlikuks. Kaebaja pidi enne ja peab ka edaspidi olema tähelepanelik

oma kinnistu sissesõiduteelt autoga välja sõites ning veenduma manöövri ohutuses teistele

liiklejatele. Vastustaja on põhjendanud, et ülekäigurada on kavandatud mahasõidu

pöörderaadiuse lõppu, st mahasõidu kasutus ei ole takistatud. Toimikusse esitatud

6(11)

3-23-138

näitlikustavast fotomaterjalist nähtuvalt on sissesõidutee, sh kaebaja kinnistul olev osa, rajatud

laiusega, mis võimaldab soovi korral sõiduki ümberpööramist oma kinnistul. Üksnes asjaolu,

et kaebaja kinnistul on sissesõiduteele maha joonitud korvpalliväljak, ei saa seda takistada,

kuivõrd ka praegu toimub sissesõit üle korvpalliväljaku joonte.

Sõidukite parkimine tuleb lahendada enda kinnistul. Seega ei puuduta ülekäigurajaga

kaasnevad vastavad parkimispiirangud kaebaja subjektiivseid õigusi. Ülekäigurajaga ei kaasne

täiendavaid piiranguid eritalituse sõidukite ligipääsu osas, arvestades LS § 45 lg-t 11.

Kaebaja ei saa kaebusega kaitsta üldsuse jaoks võimalikult ohutu liikluslahenduse

kavandamist. Lisaks nähtub teedeekspert R. Vibo arvamusest, et tema hinnang

Transpordiameti pakutud lahendusele ja viited ülekäiguraja ohtlikkuse osas seonduvad

eelkõige sellega, et ülekäigurajal puudub ohutussaar, kus jalakäijad saaksid vajadusel varjuda

ülekäiguraja ees tee andmiseks peatunud sõidukist möödasõitu tegema asuva sõiduki eest.

Samuti on arvamuses välja toodud hinnang, et projekteeritud lahendus ei paku aastaringselt

ohutut teenust, kuivõrd bussipeatuse ja ülekäiguraja vaheline jalgtee on kitsas ja seda ei ole

võimalik mehhaniseeritult talvel hooldada. Sellest ei saa järeldada, et PT-s ette nähtud

ülekäiguraja asukoha lahendus on ohtlik. Kokkuvõttes leidis R. Vibo, et Transpordiameti

lahendus ei ole otstarbekas, ent valitud lahenduse otstarbekus ei allu kohtulikule kontrollile.

Vastustaja on ülekäiguraja kavandamisel alternatiivseid asukohti kaalunud ja hinnanud just

liiklusohutuse seisukohast. Vaideotsuses põhjendas vastustaja, et kaalus ülekäiguraja

kavandamist kaebaja kinnistu mahasõidust põhjasuunas, kuid jättis selle kõrvale, kuna see

oleks esiteks toonud kaasa vajaduse rajada pikema lõigu uut jalgteed ja teiseks tähendanud, et

kõik merepoolsel teeküljel asuvasse bussipeatusesse või sealt ära liikujad pidanuks ületama

Rohuneeme tee 65f mahasõidu. Samuti on vastustaja kaalunud kaebaja PT menetluses tehtud

ettepanekut kavandada ülekäigurada bussitaskuga kohakuti ja vahetult peatuva bussi ette, ent

jätnud sellegi liiklusohtlikkuse tõttu arvestamata.

Õige on vastustaja seisukoht, et ülekäiguraja rajamine olemasolevale riigiteele ja olemasoleva

bussipeatuse juurde ei tekita iseenesest liiklust juurde ega mõjuta seeläbi kinnistu privaatsust

ega väärtust. Ülekäiguraja kavandamine ei too kaasa ka müra kasvu. Nende riivetega seoses

saab kõne alla tulla üksnes ülekäigurada bussipeatusega ühendava jalgtee kavandamise tõttu

kahe männi eemaldamine riigile kuuluvalt maalt. Praeguses asjas ei ole need väidetavad

negatiivsed mõjutused sellise intensiivsusega, mis annaks aluse jaatada kaebaja eraelu riivet.

Asjaoludest ei nähtu, et kahe männi eemaldamine muudaks elukeskkonda kaebaja kinnistu

läheduses sedavõrd, et see saaks endast kujutada kaebaja subjektiivsete õiguste riivet.

Tiheasustusalal elades on isikul suurem kohustus taluda sellisest keskkonnast tingitud

paratamatuid ebamugavusi. Isegi kui kaebaja kinnistu haljastuse rajamisel ei osatud ette näha,

et tulevikus võidakse ülekäigurada ning avalik tee rajada vahetult kinnistu piirile ja sissesõidu

kõrvale, ei ole kaebaja väitnud, et aiast seespool asuva heki pikendamine kuni sissesõiduteeni

ei oleks täna võimalik. Vastustaja on kohtule selgitanud, et võimalik on säilitada riigimaale

mändide kõrvale istutatud lehtpuu. Samuti on vastustaja kinnitanud, et kavandab

asendushaljastust, mis eelduslikult aitaks leevendada mändide eemaldamisega kaasnevaid

mõjusid kaebaja elukeskkonnale. Vastavaid negatiivseid mõjutusi on vastustajal seega

võimalik ehitusprojekti koostamisel leevendada.

Kinnisvarabüroo üldistatud seisukoht ei tõenda, et kahe männi eemaldamine avaldaks kaebaja

vara väärtusele olulist mõju. Ka seisukohas endas on märgitud, et languse protsenti on väga

raske öelda. Lisaks ei ole kohtupraktika järgi ehitus- ja planeerimisnormide esmane eesmärk

tagada vabaturu situatsioonis kaebaja omandi väärtuse säilimine talle meelepärases väärtuses.

Vastustaja pidi riigitee planeerimisel PT andmisel kaaluma lisaks kaebaja omandiõiguse

7(11)

3-23-138

võimalikule riivele ka liiklusohutust ning lähtuma eesmärgist tagada bussipeatuse kasutajatele

ohutu teeületus.

Haldusmenetluse reeglite rikkumist asja materjalidest ei nähtu. Kaebaja on menetluses ära

kuulatud ning vastustaja on täitnud põhjendamiskohustuse. Põhjendused on sisuliselt

õiguspärased. Vastustaja esitatud kirjavahetusest nähtuvalt on kohalikud elanikud pöördunud

korduvalt ohutu teeületuse küsimuses tema poole. Vastustaja ei pidanud põhjendama kõiki

mõeldavaid teeületuse võimalusi, vaid selliseid, mis asuvad funktsionaalselt olemasoleva

bussipeatuse lähedal. Vastustaja on põhjendanud, miks kaebaja esitatud ettepanekud on

kõrvale jäetud.

Kohtule ei nähtu, et kaebajate viidatud detailplaneering (milles kavandatud majutusteenuseid

pakkuva hoone suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks on 200 m2 ning maksimaalseks

kõrguseks 8,5 m) saaks kavandatava hoone suurust arvestades kinnitada tulevikus suures

mahus ühistranspordikasutajate lisandumist just Rannavälja tee suunda ja seega vajadust leida

liiklejate soovjoone arvestamiseks ülekäigurajale asukoht eksperdi poolt pakutud

alternatiividest lähtuvalt. Vastuseks kaebuse lahendusele, mis puudutas kavandatava

ülekäiguraja nihutamist 2,5˗3 m Tallinna suunas, on vastustaja selgitanud, et selline nihutus ei

tagaks mändide säilimist, küll aga muudaks teed ületava jalakäija teekonda pisut pikemaks,

mis liiklusohutuse seisukohast on ebasoodsam. Kaebajal pole alust nõuda, et tema

omandiõiguse riivest hoidutaks teiste maaomanike õiguste riivamise arvelt. Seega on

põhjendatud arvestada ka hoonestamata naaberkinnistu puhul, et kavandatav lahendus ei

paneks kinni naaberkinnistu mahasõitu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. X palub 29.11.2023 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus

otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja õiguste rikkumine ei seisne üksnes kahe männi hävitamises, vaid kaebaja

elukeskkonna negatiivses muutuses, sh privaatsuse vähenemine, ebaturvalisus, vara väärtuse

vähenemine, liiklusohtlikkus. Kaebaja ei eelda, et tema elukeskkond on muutumatu, vaid

tugineb asjaolule, et võimalik on leida lahendus, mis arvestab ka kaebaja huvidega.

Kuna LS § 21 lg 2 p 6 ning lg 4 p 1 kohaselt ei tohi sõidukit peatada ega parkida ülekäigurajal

ning lähemal kui viis meetrit enne ülekäigurada, siis ei tohi kaebaja kinnistu sissesõidu alal

peatuda ega parkida mistahes sõiduk, v.a eritalituse sõiduk. Halduskohus on jätnud sellele

asjaolule sisulise hinnangu andmata, märkides pelgalt, et parkimine tuleb lahendada enda

kinnistu piiril. Tavapraktikas võib leida väga erinevaid olukordi, kus tiheasustusalas sõidukid

peatuvad ja pargivad teatud aja ka kinnistu piirest väljas värava taga. Erinevatest elulistest

olukordadest lähtuvalt ei rajata ülekäiguradu tiheasustusalal eramute sissesõidu äärde. Ka

vastustaja esindaja kinnitas halduskohtu istungil, et tegemist ei ole tavapärase praktikas

kasutatava lahendusega.

Sõidukid üldjuhul sõidavad Rohuneeme tee 65f kinnistult välja tagurdades, mis tähendaks

tagurdamistrajektoori ulatumist ülekäigurajale ning sõidukijuht ei pruugi pimedas ja helkuriga

varustamata liiklejat tagurdades näha. Kaebaja perekond kasutab igapäevaselt kolme autot,

lisaks on võimalikud erinevate teenuse osutajate, külaliste jne sõidukid. Praktikas ei ole seega

võimalik alati sõidukit kinnistu piires ümber pöörata. Jalakäija ei oska eeldada, et

ülekäigurajale võib väravast välja tagurdada sõiduk. Vastav olukord oleks lahendatav

ülekäiguraja nihutamisega 2,5˗3 m Tallinna suunas. Vastustaja väide, et ülekäiguraja

nihutamine 2,5˗3 m Tallinna suunas muudaks jalakäija teekonna pikemaks ja ohtlikumaks, on

8(11)

3-23-138

arusaamatu ja ekslik – ühegi jalakäija teedületav trajektoor seetõttu ei pikene, mida kinnitab

ka ekspert R. Vibo täiendav ekspertarvamus. Ekslik on väide, et vastav lahendus paneks kinni

naaberkinnistu mahasõidu. Samuti võimaldaks lahendus tagada mändide säilimise.

Halduskohtule esitatud ekspert R. Vibo ekspertarvamus kinnitab kaebaja väiteid, et

korralduses kavandatud lahendus ei ole kooskõlas liiklusohutuse põhimõtetega. Ekslik on

halduskohtu seisukoht, et ekspert on andnud hinnangu korralduse otstarbekusele. Eksperdi

seisukohad lähtuvad liiklusohutuse põhimõttest.

Ekspert R. Vibo rõhutab mõlemas ekspertarvamuses, et liiklusohutuse seisukohalt on esmane

välja selgitada jalakäijate soovjoon. Vastustaja ei ole uurinud ega analüüsinud jalakäijate

liikumist. Ekspertarvamuses on esile toodud, et 90% bussikasutajatest sõidab Suurevälja

bussipeatusest Tallinna suunas. Seega Tallinna või Viimsi keskuse suunast bussilt tulekul

puudub üldse vajadus teed ületada. Halduskohus on jätnud arvestamata eksperdi seisukohaga,

et kavandatav ülekäigurada ei arvesta jalakäijate soovjoonega. Ekspertarvamuse täienduses on

ekspert lisaks selgitanud, et kui ettenähtud trajektoor (ülekäigurada) erineb oluliselt

soovjoonest, hakkavad jalakäijad seda ignoreerima ning olukord muutub veelgi ohtlikumaks.

Vastustaja seisukoht, et korralduse eelnõu menetluses toodud alternatiiv ei ole sobiv, kuna

tuleks rajada veidi pikem jalgtee ning merepoolses küljes liikuvad jalakäijad ületaksid kaebaja

kinnistu mahasõidu, ei lähtu jalakäijate liikumise analüüsist. Jääb arusaamatuks, millised

jalakäijad peaksid igapäevaselt bussipeatusesse liikuma kaebaja sissesõidu eest. Selliseid

jalakäijaid ei ole või on väga harva mõni üksik, kuid nemad võivad kaebaja kinnistu

mahasõidu ees liikuda ka praegu. Kuna vastustaja ei ole üldse analüüsinud jalakäijate

liikumistrajektoore ja soovjooni, on alusetu väita, et kaebaja pakutud alternatiivid on ohtlikud.

Kohus on otsuse p-s 27 eksperdi esitatud alternatiivset lahendust analüüsides asunud ekslikule

seisukohale. Ekspert on täiendavas ekspertarvamuses selgitanud, et vastav lahendus ei näe ette

bussipeatuse nihutamist, nagu ekslikult arvas kohus. Vastupidi, lahendus lühendab suurema

osa kasutajate teepikkust. Eksperdi teine alternatiiv näeb ette Viimsi-Tallinna suunalise

bussipeatuse nihutamise, mis oleks kasutajate seisukohalt ideaalne lahendus. Kuna

Rohuneeme tee 65d kinnistu on hoonestamata, on vastava kinnistu hoonestamisel võimalik

arvestada ka bussipeatuse asukohaga ja leida optimaalne lahendus. Halduskohtu sisukoht, et

vastav lahendus sulgeks kinnistu mahasõidu, ei toetu tõenditele.

Ülekäiguraja ja avaliku tee rajamine toob kaasa olulise muutuse kaebaja kinnistu privaatsuses,

mis omakorda mõjutab kinnistu väärtust negatiivselt. Asjaolu, mis on konkreetne väärtuse

vähenemise summa, ei mõjuta fakti, et väärtus väheneb. Kui kohus leidis, et kaebaja ei ole

väärtuse vähenemist tõendanud, oleks tulnud sellele kaebaja tähelepanu juhtida. Praegusel

juhul on halduskohtu seisukoht üllatuslik. Kinnistuga piirnevad männid summutavad nii müra,

kui annavad privaatsust ja turvalisust. Väide, et äärekivi on samaväärne suurtest mändidest

tuleneva takistusega, ei ole tõsiseltvõetav.

Halduskohus on jätnud vastamata kaebaja seisukohale, et korralduses toodud lahendus on

vastuolus EhS §-ga 9. Praegusel juhul kavandatakse elujõus puude hävitamist, samas ohutuse

tagamiseks piisaks üksnes ülekäiguraja rajamisest asukohta, mis ei eelda looduse hävitamist.

11. Transpordiamet palub 03.01.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb varasema seisukoha juurde.

Kaebaja kinnistu mahasõit ja kavandatav ülekäigurada ei kattu, vaid ülekäigurada on

kavandatud mahasõidu pöörderaadiuse lõppu. Mahasõidu kasutatavus ei ole sellise

lahendusega piiratud ega takistatud. Tähelepanuta ei tohi jätta muudetava olukorra põhjust ehk

pidevalt suurenevat liikluskoormust. Olenemata sellest, kui hea on ühistransport, kasvab

9(11)

3-23-138

järjepidevalt autode hulk, mistõttu on oluline soodustada ühistranspordi kasutamist ning

jälgida seda kasutatavate inimeste ohutust. Pakutav lahendus on planeeringult ja ehituslikult

võimalikult optimaalne, tagades samas oluliselt ohutuma olukorra liikluses.

Projekteerimise käigus analüüsiti, milliseid piirkondi bussipeatused teenindavad. Riigitee

äärde avalikult kasutatavaid bussipeatuseid ei kavandata konkreetsetele kasutajatele, vaid

avalikkusele, st kõigile isikutele, kes soovivad peatust kasutata. Praegusel juhul on ilmne, et

peatust kasutavad lähipiirkonna elanikud ja külastajad. Seega ei ole oluline tingimata loendada

või määrata osakaalu, kas rohkem peatuse kasutajaid tuleb põhja- või lõunapoolt, vaid lähtuda

tuleb piirkonnast tervikuna. Kaebaja ekspertarvamuses ei ole viidatud uuringutele, mis annaks

alust tehtud otsused ümber vaadata. Eesmärgipärane ja optimaalne on lahendada valgustatud

ja ohutu teeületusvõimalus vahetult peatuse lähedal, et see teenindaks mistahes suunast

tulevaid kasutajaid ning seda ongi projekteerimislahenduses tehtud.

Asjaolu, et eksisteerib teisi alternatiivseid lahendusi, ei muuda väljatöötatud lahendust

liiklusohutuse põhimõtetega vastuolus olevaks. Vastustaja esitab konkreetsele

projektlahendusele tellitud liiklusohutuse auditi. Projekti on korrigeeritud vastavalt auditis

toodud märkustele, mille osas nõustuti audiitori märkustega. Kaebaja alternatiivseid lahendusi

on kaalutud, mis kajastub erinevates projektiga seotud dokumentides. See, et alternatiivsete

lahenduste kaalumist ei kajastata kõikides asjaga seotud dokumentides, ei tähenda, et seda ei

ole tehtud.

Kaebaja ettepanek ülekäiguraja nihutamiseks 2,5˗3 m Tallinna suunas tähendaks, et

ülekäigurada satub peatusetasku sisse ehk sellega kohakuti. Selles asukohas on tasku kiiluosa

laiem ja jalakäijal tuleb risti (riigi)tee ületamiseks läbida pikem teekond, mida vastustaja

soovib vältida. Kui rajada terve bussitasku 5˗10 m Tallinna poole, hakkaks peatusetasku

lõpuosa kattuma Rohuneeme tee 65d kinnistu juurdepääsuga avalikult kasutatavalt teelt,

millele on kehtiva detailplaneeringuga jäetud samast kohast riigiteelt ainuke juurdepääsu

koridor. Seega ei võimaldaks peatusetasku asukoha muutmine hiljem kinnistule juurdepääsu.

Projekteerimise eesmärk ei ole kaaluda lõputut hulka alternatiive, vaid eesmärk on leida

lähteülesandele vastav, eesmärki täitev ning ettenähtud eelarvesse mahtuv lahendus. Kaebaja

ekspertarvamuses pakutud alternatiivsed lahendused ei vasta projekti eesmärgile, ei ole antud

asukohas ja liikluskeskkonnas optimaalsed, kohati ei arvestata ümbritseva situatsiooniga

(mahasõit Rohuneeme 65d kinnistule) ning on kulukamad.

Tagurdamisel kehtivad manöövrile LS reeglid olenemata sellest, kas mahasõidu lähedal on

ülekäigurada või mitte. Kõnesolevalt mahasõidult riigiteele tagurdades puudub vajalik

nähtavus, mh piiravad nähtavust teemaal kasvavad männid. Eelneva tõttu on mändide

eemaldamine mahasõitu kasutava maaomaniku liiklemise eripära arvestades positiivse

mõjuga. Peatuda või parkida ei tohi mahasõidul vastavalt LS-le ka tänases olukorras.

Korrastatud liikluskeskkond kaebaja kinnistu mahasõidu piirkonnas pigem kasvatab kinnistu

väärtust, sest paraneb liiklusohutus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

13. PT-ga kavandatav ei riiva ülemääraselt kaebaja õigusi. Kaebaja esitatud vastuväidetele PT-

le on PT arvamuste ja kooskõlastuste koondtabelis (dtl 34 jj) vastatud ning asjaolu, et

vastustaja ei ole kaebaja vastuväidetega nõustunud, ei tähenda, et neid poleks kaalutud.

10(11)

3-23-138

14. Kaebaja väited sellest, kuidas kahe männi mahavõtmine tema aia tagant muudab oluliselt

ja negatiivselt tema elukeskkonda (privaatsuse vähenemine, ebaturvalisus, vara väärtuse

vähenemine), ei ole tõsiseltvõetavad. Kui kaebaja subjektiivne tunnetus seoses mändide

mahavõtmisega on niivõrd tugevalt negatiivne, saab ta olukorda ise parandada, rajades

kõrghaljastuse oma maale oma krundi piiridesse. Männipuude eemaldamine on objektiivselt

vajalik ülekäigutee rajamiseks ja ka nähtavuse parandamiseks. Väide, et kaebaja kinnisvara

väärtus kahe männi riigimaalt eemaldamisega väheneb, on otsitud. Kinnisvara spetsialisti

üldsõnaline arvamus (dtl 143) selliseks järelduseks alust ei anna. Pigem on usutav seisukoht,

mille kohaselt võib korrastatud bussipeatus koos valgustatud ülekäigurajaga ja ohutu tee

ületamise võimalusega mõjutada kaebaja kinnisvara väärtust positiivselt. Lisaks on vastustaja

välja toonud, et projektlahenduse realiseerumisel rajatakse mändide asemele uus madalam

haljastus, mis arvestab ka kaebaja poolt välja toodud loodussäästlikkuse põhimõttega.

15. Sõidukite peatamise ja parkimise õigus kaebaja sissesõiduteel ei olene rajatavast

ülekäigurajast. Vastustaja on asjakohaselt märkinud, et peatuda või parkida ei tohi mahasõidul

vastavalt LS § 20 lg-le 1, § 21 lg 2 p-dele 5 ja 8 ning § 21 lg 4 p-le 1 ka tänases olukorras, kus

ülekäigurada puudub.

16. Halduskohtu hinnang on adekvaatne ka osas, mis puudutab kaebaja väiteid oma kinnistult

sõidukiga välja tagurdamise kohta – tagurdamine ei ole vältimatult vajalik, sõidukit on

võimalik hoovis ümber pöörata, tagurdamisel peab autojuht nagunii üles näitama erilist

hoolikust jne. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mida halduskohus juba käsitlenud

ei oleks või mis sunniks halduskohtu seisukohti ümber hindama. Küsimust, kuidas kaebaja

organiseerib oma kinnistul sõidukite parkimist või manööverdamist, ei lahendata vaidlusaluse

PT-ga. Kavandatav ülekäigurada võib kaebajat või tema perekonnaliikmeid küll sundida

manööverdades olema endisest veelgi ettevaatlikum, kuid see ei muuda PT-d õigusvastaseks,

kuna ei riiva kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. Kavandatav ülekäigurada ei asu kaebaja

kinnistu sissesõiduga kohakuti, vaid on kavandatud mahasõidu pöörderaadiuse lõppu, mis

nähtub Suurevälja bussipeatuse eskiislahenduse skeemilt (dtl 33). Järelikult on võimalik

ohutult sooritada vajadusel ka tagurdamise manöövrit.

17. Õige on vastustaja seisukoht, mille kohaselt ei pea ta PT-d andes kaaluma kõikvõimalikke

teoreetilisi lahendusi vaidlusaluse bussipeatuse ja ülekäiguraja osas, vaid leidma optimaalse ja

ohutu lahenduse. Seda on praegusel juhul tehtud. Seejuures on vastustaja piisavalt

põhjendanud, miks oleks lahendus, kus ülekäigurada nihutataks 2,5 kuni 3 m linna poole,

ebaratsionaalsem võrreldes kavandatava ülekäiguga. Need põhjendused on piisavad ja puudub

vajadus neid üle korrata. Liikluslahenduse leidmisel ei saa vastustaja arvestada eraisiku

kaasfinantseerimise võimalusega, vaid kavandatav lahendus peab mahtuma ettenähtud

eelarvesse. Asjaolu iseenesest, et lisaks PT lahendusele võiks mõne eksperdi arvates

teoreetiliselt osutuda sobivaks veel mõni alternatiivne lahendus (nt R. Vibo arvamustes

väljendatu, dtl 127 jj), ei muuda PT-d õigusvastaseks. Praegusel juhul on PT lahendusele

koostatud liiklusohutuse audit (dtl 229 jj), mis kaebaja väidetud liiklusohtu ei kinnita.

Haldusakti otstarbekust halduskohus ei hinda.

18. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)