3-25-2651/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

17.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2651

Haldusasi

X. X kaebus Tallinna Vangla vastusele

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.08.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X. X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.08.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-2651.

2. Jätta X. X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.08.2025 määrus

haldusasjas nr 3-25-2651 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi

vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

3. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 12.08.2025 kaebuse, milles taotles, et

rahuldataks tema pöördumine Tallinna Vangla poole ja tunnistataks õigusvastaseks

heteroseksuaalse kinnipeetava paigutamine tema kambrisse. Kaebaja väitel kehtib Tallinna

Vanglas salajane käitumisjuhis, mille kohaselt ei paigutada samasse kambrisse kaht

seksuaalvähemuste hulka kuuluvat isikut. Selline praktika on diskrimineeriv.

Homoseksuaalsus ei saa olla asjaoluks, mille tõttu kinnipeetavaid samasse kambrisse ei

paigutata. Tallinna Vanglas on 100˗200 seksuaalvähemuste hulka kuuluvat kinnipeetavat ja

küsimus nende vanglasisesest paigutamisest vajab kohtus läbi arutamist ning õigusselgust, sh

3-25-2651

tuleb hinnata, kas sellega seotud keelud ja üksikvangistusse paigutamine on asjakohased ja

vastavad tänapäeva ühiskonna normidele. Homoseksuaalsetel kinnipeetavatel on raske olla

üksikvangistuses ja heteroseksuaalse kambrikaaslasega võivad tekkida olmelised probleemid.

Kaebaja on oma homoseksuaalsust avalikult tunnistanud isik ja tal on tuvastatud ka vaimse

tervise probleemid, mis mõjutavad tema igapäevast elu ning võimet elada koos ühes kambris

heteroseksuaalse kinnipeetavaga.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 22.08.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Õigusaktidest ei tulene kinnipeetava subjektiivset õigust nõuda, et temaga samasse kambrisse

paigutataks üksnes talle sobiva seksuaalse sättumusega kinnipeetav. Erineva seksuaalse

sättumusega isikute samasse kambrisse paigutamisest ei saa järeldada kaebaja kui

homoseksuaalse isiku diskrimineerimist. Kinnipeetava seksuaalsus, sh seksuaalne

orientatsioon mõjutab tema käitumist ja suhteid kaaskinnipeetavatega ning vangla saab ja

peab sellega (nt vanglasiseste seksuaal- ja sõltuvussuhete tekkimise vältimiseks) arvestama nii

homo- kui heteroseksuaalsete kinnipeetavate puhul. Kaebaja ei ole väitnud, et kinnipeetavate

samasse kambrisse paigutamisega oleks seatud ohtu tema elu, tervis või muud hüved. Üksnes

üldised viited kaebajal juba pikka aega esinenud vaimse tervise probleemidele ning

võimalusele, et homoseksuaalse ja heteroseksuaalse isiku samas vanglakambris viibimisel

võivad tekkida olmeprobleemid, ei näita, et vangla oleks riivanud vanglasisest paigutamist

otsustades kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebuse eesmärk ei saa olla üldine õigusselguse

loomine või seksuaalvähemustesse kuuluvate kinnipeetavate õigustega seotud küsimuste läbi

arutamine (HKMS § 44 lg 1).

3. X. X esitas 24.08.2025 ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 22.08.2025

määruse tühistamiseks.

Homoseksuaalsus ei ole Eestis kriminaalkorras karistatav. Vangistusseaduses (VangS)

puudub viide, et homoseksuaalseid vange tuleb hoida üksikvangistuses ja et nad ei tohi

omasugustega kohtuda. Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et

inimväärikus on puutumatu ja seda tuleb austada ja kaitsta, kedagi ei tohi ebainimlikult

kohelda ega alandada. Samuti ei tohi kedagi diskrimineerida (art 21). Kohus on kaebaja

pöördumist valesti tõlgendanud. Kaebaja puhul on rikutud raskelt kinnipidamistingimusi, sest

kaebajale heidetakse ette homoseksuaalsust. Eestis pole antud suuniseid, kuidas kaebaja saab

end kaitsta pahatahtlike ametnike ja kinnipeetavate eest, kes soovivad seksuaalvahekorda

astuda. Kaebajal on tuvastatud ka vaimne puue. Seega tuleks vanglal reaalselt järgida Euroopa

Liidu suuniseid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

5. Halduskohus tugines kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib

kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Seejuures on

halduskohus kaebeõiguse ilmselget puudumist põhjendanud sellega, et õigusaktidest ei tulene

kaebajale õigust nõuda, et temaga samasse kambrisse paigutataks üksnes talle sobiva

seksuaalse sättumusega kinnipeetav.

2(3)

3-25-2651

6. Halduskohus leidis ekslikult, et kaebajal puudub praeguses asjas kaebeõigus. Ehkki kinni

peetaval isikul puudub subjektiivne avalik õigus nõuda, et temaga samasse kambrisse

paigutataks temale sobiva seksuaalse sättumusega kinnipeetav, ei saa sellest teha järeldust, et

sellise vanglasisese paigutamisega ei kaasne mistahes riivet kaebaja õigustele. Seejuures ei

pea kaebeõiguse tunnustamiseks riive olema intensiivne. Lahus tuleb hoida riive olemasolu

küsimust (kaebeõigus kaebuse lubatavuse alusena) riive õiguspärasuse küsimusest (kaebuse

põhjendatus). Praegusel juhul ei saa õiguste riivet välistada. Kaebaja on selgitanud, et ta on

tunnistanud avalikult oma homoseksuaalsust ning tal on tuvastatud vaimse tervise

probleemid, mis mõjutab tema igapäevast elu ja võimet elada ühes kambris heteroseksuaalse

kinnipeetavaga, ning viidanud olmeprobleemide tekkimisele heteroseksuaalse

kambrikaaslasega.

7. Ringkonnakohus leiab, et kohaseks kaebuse tagastamise aluseks on HKMS § 121 lg 2 p

21. Viidatud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

täidetud on kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise

vähene tõenäosus. Riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete

õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral

kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes

õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22).

8. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepärase seksuaalse sättumusega

kambrikaaslast. Otsustus, millisesse kambrisse ja kellega koos kinnipeetav paigutatakse, on

vanglateenistuse pädevuses. Kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel,

arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise

seisundit ning iseloomuomadusi (VangS § 11 lg 1). Kaalumisel tuleb lisaks silmas pidada

Euroopa Nõukogu ministrite komitee 11.01.2006 soovituse nr 2 „Euroopa vanglareeglistik“ p-

e 18.1 ja 18.5˗18.7, samuti üldisi diskretsioonireegleid (haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2) (vt

Riigikohtu 19.01.2012 otsus nr 3-3-1-76-11, p 12). Kinnipeetavate kategooriad, kelle

kokkupaigutamine on keelatud, on sätestatud seadusega (VangS § 12 lg 1). Sama paragrahvi

lõike 2 alusel võib vanglateenistus paigutada kinnipeetavaid eraldi ka muude tunnuste alusel.

Üksnes homoseksuaalsus ning võimalus, et heteroseksuaalse kambrikaaslasega võivad tekkida

olmeprobleemid, ei ole põhjus, mille tõttu vangla peab eeldama, et esineb vajadus

kinnipeetavate eraldi paigutamiseks. Erineva seksuaalse sättumusega isikute paigutamine

kokku ei ole õigusaktidega keelatud. Eelneva tõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kaebaja väide, et tal on vaimse tervise probleemid, ei kinnita seda, et tal on meditsiiniline

vajadus kanda vangistust samas kambris just koos homoseksuaalse kinnipeetavaga. Kaebaja ei

väida, et jagades kambrit heteroseksuaalse kinnipeetavaga ei suudaks ta enda käitumist

kontrollida ja juhtida või esineks oht kaebaja elule või tervisele. Pigem otsib kaebaja vaimse

tervise probleemidele viidates võimalusi saada endale meelepäraseid kinnipidamistingimusi.

Seetõttu ei ole alust pidada kaebaja õiguste rikkumist intensiivseks.

9. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.08.2025

määrus muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

10. Ringkonnakohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175

lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)