3-22-2226/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2025 Tartu

Haldusasja number

3-22-2226

Haldusasi

OÜ Urge Veis ja OÜ Karjakoppel kaebused

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28.

juuni 2022. a toetuse määramisest keeldumise otsuste

nr 13-29.1/22/1660 ja 13-29.1/22/1665 tühistamiseks

ja uute otsuste tegemiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ-de Urge Veis ja Karjakoppel apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad – OÜ Urge Veis ja OÜ Karjakoppel

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2024. a otsus

muutmata.

2. Jätta OÜ Urge Veis ja OÜ Karjakoppel menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi

kanda.

3. Tagastada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile nende poolt

apellatsioonimenetluses esitatud täiendav tõend.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 20.

oktoober 2025).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Urge Veis esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse

veiselauda rekonstrueerimiseks ja sadevee kanalisatsiooni trassi ning karjaaia rajamiseks.

OÜ Karjakoppel esitas PRIA-le taotluse rullpressi, heinaveo haagise ja loomade varjualuse

hankimiseks.

PRIA jättis mõlemad taotlused 28. juuni 2022. a otsustega nr 13-29.1/22/1660 ja 13-

29.1/22/1665 rahuldamata. Otsuste kohaselt avaldavad erinevad äriühingud, sh OÜ Urge Veis ja

OÜ Karjakoppel üksteisele mõju läbi sugulussidemete osanike ja juhatuse liikmete vahel,

äriühingud moodustavad ühise majandusüksuse.

2. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitasid OÜ Urge Veis ja OÜ Karjakoppel kaebused,

milles palusid PRIA otsused tühistada ja kohustada PRIA-t uute otsuste tegemiseks. Kohus liitis

kaebused ühte menetlusse. Kaebuse kohaselt on äriühingud iseseisvad ega moodusta kontserni

või muul viisil seotud äriühinguid. Kaebajad ning nendega väidetavalt seotud äriühingud (OÜ

Heinamaa ja OÜ Urge Nuumveiste Farm) on kõik eraldiseisvad põllumajandustootjad.

3. Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2024. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määrusega nr 14 „Põllumajandusettevõtja

tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ (määrus nr 14) § 17 lg-te 3 ja 4 kohaselt on

toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 500 000 eurot arengukava programmiperioodil

kokku ning ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 4

tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust

rohkem kui 500 000 eurot programmiperioodil.

3.2. Toetuse piirmäära kehtestamise üheks eesmärgiks on vältida toetuste koondumist ühte

kontserni või valitsevat mõju omavate isikute kätte.

3.3. Vaidlustatud otsuste tegemise ajal kehtinud määruse nr 1306/2013 art 60 järgi ei anta

põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ja juriidilistele

isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud

tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Kui toetusi taotlevate

juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe

ja sama ettevõtjaga (RKHKo 3-3-1-80-06, p 23).

3.4. Valitseva mõju tuvastamisel tuleb arvestada lisaks määruses nr 14 sätestatud tingimustele ka

KonkS-i normidega. KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja

poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade

omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist

ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu,

hääletamist või otsuseid (p 1) või kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa

sellest (p 2). Selle regulatsiooni sisustamisel on asjakohane võtta aluseks analoogia korras ka

tulumaksuseaduse (TuMS) §-s 8 sätestatud seotud isikute kriteeriumid. TuMS § 8 lg 1 kohaselt

on isikud omavahel seotud muuhulgas juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel

isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena abikaasasid, elukaaslasi

või otse- või külgjoones sugulasi (TuMS § 8 lg 1 p 1). Asjaolu, et määruses nr 14 ei ole tehtud

viidet TuMS-ile, ei ole määrav, sest senises kohtupraktikas on peetud lubatavaks TuMS-i

kohaldamist.

3.5. Samade isikute kontrolli all olevaid äriühinguid saab käsitada määruse nr 1307/2013 mõttes

ühtse põllumajandusliku majapidamisena. Kuigi OÜ Urge Veis ja OÜ Karjakoppel on

formaalselt eraldiseisvad äriühingud, tuleb neid PRIA toetuste määramisel pidada ühiseks

põllumajanduslikuks majapidamiseks ning seeläbi lugeda määruse nr 14 § 17 lg 4 alusel

valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjateks.

3.6. PRIA on ära näidanud skeemi, kust on näha, et samade isikutega on seotud veel OÜ Garold

Grupp ja OÜ Urge Nuumveiste Farm. Äriregistri ja rahvastikuregistri andmed kinnitavad, et

eelnimetatud äriühingute juhatuse liikmeteks või omanikeks on hetkel või on varasemalt olnud

Roland Gabor või Romek Gabor, kes on omavahel vennad, ning samuti on kaebajate juhatuse

liikmeteks nendega seotud perekonnaliikmed (Heti Gabor ja Rebeka Gabor). Arvestades nende

äriühingute juhatuse liikmete perekondlikku sidet, on ilmne, et neil äriühingutel on omavaheline

vahetu mõju üksteise tegevusele, mida kinnitavad ka tihedad majanduslikud tegevused

äriühingute vahel. Samuti on äriühingud ja nende juhatuse liikmed omavahel seotud erinevate

laenude väljastamise ja tagasimaksmise tingimuste kaudu. PRIA on ära näidanud, et

eelnimetatud äriühingute vahel toimub tihe majanduslik tegevus, mis on suunatud ühiselt

veisekasvatusega tegelemisele ja veiste müügile ning loomade kasvatamisega seotud

söödamaterjali kasvatamisele ja kogumisele ning millega seoses tehakse tihedalt tehinguid

äriühingute vahel.

3.7. Samuti viitab kaebajate kirjeldus veiste müügitehingute ja erinevate äriühingute vahel

loomade liigutamise kohta, et tegemist on majanduslikult äärmiselt tihedalt seotud äriühingutega.

3.8. Kaebajate tegevuskohad asuvad lähestikku ja moodustavad sisuliselt ühise

tootmiskompleksi. Äriühingute tegevusalad on sarnased või täiendavad üksteist.

3.9. See, et maksuhaldur ei ole kaebajatel maksukohustuste rikkumist tuvastanud, ei ole ühise

põllumajandusliku majapidamise ja äriühingute seotuse ja vahetu mõju hindamisel määrav.

Omavaheline seotus või ühiseks põllumajanduslikuks majapidamiseks olemine ei tähenda, et

maksuõiguslikult oleksid kaebajate tegevused olnud õigusvastased.

3.10. Arvestades, et arengukava programmiperioodil oli varem OÜ-le Urge Veis makstud 273

559,59 eurot ja OÜ-le Heinamaa 404 450,96, ületas toetuste kogumaht lubatavat maksimaalset

toetussummat kogu perioodi kohta (500 000 eurot), on PRIA õigesti jätnud kaebajate

toetustaotlused rahuldamata.

3.11. Kaebajate eesmärk oli luua toetuse saamise tingimused kunstlikult, kuna PRIA-le üritati

jätta ekslikku muljet, justkui ei oleks äriühingud omavahel seotud ja neile ei tuleks rakendada

määruse nr 14 § 17 lg-s 4 sätestatud maksimaalse toetussumma nõuet.

3.12. Seega pole taotluste rahuldamine lubatav ning oluline pole enam see, kas kaebajad olid ka

müügitulu näidanud omavaheliste tehingute kaudu kunstlikult või mitte.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. OÜ-d Urge Veis ja Karjakoppel esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu

otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Kaebajad ei ole kontserni kuuluvad ettevõtjad KonKS § 2 lg 4 tähenduses.

4.2. Alates 2023. a taotlusvoorust on suurendatud maksimaalset toetussummat 800 000

euroni. Seda summat ei ole kaebajad ületanud. Muudatusega võimaldati toetust taotleda ka

neil ettevõtjatel, kes on programmiperioodi 2014 – 2020 jooksul juba investeeringud teinud ja

kellel on soov nende tegemisega jätkata ka üleminekuperioodi aastatel 2021 – 2022.

4.3. Määruses nr 14 ei ole viidet TuMS-ile. PRIA on asunud Euroopa Liidu aktide nõudeid

kitsendavalt tõlgendama ning sisuliselt vähimagi TuMS §-s 8 sisalduva seose olemasolu

korral tõlgendatakse isikuid ühtsesse majapidamisse kuuluvaks. Samas näiteks pindalatoetuste

puhul sellist analoogiat ei kohaldata.

4.4. Riigikohus on leidnud, et toetuste saamiseks vajalikud nõuded tuleb siseriiklikes

õigusaktides selgelt sõnastada (RKHKo 3-20-1374, p 14). Ka käesolevas olukorras, kui

vajalikuks peeti sugulaste kaudu seotud äriühingutele toetusi piirata, oleks tulnud see

määruses nr 14 sätestada.

4.5. Kohtud on läinud kaugemale Euroopa Liidu määruse mõttest ühtse majandusüksuse

mõiste sisustamisel.

4.6. Tõendatud pole kontrolli omamine ühe ettevõtte osaniku poolt teise ettevõtte

juhtimisotsuste tegemisele. Perekonnasidemeid ei saa käsitada kontrolli omamisena.

4.7. Kaebajate loomad asuvad Pärnumaal, sest seal on OÜ Heinamaa laut. Sööda (heina ja

silo) ning allapanuheina transpordib OÜ Heinamaa enda maadelt Harjumaalt. Oma loomi

karjatavad OÜ Urge Veis ja OÜ Heinamaa OÜ-delt Urge Veis ja Nuumveiste Farm renditud

maadel. Rendilepingud on tasuta. Ettevõtete omavaheline käive on olnud aastatel 2021 ja

2022 enamvähem sama. Ettevõtete vahel olnud seosed on ärilised ja lähtuvad majanduslikest

kaalutlustest.

4.8. Romek Gabor pole kunagi olnud OÜ-de Urge Veis ega Urge Nuumveiste Farm juhatuses,

Roland Gabor pole olnud OÜ-de Heinamaa ega Karjakoppel juhatuses, ning Heti Gabor pole

kuulunud OÜ-de Urge Veis ega Urge Nuumveis juhatusse. PRIA ja halduskohus seda ei

arvestanud. Roland ja Romek Gabor tegutsesid koos vaid 2010. aastal OÜ-s Garold Grupp.

4.9. OÜ Urge Veis põllud asuvad Pärnumaal ja OÜ Karjakoppel põllud asuvad Harjumaal, st

puudub ühtne tegevuskoht.

4.10. Kaebajatel ei ole maksukohustuste rikkumisi.

4.11. PRIA väidete järgi võiks üheks majapidamiseks pidada kõiki sugulaste asutatud

ettevõtteid. See ei ole kooskõlas õigusaktidega. Isikute vahel peab olema tugev majanduslik

side. Ka Euroopa kohus ei käsitle erinevaid põllumajandustootjaid ühtse

põllumajandustootjana.

4.12. Halduskohtu lahend pole kooskõlas Tartu Ringkonnakohtu poolt 28. mai 2024. a otsuses

haldusasjas nr 3-22-859 võetud seisukohtadega.

5. PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

5.1. Kohtulahendites on korduvalt leitud, et määruse nr 14 § 17 lg-te 3 ja 4 kohaldamisel on

põhjendatud lähtuda TuMS §-s 8 sätestatust (nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-

1474). Seetõttu pole määrav see, et määruses nr 17 pole tehtud viidet TuMS-ile. Nt kalanduse

valdkonna õigusaktides lähtutud isikute seoste osas TuMS-s ning perioodi 2023-2027 puhul

on ka maaelu arengu toetuseid reguleerivatesse määrustesse toodud viited TuMS-ile.

5.2. Asjakohane pole viide Riigikohtu otsusele asjas 3-20-1374, kuna seal oli tegemist

teistsuguse olukorraga.

5.3. Väär on väita, justkui tõlgendataks TuMS § 8 arvestamisel vähimagi seose korral

ettevõtted seotuteks. Arvestada tuleb ka teisi asjaolusid, mida on käesoleval juhul ka tehtud.

5.4. Kõik vaidlusega seotud ettevõtted on juhitud ühe ja sama perekonna liikmete poolt. OÜ-d

Urge Veis, Urge Nuumveiste Farm, Heinamaa ja Karjakoppel asuvad naaberkinnistutel ja

tegelevad sarnase tegevusalaga. Nad on tehinguliselt tihedalt seotud ja teevad koostööd.

5.5. Kaebajad taotlesid toetust 2022. a kevadel ning toetustest keelduti sama aasta juunis. Sel

ajal kehtinud määruse nr 14 järgi oli toetuse maksimaalseks suuruseks programmperioodi

jooksul 500 000 eurot. Kaebajate viidatud muudatus, millega toetuse ülemmäära tõsteti 800

000 eurole, jõustus 2023. a märtsis, st aasta pärast taotluste esitamist. Seega ei mõjuta see

muudatus käesolevat vaidlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Vaidlus asjas taandub küsimusele, kas kaebajad – OÜ Urge Veis ja OÜ Karjakoppel – on

omavahel seotud määruse nr 14 § 17 lg-s 4 sätestatud viisil või mitte. See norm näeb ette, et

ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitseva mõju kaudu

üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 500 000 eurot

programmiperioodil.

Viidatud KonkS § 2 lg 4 sätestab, et valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt

ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade

omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada

teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtjate juhtorganite

koosseisu, hääletamist või otsuseid või kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või

olulist osa sellest.

PRIA leidis toetustaotlusi lahendades, et kaebajad on omavahel seotud ettevõtjad ning kuna

nad olid varem juba saanud toetusi 678 010,55 euro ulatuses (st niigi 178 010,55 eurot üle

maksimummäära), siis uued taotlused rahuldamisele ei kuulu.

Põhilised faktilised asjaolud, miks pidas PRIA kaebajaid seotud ettevõteteks, olid järgmised.

7.1. Kaebajad (OÜ-d Urge Veis ja Karjakoppel) ning OÜ Urge Nuumveise Farm ja OÜ

Heinamaa ühisteks tegevusaladeks on veisekasvatus, söödakultuuri-, heintaimede ja muude

üheaastaste põllukultuuride kasvatus. Äriühingutega on peamiselt seotud Roland Gabor ja

Romek Gabor, kes on vennad. Ettevõtlusesse on kaasatud ka Romek Gabori poeg Erik Daniel

Gabor, abikaasa Heti Gabor ning Roland Gabori tütar Rebeka Gabor järgmiselt:

-

OÜ Urge Veis algne juhatuse liige oli Roland Gabor, hilisem Rebeka Gabor;

-

OÜ Karjakoppel asutaja oli Heti Gabor, algne juhatuse liige oli Romek Gabor, hiljem

Heti Gabor (kes on ka ainuosanik);

-

OÜ Urge Nuumveise Farm algne juhatuse liige oli Roland Gabor, hilisem Viacheslav

Gabor;

-

OÜ Heinamaa asutaja oli Romek Gabor, varasemad juhatuse liikmed olid Romek

Gabor ja Heti Gabor, hilisem Erik Daniel Gabor (tl 11-11p, kd I; samuti tl 10-10p, kd

II);

7.2. Ettevõtted on omavahel andnud ja võtnud laene, millega toetavad ühisesse majapidamisse

kuuluvaid ettevõtted ja isikud üksteist, et saavutada ühiseid majanduslikke eesmärke. Näiteks

on laene antud järgmiselt:

-

OÜ Heinamaa sai laenu 13 000 eurot OÜ-lt Karjakoppel, maksis selle tagasi ja andis

ise laenu OÜ-le Urge Veis;

-

Karjakoppel OÜ sai laenu OÜ-lt Urge Veis 7 000 eurot ja maksis selle tagasi;

-

Roland Gabor sai laenu 4 000 eurot OÜ-lt Urge Nuumveise Farm ja maksis selle

tagasi; samuti sai ta laenu 139 000 eurot OÜ-lt Urge Veis ning maksis tagasi 94 000

eurot;

-

OÜ Urge Nuumveise Farm sai 40 900 eurot laenu OÜ-lt Urge Veis ja maksis tagasi 5

500 eurot; OÜ Urge Nuumveise Farm puhul on ka näha, et rahaliste vahendite

vähenedes toetas ettevõtet OÜ Urge Veis (tl 11p, kd I; tl 10p, kd II).

7.3. Ettevõtted on seotud ka asukohtade kaudu:

-

kaks Urge külas, Tori vallas, Pärnumaal asuvat kinnisasja (Karjanõmme ja Suurfarmi)

kuuluvad OÜ-le Urge Veis ning neil karjatavad veiseid OÜ Karjakoppel ja OÜ Urge

Nuumveise Farm, kusjuures nad ei esitanud selle maa kasutamisega seotud

kuludokumente;

-

PRIA loomade registri andmete järgi on kõigi nelja ettevõtte veisekasvatuse asukohad

koondunud naaberkinnistutele;

-

OÜ Urge Veis ja OÜ Heinamaa peavad küll loomi neile kuuluvatel kinnistutel, kuid

loomapidamishooned moodustavad tervikkompleksi (tl 12-12p, kd I; tl 11, kd II);

7.4. Kokkuvõttes leidis PRIA, et eelnimetatud äriühinguid juhivad varjatult vennad Roland

Gabor ja Romek Gabor. Nad on tihtipeale seotud ettevõtete osanikuks või juhatuse liikmeks,

mistõttu on neil kontroll äriühingu üle. Selliselt on nad loonud valitseva mõju nendega seotud

põllumajandusettevõtetega, mida saab vaadelda ühe majandusüksusena (tl 12, kd I; tl 11, kd

II).

8. Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et sellised seosed näitavad ilmselgelt, et tegemist on

seotud ettevõtjatega määruse nr 14 § 17 lg 4 ja KonkS § 2 lg 4 tähenduses, kuna eeskätt

vendadel Roland ja Romek Gaboril on olnud võimalik oluliselt mõjutada teiste ettevõtjate

otsuseid selliselt, et sisuliselt on vaidlusalused äriühingud tegutsenud ühe majandusüksusena

ühise majandusliku eesmärgi saavutamise nimel. Seda ei kinnita mitte ainult asjaolu, et nende

äriühingute juhtorganites on eelnimetatud vennad Gaborid ja nende lähisugulased, vaid ka

asjaolu, et neil äriühingutel on tihedad majanduslikud sidemed, mis väljendub üksteisele

laenude andmistes ning samades või lähestikku asetsevates tegutsemiskohtades.

9. Ka nähtub ettevõtete seotus PRIA otsuses toodud andmetest, mille järgi 2020. ja 2021.

majandusaastal toimiti loomi müües selliselt, et loomad liikusid kõigepealt vaidlusaluste

seotud ettevõtete vahel ning alles siis müüdi see väljapoole nende ettevõtete ringi. Näiteks on

toodud veis, kes sündis OÜ Karjakoppel tegevuskohas, kuid seejärel oli kõigepealt OÜ

Heinamaa karja nimekirjas, siis kuu aega hiljem OÜ Urge Veis loomade nimekirjas ja seejärel

liikus kaks päeva hiljem Eestist välja (tl 13p, kd I). Ehkki vaidlustatud PRIA otsusest on

võimalik aru saada, et see näide on toodud selleks, et illustreerida müügitulu kunstlikku

loomist, mille üle apellatsiooniastmes enam ei vaielda, näitab see ringkonnakohtu hinnangul

selgelt ka seda, et vaidlusalused ettevõtted on omavahel tihedalt seotud.

10. Kaebajate apellatsioonkaebuse väited eeltoodud asjaolusid ja järeldusi ümber ei lükka.

11. Asjaolu, et 2023. a taotlusvoorust alates suurendati maksimaalset toetussummat seotud

ettevõtete jaoks 800 000 euroni (muudatus jõustus 5. märtsil 2023), ei ole käesolevas

vaidluses asjassepuutuv. Kaebajad esitasid taotlused vaidlusaluse toetuse saamiseks 2022. a

märtsis ning vaidlustatud PRIA otsusega jäeti taotlused rahuldamata 28. juuni 2022. a

otsusega (tl 10, kd I; tl 9p, kd II). Seega oli haldusmenetlus selleks ajaks, kui määruses nr 14

jõustusid toetussummat suurendanud muudatused, juba lõppenud ning hilisemad muudatused

ei tähenda juba antud haldusakti õigusvastasust. Haldusmenetluse seaduse § 54 järgi on

haldusakti õiguspärasuse eelduseks muuhulgas see, kui see on kooskõlas haldusakti andmise

hetkel kehtiva õigusega. Seega on PRIA õigesti lähtunud vaidlusaluste otsuste tegemise ajal

kehtinud toetussumma maksimummäärast.

12. Kaebaja vaidleb vastu sellele, et halduskohus võttis isikute seotuse hindamisel arvesse

muuhulgas TuMS § 8 lg-s 1 sätestatud isikute seotuse kriteeriumid, eeskätt selle, et seotud

isikuteks loetakse abikaasad, elukaaslased ja otse- või külgjoones sugulased (TuMS § 8 lg 1).

Esiteks märgib ringkonnakohus, et TuMS § 8 kohaldamine ei ole käesolevas asjas määrava

tähtsusega. Ülal p-s 7 kirjeldatu näitab ka eraldiseisvalt seda, et kaebajad on valitseva mõju

kaudu üksteisega seotud ettevõtjad määruse nr 14 § 17 lg 4 mõttes. Kaebajaid ning nendega

seotud äriühingute OÜ-de Heinamaa ning Urge Nuumveis Farm juhtimine oli kõigi

äriühingute juhatuse liikmete sugulussidemeid arvestades koondunud vendade Romek ja

Roland Gabori ning nende lähisugulaste kätte ning PRIA on esitanud põhjendatud kahtluse, et

kõigi äriühingute juhtimine on taandatav vendade Romek ja Roland Gaborile. Seda kinnitavad

ka ettevõtete omavahelised tihedad majanduslikud sidemed, mis väljenduvad üksteisele ja

üksteisega seotud füüsilistele isikutele laenude andmises ning laenude võtmises, aga samuti

loomade liikumine erinevate seotud äriühingute nimekirjades enne nende müümist, ja samuti

ettevõtete asukohaline seotus. Need asjaolud on piisavad, kinnitamaks ettevõtete seotust.

Teiseks on nii halduskohus kui PRIA põhjendatult osutanud, et TuMS kohaldamine isikute

seotuse hindamisel on haldus- ja ringkonnakohtu praktikas pikemaajaliselt kasutusel.

Ringkonnakohus ei näe alust käesolevas vaidluses senise kohtupraktika muutmiseks.

13. See, et mingites küsimustes on Riigikohus pidanud oluliseks, et toetuse saamise nõuded

oleksid siseriiklikes õigusaktides täpselt sätestatud (RKHKo 3-20-1374, p 14), ei tähenda, et

käesoleval juhul oleks regulatsioon sedavõrd puudulik, et välistaks toetustaotluse rahuldamata

jätmise. Ringkonnakohtu hinnangul on määruse nr 14 § 17 lg 4 regulatsioon koos viitega

KonkS § 2 lg-le 4 piisavalt selge ning selle kohaldamine ja kaebajate taotluste sisuline

lahendamine ja rahuldamata jätmine võimalik, ilma et hädavajalik oleks täiendava

regulatsiooni kehtestamine.

14. Nõustuda ei saa seisukohaga, et kohtud on läinud kaugemale Euroopa Liidu õigusaktide

regulatsioonist ühtse majandusüksuse mõiste sisustamisel. Kaebaja sellekohane väide on

jäänud paljasõnaliseks, sest ta ei selgita täpsemalt, milliste Euroopa Liidu õigusaktide

normidega täpsemalt väidetav vastuolu on. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt, et PRIA ja

halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et seotud ettevõtjatele toetussumma maksimumpiiri

kehtestamine on vajalik selleks, et vältida kapitali kumuleerumist vaid üksikute ettevõtjate

kätte. Kohaldamisele kuuluv määruse nr 14 regulatsioon aitab selle eesmärgi saavutamisele

kaasa.

15. Kaebajad väidavad, et tõendatud pole ettevõtete üle kontrolli omamine ning et

perekonnasidemeid ei saa käsitada kontrolli omamisena.

Siin jätab kaebaja ringkonnakohtu arvates vajaliku tähelepanuta selle, et PRIA pole ettevõtete

seotuse äranäitamisel piirdunud sugugi mitte ainult ettevõtetega seotud füüsiliste isikute

omavaheliste perekondlike sidemete äranäitamisega. Nagu ülal p-s 7 välja toodud, tugines

PRIA ka kaebajate ja teiste seotud äriühingute vahelistele tugevatele majanduslikele

sidemetele, sh laenu andmisele üksteisele ning ka sisuliselt samas tegevuskohas

tegutsemisele. Seega ei ole PRIA tuginenud ainult perekonnasidemetele.

16. Kaebajad kirjeldavad apellatsioonkaebuses loomade asukoha ja toitmisega seotud

asjaolusid, selgitades muuhulgas, et nende loomad asuvad Pärnumaal OÜ Heinamaa laudas,

kuid sööt ning allapanuhein tuuakse Harjumaalt, kus asuvad OÜ Heinamaa maad. Võimalik

on aru saada, et kaebaja püüab näidata, et vaidlusaluste äriühingute tegevuskoht ei ole päris

sama ning et äriühingute vahel toimuvad tehingud on lubatavad ega näita omavahelist seotust

määruse nr 14 § 17 lg 4 mõttes.

Ringkonnakohus leiab siiski, et kaebaja selgitused ei välista äriühingute seotust ning

käsitlemist ühtse majandusüksusena. Kaebaja esitatud selgitused neid ei kõrvalda, vaid pigem

vastupidi, näitavad ettevõtete väga tihedat seotust ning tegutsemist ühise eesmärgi –

loomakasvatuse – nimel (vt apellatsioonkaebuse p 19).

Samuti osutab ringkonnakohus siinkohal sellele, et nt OÜ Karjakoppel suhtes tehtud

vaideotsuses heidetakse talle ette seda, et kuigi ta selgitas vaides, et loomapidamine toimub

endise kolhoosilauda kompleksis, kus on erinevad laudad ja on tagatud loomade füüsiline

eraldatus, ei selgitanud ta vaidemenetluses, millisel moel on tagatud väidetavalt eraldatud

loomakasvatushoonete tootmiskulude (nt vee, elektri, sööda) jaotus ning milliseid viise

kasutatakse selleks, et tagada ettevõtete iseseisvus. Kohtumenetluses kaebaja sellele

etteheitele ei vasta ja neid selgitusi ei esita, vaid heidab selle asemel PRIA-le omakorda ette,

et selliseid selgitusi ei küsitud kaebajalt haldusmenetluses (vrd tl 21p ja 2p, kd II). Sellega

jättis kaebaja kasutamata võimaluse sisuliste selgituste andmiseks, mis viitab omakorda

sellele, et PRIA kahtlustus oli põhjendatud.

17. Mis puudutab seda, et OÜ Urge Veis põllud asuvad Pärnumaal ja OÜ Karjakoppel põllud

Harjumaal, siis seda väidet esitades jätavad kaebajad tähelepanuta selle, et ka OÜ

Karjakoppel loomad asuvad Pärnumaal (vt nt apellatsioonkaebuse p 19) ja et kaebajad on ise

möönnud, et ettevõtted tegutsevad samas piirkonnas, vanas laudakompleksis (vt nt tl 3p, kd

II). Seega on kaebajate loomad ikkagi samas asukohas. See, et üks kaebajatest omab veel

põllumaid ka Harjumaal, ei muuda fakti, et ettevõtjate loomad asuvad kõik ühes kohas.

18. Kaebajad rõhutavad apellatsioonkaebuses ka seda, et vennad Romek ja Roland Gabor on

koos tegutsenud vaid ühes äriühingus 2010. aastal ning loetlevad üles äriühingud, mille

juhatusse üks või teine neist isikutest või nende lähisugulastest pole kunagi kuulunud.

Samas ei olegi PRIA väitnud seda, et vennad Gaborid on kuulunud kunagi kõigi nende

äriühingute juhatuse liikmete hulka või et nad tegutsevad ühes äriühingus üheskoos. Tegemist

pole seega küsimusega, mille üle oleks vaidlust. Seetõttu ei pidanudki halduskohus pöörama

sellele küsimusele niisugust tähelepanu, nagu soovib kaebaja.

Need asjaolud üksi ei välista aga kuidagi seda, et PRIA hinnangud äriühingute tegevusele – et

tegemist on seotud äriühingutega, keda juhivad varjatult Romek ja Roland Gabor – oleksid

valed. Varjatud juhtimine tähendabki seda, et äriühingute tegevust suunab ja koordineerib

isik, kes ei pruugi olla selle äriühingu juhtorgani liige.

19. Maksukohustuste rikkumise puudumine kaebajatel ei tähenda, et neid ei saaks käsitada

seotud ettevõtjatena vaidlusaluse toetuse määramise menetluses. Maksumenetlus ja PRIA

poolt toetuste määramine on erinevad menetlused ning nende aluseks on erinev

materiaalõigus.

20. Ebaõige on kaebaja väide, et PRIA lähenemise järgi võiks üheks majapidamiseks pidada

kõiki hõimlaste asutatud ettevõtteid. Ringkonnakohus kordab, et käesolevas asjas ei olnud

isiku seotuks (ühtseks põllumajanduslikuks majapidamiseks) määratlemisel ainsaks aluseks

äriühingute juhatuse liikmete sugulussidemed, vaid ka muud asjaolud – eeskätt nende

majanduslik seotus läbi erinevate tehingute (laenude andmise) ning ühtne tegutsemiskoht.

21. Kaebajate viidatud Euroopa kohtu lahendites ei olnud tegemist käesoleva asja tehioludega

sarnaste asjadega. Seetõttu ei vii kaebajate viidatud lahendid käesolevas asjas kaebuse

rahuldamiseni.

22. Ka Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2024. a otsus haldusasjas nr 3-22-859 põhines oluliselt

erinevatel asjaoludel kui käesolev asi. Erinev oli ka kohaldatav materiaalõigus, st

kohaldamisele ei kuulunud määrus nr 14. Samuti puudus kohaldatavas regulatsioonis määruse

nr 14 § 17 lg-le 4 analoogiline säte, st puudus keeld määrata toetust seotud ettevõtjatele.

Seega ei ole kaebaja viide sellele vaidlusele asjakohane.

23. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

24. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud

apellatsiooniastmes (kokku 960 eurot) halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 järgi

nende endi kanda.

25. PRIA poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendav tõend „Eesti maaelu arengukava

2014 – 2020“ kuulub vastustajale tagastamisele, kuna esiteks ei näe ringkonnakohus, et see

dokument omaks apellatsioonimenetluses määravat tähtsust ning teiseks on see dokument

kättesaadav ka Internetist.

(allkirjastatud digitaalselt)