2-24-17674/52 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse kuupäev

17. september 2025

Tsiviilasja number

2-24-17674

Tsiviilasi

O.Z.M avaldus XX OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. juuli 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX OÜ (pankrotis) määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): XX OÜ (registrikood

XXX), seaduslik esindaja X.I (isikukood XXX)

Pankrotihaldur: Küllike Mitt

Avaldaja (võlausaldaja): O.Z.M (registrikood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX OÜ määruskaebus läbi vaatamata ja Tartu Maakohtu 30. juuli 2025

määrus muutmata.

2. Määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud jätta XX OÜ kanda.

3. XX OÜ poolt koos määruskaebusega esitatud uus tõend (hinnapakkumine)

lugeda esitajale tagastatuks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse ärakirja kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 643 lg 4 ja §

659).

ASJAOLUD

1. Võlausaldaja O.Z.M esitas 22. novembril 2024 kohtule avalduse XX OÜ (võlgnik) pankroti

väljakuulutamiseks. Tartu Maakohus kuulutas võlgniku pankroti välja 30. juulil 2025 kell

15.00 ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti.

Maakohtu määruse resolutsiooni p 2 kohaselt oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks raske

juhtimisviga.

2. Võlgnik esitas 14. augustil 2025 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse

osas, milles maakohus tuvastas, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga

ning märkis selle pankrotimäärusesse PankrS § 28 lg 2 alusel. Võlgnik palub ringkonnakohtul

tühistada maakohtu määrus raske juhtimisvea tuvastamise osas ning teha uus määrus, milles ei

ole maksejõuetuse põhjuseks märgitud rasket juhtimisviga.

3. Maakohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle 1. septembri

2025 kirjaga TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata (TsMS § 664 lg

2). Maakohtu määrus jääb muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad määruskaebuse

esitaja kanda.

5. Maakohtu määrust on vaidlustatud üksnes resolutsiooni p 2 osas, milles maakohus tuvastas

võlgniku maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea. Muus osas (sh võlgniku pankroti välja

kuulutamise osas) ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ja see on jõustunud.

Pankrotimenetluses, sh pankrotiavalduse menetluses, tehtud kohtumääruse peale saab edasi

kaevata üldjuhul üksnes juhul, kui see on seadusega ette nähtud (PankrS § 5 lg 1). Kuigi

PankrS § 28 lg 2 kohustab kohut võlgniku maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea

tuvastamisel märkima seda ka lahendis, ei tulene seadusest (eelkõige pankrotiseadusest)

võlgniku õigust esitada sellise kohtu seisukoha peale määruskaebust ringkonnakohtule.

Kaebeõigust raske juhtimisvea märkimise peale määruse resolutsioonis ei saa tuletada ka

PankrS § 32 lg-st 1, mis sätestab võlgniku kaebeõiguse pankrotimääruse peale. Nimelt on

pankrotimääruses tehtavate kohustuslike otsustuste loetelu sätestatud PankrS § 31 g-s 6 ning

maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea märkimist see loetelu ette ei näe. Riigikohus on

asunud seisukohale, et väljaspool PankrS § 31 lg-s 6 sätestatud otsustustele ei saa

määruskaebust esitada pelgalt seetõttu, et vastav otsustus on pankrotimääruses kirjas

(Riigikohtu 15. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-14, p 15; 28. jaanuari 2022

määrus tsiviilasjas nr 2-21-3787).

Kaebeõiguse puudumise tõttu on maakohus võlgniku määruskaebuse ebaõigesti menetlusse

võtnud. Võlgniku kaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

6. Võlgnik on kaebuselt tasunud riigilõivu 70 eurot, mis kuulub TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel

võlgnikule tagastamisele. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb

kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse

jõustunud lahendiga lõppemist.

7. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus veel järgmist.

Raske juhtimisvea mõiste ja selle märkimise kohustus kohtulahendis teenib avalikku huvi.

Pankrotimenetluse eesmärk on ka maksejõuetuse põhjuse välja selgitamine (PankrS § 2).

Avalikest huvidest lähtuvalt ning üldpreventiivset eesmärki silmas pidades tuleb kohtul

pankrotimenetluses rasketele juhtimisvigadele tähelepanu juhtida ning reageerida nendele.

Seetõttu on kohtule pandudki kohustus märkida raske juhtimisvea ilmnemisel kohtulahendis

ära, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga (PankrS § 28 lg 2).

Praegusel juhul nähtub maakohtu määruse põhjendustest, et halduril tuleb võlgniku

maksejõuetuse põhjusi analüüsida täpsemalt pankrotimenetluse käigus, seega ei olnud see

põhjus kohtule veel võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal üheselt selge. Igal juhul peab aga

kohus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused pankrotimenetluse lõpuks ning kui

selleks on raske juhtimisviga, siis tuleb seda märkida pankrotimenetluse lõpetamise määruses.

Riigikohus on käsitlenud raske juhtimisvea kohtulahendis märkimise kohustuse õiguslikku

tähendust juhatuse liikme kaebeõiguse kontekstis ning on selgitanud, et kahju hüvitamise

nõude üle peetavas vaidluses saab võlgniku juhatuse liige vaielda raske juhtimisvea etteheitele

vastu ka siis, kui maakohus on varasemas lahendis PankrS § 28 lg 2 järgi märkinud, et

võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga (vt

Riigikohtu 10. detsembri 2008 määrus nr 3-2-1-112-08, p 13).

(allkirjastatud digitaalselt)