2-18-18032/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

17.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-18032

Kohtuasi

W.S-i , Y.U , N.Q, P.D ja X.V avaldus O&P

Investeeringud OÜ, Venta Estonia OÜ ja HP

Investments OÜ vastu ehituses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

O&P Investeeringud OÜ, Venta Estonia OÜ ja HP

Investments OÜ 29.04.2024 ühine määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I W.S (isikukood XXX)

Avaldaja II Y.U (isikukood XXX)

Avaldaja III N.Q (isikukood XXX)

Avaldaja IV P.D (isikukood XXX)

Avaldaja V X.V (isikukood XXX)

Avaldajate lepinguline esindaja Tuulikki Laesson

Puudutatud isik I O&P Investeeringud OÜ (registrikood

12267760)

Puudutatud isik II Venta Estonia OÜ (registrikood

12280967)

Puudutatud isik III HP Investments OÜ (registrikood

12382308)

Puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat

Angela Kase

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-18-18032

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11.04.2024 määrus ja saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. W.S , Y.U , O.D, L.Y , P.D ja X.V (avaldajad) esitasid 28.11.2018 Harju Maakohtule

avalduse O&P Investeeringud OÜ (puudutatud isik I) vastu, milles palusid:

-

kohustada puudutatud isikut I esitama avaldajatele ehitustegevust lubava ehitusprojekti

(tööprojekti staadiumis olev ehitusprojekt) ja ehitusseadustiku (EhS) § 15 lg-s 3

nimetatud dokumendid (ehitamise tehnilised dokumendid);

-

keelata puudutatud isikul I teostada Hagudi tn 10 korterelamuga seoses ehitustegevust

sh ventilatsioonilahendusega seotud ehitustöid, mis on vastuolus Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti poolt 15.03.2017 teavitatuks loetud ehitusteatisega nr

1711271/03800 ning ehitusteatise aluseks oleva ehitusprojektiga;

-

kohustada puudutatud isikut I ehitama Hagudi tn 10 korterelamu korteriomandite nr 7

ja 8 piirnevaid või nendes asuvaid kaasomandis olevaid ehitise osasid sellisel kujul,

mis vastab õigusaktides ettenähtud nõuetele ja heale ehitustavale ning on kooskõlas

ehitusteatise nr 1711271/03800 aluseks oleva ehitusprojekti lahendusega;

-

kohustada taastama Hagudi tn 10 korterelamu katuse ja katusekonstruktsiooni sellisel

kujul, mis vastab õigusaktides ettenähtud nõuetele ja heale ehitustavale ning on

kooskõlas ehitusteatise nr 1711271/03800 aluseks oleva ehitusprojekti arhitektuurse

lahendusega;

-

mõista puudutatult isikult I avaldajate kasuks välja menetluskulu vastavalt

menetluskulu nimekirjale.

Sealhulgas palusid avaldajad kohaldada esialgset õiguskaitset, millega keelatakse Hagudi tn

10 korterelamu korteriomandites nr 7 ja 8 ehitustegevus ning Hagudi tn 10 korterelamu

katusekonstruktsioonidega seotud ehitustegevus, v.a selline tegevus, mis on vajalik lahtiste

katusekonstruktsioonide vee- ja tuulekindlaks sulgemiseks ning ilmastikukindluse tagamiseks.

Lisaks kohustada esialgse õiguskaitse korras Hagudi tn 10 asuvate korteriomandite nr 7 ja 8

omanikku puudutatud isikut I tagama ligipääsu Hagudi tn 10–7 ja Hagudi tn 10–8 asuvatele

korteriomanditele selliselt, et avaldajate poolt ehitamise üle järelevalvet (omanikujärelevalvet)

teostav pädev isik saaks kontrollida ja hinnata Hagudi tn 10–7 ja 10–8 korteriomandites

toimunud ehitustegevuse vastavust ehitamisele esitatavatele nõuetele ja ehitamise tehnilistele

dokumentidele, sh põhi- ja tööprojektile.

2. Avaldajad loobusid 22.02.2021 osaliselt avaldusest ning täpsustasid 30.09.2021 ja

30.11.2023 oma nõudeid. Sealhulgas taotlesid avaldajad 30.09.2021 uute korteriomanike

menetlusse kaasamist. Täpsustatud avalduse kohaselt palusid avaldajad:

2-18-18032

-

kohustada puudutatud isikuid II ja III teostama Hagudi tn 10 korterelamu 3. korruse

korterite põrandale sammumüra summutamiseks vajaliku tehnilise lahenduse, sh

paigaldama sammumüra summutamiseks OSB plaadi paksusega minimaalselt 18 mm,

mis oleks seintest isolatsiooniribaga eraldatud ning paigaldama sammumüra

summutusplaadi paksusega minimaalselt 30 mm;

-

kohustada puudutatud isikuid II ja III tihendama Hagudi tn 10 3. korruse

korteriomandite tehnosüsteemide torustike läbiviigud tuletõkkevahendiga;

-

kohustada puudutatud isikuid II ja III tagama 3. korruse korteriomandite eriomandi

osade tuleohutuse seonduvalt eriomandi osa läbivate korstnatega, nt tagades

korstnatega läbiviigu ja põlevmaterjali vahelised nõutavad kaugused ning paigaldades

korstnale roostevabast terasest hülss;

-

kohustada puudutatud isikuid II ja III tagama, et Hagudi tn 10 korterelamu 3. korruse

põrand vastaks tulepüsivusklassi REI-60 nõuetele.

3. Avalduse kohaselt teostas puudutatud isik I Hagudi tn 10, Tallinn korterelamus

renoveerimis- ja ümberehitustöid. Avaldajad on korterite 1–6 omanikud. Tallinna

Ringkonnakohtu 31.01.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-2372 väljamõistetu ei kata kõiki

puudutatud isiku I tekitatud kahjusid. Avaldajatel on õigus täiendavalt nõuda puudutatud

isikutelt kohustuste täitmist, s.o ehitustöödel tehtud puuduste kõrvaldamist. Puudutatud isikud

ei ole Hagudi 10 tööde käigus paigaldanud kolmanda korruse põranda sammumüra

summutavat lahendust. Kolmanda korruse põrand kuulub eriomandi eseme hulka.

Ehitusprojekt nägi ette summutusplaadi paigaldamise.

3.1. Puudutatud isikud ei ole taganud tuleohutusnõudeid neile kuuluvate kolmanda korruse

korterite tehnosüsteemides. Konkreetsed tehnosüsteemid teenindavad üksnes puudutatud

isikutele kuuluvaid korteriomandeid ning asuvad puudutatud isikute korteriomandite

eriomandite eseme piirides. Kuna korteriomand peab olema omaette tuletõkkesektsioon, siis

on avaldajatel õigus nõuda, et tuleohutusnõuded puudutatud isikutele kuuluvates

korteriomandites oleksid tagatud. Puudutatud isikutel tuleb tihendada Hagudi tn 10 kolmanda

korruse korteriomandite tehnosüsteemide torustike läbiviigud tuletõkkevahendiga.

3.2. Puudutatud isikud ei ole taganud ka korstnatega seotud tuleohutusnõudeid. Puudutatud

isikud on väitnud, nagu oleks tuleohutusnõuded puudutatud isikute eriomandi osal tagatud,

kuna Päästeamet on teostanud ülevaatuse, nägi ette täiendavad tööd ning puudutatud isikud on

need tööd teostanud. Päästeameti 29.11.2023 seisukohas rõhutatakse, et ettekirjutust ei ole

täidetud ja haldusmenetlust ei ole lõpetatud. Samuti palus Päästeamet hiljemalt 15.12.2023

teavitada ettekirjutuse täitmisest või mittetäitmise põhjustest. Seega on selgelt ebaõiged

puudutatud isikute väited. Päästeameti ettekirjutus seondub otseselt töödega, mis ei seondu

kaasomandi osaga ehk tegemist on puudutatud isikute eriomandi eseme hulka kuuluva

esemega seotud töödega.

4. Puudutatud isikud vaidlesid nõuetele täielikult vastu. Puudutatud isikute arvates olid kõik

käesolevas menetluses avaldajate esitatud nõuded juba rahuldatud teise tsiviilasja menetluses.

Avaldajad proovivad käesolevate nõuetega puudutatud isikute arvelt rikastuda. Avaldajad

esitasid puudutatud isikute II ja III kui korterite 7 ja 8 uute omanike suhtes üheksa nõuet, mis

kõik olid seotud elamu kaasomandi osaks olevate ehitustöödega. Samal ajal oli poolte vahel

vaidlus tsiviilasjas nr 2-19-2372, mis mh hõlmas avaldajate vastuhagi puudutatud isiku I

suhtes seoses puudutatud isiku I korraldatud ehitustöödega elamus. Nimetatud asjas jõustus

29.05.2023 kohtuotsus, millega kohus mõistis mh puudutatud isikult I välja kahjuhüvitise

2-18-18032

suuruses 68 801,28 eurot seoses elamu teise ja kolmanda korruse vahelae puudustega.

Puudutatud isikult I on avaldaja kasuks juba hinnapakkumise alusel välja mõistetud rahaline

hüvitis selleks, et avaldajad saaksid korraldada ja rahastada selle arvelt kõigi tööde tegemise,

mida avaldajad käesolevas menetluses puudutatud isikutelt nõuavad. Asjaolu, et avaldajad ei

ole saanud lahendada Päästeameti ettekirjutust, on etteheidetav ainult avaldajatele, kes neid

töid hinnapakkumise alusel korraldanud ei ole.

Puudutatud isik I oli elamu ehitustööde läbiviimise korraldamisel taganud lahenduse, kus teise

ja kolmanda korruse vahelae konstruktsiooni kolmanda korruse põrandale paigutati Jks

Designs Ehitus OÜ poolt OSB plaat paksusega 22 mm. Seda tõendab 16.04.2019

allkirjastatud kaetud tööde akt nr 2. Puudutatud isik I tagas lahenduse, kus kolmanda korruse

korstnajalad ja puitkonstruktsioonid kaeti Jks Designs Ehitus OÜ poolt tulekindla

villa/kaltsiumsilikaat 30 mm plaadiga. Seda tõendab 19.12.2018 allkirjastatud kaetud tööde

akt nr 1. Puudutatud isikutel puudus korteritele 7 ja 8 ligipääs, et seal üldse mingeid ehitustöid

teostada. Avaldaja IV, kes on ühtlasi ka Tallinn, Hagudi tn 10 korteriühistu seaduslik

esindaja, on küll puudutatud isikutele elamu välisukse võtme andnud, kuid seejärel, kui

pooltel tekkisid vaidlused, on elamu välisukse lukk vahetatud ja puudutatud isikud ei pääse

oma korteritele 7 ja 8 ligi. Avaldaja IV keeldus puudutatud isikutele õige võtme andmisest.

Puudutatud isikud pakkusid avaldajale IV uute võtmete tegemise kulu kandmist ja sellega

seoses vajalikku ettemaksu, kuid ka see olukorda ei lahendanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Harju Maakohus rahuldas 11.04.2024 määrusega avalduse osaliselt. Maakohus kohustas

puudutatud isikuid II ja III teostama Hagudi tn 10 korterelamu kolmanda korruse korterite

põrandale sammumüra summutamiseks vajaliku tehnilise lahenduse ning paigaldama

sammumüra summutusplaadi paksusega minimaalselt 30 mm; tihendama Hagudi tn 10

kolmanda korruse korteriomandite tehnosüsteemide torustike läbiviigud tuletõkkevahendiga;

tagama kolmanda korruse korteriomandite eriomandi osi läbivate korstnate tuleohutuse;

tagama, et Hagudi tn 10 korterelamu kolmanda korruse põrand vastaks tulepüsivusklassi REI-

60 nõuetele ning tagama, et Hagudi tn 10 korterelamu kolmanda korruse korterid

moodustaksid tuletõkkesektsioonid. Maakohus tühistas Harju Maakohtu 27.09.2019 esialgse

õiguskaitse määruse. Maakohus jättis avaldajate menetluskulud 50% ulatuses puudutatud

isikute kanda, puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda ning märkis, et

menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks peale kohtulahendi jõustumist.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lahendas maakohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt asja hagita menetluses ning märkis, et avaldajate

nõue põhineb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 lg-l 2. Maakohus tuvastas, et

21.06.2017 avaldajate, puudutatud isiku I ja korteriühistu vahel sõlmitud asjaõiguslepingus

nimetatud Arendaja on puudutatud isikute II ja III õiguseellane puudutatud isik I. Puudutatud

isikul I oli asjaõiguslepingu (edaspidi AÕL) p-st 4.5 tulenevalt kohustus paigaldada omal

kulul loodud korteriomandite 7 ja 8 reaalosade katusealuse soojustus ning samade

korteriomandite 7 ja 8 reaalosade sisesed ehitustööd. Kohustus on üle läinud osaühingu

õigusjärglastele.

7. Maakohus leidis, et 30 mm summutusplaati paigaldatud ei ole ning puudutatud isikutel

tuleb korraldada summutusplaadi panek. 18 mm OSB plaat on aga juba eelnevalt paigaldatud.

OÜ Sevenston hinnapakkumise kohaselt on sammumüra vähendamiseks vajalik paigaldada

kolmanda korruse põrandale sammumüra plaat (ei sisaldu hinnas) ning vajalik on

(müra)summutusplaadi paigaldamine teise ja kolmanda korruse vahelakke. Puudutatud isikud

2-18-18032

on esitanud kirjaliku tõendi 16.04.2019 „Kaetud tööde akt“, mille kohaselt OSB plaat

paksusega 22 mm on paigaldatud. 22.05.2020 Finantsplaneerimise OÜ koostatud Ehitise

erakorralise auditi p-st 4.3.2 nähtuvalt ei ole 30 mm summutusplaati paigaldatud.

7.1. Kolmanda korruse tehnosüsteemide rajamisel ei ole järgitud tuleohutusnõudeid.

Arendajal tuleb tihendada kolmanda korruse korteriomandite tehnosüsteemide torustike

läbiviigud tuletõkkevahendiga. OÜ Sevenston hinnapakkumises sisaldub teise ja kolmanda

korruse vahelaes vee- ja kanalisatsioonitorustike ning nende ümberehitus ja viimine

vastavusse tuleohutusnõuetega. Arendaja poolt teostatud töö on tehtud nõuetele mittevastavalt

ning tuleohutusnõuded ei ole täidetud. Ehitise erakorralise auditi p-dest 4.8.2 ja 4.8.5

nähtuvalt ei vasta teise ja kolmanda korruse vahelae läbiviigud nõuetele.

7.2. Päästeamet on 04.02.2019 teinud Hagudi 10 Tallinn korterelamule ettekirjutuse tagada

Hagudi 10 Tallinn küttesüsteemi tuleohutus. Päästeameti 29.11.2023 e-kirjast nähtuvalt ei ole

ettekirjutust täidetud. Päästeameti 04.10.2019 protokolli p-s 4 on märgitud, et korstnate

kaugus põlevmaterjalist ei ole piisav. OÜ Sevenston hinnapakkumise kohaselt korstna

läbiviigud on vastuolus tuleohutusnõuetega, mistõttu tuleb teostada ümberehitustöid.

Tegemist on arendaja poolt teostatud mittevastava tööga, mille likvideerimiseks vajalikud

kulud tuleb kanda arendajal.

7.3. Maakohus järeldas eelnevast, et Hagudi 10 kolmanda korruse korterid ei vasta

tuleohutusnõuetele, mis omakorda on ohuks kogu majale. Puudutatud isikutel tuleb tagada

eriomandite korterite 7 ja 8 tuleohutus sh ehitada eriomandeid läbiva korstnad tuleohutuks,

luua tuletõkkesektsioonid ning tagada põranda tuleohutus.

8. Maakohus märkis, et puudutatud isik I loobus 02.10.2019 esitatud esialgse õiguskaitse

taotlusest.

9. Maakohus arvestas menetluskulude jaotamisel, et avaldajad on mitmel korral nõudeid

muutnud ning osadest nõuetest loobunud. Peaaegu kõik avaldajate lõplikud nõuded

rahuldatakse, välja arvatud 18 mm OSB plaadi paigaldamise nõue. Seega jättis maakohus

puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda ning avaldajate menetluskulud 50%

ulatuses puudutatud isikute kanda (TsMS § 172 lg 1).

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

10. Puudutatud isikud esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse

tervikuna, lahendada asi ja lõpetada menetlus avaldajate nõuete osas või alternatiivselt

lahendada asi ja jätta avaldajate avaldus tervikuna rahuldamata. Puudutatud isikud paluvad

mõista avaldajatelt välja puudutatud isikute menetluskulud edaspidi esitatava menetluskulude

nimekirja alusel ning jätta avaldajate menetluskulud nende endi kanda.

10.1. Puudutatud isikud leiavad esiteks, et maakohus ei ole puudutatud isikuid II ja III

menetlusse kaasanud olenemata sellest, et ringkonnakohus sellele juba 14.12.2022 tähelepanu

juhtis. Kuigi üldjuhul ei ole hagita asja lahendamine hagimenetluses menetlusõiguse oluliseks

rikkumiseks, mis annaks aluse kohtulahend tühistada, siis antud juhul on see oluliseks

rikkumiseks, kuna kohus lahendas asja puudutatud isikute II ja III kahjuks. Teisisõnu toob

kohtulahend puudutatud isikutele II ja III kaasa otsesed kohustused. Sel põhjusel, et

kohtuotsuses ei ole puudutatud isikute II ja III suhtes seaduslik, tuleb otsus tühistada (TsMS §

436 lg 1).

2-18-18032

10.2. Puudutatud isikud leiavad teiseks, et puudutatud isikud II ja III ei ole puudutatud isiku I

õigusjärglased. Maakohus on lihtsalt konstateerinud, et puudutatud isikud II ja III on

puudutatud isiku I õigusjärglased ning puudutatud isiku I kohustused on puudutatud isikutele

II ja III üle läinud. Kehtiva seaduse kohaselt ei teki õigusjärglus ainuüksi faktist, kui erinevate

juriidiliste isikute seaduslikud esindajad on samad või osaliselt samad. Puudutatud isikud II ja

III on eraldiseisvad juriidilised isikud (nagu ka puudutatud isik I) ja ei ole mitte ühelgi

õiguslikul alusel puudutatud isiku I õigusjärglasteks. Puudutatud isiku I ärimudeliks on

korraldada kokkulepitud ulatuses korterelamute rekonstrueerimist saades vastutasuks õiguse

ehitada korterelamu pööningukorrusel välja kokkulepitud arv korteriomandeid.

Korteriomandite valmimise järgselt on puudutatud isik I need tulu saamise eesmärgil alati

esimesel võimalusel edasi müünud. Nii ka elamu korteritega 7 ja 8. Seega on määrusega

rikutud olulisel määral põhjendamiskohustust ning otsus tuleb tühistada (TsMS § 436 lg 1).

10.3. Puudutatud isikud leiavad kolmandaks, et AÕL-ist tulenevaid puudutatud isiku I

kohustusi ei saa lahendada hagita menetluses, sest see ei ole seotud seadusest tulenevate

korteriomanike vaheliste nõuetega, vaid lepingust tulenevate nõuetega. Avaldajate nõue on

suunatud lepingu täitmise kohustamisele. Isegi, kui kohus jõuab järeldusele, et AÕL-ist

puudutatud isikule I tekkinud kohustusi avaldajate ees saab lahendada hagita menetluses

(millega puudutatud isikud ei nõustu), siis ei saa neid konkreetsest lepingust võrsuvaid

puudutatud isiku I kohustusi sisse nõuda puudutatud isikutelt II ja III. Puudutatud isikud II ja

III ei ole AÕL-i osapooleks ega saanud selleks ka läbi õigusjärgluse.

10.4. Puudutatud isikud leiavad neljandaks, et avaldajate kasuks on kohtuasjas nr 2-19-2372

hüvitis käesoleva kohtuasja nõuete rahuldamiseks välja mõistetud.

10.4.1. Puudutatud isiku I kohustuseks tulenevalt AÕL p-st 4.5 oli omal kulul teostada

katusealuse soojustuse tööd ja reaalosade sisesed ehitustööd. Katusealuse soojustus ei ole

käesoleva kohtuvaidluse osaks. Avaldajad väidavad, et kõik nende avalduses esitatud nõuded

on korterite 7 ja 8 reaalosade sisesed tööd. Määruses ei ole maakohus analüüsinud, kas

avaldajate nõutud tööd on korterite 7 ja 8 reaalosade sisesed tööd või mitte, vaid on lugenud

nõutud tööd vaikimisi korterite 7 ja 8 reaalosade sisesteks töödeks. Kõik tööd, mida avaldajad

puudutatud isikutelt nõuavad, on seotud teise ja kolmanda korruse vahelaega, magistraalsete

tehnovõrkudega või kogu elamut teenindava küttesüsteemiga. Avaldajad on ise 30.11.2023

istungil kinnitanud, et II ja III korruse vahelagi on elamu kaasomandi osaks. Järelikult ei saa

vahelaega seotud tööd olla korterite 7 ja 8 reaalosade sisesed tööd, nagu ei ole seda ka

kaasomandi osaks olevad magistraalsed tehnosüsteemid ja küttekorstnad.

10.4.2. Avaldajad väitsid, et nõutud tööd muutuvad korterite 7 ja 8 reaalosade sisesteks

töödeks seeläbi, et neid saab teostada ainult läbi korterite 7 ja 8 (mis ei vasta tõele). Ent isegi

siis, kui mingeid töid saaks teoreetiliselt teostada ainult läbi mingite konkreetsete korterite, ei

muutuks need tööd seeläbi korterite reaalosade sisetöödeks. Maakohus on jätnud selle asjaolu

analüüsimata ja välja selgitamata, kas avaldajate nõutud ehitustööd liigitusid üldse AÕL-i p-st

4.5 tuleneva reaalosa siseste ehitustööde alla. Isegi, kui need liigitusid AÕL-i p-st 4.5 tuleneva

puudutatud isiku I kohustuse alla, siis on tegemist töödega, mille teostamiseks on kohtuasjas

nr 2-19-2372 juba hüvitis välja mõistetud.

10.4.3. Maakohus on tuginenud määravale tõendile, OÜ Sevenstone hinnapakkumisele, mille

alusel kohus kohtuasjas nr 2-19-2372 avaldajate ja korteriühistu kasuks puudutatud isikult I

66 581,28 eurot välja mõistis ning andnud sellele üllatusliku ja hinnapakkumisega mitte

kooskõlas oleva sisu. Maakohus on lähtunud mitte hinnapakkumisest endast, vaid selle lisast

1, milleks oli avaldajate poolt OÜ-le Sevenstone esitatud seni puudutatud isiku I teostamata

2-18-18032

tööde loetelu. Maakohus oleks pidanud hindama, milliste seni teostamata tööde teostamist

hinnapakkumine ise sisaldas. Avaldajate esitatud teostamata tööde loetelu tõendab hoopis

seda, et nende tööde teostamise järgselt on teise ja kolmanda korruse vahelae vastuolud

ehitusnormidega kõrvaldatud ning korterite 7 ja 8 tuleohutusnõuded, sh vajalike

tuletõkkesektsioonide moodustamine tagatud. Näiteks on hinnapakkumise lisas 1 avaldajad p-

i VIII juures selgitanud, et samas ei ole toodud tegevus ilmtingimata vajalik, sest

tuletõkkesektsioonid on tagatud p-s 6 kirjeldatud töödega.

10.4.4. Seega on avaldajate eesmärk saavutatud, kui avaldajad realiseerivad puudutatud isikult

I Sevenstone OÜ hinnapakkumise alusel kohtuasjas nr 2-19-2372 välja mõistetud hüvitise

eesmärgipäraselt ja tellivad tööd, mille teostamiseks hüvitis välja mõisteti. Sellest lähtuvalt

tuleb avalduse menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel või jätta avaldus tervikuna

rahuldamata.

10.5. Puudutatud isikud leiavad viiendaks, et puudutatud isikute menetluskulud tuleb

tervikuna avaldajatelt välja mõista. Kuna maakohus on lahendanud avalduse ebaõigesti, siis

on avaldajate menetluskulud jäänud vääralt puudutatud isikute kanda.

10.6. Puudutatud isikud paluvad viimaseks võtta asja juurde selgitava materjali (avalike

registrite väljavõtted). Kuigi need selgitavad materjalid ei oma asjas määravat tähtsust,

esitavad puudutatud isikud need menetlusökonoomia seisukohast eesmärgil selgitada, et

määruskaebuse p-des 6 ja 20 kirjeldatud faktilise olukorra suhtes ei saa olla erimeelsusi.

Varasemas menetluses ei ole need faktilised olukorrad täiendavaid selgitusi vajanud.

11. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta määruskaebuse rahuldamata

ning menetluskulud puudutatud isikute kanda.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusnormide olulise rikkumise ja

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning saadab asja uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule (TsMS § 667 lg 2 ls 2). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest maakohtu

oluliste rikkumiste tõttu eelmenetluse ülesannete täitmisel pole ringkonnakohtul endal

võimalik asja sisuliselt lahendada. Seetõttu saadetakse asi läbivaatamiseks eelmenetluse

staadiumis.

14. Esmalt käsitleb ringkonnakohus maakohtu menetlusõiguslikke rikkumisi.

14.1. Maakohus ei ole avalduse menetlusse võtmist otsustanud. Maakohus on palunud

avaldajatel vastata puudutatud isiku I väidetele selles, et avaldajate nõuded ei ole

menetletavad (st vastata vaid menetluslikult, mitte sisuliselt), samuti paluti avaldajatel

vajadusel esitada täpsustatud nõuded. Maakohus märkis, et seejärel otsustatakse avalduses

puuduste kõrvaldamine, menetlusse võtmine või keeldumine (dtl 431). Toimiku materjalidest

maakohtu sellist otsustust ei nähtu. Seega on maakohus rikkunud menetlusõigust (TsMS §

372 lg 1, TsMS § 477 lg 1) jättes otsustamata avalduse menetlusse võtmise, mistõttu tuleb

maakohtul asja uuel läbivaatamisel teha otsustus ka avalduse menetlusse võtmise kohta.

2-18-18032

14.2. Maakohus on lahendanud asja hagita menetluses seda menetlusosalistele selgitamata.

Toimiku materjalidest nähtub, et menetlusosaliste vahel on olnud vaidlus, kas asja tuleks

menetleda hagi- või hagita menetluses tulenevalt avaldajate nõuetest.

14.2.1. Avaldus esitati esmalt selleks, et kohustada puudutatud isikut I esitama avaldajatele

ehitustegevust lubav ehitusprojekt ja EhS § 15 lg-s 3 nimetatud dokumendid; keelata

puudutatud isikul I teostada Hagudi tn 10 korterelamuga seoses ehitustegevust sh

ventilatsioonilahendusega seotud ehitustöid, mis on vastuolus Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti poolt 15.03.2017 teavitatuks loetud ehitusteatisega nr 1711271/03800 ning

ehitusteatise aluseks oleva ehitusprojektiga; kohustada puudutatud isikut I ehitama Hagudi tn

10 korterelamu korteriomandite nr 7 ja 8 piirnevaid või nendes asuvaid kaasomandis olevaid

ehitise osasid sellisel kujul, mis vastab õigusaktides ettenähtud nõuetele ja heale ehitustavale

ning on kooskõlas ehitusteatise nr 1711271/03800 aluseks oleva ehitusprojekti lahendusega

ning kohustada taastama Hagudi tn 10 korterelamu katus ja katusekonstruktsioon sellisel

kujul, mis vastab õigusaktides ettenähtud nõuetele ja heale ehitustavale ning on kooskõlas

ehitusteatise nr 1711271/03800 aluseks oleva ehitusprojekti arhitektuurse lahendusega.

14.2.2. 04.11.2019 seisuga lisandus avaldajate nõue, millega palusid avaldajad kohustada

puudutatud isikut I taastama Hagudi tn 10 korterelamu välisilme, sh välissein sellisel kujul,

mis vastab õigusaktides ettenähtud nõuetele ja heale ehitustavale ning on kooskõlas

ehitusteatise nr 1711271/03800 aluseks oleva ehitusprojekti arhitektuurse lahendusega.

14.2.3. 22.02.2021 loobusid avaldajad 28.11.2018 avalduse p-s 5.3 esitatud nõudest ehk osas,

milles avaldajad on palunud kohustada puudutatud isikut I esitama kaasomandi osaga seotud

ehitustegevust lubava ehitusprojekti ja ehitamise tehnilised dokumendid.

14.2.4. Maakohus palus 13.09.2021 e-kirjaga avaldajatel teatada, millised on avaldajate

nõuded (dtl 1078). Avaldajad esitasid 30.09.2021 oma nõuete täpsustused, millega palusid

kohustada puudutatud isikuid II ja III taastama Hagudi tn 10 korterelamu välisilme, sh

välisseina sellisel kujul, mis on kooskõlas ehitusteatise nr 1711271/03800 aluseks oleva

ehitusprojekti arhitektuurse lahendusega, sh ehitusprojekti joonisega „Vaated lõunast ja

läänest“; kohustada puudutatud isikuid II ja III paigaldama Hagudi tn 10 korterelamu II ja III

korruse vahelakke, s.o III korruse korterite põrandale OSB plaadi paksusega minimaalselt 18

mm, mis oleks seintest isolatsiooniribaga eraldatud ning sammumüra summutusplaadi

paksusega minimaalselt 30 mm; kohustada puudutatud isikuid II ja III tagama, et Hagudi tn

10 korterelamu II ja III korruse vahelagi vastaks tulepüsivusklassi REI-60 nõuetele; kohustada

puudutatud isikuid II ja III tihendama Hagudi tn 10 kolmanda korruse korteriomandite

tehnosüsteemide torustike läbiviigud tuletõkkevahendiga; kohustada puudutatud isikuid II ja

III tagama kolmandal korrusel asuva korstna läbiviigu ja põlevmaterjali vaheline kaugus 200

mm; kohustada puudutatud isikuid II ja III tagama kolmandal korrusel asuva kahelõõrilise

korstna tuleohutuse vajadusel selle uuesti ladumise teel kolmanda korruse põranda tasapinnast

alates ning ühelõõrilise korstna tuleohutuse, paigaldades korstnale roostevabast terasest hülsi;

kohustada puudutatud isikuid II ja III viima katuslae soojusisolatsiooni klassi vastavusse

klassiga A2-s1, d0; kohustada puudutatud isikuid II ja III avama neile kuuluvate korterite

katuslae ulatuses, mis võimaldab tuvastada katusetarindi ühendussõlme kinnituselementide

seisundit ning kohustada puudutatud isikuid II ja III viima katuslae tuulutuse tehnilise

lahenduse kooskõlla ehitusprojekti joonistel A-7.4, A-7.5 ja A-7.6 esitatud lahendusega.

14.2.5. 30.11.2023 seisuga loobusid avaldajad 30.09.2021 esitatud nõuetest nr 1, 7, 8 ja 9 ning

taotlesid menetluse jätkamist nõuete nr 2, 3, 4 ja 5 osas. Seega olid avaldajate nõueteks

30.11.2023 seisuga kohustada puudutatud isikuid II ja III teostama Hagudi tn 10 korterelamu

2-18-18032

kolmanda korruse korterite põrandale sammumüra summutamiseks vajaliku tehnilise

lahenduse, sh paigaldama sammumüra summutamiseks OSB plaat paksusega minimaalselt 18

mm, mis oleks seintest isolatsiooniribaga eraldatud ning paigaldama sammumüra

summutusplaadi paksusega minimaalselt 30 mm; kohustada puudutatud isikuid II ja III

tagama, et Hagudi tn 10 korterelamu kolmanda korruse põrand vastaks tulepüsivusklassi REI-

60 nõuetele; kohustada puudutatud isikuid II ja III tihendama Hagudi tn 10 kolmanda korruse

korteriomandite tehnosüsteemide torustike läbiviigud tuletõkkevahendiga; kohustada

puudutatud isikuid II ja III tagama kolmanda korruse korteriomandite eriomandi osade

tuleohutus seonduvalt eriomandi osa läbivate korstnatega, nt tagades korstnatega läbiviigu ja

põlevmaterjali vahelised nõutavad kaugused ning paigaldades korstnale roostevabast terasest

hülsi.

14.2.6. Eeltoodust tulenevalt on avaldajad menetluse kestel oma nõuet neli korda muutnud

ning avaldajate nõuded erinevad oluliselt 28.11.2018 avalduses esitatud nõuetest. Avalduses

võib esitada mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded

alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel

asjaoludel põhinevate nõuete kohta (TsMS § 370 lg 1). Tallinna Ringkonnakohus juhtis

14.12.2022 määruse p-s 9 maakohtu tähelepanu sellele, et menetluse jätkamisel tuleb

maakohtul mh hinnata, kas avaldajate nõudeid on võimalik lahendada hagita menetluses,

kuivõrd O&P Investeeringud OÜ ja puudutatud isikud on sellekohase vastuväite menetluses

esitanud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks menetluse liigi osas seisukoha

võtnud või seda pooltega arutanud. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kui elamu ehitus on

pooleli, tuleb hinnata, kas kaasomanikevaheline vaidlus on omane hoonestatud kinnisasja

kaasomanike vahelisele vaidlusele. Seega on maakohus rikkunud menetlusõigust, jättes

hindamata, kas avaldajate nõudeid on võimalik lahendada hagita menetluses.

14.3. Maakohus ei ole üheselt määratlenud menetlusosaliste ringi ega lahendanud avaldajate

taotlust uute korteriomandite omanike menetlusse kaasamiseks. Avaldajad on taotlenud

30.09.2021 menetlusdokumendis puudutatud isikute II ja III ning avaldajate III ja IV

menetlusse kaasamist. Muuhulgas ei ole kaasamisega seonduvalt lahendatud võimalikku

õigusjärgluse küsimust. Maakohus on jätnud ka tähelepanuta, et puudutatud isik I on

selgitanud, et talle ei kuulu Hagudi 10 korterelamus ühtegi korteriomandit, mistõttu ta ei ole

käesolevas kohtuasjas asjast puudutatud isikuks (dtl 1313). Tallinna Ringkonnakohus on

14.12.2022 määruse p-s 10 juhtinud maakohtu tähelepanu sellele, et maakohtul on

lahendamata 30.09.2021 taotlused OÜ Venta Estonia ja OÜ HP Investments menetlusse

kaasamiseks ja avaldaja III menetlusse astumiseks. Kuigi seaduses ei täpsustata lähemalt

poole kohtupoolset asendamist TsMS §-de § 210 või 211 järgi, on Riigikohus leidnud, et

kohtul on ka selleks vaja teha määrus, millest nähtub poole asendamine. Sellise määruse võib

TsMS § 464 lg 2 teise lause järgi teha ka suuliselt ja protokollida (RKTKo 11.12.2006, 3-2-1-

128-06, p 16). Sellist suulist ega kirjalikku määrust toimiku materjalidest ei nähtu, mistõttu ei

ole maakohus seda menetluslikku minetust kõrvaldanud. Sealhulgas pole maakohus TsMS §

211 lg-st 3 ja TsMS § 460 lg-st 2 tulenevalt hinnanud heauskse õigusjärglase suhtes kehtivate

erandite kohalduvust, s.o kas lahend kehtiks TsMS § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes või

mitte. Kui asjas tehtud lahend ei kehtiks TsMS § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes, siis

puudub õigustus õigusjärglase menetlusse kaasamiseks ning õigusjärglasel ei peaks olema ei

kohustust ega ka õigust menetlust üle võtta. Sellisel juhul kohaldatakse TsMS § 211 lg-te 1 ja

2 asemel TsMS § 210 lg-tes 2 ja 3 sisalduvaid üldreegleid.

14.4. Maakohtu kirjadest, määrustest, ärakuulamise ega istungi protokollidest ei nähtu, kas ja

millised menetlusosaliste tõendid on vastu võetud. TsMS § 436 lg 1 esimese lause kohaselt

lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused määrusega. TsMS § 238 lg 4

2-18-18032

sätestab, et tõendi vastuvõtmisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse.

Muuhulgas võib kohus teha suulise või kirjaliku määruse kohtuistungil (TsMS § 464 lg 2).

Seega peab kohus tõendi vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta tegema määruse. Ilma

tõendite vastuvõtmise või vastuvõtmisest keeldumise kohta määrust tegemata ei ole kohtul

üldjuhul võimalik menetlusosalistele selgitada asjaolude tõendamise vajadust ja koormust,

sest seni, kuni pole teada, missugused tõendid on vastu võetud ja missuguste tõendite

vastuvõtmisest on keeldutud, ei ole ka menetlusosalistele selge, kas ja missuguste

vaidlusaluste asjaolude kohta on vaja esitada täiendavaid tõendeid. Kohus peab andma tõendi

vastuvõtmise korral teisele menetlusosalisele võimaluse esitada uue tõendi kohta vastuväited

ja tõendeid. Kui kohus ei otsusta uue tõendi vastuvõtmist määrusega ega teata

menetlusosalisele uue tõendi vastuvõtmisest, on selle tõendi vastuvõtmine kohtu otsusega

menetlusosalise jaoks üllatav (RKTKo 01.02.2019, 2-15-13216, p 15 esimene lõik ja seal

viidatud varasem praktika).

14.5. Veel enam ei ole maakohus küsinud tõendite ega avalduse osas teiste menetlusosaliste

seisukohta. Maakohus on seisukohti küsinud esialgse õiguskaitse taotluse osas ning

menetluslike küsimuste osas (dtl 717, 472, 431). Alles 01.11.2021 e-kirjaga on maakohus

palunud esitada puudutatud isikutel II ja III seisukoha avaldajate 30.09.2021

menetlusdokumendi kohta (dtl 1214). Seisukohti ei ole küsitud ka avaldajate taotluse osas,

millega taotleti uute korteriomandite omanike menetlusse kaasamist (dtl 1081–1082).

Seisukohta on küsitud üksnes puudutatud isikutelt II ja III (dtl 1214), kuid välja ei ole

selgitatud käesoleva määruse p-s 14.3 nimetatud asjaolusid.

14.6. Maakohus ei ole enne asja lahendamist või menetluse lõpetamist lahendanud kõiki

maakohtule esitatud taotlusi olenemata sellest, et Tallinna Ringkonnakohus on oma

14.12.2022 määruse p-s 10 sellele tähelepanu juhtinud. Kuigi puudutatud isik I on 02.10.2019

esialgse õiguskaitse taotlusest loobunud (dtl 1312), siis on jäänud lahendamata avaldajate

15.10.2019 esialgse õiguskaitse taotlus. Maakohus pole lahendanud ka puudutatud isiku I

taotlust tema menetlusest kõrvaldamiseks, millele on puudutatud isiku I esindaja kohtuistungil

tähelepanu juhtinud (dtl 1358, ajamärge 00:42:51) ega avaldajate taotlust korteriomandite

uute omanike menetlusse kaasamiseks (vt käesoleva määruse p 14.3). Seega on maakohus

rikkunud TsMS § 442 lg-t 5.

15. Asja sisulist lahendamist võisid eelkõige mõjutada järgnevas kirjeldatavad rikkumised

materiaal- ja menetlusõiguse kohaldamisel.

15.1. Maakohus on kvalifitseerinud avaldajate nõude KrtS § 30 lg-st 2 lähtuvalt, mille

kohaselt korteriomanik võib nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning

korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi

eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Maakohus on

vaidlustatud määruse p-s 12 märkinud, et käesolevas menetluses nõuavad avaldajad

puudutatud isikutele kuuluvate kolmanda korruse korterite 7 ja 8 eriomandite osade

väljaehitamist ja ehitusnõuetega vastavusse viimist. Maakohus on tuvastanud, et avaldajate

nõude aluseks on 21.06.2017 avaldajate, O&P Investeeringud OÜ ja korteriühistu vahel

sõlmitud asjaõigusleping, mille p 4.5 kohaselt on pooled kokku leppinud, et arendaja poolt

võetavad ehituskohustused ei hõlma uute katusekorrusele tekkivate korteriomandite 7 ja 8

reaalosade katusealuse soojustuse ega korteriomandite 7 ja 8 reaalosade siseste ehitustööde

maksumust, st need ehitustööd teeb arendaja omal kulul. Eeltoodust tulenevalt on

ringkonnakohtu hinnangul maakohus avaldajate nõude kvalifitseerinud valel alusel. Tegemist

ei ole nõudega, mis põhineks eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamisel vastavalt

korteriomanike kokkulepetele ja/või põhikirjale, vaid nõue on suunatud uute korteriomandite

2-18-18032

moodustamisel tekkinud võimalike puuduste kõrvaldamisele tulenevalt 21.06.2017 sõlmitud

AÕL-st. Maakohtul on vaja asja uuel läbivaatamisel avaldajate nõuded kindlaks teha ja

kvalifitseerida.

15.2. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 13 asunud seisukohale, et arendaja on

puudutatud isikute II ja III õiguseellane puudutatud isik I O&P Investeeringud OÜ, mistõttu

on kohustus üle läinud osaühingu õigusjärglastele. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et

AÕL-st tulenevad arendaja kohustused saaksid õigusjärgluse alusel üle minna korteriomandite

7 ja 8 uutele omanikele. Avaldajad ei saa uutelt korteriomanikelt nõuda AÕL-i alusel

arendajaga kokku lepitud ehitustööde tegemist või nende tööde finantseerimist. Toimiku

materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikud II ja III oleksid korteriomandite ostmisel

võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg 1 järgi arendaja kohustused üle võtnud, VÕS § 178 lg 1

alusel kohustusega ühinenud või VÕS § 179 lg 1 alusel AÕL-st tulenevad õigused ja

kohustused üle võtnud. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel menetlusosaliste väiteid

arvestades tuvastada, kas ja mille alusel on korteriomandite võõrandamisel puudutatud isikud

II ja III arendaja kohustused üle võtnud.

15.3. Olenemata sellest, kas maakohus jõuab asja uuel läbivaatamisel järeldusele, et AÕL-st

tulenevad kohustused on või ei ole läinud üle puudutatud isikutele II ja III, tuleb maakohtul

hinnata AÕL-i p-st 4.5 tulenevate kohustuste sisu. AÕL p 4.5 sätestab, et arendaja poolt

võetavad kohustused ei hõlma uute katusekorrusele tekkivate korteriomandite 7 ja 8

reaalosade katusealuse soojustuse ega korteriomandite 7 ja 8 reaalosade siseste ehitustööde

maksumust, st need ehitustööd teeb arendaja omal kulul. Toimiku materjalidest nähtuvalt on

menetlusosalised selle üle menetluse kestel vaielnud ning puudutatud isikud selle kohta

vastuväiteid esitanud. Maakohus ei ole lõpplahendis andnud hinnangut sellele, kas avaldajate

nõuded on seotud nende ehitustöödega, mida tuleks arendajal teha omal kulul. Seega tuleb

maakohtul asja uuel läbivaatamisel teha kindlaks, kas tegemist on AÕL p-s 4.5 kokku lepitud

ehitustöödega, mida tuleb arendajal teha omal kulul.

15.4. Maakohus on nõuete hindamise aluseks võtnud OÜ Sevenston hinnapakkumise (dtl

1401–1404) kuid on jätnud tähelepanuta, et ehituskulude hindamise aluseks on võetud tellija,

s.o avaldajate, poolt esitatud tööde loetelu. Maakohus ei ole hinnanud, milliste

hinnapakkumises sisalduvate remonttööde katteks on juba tsiviilasjas nr 2-19-2372 avaldajate

kasuks puudutatud isikult I hüvitis välja mõistetud olenemata puudutatud isikute

vastuväidetest ning kas hüvitis nende tööde tegemist, mida avaldajad praegusel juhul

nõuavad, katab. Sealhulgas on maakohus lähtunud 25.05.2020 Finantsplaneerimise OÜ

koostatud ehitise erakorralisest auditist (dtl 1086–1105), kuid ei ole põhjendanud, miks teised

toimiku materjalide hulgas sisalduvad auditid ei ole praegusel juhul relevantsed. Seega on

maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamiskohustust.

15.5. Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul olnud ka lõpplahendis järjepidev.

Vaidlustatud määruse p-s 14 on maakohus jõudnud järeldusele, et summutusplaadi panek

tuleb korraldada puudutatud isikutel, p-des 15 ja 16 on maakohus järeldanud, et tegemist on

arendaja kohustustega ning resolutsioonis on pandud kohustused ehitises sisalduvate puuduste

kõrvaldamiseks puudutatud isikutele II ja III. Seega ei tule maakohtu põhjendustest üheselt

välja ka see, kes täpselt maakohtu hinnangul puudused likvideerima peab.

16. Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud lõpplahendi tegemisel põhjendamiskohustust

ning on jätnud nii avaldajate nõuded õigesti kvalifitseerimata kui ka asja lahendamisel

tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata. Lisaks on maakohus teinud menetluse läbiviimisel

hulgaliselt menetluslikke vigu. Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada ise

2-18-18032

eelmenetlust (RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19), mistõttu tuleb saata asi tagasi

eelmenetluse staadiumis.

17. Ringkonnakohus ei otsusta kaebusele lisatud tõendite vastuvõtmist, vaid sedagi tuleb teha

maakohtul asja uuel läbivaatamisel. Kuivõrd toimikust ei ole võimalik aru saada, millised

tõendid on juba vastu võetud, siis oleks neil kaalutlustel ebakohane praegusel juhul tõendeid

tagastada või vastu võtta.

18. Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav lahend TsMS § 173 lg 1 tähenduses, mistõttu

menetluskulude jaotust selles ei märgita.

19. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna

ringkonnakohus tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja uueks

läbivaatamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata (RKTKm

28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)