2-24-143144/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. septembril 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-143144

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3781,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood:11542046, asukoht:

Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine, e-posti aadress:

xxx

Kostja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress:

xxx

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi X vastu põhivõla 2425,94 euro, intressivõla 285,04 euro,

sissenõutavaks muutunud viivisevõla 764,94 eurot, sissenõudmiskulu 35 euro ning edasiulatuva

viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.02.2025 põhinõudelt 2425,94

eurolt kuni põhinõude täitmiseni, nõuetes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu

kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc; krediidiandja) ja X (kostja) sõlmisid 30.11.2023

laenulimiidi lepingu (leping). Kostja esitas 30.11.2023.a laenutaotluse krediidiandja

iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid. Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi

iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega

edastas kostjale lepingu üldtingimused ja eritingimused (vt hagi lisa 2) koos hinnakirja ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehega (vt hagi lisa 3), mis on lepingu lahutamatuks osaks. Laenu

kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades krediidiandja

iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti

poolte vahel leping sõlmituks 30.11.2023. Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt

võimaldati kostjale limiiti kuni 2500 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostjal oli võimalik

iseteeninduskeskkonnas jälgida oma laenukonto seisu, st maksetega seonduvat infot, arveid,

laenulimiidi jääki, esitada laenulimiidi väljamaksetaotlusi. Laenulimiidikonto on kliendi personaalne

konto, mida võib kasutada üksnes klient ehk kostja. Laenulimiit on korduvkasutatav, mis tähendab,

et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit, mida saab uuesti kasutada. Vastavalt lepingu

üldtingimuste punktile 6.4 võib laenulimiidi suurust muuta. Kostja on kasutanud krediidiandja poolt

võimaldatud laenulimiiti kokku summas 2500 eurot järgnevalt: (withdrawal – väljamakse, vt hagi

lisa 4 – maksekorraldus ja lisa 5 – raamatupidamise väljavõte): 01.12.2023 12:18 Withdrawal

[760444] 2 500 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt

kohustub kostja tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 41,35% aastas ehk 0.1132800%

päevas. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 50,16% aastas.

Arvestus põhineb laenulimiidi summal 2500 eurot ja päevaintressil 0.1132800% (41,35% aastas)

ning eeldustel, et: a) laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus; b)

laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest

ning viimase maksega tasub kostja kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid

on; c) laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu

aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Kuivõrd krediidilepingu sõlmimise ajal ei ole

võimalik teada, kui palju krediidisaaja lepingu vältel krediiti võtab ning omakorda kaasnevaid

tasusid, siis seetõttu ei ole võimalik arvutada välja tegelikku krediidikulukuse määra, lähtuda saab

üksnes esialgsest eelduslikest arvutustest. Krediidikulukuse esialgse määra eeldustes ja arvestamisel

on võetud arvesse tasusid täpselt nii nagu see krediidilepingu tingimuste kohaselt kohalduksid

(kuivõrd krediidilepingu hinnakirja kohaselt lisandub väljavõtte tasu alates krediidisumma teisest

väljamaksest ning krediidikulukuse määr on arvestatud selliselt, et krediidisumma võetakse

kasutusse korraga ühe väljamaksena, siis väljavõtte tasu ei ole krediidi kulukuse esialgse määra

arvutamisel arvestatud). Lepingu üldtingimuste punkti 13.10 kohaselt, kui krediidikulukuse määr

ületab seaduses sätestatud ülemmäära, siis vähendatakse lepingu alusel tasumisele kuuluvat intressi

viimaste tagasimaksete arvelt selliselt, et krediidi kulukuse määr vastaks seaduses sätestatud krediidi

kulukuse määra ülempiirile. Esialgne krediidi kulukuse määr oli seadusjärgsetes piirmäärades.

Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine, kuivõrd KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 31.05.2023

Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 50,16% (15,31 % x

3). Lepingu eritingimuste punkti G kohaselt kujunes tagasimaksete kogusummaks 3059,91 eurot.

Lepingu tingimustest tulenevalt kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt

edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse

krediidi väljamaksmist krediidiandja poolt. Lepingu üldtingimuste p-ist 10.2 tulenevalt näidatakse

arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele

kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt

laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 20 eurot, sõltuvalt sellest kumb on

suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse

miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate maksesummade

korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele kuuluvate summade

sissenõudmiskulud; b) laen; c) intress; d) leppetrahvid, teenustasu ja muud kliendi (kostja) poolt

võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6). Kostja on krediidilepingu raames teostanud

tagasimakseid kokku 130 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 74,06 eurot, kulude katteks 5

eurot ja intressi katteks 50,94 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes

tagastamata kokkuleppelised osamaksed, jaanuarikuu osamakse 129,78 eurot, maksetähtaeg

01.02.2024, veebruarikuu osamakse 127,46 eurot, maksetähtaeg 01.03.2024, märtsikuu osamakse

131,03 eurot, maksetähtaeg 01.04.2024, aprillikuu osamakse 135,85 eurot, maksetähtaeg 01.05.2024

ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes.

16.04.2024 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu.

Kostjale edastatud teatises märkis krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse

kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub kogu

võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski

leping 01.05.2024 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Lepingu

üldtingimuste punkt 12.1 näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient (kostja) sellega, et kõik

asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool mainitud

teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Puudub vaidlus, et krediidiandja on

lepingu ülesütlemise teatised kostjale edastanud mõistlikul viisil, so tema poolt deklareeritud

aadressile lepingus sätestatud viisil. Hageja on esitanud tõendid kirjade edastamise kohta nimetatud

viisil. Teatised on jõudnud kostja mõjusfääri ja adressaadile on üle läinud avaldatu sisust

teadasaamise risk. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda ülesütlemise teatise kätte toimetatuks lepingu

punkti 12.1 alusel ja/või kohtupraktikale tuginedes TsÜS § 69 lg 2 ja 3 alusel. Kostjat teavitati

03.05.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Lepingu kehtivuse ajal

teostas krediidiandja kostjale väljamakseid 2500 eurot ja kostja tegi krediidiandjale tagasimakseid

põhisumma katteks 74,06 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise

seisuga 2425,94 eurot (2500-74,06), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Vastavalt

limiidilepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on

hagejal õigus arvestada intressi 41,35% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse

igapäevaselt kasutusse antud krediidisaldolt. Hageja palub kostjalt välja mõista intressivõlgnevuse

285,04 eurot (periood:19.01.2024-01.05.2024, põhinõudelt 2425,94 eurolt, lepingujärgne

intressimäär 41,35% aastas). Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 05.05.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.02.2025

seadusjärgses viivisemääras. Kostjal on hageja ees sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus

764,94 eurot (põhinõudelt 2425,94 eurolt, periood: 02.05.2024-04.02.2025, lepingujärgses määras

41,35% aastas). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates

01.02.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub

viivise summa järgmiselt: kogu põhivõlg 2425,94 eurot x 11,15% = 270,49 eurot. Hageja edastas

kostjale 12.07.2024 nõudekirja, 01.08.2024 pretensiooni ja 22.08.2024 hagihoiatuse. Lähtudes

eeltoodust on hageja sissenõudmiskulud 35 eurot (nõudekiri – 25 eurot; pretensioon – 5 eurot;

hagihoiatus – 5 eurot). Kostja poolt krediidiandja iseteenindussüsteemis täidetud taotlusel märkis

kostja alljärgnevad andmed: sissetulek 2300 eurot ja väljaminekud/igakuised kulutused 0 eurot,

ülalpeetavaid 2, laenu eesmärgiks oli kodu parendamine. Lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud

ühtegi maksehäiret. Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja

finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise kostja Swedbank AS kontoväljavõtte

alusel (vt hagi lisa 16). Hageja täpsustas, et hagiavalduse lisa 16 näol on tegemist kontoväljavõtte

analüüsiteenuse tulemusel genereeritud dokumendiga. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud

andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena

sai põhjendatult eeldada, et kostja on võimeline oma kohustusi täitma. Eeltoodud põhjustel leidis

hageja, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega.

Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2425,94 euro, intressivõlgnevus

285,04 euro, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 764,94 eurot, sissenõudmiskulu 35 euro

ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.02.2025

põhinõudelt 2425,94 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväited

2. Kostja on menetlusse võtmise kohtumääruse ja hagi koos lisadega isiklikult kätte saanud

11.02.2025 ja hagile vastamistähtaeg oli 25.02.2025. 10.02.2025 palub kostja anda võimalus võla

ajatamiseks, so tasudes võlgnevuse 100 eurot kuus.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras 11.02.2025 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus

menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust

ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).

5. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p

7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude

aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse

korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi

tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta

tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või

kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt

lahendab kohus asja sisulise otsusega.

6. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-143144 OÜ B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK

Incure OÜ) hagi Xi vastu võlgnevuse nõudes. 10.02.2025 taotluses palus kostja anda võimalus võla

ositi tasumiseks. Kohus selgitab, et eeltoodust ei saa järeldada, et kostja oleks TsMS § 440 lg 1

mõistes haginõuded omaks võtnud.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2425,94 eurot,

intressivõlgnevus 285,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 764,94 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot ning edasiulatuv viivis Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras alates 05.02.2025 põhinõudelt 2425,94 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja

nõuded tulenevad kostja ja Multitude Bank p.l.c (krediidiandja) vahel 30.11.2023 sõlmitud

tähtajatust laenulimiidilepingust, mille alusel sai kostja krediidiandjalt krediiti 2500 eurot ning

tegemist on VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepinguga.

8. Hagivalduse punktis 2.19 on hageja märkinud, et 16.04.2024 edastas krediidiandja kostjale

meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu (hagi lisa 10). Hagiavalduse punktis 2.20 on

hageja selgitanud, et kostjale edastatud lepingu ülesütlemise teatises on kirjeldatud, et juhul kui

kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval.

Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset

tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppes leping 01.05.2024 ning kostja kohustub tasuma kogu

olemasoleva võlgnevuse.

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema üheselt arusaadav, mh ülesütlemise

kuupäeva osas. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks

üheselt arusaadav. Avaldusest peab tarbija aru saama, et temaga sõlmitud leping on üles öeldud (mh

ülesütlemise kuupäev) ja temalt nõutakse laenusumma tingimusteta tasumist. Ülesütlemisavaldus ei

saa üldjuhul olla mingi muu dokumendi koosseisus, mis on nt pealkirjastatud „Teade", „Meenutus",

„Laenukonto väljavõte" vms (Riigikohtu 15.01.2014.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 17).

VÕS § 416 lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st

tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse

tegemist (Riigikohtu 02.04.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, p 25). Küll aga peab

ülesütlemisavaldus siiski vastama eelnimetatud nõuetele. Üldjuhul pikeneb lepingu ülesütlemise

avalduses määratud ebamõistlik täiendav tähtaeg VÕS § 114 lg 1 kolmanda lause järgi mõistliku

täiendava tähtajani. Ka sellisel juhul on kohaldatav VÕS § 116 lg 5, st leping lõpeb, kui võlgnik

täiendava (mõistliku) tähtaja jooksul kohustusi ei täida (vt Riigikohtu 04.02.2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-153-14, p-d 9-10). Eeltoodu ei ole aga kohaldatav tarbijakrediidilepingute puhul.

Hagi lisas 10 kajastuv on järgnev: „Meeldetuletus lepingu lõpetamisest. Seisuga 16.04.2024 on Teie

võlgnevus meie ees 388,41 eurot. Olete viivitanud kolme osamakse tasumisega. Palume eeltoodud

võlgnevus viivitamatult tasuda. Juhul kui Te ei tasu võlgnevust 14 päeva jooksul käesoleva kirja

kuupäevast, siis ütleb Ferratum Teiega sõlmitud laenulepingu üles. Ferratum eraldi teadet

laenulepingu ülesütlemise kohta ei saada ja laenuleping lõppeb automaatselt 15. päeval käesoleva

kirja kuupäevast juhul kui Te selle aja jooksul ei ole võlgnevust tasunud.“

Hagi lisas nr 10 teatises ei kajastu kuupäeva (sh ei ole teada, millal vastav teatis kostjale üldse

edastati) ega lepingu ülesütlemise kuupäeva ning seejuures on kostjale, kui tarbijale antud

võlgnevuse tasumise aeg vastuoluline (esmalt viivitamatult ja teisalt 14 päeva jooksul kirja

kuupäevast, mida teatises ei ole). Seega ei ole teatis üheselt arusaadav ülesütlemise kuupäeva (so

lepingu lõppemise aega) ja tasumise aja osas. Kestvuslepingut saab üles öelda üksnes tulevikku

suunatult ning tarbijakrediidilepingu lõppemise kuupäev peab olema üheselt selge. Seega ei vastanud

hagi lisas nr 10 toodud teatis VÕS § 416 lg 1 nõuetele ja vastav lepingust tulenev ülesütlemine on

tagajärjetu ning ei toonud kaasa 30.11.2023 laenulimiidilepingu ülesütlemist. Hageja esitas

laenulimiidi lepingu ülesütlemisest tulenevad nõuded ning kuna viidatud lepingut ei saa lugeda

ülesöelduks, uut ülesütlemisavaldust ja alternatiivseid nõudeid ei ole esitatud, siis ei saa kostjal olla

lepingust tulenevaid põhi- ja kõrvalnõudeid.

9. VÕS § 404 lg 1 esimene lause sätestab, et tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus

kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama lõike teise lause

kohaselt tuleb tarbijale viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.

VÕS § 408 lg-st 1 tulenevalt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404

lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud

andmetest.

Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema

tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid,

kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud (TsÜS § 79).

Hagiavalduse lisadest (tõenditest) ei nähtu, et krediidiandja Multitude Bank p.l.c oleks kostjale

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis edastanud 30.11.2023 laenulimiidi lepingu, lepingu üld-

ja eritingimused ning Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe tutvumiseks. Hagi lisades 2 ja

3 on esitatud pdf failidena eelmärgitud dokumendid. Kostja on hagi koos lisadega (sh eelnimetatud

lepingu dokumendid) kätte saanud kohtumenetluses AET-i vahendusel 14.02.2025, kuid eelnevat ei

loeta VÕS § 404 lg 1 teise lause kohaselt viivitamatuks lepingudokumendi üleandmiseks. Seadus ei

näe ette, et krediidi kättesaamine kõrvaldaks VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vormi järgimata jätmisest

tingitud tarbijakrediidilepingu tühisuse (VÕS § 408 lg 1 esimene alternatiiv). VÕS § 410 lg 1 järgi ei

välista sama seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue tarbijakrediidilepingu sõlmimist

sidevahendi abil, kuid ka sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Internetiportaali vahendusel lepinguga

(sh lepingu üld- ja eritingimuste ning Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehega)

tutvumine/kinnitamine ei vabasta krediidiandjat kohustustest edastada kostjale, kui tarbijale

viivitamata limiidileping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ega kõrvalda limiidilepingu

edastamata jätmisest tulenevaid tagajärgi, so 30.11.2023 laenulimiidilepingu tühisust. Eeltoodust

tulenevalt on 30.11.2023 laenulimiidi leping VÕS § 404 lg-s 1 sätestatult tühine.

10. Võttes arvesse eeltoodud kohtu põhjendusi ja seda, et hageja ei ole esitanud alternatiivseid

nõudeid (nõuete asjaolusid ega arvestusi), siis tuleb hagi jätta rahuldamata (vt ka TlnRnKo

15.08.2023, 2-21-4379 p 29). Kuivõrd laenulimiidileping pole üles öeldud kehtivalt puudub alus

nõuda ka VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitist, mistõttu jääb hagi ka selles osas

rahuldamata.

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1

alusel jätta hageja kanda. Kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad ja kohus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

12. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik