1-24-1626/37 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2025, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-24-1626

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Mario Truu

Kriminaalasi

Konstantin Nikitin süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi

üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu 12. veebruari 2025 otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Konstantin Nikitin

Prokurör

ringkonnaprokurör Liina Pikma

Süüdistatav

Konstantin Nikitin, isikukood:

36212272242,

asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Igor Belugin

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 12. veebruari 2025 otsus jätta muutmata ja apellatsioon

rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata Konstantin Nikitini taotlus süüteomenetlusega tekitatud

kahju hüvitamiseks.

3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt

Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus Narva osakonna kaudu 415,05 eurot,

sealhulgas käibemaks 74,85 eurot vandeadvokaadi abi Igor Beluginile

süüdistatav Konstantin Nikitini määratud korras kaitse teostamise eest

apellatsioonimenetluses.

Süüdistatav Konstantin Nikitinil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo

alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal või teistel kohtumenetluse

pooltel advokaadi vahendusel. Kassatsiooni võib esitada advokaadi vahendusel ka isik, kes

leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Süüdistus

1. Prokuratuur esitas Konstantin Nikitinile süüdistuse karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1

järgi selles, et ta 29. detsembril 2023 täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul kella 15.19

kuni kella 19.19 paiku aadressil XXX , Ida-Viru maakond asuvas korteris lõi N.F. i ühel

korral noaga rindkerre vasakule poole. Saadud vigastuste tagajärjel suri N.F. sündmuskohal.

Surnu ekspertiisiaktiga nr 24E-AOS0016/KJ4 tuvastati kannatanul südameõõnde tungiv

torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel, südame parema vatsakese seina-vatsakeste vaheseina-

vasaku vatsakese seina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verisüdamepaun, vasakpoolne

verirind ja arenes välja äge südame-veresoonkonna puudulikkus.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohus karistas 12. veebruari 2025 otsusega K. Nikitinit KarS § 113 lg 1 järgi 7

aasta pikkuse vangistusega, mille hulka arvas KarS § 68 lg 1 alusel K. Nikitini vahi all

viibitud aja alates 29. detsember 2023 ning luges selle ka vangistuse kandmise aja alguseks.

3. Kohus kohaldas KarS § 54 lg 1 alusel K. Nikitinile lisakaristust ning saatis ta Eesti

Vabariigist välja, keelates tal riiki sisenemast 4 aastaks.

4. Sama otsusega rahuldas maakohus VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel Kohtla-Järve

linnavalitsuse tsiviilhagi ning mõistis K. Nikitinilt Kohtla-Järve linnavalitsuse kasuks välja

695 eurot.

5. Asjas ei olnud vaidlust selles, et mõned aastad enne 29. detsembri 2023 sündmust elasid

süüdistatav K. Nikitin ja kannatanu N.F. koos K. Nikitini korteris aadressil XXX . See on

tõendatud süüdistatava ütlustega. Vaidlust ei ole ka selles, et nii K. Nikitin kui N.F.

(kuri)tarvitasid alkoholi. Sellest rääkis nii süüdistatav ise oma ütlustes kui ka tunnistajad (sh

sama maja elanikud). Politsei infosüsteemis on registreeritud mitu juhtumit ja väljakutset

seoses K. Nikitiniga ning nimetatud korteriga (13. veebruar 2014, 1. jaanuar 2016, 28. jaanuar

2017, 19. aprill 2022, 4. jaanuar 2023, 5. märts 2023, 17. juuni 2023, 29. juuli 2023. Elanikud

on esitanud korteriühistu esinaisele N.S. le pöördumise, milles palusid kutsuda K. Nikitinit

korrale seoses tema ebaadekvaatse käitumisega ebakaines olekus. Korteriühistu juhatus tegi

K. Nikitinile ka hoiatuse seoses majaelanike kaebustega tema suhtes. Tunnistajate N.S. , M.N.

, V.M. ja L.U. ütlused kinnitavad samuti, et K. Nikitin ja N.F. kuritarvitasid alkoholi.

6. 29. detsembril 2023 tarvitasid süüdistatav ja kannatanu samuti alkoholi. Seda kinnitavad

tunnistajad L.U. ja N.K. . Samuti on tuvastatud, et 29. detsembril 2023 kell 20.56 helistas

süüdistatav hädaabi numbrile ja kutsus kiirabi, sest kannatanu N.F. lamas liikumisvõimetuna

põrandal. Seda kinnitab 24. jaanuari 2024 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv süüdistatava

poolt Häirekeskusele tehtud telefonikõne.

7. Sündmuskohale saabunud patrullpolitseiniku vormikaamera salvestiste sisu on uuritud 29.

jaanuari 2024 asitõendi vaatlusprotokolliga. Sellest nähtub, et 29. detsembril 2023 kell 21.18

saabus patrullpolitseinik A.F. sündmuskohale XXX . Korteris viibis alkoholijoobe tunnustega

K. Nikitin, kes selgitas, et ta ei näinud midagi, nägi lihtsalt kuidas kannatanu välja läks ja

kukkus. Põrandal lebaval kannatanul seljas olnud vestis oli näha auk. K. Nikitin on selgitanud,

et nad ainult kahekesi viibisid korteris, koos jõid, konflikti neil ei olnud, kannatanu oli

rääkinud enda poomise soovist.

8. Eksperdiarvamuse järgi oli kannatanu surma põhjuseks südameõõnde tungiv torke-

lõikehaav vasakul pool rindkerel, südame parema vatsakese seina-vatsakeste vaheseina-

vasaku vatsakese seina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verisüdamepaun, vasakpoolne

vererind ja arenes välja äge südame-veresoonkonna puudulikkus. On alust järelduseks, et

kannatanu surm võis saabuda orienteeruvalt 4 – 8 tundi enne kohtuarstlikku läbivaatust

sündmuskohal.

9. Eksperdi arvamuse kohaselt torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel on tekitatud terava

vägivalla toimel löögist teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga, võimalik, et noaga, tera

pikkusega mitte vähem kui 7-9 cm, mida tõestab haavakanali orienteeruv pikkus 7-9 cm, tera

laiusega mitte rohkem kui 1,7 cm, mida tõestab haava pikkus 1,7 cm; löögi suunaga veidi eest

veidi ülevalt vasakult põiki veidi taha veidi alla paremale. Arvestades rindkere torke-

lõikehaava lokalisatsiooni ja ulatust, on vähetõenäoline, et peale vigastuse saamist kannatanu

võis iseseisvalt liikuda (nt käia, osutada vastupanu, liikuda teise tuppa). On võimalik, et peale

vigastuse saamist kannatanu võis rääkida kuni teadvuse kaotuse hetkeni kümnete sekundite –

mõne minuti vältel. Toksikoloogiauuringu andmetel leiti kannatanu surnukeha verest 2,67

mg/g etanooli, silma klaaskeha vedelikust leiti 2,11 mg/g etanooli. Võttes arvesse

läbivaatuseks esitatud noa parameetreid ning rindkere torke-lõikehaava ja haavakanali

pikkust, on võimalik, et torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel võis olla tekitatud

läbivaatuseks esitatud noaga.

10. Sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha, et kööki sisenemisel on paremat kätt arvutitool,

millel on näha tumedamat värvi verekahtlased laigud (kiirtest reageeris positiivselt ehk

tegemist on verega). Tooli all on tumepunast värvi verekahtlane loik. Süüdistatav kinnitas

oma ütlustes, et sellel toolil istus alati kannatanu N.F. (süüdistatav ise istus alati laua teise

külje juures, kus on madrats-diivani kate). Kohus järeldas sellest, et kannatanut löödi just

selles kohas, kui ta istus köögis, kööki sisenedes paremat kätt arvutitoolil. Löögi tagajärjel

haavast eraldunud veri sattuski tooli kattele ja põrandale tooli alla.

11. Järgnevalt tuvastas kohus, et kannatanut löödi köögilaualt leitud kööginoaga.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadates lauale otse jääb paremat kätt arvutitool ja

vasakut kätt jääb taburet, mille peal on padi. Tabureti poolsel lauaosal on nuga sinise-beeži

värvi käepidemega ning musta värvi noateraga. Noatera peaaegu terves ulatuses on nähtav

verekahtlane määrdumine. Tetrabase kiirtest annab positiivset reaktsiooni vere sisalduse

suhtes. Süüdistatav tunnistas kohtus antud ütlustes, et see nuga kuulub temale. Süüdistatava

versioon, et veremäärdumine võis sattuda noale kui politseinik võttis noa laualt ja andis selle

medõele ei riimu uuritud tõenditega. Seda ei ole näha ei sündmuskoha vaatlusprotokollist,

rinnakaamera salvestiselt ega tunnistaja A.F. i ütlustest. Rinnakaamera salvestiselt on selgelt

näha, et kell 21:20:49 kiirabitöötajad lahkusid korterist ning nuga avastati köögilaualt juba

sündmuskoha vaatluse käigus (uurimistoimingu algus kell 22.50). Ehk siis, veri võis sattuda

noaterale vaid noalöögi tegemise käigus (mitte esialgsete menetlustoimingute tegemisel

patrullpolitseinike poolt vms).

12. Vastavalt 10. jaanuari 2024 asitõendi vaatlusprotokollile on sündmuskohalt äravõetud

kööginoa kogupikkus on 240 mm, tera pikkus on 125 mm, tera laius maksimaalselt 19 mm

(keskosas 17 mm, käepideme juures 19 mm), tera paksus 1,8 mm. Tera on mõlemalt poolet

üleni määrdunud verekahtlase ainega. Tera pind testiti mõlemalt poolt Tetrabase testiga.

Reaktsioon verekahtlusele osutus positiivseks. Ekspert tegi järelduse, et on võimalik, et torke-

lõikehaav vasakul pool rindkerel võis olla tekitatud läbivaatuseks esitatud noaga. Vaidlus käis

maakohtus selle üle, kas kannatanut lõi noaga süüdistatav K. Nikitin (s.o süüdistuse versioon)

või juhtus see teistel asjaoludel (kannatanu sooritas enesetapu vms – s.o süüdistatava

kaitseversioon).

13. Süüdistatav seega eitas kannatanu noaga löömist. Maakohtu arvates, uuritud tõendid

toetavad süüdistuse versiooni, et kannatut lõi noaga just süüdistatav. Süüdistatava läbivaatuse

käigus 30. detsembril 2023 avastati K. Nikitini parema randmeliigese painutuspinnal naha

määrdunumine pruunika kuivanud ainega. Eksperdiarvamusest tulenevalt sellest kohast

võetud proovis sisaldub nii süüdistatava enda kui ka kannatanu DNA-profiili ehk see

(vere)määrdumine pärineb kannatanult.

14. Süüdistatav püüdis selgitada, et randmel tuvastatud veremäärdumise sai ta siis, kui üritas

põrandal olevat kannatanut liigutada. Prokuröri taotlusel avaldati vastuolude kõrvaldamiseks

K. Nikitini kohtueelses menetluses antud ütlused, kus ta räägib hoopis kukkumisest. K.

Nikitin ei osanud selgitada vastuolu kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütluste vahel.

Kaitsja tugines lõpukõnes sellele, et kohtueelses menetluses võisid K. Nikitinil mõned asjad

ununeda, sest ta oli tugevas alkoholijoobes. Aja möödudes aga tema mälu taastus. Maakohus

asus seisukohale, et süüdistatava selgitus ja kaitsja käsitlus ei ole loogiline ega eluliselt

usutav. Verelaigud süüdistatava käel võisid jääda noalöögist, sest noaga kontaktlöögi käigus

siseneb noatera kannatanu kehasse ja tekib kontakt lööja käe (mis hoiab nuga) ja haava vahel

ning kuna haavast hakkab eralduma verd, võiski see sattuda ründaja ehk süüdistatava käele.

Seda versiooni toetavad ka DNA-ekspertiisi tulemused, mille järgi veremäärdumine pärineb

kannatanult.

15. Maakohus pidas ebausutavaks ka süüdistatava poolt kannatanu juurde roomamise

versiooni. Jääb arusaamatuks, miks pidi süüdistatav käpuli roomama köögist esikusse, kus

lebas kannatanu, selle asemel, et lülitada valgustus sisse ja minna siis vaatama, mis temaga

on.

16. Maakohus leidis, et selles osas (et oli väga pime ja seetõttu ta roomas köögist kannatanu

poole käpuli) süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed ja kohus jättis need tõendikogumist

välja. Kui aga süüdistataval ei olnud vajadust roomata kannatanu poole ja tema ümber, siis

kannatanu veri ei saanud sattuda tema käe randmele põrandalt ega kannatanu näolt, vaid see

pidi juhtuma kohtu eelpool kirjeldatud viisil ehk noalöögi tegemise tulemusena tekkinud

veritsevast haavast.

17. 6. veebruari 2024 DNA-ekspertiisiaktist nr 24E-GE00056-01 tuleneb, et kööginoa

käepidemelt leiti kas ainult süüdistatava või süüdistatava ja kannatanu DNA-profiilid, mis

tõendab, et kannatanut lõi noaga just süüdistatav ja see ei saanud olla keegi tundmatu kolmas

isik.

18. Eelpool tuvastatud asjaolusid kokku võttes (et korteris olid vaid süüdistatav ja kannatanu

kahekesi; toolil, millel istus kannatanu ja selle all on kannatanu vere jäljed;

veremäärdumisega nuga avastati köögilaualt kohast, kus istus tavaliselt süüdistatav; noal olid

vaid süüdistatava ja kannatanu DNA jäljed ning süüdistatava käe randmelt ja riietelt avastati

veremäärdumised) järeldas maakohus, et kannatanut lõi noaga just süüdistatav K. Nikitin.

19. Kuriteomotiivi ei ole võimalik täpselt tuvastada. Süüdistatav ise eitas oma ütlustes

agressiivset käitumist alkoholi mõju all, kuid tunnistajate ütlustest ilmneb midagi muud. Kuigi

süüdistatav ei tunnista füüsilise vägivalla kasutamist kannatanu suhtes, tunnistab ta, et

pahandas temaga, kui tal tekkis probleeme majapidamistööde tegemise käigus. Võimalik, et

ka sel korral süüdistatava ja kannatanu vahel võis tekkida konflikt mingil olmeteemal, mis on

tavapärane asi alkoholijoobes inimeste puhul. Kuigi süüdistatava poolt kannatanu varasema

löömise või peksmise kohta otsesed tõendid puuduvad, osutas tunnistaja L.U. , et tema

arusaama järgi K. Nikitin peksis N.F. i ja alkoholijoobes muutub süüdistatav agressiivseks.

Kokkuvõtteks, kuna sündmuse pealtnägijad puuduvad ja muudest tõenditest kuriteomotiivi

üheselt tuletada ei ole võimalik, jääb motiiv antud juhul ebaselgeks. Samas tegemist ei ole

koosseisulise tunnusega ning selle tuvastamine ei ole kuriteokoosseisu olemasolu

sedastamiseks nõutav.

20. Kaitsja vastuargumendid ei olnud maakohtu arvates veenvad, ega lükanud ümber

süüdistuse versiooni. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid süüdistatava versiooni, et kannatanu

võis ise võtta endalt elu. Peale süüdistatava ütluste puuduvad muud tõendid, mis kinnitaksid

N.F. il selliste kavatsuste olemasolu ning ei saa välistada, et selliseid ütlusi annab süüdistatav

eesmärgiga vabaneda vastutusest. Keegi kohtus üle kuulatud tunnistajatest, sh ka N.F. i vend,

ei maininud kannatanul enesetapu mõtete või kavatsuste olemasolu.

21. Enesetapu sooritamise versioon ei ühti ka N.F. i senise käitumisega: ta oli mitu aastat juba

elanud K. Nikitini juures, neil oli välja kujunenud elurütm, ta sai kõik vajalikku (sh toitu ja

alkoholi) K. Nikitini käest, teinekord tegeles ka ise taara korjamisega ja tema elus ei juhtunud

viimasel ajal mingeid dramaatilisi sündmusi. Pere kaotus, dokumentide puudumine ja

asotsiaalne eluviis olid temal välja kujunenud juba aastate eest. Seejuures oli ta piisavalt

iseseisev otsustuste tegemisel, nt mõneks ajaks läks elama usukogudusse. Asjaolud näitavad,

et kannatanu oli leppinud temal välja kujunenud eluviisiga (nagu ka töö, perekonna ja laste

puudumisega) ning soovis seda sellisel moel jätkata ehk tal puudus motivatsioon enesetapu

sooritamiseks.

22. Uuritaval päeval ei juhtunud midagi erilist, mis oleks võinud lükata kannatanut

enesetapule. Nad tarvitasid K. Nikitiniga koos alkoholi. Süüdistatava ütlustest nähtub vaid, et

kannatanu lõi ennast käega vastu pead ja rääkis „et ma kõngeks“. Süüdistatava ütluste

kohaselt oli kannatanu sedamoodi ka varem korduvalt käitunud, kuid sellele ei järgnenud

enesetapu katseid vms. Seega jääb arusaamatuks, miks pidi N.F. just sel korral tegema nii

otsustava sammu ja võtma endalt elu.

23. Kuigi kannatanu võis olla oma eluga mitterahul ja tunda pettumust sellest, et ta on selliselt

elanud juba aastaid, ei kinnita tõendid (peale süüdistatava ütluste) versiooni, et ta kavatses

sooritada enesetappu. Enesetapu versiooni ei toeta ka N.F. i kehavigastuste iseloom. 27.

veebruari 2024 täiendekspertiisiaktist nr 24E-AOS00202-01 nähtub eksperdi arvamus, et

arvestades haavakanali suunda on selle vigastuse tekitamine kannatanu parema käega

äärmiselt vähetõenäoline.

24. Eksperdi ütluste põhjal tuvastas kohus, et kaitseversioon (et kannatanu sooritas enesetapu)

põhineb oletustel, mitte tõenditel ja on ümber lükatud uuritud süüstavate tõenditega.

25. Süüdistatava tegu vastab KarS § 113 lg 1 kuriteokoosseisu (tapmine) objektiivsetele

tunnustele. Maakohus viitas sellele, et K. Nikitin lõi kannatanut 125 mm pikkuse ja 19 mm

laiuse teraga noaga rindkerre ehk piirkonda, kus asuvad elutähtsad organid (süda, kopsud jne).

Seega pani süüdistatav teo toime otsese tahtlusega. Otsene tahtlus oli tal nii oma teo, kui selle

tagajärje (kannatanu surma saabumise) suhtes, sest ilma kohese arstiabita pidi kannatanu

saadud vigastustesse paratamatult surema. Süüdistatav suhtus teosse ja kannatanu surma

saabumisesse ükskõikselt ning nähes, et pärast noalöögi saamist kukkus kannatanu põrandale,

ei andnud talle abi, vaid pani kööginoa lauale ja ise heitis magama. Kiirabi kutsus ta välja

mõni tund hiljem, kui ta üles ärkas.

26. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi

arvamuse kohaselt ei esinenud K. Nikitinil õigusvastase teo toimepanemise ajal vaimse

seisundi poolest piiranguid ega takistusi, et saada aru oma teo keelatusest ja oma käitumist

vastavalt sellele arusaamisele juhtida. K. Nikitin oli õigusvastase teo toimepanemise ajal

tavalises alkoholijoobes. Tal on alkoholisõltuvus, mis on tõenäoliselt tekkinud juba aastaid

tagasi. Ta ei vaja psühhiaatrilist ravi.

27. Karistuse mõistmisel ei tuvastanud maakohus karistust kergendavaid asjaolusid. Karistust

raskendava asjaoluna võtab kohus arvesse kuriteo toimepanemist isiku suhtes, kes on

süüdlasest majanduslikus sõltuvuses (KarS § 58 p 4). Karistusregistri väljavõtte kohaselt on

süüdistatav varem karistamata.

28. Viru Vangla tegi ettepaneku kohaldada K. Nikitini suhtes lisakaristusena riigist

väljasaatmine koos sissesõidukeeluga. Kokkuvõtvalt leidis vangla, et isik tuleb saata Eestist

välja koos sissesõidukeelu kehtestamisega. K. Nikitin on sündinud Venemaal ja omab

Venemaa Föderatsiooni kodakondsust ning ta ei teinud olulisi püüdlusi Eesti ühiskonda

lõimumisel. Riigikeelt isik ei valda. Samuti ei taotlenud K. Nikitin vanglale teadalevalt Eesti

Vabariigi kodakondsust. Eestis moodustavad lähivõrgustiku endine abikaasa, täisealine tütar

ja õde. Süüdistatava sõnul ta ei tea, kus endine abikaasa koos tütrega elavad. Endine abikaasa

ei ole talle seda öelnud, kuna pelgab, et K. Nikitin tuleb alkoholi tarvitatuna tema juurde.

Seega puuduvad K. Nikitinil Eestis perekondlikud sidemed. Venemaal elavad tema kaks

venda, kellega suhtlus on küll vähene, kuid katkenud ei ole.

29. Maakohus leidis, et K. Nikitini Eesti Vabariigist välja saatmine koos sissesõidukeelu

kehtestamisega on põhjendatud. Tema varasem käitumine (regulaarne ja pikaajaline alkoholi

kuritarvitamine, agressioon ümbritsevate suhtes, mis antud juhul päädis inimese surmaga)

näitab, et ka pärast karistuse ärakandmist võib ta jätkata raskete kuritegude toimepanemist.

Kohus tuvastas uuritud tõenditest, et K. Nikitin kuritarvitab alkoholi ja käitub agressiivselt

teiste suhtes, mis on talle omane juba aastaid. See oli ka üheks põhjuseks, miks tema naine

M.N. on otsustanud temaga abielu lahutada ja miks maja elanikud on korduvalt pöördunud

korteriühistu juhatuse poole kaebustega K. Nikitini käitumise suhtes. On väheusutav, et isegi

pärast mitmeaastase vangistuse ärakandmist on süüdistatav võimeline loobuma alkoholist,

mistõttu tema vabanemisel aktualiseeruvad samad riskid, mis tulid ilmsiks antud

kriminaalasjas ja seeläbi võib saada kannatada veel inimesi. Võimalike kuritegude

ärahoidmiseks tulebki süüdistatav pärast põhikaristuse ära kandmist saata välja tema

kodakondsusriiki ehk Venemaa Föderatsiooni.

30. Kohus leidis, et asjaolu, et süüdistatav on kogu või valdava enamuse oma elust elanud

Eestis ning siin elavad tema õde, endine abikaasa, laps ja lapselaps ei takista tema välja

saatmist. Seadus ei nõua isiku väljasaatmiseks kodakondsusriigis väljakujunenud

sotsiaalvõrgustiku olemasolu. Aja möödudes võib selline võrgustik moodustuda süüdistataval

ka Venemaal.

31. Õigustatud on ka K. Nikitinile sissesõidukeelu kehtestamine neljaks aastaks, mis on

vastavuses tema süü raskusega ja jääb mõnevõrra allapoole seadusega kehtestatud ülemmäära

(10 aastat) keskmisest määrast (5 aastat).

Apellatsioon ja vastus apellatsioonile

32. Viru Maakohtu 12. veebruari 2025 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K. Nikitin,

kes vaidlustab maakohtu otsuse süüditunnistamises, karistamises ning riigist väljasaatmise

osas. Tema sõnul põhineb maakohtu otsus tõendite ühekülgsel hindamisel. Järeldused

apellandi süü osas ei vasta tuvastatud asjaoludele.

33. Apellant mäletab täpselt, et ta ei löönud N.F. ile süüdistuses märgitud noahoopi. Ta ei ole

kunagi kaldunud füüsilise vägivalla kasutamisele teiste isikute suhtes. Tunnistajate kuuldud

lärm või skandaal ei tähenda automaatselt kellegi suhtes füüsilise vägivalla kasutamist.

34. N.S. ütlused on eelarvamuslikud ja tingitud isiklikust vaenust apellandi suhtes. Tema

ütlustest nähtub, et ta tahtis apellanti juba varem korterist välja tõsta. Apellant palub jätta

tunnistaja N.S. ütlused asjas tõendikogumist kõrvale.

35. Tunnistajate ütlused kakluste (füüsilise vägivalla) kohta apellandi korteris põhinevad

ainult korterist kostunud lärmi tõttu tekkinud oletustel. Seose puudumisele apellandi korteri

lärmi ja eeldatava füüsilise vägivalla vahel osutab ka fakt, et N.F. i surm saabus täielikus

vaikuses. Olukord apellandi korteris ei olnud 29. detsembril 2023 kiirabi ja politsei saabudes

häiritud, korteris ei olnud kakluse ega skandaali tunnuseid, ja mitte ükski tunnistaja lärmi ei

kuulnud. Apellandi arvates ei olnud N.F. i surmal mitte midagi ühist kohtu tuvastatud

apellandi eluviisiga oma korteris.

36. N.F. i tapmiseks puudus apellandil ajend ja põhjus. Kannatanul oli aga soov elu

enesetapuga lõpetada. N.F. ise rääkis sellest korduvalt apellandile. Ta ei löönud N.F. i noaga.

Apellant on N.F. i enesetapu elav, kaudne tunnistaja, aga mitte tapja. Ta ei ole nõus maakohtu

järeldusega, et N.F. ennast ise noaga ei löönud.

37. Apellant leiab, et kohtu kirjeldatud seisukoht süüdistava versiooni ebausutavusest on

ilmselgelt ühekülgne ja liigselt süüdistav. Apellant on ainus sündmuskohal olnud pealtnägija

ja sellepärast on talle endale ilmselge, et ta N.F. i noaga ei löönud.

38. N.F. lõi end ise noaga. Selle kasuks räägib ka täielik võitlusjälgede puudumine apellandi

korteris. Isegi alumine naaber ei kuulnud korterist mingit konflikti või lärmi.

39. Kui ringkonnakohus apellanti õigeks ei mõista, palutakse tühistada maakohtu otsus

apellandile täiendava karistuse osas, st Eestist väljasaatmine. Süüdistatav ei soovi ega saa

elada Venemaal seoses sellega, et tal puuduvad seal elamistingimused. Apellandil ei ole

tööstaaži Venemaal. Apellant elab Eestis alates 1970. aastast. Varem ei ole apellanti

vastutusele võetud ega karistatud.

40. Apellant palub mõista Eesti Vabariigilt tema kasuks välja 32 028,18 eurot alusetult vahi

all viibimise eest, või siis suurem summa, sõltuvalt apellandi vahi all viimise päevade

koguarvust tema vahi alt vabastamise momendil.

41. Tartu Ringkonnakohtu 28. aprilli 2025 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti

menetlusosalistele apellatsiooni kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks

tähtajaks hilisemalt 9. mai 2025.

42. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha apellatsiooni osas prokurör, kes palub maakohtu

otsuse jätta muutmata ja apellatsioonimenetluses tekkinud kulud K. Nikitini kanda.

43. Apellatsioonis ei ole prokuröri hinnangul toodud ühtegi asjaolu või põhjendust, mis

tingiksid K. Nikitini õigeks mõistmise. Kohus on õigesti hinnanud tõendeid ja kaebuses

puuduvad argumendid, mis tingiksid nende tõenditele vastupidise hinnangu andmise.

Kohtuekspert M.V. selgitas kohtus, et sellise vigastuse tekitamine omakäeliselt on väga

ebatõenäoline. Samuti puudusid kannatanul väiksemad vigastused, mis enesetapu juhtumite

puhul tihti esinevad, kuna proovitakse, kuidas ja mis kohta oleks kõige parem ennast

vigastada.

44. Samuti on kohus põhjalikult motiveerinud K. Nikitini väljasaatmist Eesti Vabariigist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

45. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, kogutud tõendite, apellatsiooni ja vastusega

apellatsioonile, leiab, et apellandi taotlust mõista süüdistatav tapmisteos õigeks ei saada edu.

Apellatsioon jääb rahuldamata ja maakohtu otsus KrMS § 337 lg 1 p 1 järgi muutmata.

Seetõttu ei asu kohtukolleegium sellekohaseid põhjendusi KrMS § 342 lg 3 p-st 1 juhinduvalt

üle kordama.

46. Esmalt analüüsib kolleegium maakohtu põhjendusi süüdistatava kuriteos KarS § 113 lg 1

järgi (I), seejärel mõistetud lisakaristust Eesti Vabariigist väljasaatmises (II), võtab kokku

apellatsioonimenetluse tulemuse (III) ja lahendab menetluskulude küsimuse (IV).

I

47. Apellatsioonis heidetakse maakohtule ette, et kohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja

valikuliselt ega ole tõlgendanud kõrvaldamata kahtlusi süüdistatava kasuks. Otsuse

põhjendused on ebapiisavad ja alusetult on kõrvale heidetud süüdistatava versioon toimunust

ja nimelt selles, et kannatanu N.F. lõi ennast ise noaga südamesse.

48. Uurides asjas kogutud tõendeid ja maakohtu otsuses esitatud põhjendusi, ei tekkinud

kolleegiumil tõsiseltvõetavaid kahtlusi selles, et just K. Nikitin on see, kes 29. detsembril

2023 ajavahemikul kella 15.19 kuni kella 19.19 lõi süüdistuses märgitud kohas N.F. i ühe

korra noaga rindkerre vasakule poole südamesse, mille tagajärjel kannatanu suri

sündmuskohal.

Süüdistatav ja kannatanu tarvitasid mitme päeva jooksul enne

kuriteosündmust süüdistatava korteris kahekesi koos kanget alkoholi.

49. Apellatsioonis on märgitud, et süüdistatav mäletab täpselt, et ta ei löönud kannatanule

surmavaks osutunud noahoopi. Süüdistatava väidetava hea mälupildi seab küsitavaks juba

sündmuskohale saabunud patrullpolitseiniku A.F. i vormikaamera salvestis, millelt nähtub, et

süüdistatav ei saa joobe tõttu aru isegi sellest, kas on hommik või õhtu (asitõendi

vaatlusprotokoll 29. jaanuar 2024, Ko To I kd, tl 198)

50. Kogutud tõenditest ei järeldu, et enne kannatanu surma oleks korteris viibinud veel kedagi

peale süüdistatava ja kannatanu.

Maakohus on kaitseväiteid juba põhjalikult käsitlenud ja need ümber lükanud. Apellatsiooni

kohaselt jääb arusaamatuks, milline pidi olema süüdistatava motiiv kannatanut kui sõpra

noaga tappa. Kolleegium tõdeb, et aastatepikkusest kohtupraktikast on korduvalt näiteid, kus

joomahoos lähisugulane, sõber jne tapab ühise mitmepäevase alkoholitarvitamise käigus

tekkinud tülis või äkkviha ajendil oma kaaslase. Iga tapmisteo puhul (eriti kui tegemist on

ohtra alkoholitarvitamisega) polegi võimalik detailideni teo motiivi tagantjärgi tuvastada.

Samuti ei pea tapmisteo toimepanijaid alati obligatoorselt olema varem vägivallakuritegude

eest karistatud. Maakohus tuvastas muu hulgas selle, et K. Nikitin on pikaajaline alkoholi

kuritarvitaja ja on varemgi käitunud agressiivselt, mida kinnitavad tunnistajatena üle

kuulatud majaelanikud, nende seas N.S. .

51. Apellatsioonis on mahukalt tähelepanu pööratud tunnistaja N.S. ütlustele ja seatud nende

sisu kahtluse alla. Nõustuvalt maakohtuga ei näe kolleegium mingit põhjust tunnistaja ütluste

usaldusväärsuses kahelda. Samuti pole põhjust neid tõendite kogumist välja jätta, seda enam,

et need on kooskõlas teiste isikuliste tõenditega. Uuritud materjali pinnalt jääb väheveenvaks

ka kaitseversioon sellest, et tunnistaja N.S. on vaenulik süüdistatava suhtes ja soovib teda

XXX korterist nr 71 välja tõsta. Samas ei oska tunnistaja N.S. anda konkreetseid ütlusi

tapmisteo asjaolude kohta, vaid teab kirjeldada süüdistatava üldist elulaadi. Selline kirjeldus

temast ei meeldi aga K. Nikitinile. Kokkuvõtlikult tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et

sagedase alkoholitarvitamise ja sellega kaasneva lärmi tõttu oli süüdistatav kortermajas

probleemne elanik.

52. Süüdistatav on valinud asjas süü eitamise taktika. Mingeid kaalukaid argumente pole

osatud ka apellatsioonis välja tuua. Põhilise vastuväitena süüdistusele esitatakse jätkuvalt

versioon, et kannatanu pani toime enesetapu ja võttis endalt elu ise. Pakutakse asjakohatult

välja, et kuna süüdistatava korterist arvestatavat lärmi, kisa jms ei olnud kuulda, siis „Täielik

vaikus ja rahu apellandi korteris N.F. i surma päeval osutavad sellele, et N.F. sooritas

enesetapu ja ei tahtnud mitte kedagi häirida.“ Kust võtab apellant seisukoha, et „ja apellandi

jaoks on täiesti ilmne, et N.F. oli kavatsus elu enesetapuga lõpetada“ jääb teadmata.

Kannatanu oli tõepoolest asotsiaalse eluviisi ja alkoholiprobleemiga, kuid kogutud

tõendusteave ei võimalda järeldada, et ta võis sooritada ensetapu.

53. Maakohtu kuulati üle kannatanu vend A.F. , kes kinnitas, et süüdistatav oli paremakäeline

(KoTo II kd, tl 60p). Kohtuarstlikus ekspertiisaktis on ekspert M.V. arvamuses vastanud, et

„arvestades haavakanali suunda veidi eest veidi ülevalt vasakult põiki veidi taha veidi alla

paremale, on selle vigastuse tekitamine kannatanu parema käega äärmiselt vähetõenäoline.“

(Ko To I kd, tl 33) Kannatanu enesetapu versiooni kontrollis maakohus veel istungil, kus

ekspert M.V. i ütlusi andis. (Ko To II kd, tl 59-61) Ta kinnitas, et „kui tekitada parema

käega, ei ole mugav selle suunaga haava tekitada nagu on tuvastatud…kui inimene ise tekitab

haava on iseloomulik nn proovilõige…siis inimene tavaliselt proovib kuidas on mugavam

lüüa ja tekitab arvukaid pindmisi ja väiksemaid haavu. Antud juhul väiksemaid haavu ei

tuvastatud.“

54. Süüdistatava enda maakohtus ja jätkuvalt apellatsioonis esitatud ebalevad kaitseväited on

seega rabedad ja mitteusutavad ega ole kooskõlas tema süüd kinnitavate tõenditega.

Äärmuslikult pakub süüdistatav isegi välja versiooni, et kohale saabunud politsei- ja

kiirabitöötajad võisid ise sündmuskohalt leitud noa verega määrida.

II

55. Juhul kui ringkonnakohus apellanti õigeks ei mõista, palub ta tühistada maakohtu otsus

riigist väljasaatmise osas. Kolleegium leiab, et ka selle taotluse osas apellanti edu ei saada.

Apellatsiooni väide, et K. Nikitin lihtsalt ei soovi elada Venemaa Föderatsioonis, pole

asjakohane. Maakohus on esitanud jälgitavad ja motiveeritud põhjendused. K. Nikitin sündis

Venemaai ja omab Vene kodakondsust ning ta ei ole teinud olulisi püüdlusi Eesti ühiskonda

lõimumisel. Kohus on juba märkinud, et pikemat aega Eestis elamine ja sugulaste olemasolu

ei takista riigist väljasaatmist. Õigesti on rõhutatud, et süüdistatav pole aastakümnete jooksul

omandanud riigikeelt mingilgi määral, on süstemaatiliselt kuritarvitanud alkoholi ja toime

pannud tapmisteo. Süüdistatavale sissesõidukeelu kehtestamine 4 aastaks pole kindlasti karm

lisakaristus, arvestades eluvastase kuriteo toimepanemist.

III

56. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 12.

veebruari 2025 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Rahuldamata jääb ka K.

Nikitini taotlus kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks – tulenevalt

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 1 p-st 1 tuleks

kriminaalmenetluses alusetu vabadusevõtmisega tekitatud kahju hüvitamine kõne alla vaid

tema õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 199 lg 1 p-s 1, 2 või 5

sätestatud alusel.

IV

57. Kaitsja vandeadvokaadi abi I. Belugin on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi

õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

58. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele ja asja materjalidega

seostamisele 60 minutit, kaitsealusega kohtumisele, arvuti vanglasse toomise taotlusele ja

telefonivestlustele seoses apellatsiooni koostamisega 25 minutit, apellatsiooni koostamisele

kaitsealusega vanglas 272 minutit. Lisaks koosneb tasutaotlus sõidule kulunud ajast 48 km

eest. Kokku taotleb kaitsja tasu 545, 34 eurot, sh käibemaks 98,34 eurot. Kaitsja taotleb ka

sõidukulusid 96 km eest. Kokku taotleb kaitsja tasu 580 eurot, sh käibemaks 104,68 eurot.

59. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub tasutaotlus rahuldamisele üksnes osaliselt. Esmalt ei

ole taotlus põhjendatud juba seetõttu, et justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16

Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord (edaspidi kord) § 6 lg 3

sätestab, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul

arutamisel üldmenetluses on kokku kuni 432 eurot ühes kohtuastmes. Koos käibemaksuga

oleks see summa 527,04 eurot, sh käibemaks 95,04 eurot. Taotluse esitamise ajal (24. aprill

2025) kehtis veel käibemaksumäär 22%.

60. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid maakohtu otsusega tutvumise osale, sõidule kulunud

aja osas ega sõidukulude osas. Küll ei saa põhjendatuks pidada apellatsiooni koostamise

ettevalmistamisele ning apellatsiooni koostamise aitamisele kulunud aega 25 minutit + 272

minutit. Ringkonnakohus loeb sellest põhjendatuks üksnes 187 minutit, arvestades seejuures

apellatsiooni mahtu ning selles toodud argumente. Seega on tasutaotlus kokku põhjendatud

järgmises: maakohtu otsusega tutvumises 60 minutit, apellatsiooni koostamiseks

ettevalmistamine ja apellatsiooni koostamise eest 187 minutit, sõidule kulunud aja osas 15

eurot, s.o summas 379,91 eurot, sh käibemaks 68,51 eurot. Sellele lisanduvad sõidukulud 96

km eest summas 35,14 eurot, sh käibemaks 6,34 eurot.

61. Seega loeb ringkonnakohus tasutaotluse põhjendatuks kokku summas 415,05 eurot, sh

käibemaks 74,85 eurot.

62. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu

otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)