3-25-2972/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2972

Haldusasi

X. X riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotluse esitaja X. X, seaduslik esindaja D. D

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses ja

halduskohtumenetluses rahuldamata.

2. Asendada määruse avaldamisel füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1, riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 15 lg 8). Sekretäril saata määrus taotluse esitajale (esindaja kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D. D on määratud eestkostjaks ja hooldajaks oma sügava puudega pojale X. Xle. Ema ja

poeg on mõlemad puuduva töövõimega. X. X igakuiseks sissetulekuks on

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) makstav sotsiaaltoetus 53,70 eurot ja Eesti Töötukassa

makstav puuduva töövõime toetus 637,67 eurot. D. D igakuiseks sissetulekuks on Eesti

Tööukassa makstav puuduva töövõime toetus ja Tallinna linna makstav hooldajatoetus.

2. X. X on SKA korraldatavate, psüühikahäiretega inimestele suunatud ja riigieelarvest

rahastatavate ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorras ja igapäevaelu toetamise teenuse

eelisjärjekorras.

3. SKA on X. X suunanud (01.03.2025-18.02.2028 päeva- ja nädalahoiu teenusele Liikva

Päikesekodus, kus teenust osutab SA Päikesekodu Teenused. X. X kasutab premiumteenust,

mille kogumaksumus on 1150 eurot kuus (kuni 1. juunini 2025 1117 eurot kuus).

Päikesekodu pakub ka standardteenust. Teenuste erinevus on selles, et premiumteenuse puhul

kasutab klient ühekohalist tuba ja standardteenuse puhul kahekohalist tuba. Kui

premiumteenuse hinnaks on 1. juunist 2025 1150 eurot kuus, siis standardteenuse hind on 650

eurot kuus.

3-25-2972

4. D. D X. X seadusliku esindajana esitas 20.03.2025 Tallinna linnale taotluse sissetulekust

sõltuva toetuse saamiseks. D. D selgituste ja esitatud dokumentide kohaselt vajab X. X toetust

päeva- ja nädalahoiu teenuse kulu hüvitamiseks seoses raske majandusliku olukorraga.

5. Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 28.04.2025

otsusega nr 2025-193 jäeti D. D 20.03.2025 taotlus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt

ei ole päeva- ja nädalahoiu teenuse kulud tervise säilitamiseks või taastamiseks mõeldud

kulud, mida saaks hüvitada sissetulekust sõltuva toetuse kaudu. Teenusele asudes sai pere

tutvuda reeglite, lepingu ja hindadega ehk eestkostja pidi lepingut allkirjastades olema teadlik

teenuse hinnast ja pere majanduslikust võimekusest.

6. X. X esitas 26.05.2025 Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 28.04.2025 otsusele nr

2025-193 vaide.

7. 03.06.2025 otsusega nr 2025-5302 rahuldati X. X toetuse taotlus osaliselt ning hüvitati talle

kuludokumentide alusel esmavajalike riiete kulu summas 143,70 eurot ja abivahendite kulu

summas 68,50 eurot. Kokku maksti X. Xle sissetulekust sõltuvat toetust 212,20 eurot.

Taotluses soovitud Päikesekodu päeva- ja nädalahoiu teenuse kulude arve 2025. a aprillikuu

eest summas 617 eurot ning täiendava lisateenuste arve summas 500 eurot kompenseerimist ei

rahuldatud.

8. X. X esitas 29.06.2025 vaide, paludes leida võimalus aidata Päikesekodu teenuse eest

tasumisel.

9. Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 vaideotsusega nr 750 jäeti vaided rahuldamata.

Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

X. X erihoolekandeteenuste vajadust on SKA hinnanud (sotsiaalhoolekande seadus (SHS) §

70). Isik on ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorras ja igapäevaelu toetamise teenuse

eelisjärjekorras. SKA suunamisel kasutab X. X päeva- ja nädalahoiuteenust Päikesekodus.

Alates 01.01.2025 SKA korraldatavate erihoolekandeteenuste hulka lisandunud päeva- ja

nädalahoiuteenuse eesmärgiks on SHS § 991 lg 1 järgi täisealise isiku vajaduspõhine

hooldamine ning arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et võimaldada päeva- ja

nädalahoiuteenust saama suunatud isikul jätkata elamist kodus, tagada tema iseseisva

toimetuleku säilimine ja paranemine ning turvaline keskkond teenuseosutaja territooriumil

ning vähendada isiku lähedaste hoolduskoormust, toetada nende tööturul püsimist ja

ühiskonnaelus osalemist. Päeva- ja nädalahoiuteenus on eelteenus ööpäevaringsele

erihooldusteenusele.

Erihoolekandeteenuseid rahastatakse riigieelarvest SKA eelarve kaudu, kogukonnas elamise

teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud

isiku poolt ning SHS §-s 89 sätestatud juhul kohaliku omavalitsuse üksuse poolt (SHS § 72 lg

1). SKA hüvitab teenuseosutajale erihoolekande teenuse osutamise kulud kooskõlas SHS §-ga

79. Päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isik on kohustatud tasuma omaosaluse

toitlustamise ja majutamise eest ning tasub omaosaluse vastavalt teenuse kasutamise

päevadele (SHS § 73 lg 1 ja 11).

SKA on suunanud X. X Liikva Päikesekodusse päeva- ja nädalahoiuteenusele. Valiku

standardteenuse ja premiumteenuse vahel on teinud isik ise. Premiumteenuse puhul kasutab

klient ühekohalist tuba ja standardteenuse puhul on kliendi kasutuses kahekohaline tuba. X. X

kasutab Päikesekodus premiumteenust, mille maksumus on 500 euro võrra kallim kui

standardteenuse puhul. Ühe- või kahekohalise toa valik on fikseeritud teenuseosutaja ja

teenusesaaja vahelises lepingus ja SKA sellesse ei sekku. Kuna X. X sotsiaaltoetus on

igakuiselt 53,70 eurot ja puuduva töövõime toetus 637,67 eurot, siis see kataks omaosaluse

617 eurot (alates 1. juunist 2025, 650 eurot) päeva- ja nädalahoiu standardteenuse kasutamise

2(6)

3-25-2972

eest Päikesekodus, kuid premiumteenuse puhul tuleb isikul omavahendite arvelt juurde

maksta 500 eurot.

SKA erihoolekandeteenuste sihtrühma kuuluvatel isikutel on õigus pöörduda ka kohaliku

omavalitsuse poole teiste sotsiaalteenuste ja toetuste saamiseks. Tallinna linnas reguleerivad

sotsiaalhoolekandelise abi andmist eelkõige Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrused nr

24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (määrus nr 24), nr 25 „Sotsiaalteenuste

osutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 25) ja nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused

ja kord“ (määrus nr 26). Eelnimetatud määruste alusel on linnaosa valitsus X. Xle osutanud

eluruumi kohandamise teenust, sotsiaaltransporditeenust, määranud hooldaja ja D. Dle

hooldajatoetuse ning maksnud sissetulekust sõltuvat toetust. Sotsiaaltransporditeenus on X.

Xle määratud kooskõlas sotsiaalteenuste osutamise korra ja tingimuste §-ga 12 ja see

võimaldab teha piiratud ulatuses sõite ka Päikesekodusse.

Sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra § 14 lg 2 kohaselt makstakse sissetulekust

sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks eelkõige tervise säilitamise, taastamise ja

abivahenditega seotud kulude, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud

väljaminekute, lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks või

täielikuks hüvitamiseks. Sissetulekust sõltuva toetuse summa ühe isiku kohta kalendriaastas

on piiratud. Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2022 määruse nr 39 „Sotsiaaltoetuste määrad“ § 2

p 2 järgi on sissetulekust sõltuva toetuse maksimaalmäär täisealisele inimesele kuni 350 eurot

kalendriaastas. X. Xle 350 euro maksmine kalendriaastas ei lahenda vaide esitaja probleemi,

kuidas igakuiselt tasuda Päikesekodu osutatava premiumteenuse eest ühekohalises toas.

Tallinna linn maksab oma eelarvest täiendavaid sotsiaaltoetusi vabatahtlikult. See tähendab, et

seaduste kohaselt ei pea linn täiendavaid sotsiaaltoetusi maksma ja võib ise määrata toetuse

saamise tingimused. Linn peab avalikku raha kasutama eesmärgipäraselt ja säästlikult ning

määruse rakendamisel on linnaosade valitsustel ulatuslik kaalutlusõigus. Toetuste puhul peab

linn järgima isikute võrdse kohtlemise printsiipi ehk kui otsustatakse toetust mingiks kindlaks

otstarbeks maksta, siis tuleb seda maksta kõigile sarnases olukorras olevatele abivajajatele.

Kohalik omavalitsus saab täiendavaid toetusi maksta ainult selleks ettenähtud

eelarvevahendite arvelt. SKA korraldatava ja rahastatava päeva- ja nädalahoiuteenuse

omaosaluse ja lisatasu kompenseerimiseks isikutele toetuse maksmist linna õigusaktid ette ei

näe. Perioodilisi makseid päeva- ja nädalahoiuteenuse eest ei saa pidada erakorraliseks

juhtumiks Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise

tingimused ja kord“ § 14 lg 2 mõistes. Tegemist ei ole ka muu erakorralise kulutusega

Tallinna Linnavolikogu 12.12.2024 määruse nr 21 „Tallinna linna reservfondist raha

eraldamise ja kasutamise kord“ mõistes. Samuti ei ole nimetatud teenuse puhul tegemist

igapäevaelu toetamise teenuse alaliigiga ning sellele ei laiene SHS § 89 ehk omavalitsus ei

tasu ruumidega seotud kulusid.

SHS § 5 lg 1 kohaselt on isikul endal esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskide

toimetulekul. Sotsiaalhoolekande võimalused inimeste aitamiseks ei ole piiramatud. Kui vaide

esitaja ja tema perekonna sissetulekud ei võimalda tasuda Päikesekodu premiumteenuse eest

igakuist omaosalust ja lisatasu, siis tuleb kaaluda odavama teenuse kasutamist sama

teenuseosutaja juures või vahetada teenuseosutajat.

10. Tallinna Halduskohtus registreeriti 07.09.2025 X. X riigi õigusabi taotlus. Taotluse

kohaselt

soovib

taotleja

riigi

õigusabi

esindamiseks

haldusmenetluses,

halduskohtumenetluses, tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, täitemenetluses, isiku

muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks, õigusdokumendi koostamiseks ning

tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis. Taotluse kohaselt soovib taotleja

riigi õigusabi Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 vaideotsuse nr 750 vaidlustamiseks.

3(6)

3-25-2972

Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. Vaidlusaluse korraldusega keelduti X. Xle,

kes on sügava puudega, osaliselt hüvitamast päevahoiu ja nädalahoiu kulusid puuetega

inimeste kodus „Liikva Päikesekodu“. X. X oli sunnitud seal viibima erakorralises olukorras,

kus tema ema-eestkostja D. D oli haiglas keerulise onkoloogilise operatsiooni läbinud.

Tallinna linn lõpetas 3 aastat tagasi teenuse intervaalhoid, mis oli mõeldud selliste

erakorraliste olukordade jaoks ja praegu teised alternatiivid puuduvad. Aasta jooksul pöördus

ema D. D suuliselt ja kirjalikult kõikide instantside poole palvega leida tema pojale koht

ajaks, mil ta viibib haiglas, kuid linna sotsiaalteenistused ei aidanud kuidagi. Kõikjal on pikad

järjekorrad, kohti pole. Lõpuks suutis Lasnamäe sotsiaalosakond pakkuda kohta puuetega

inimeste kodus Lootuse Rand 2300 euro eest kuus. D. D leidis ise 1117 euro eest kuus koha

liikva Päikesekodus, kuigi see summa on perekonnale rahaliselt väga raske. Linn ei toetanud

perekonda puuetega inimeste kodu eest maksmisel. Argumendid ei ole põhjendatud, kuivõrd

puudega X. X võib oma tervisliku seisundi tõttu ööbida üksi toas. D. Dt ei kutsutud istungile

tema vaide arutamiseks ega antud võimalust vastata küsimustele. Samuti ei saadetud

koosoleku protokolli ega salvestust.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. HKMS § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu

menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies

ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi

eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei

ole sätestatud teisiti.

12. Kohus mõistab riigi õigusabi taotlust viisil, et taotleja soovib saada riigi õigusabi

esindamiseks halduskohtumenetluses. Kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita

menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse

koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse

avalduse või kaebuse läbivaatamine (RÕS § 10 lg 2).

13. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda

õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Taotlusele lisatud isiku majandusliku seisundi

teatisest nähtuvalt on ilmne, et avaldaja ei suudaks tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.

14. Tulenevalt RÕS § 7 lg 1 punktist 5 ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on

taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

15. Käesoleval juhul soovib avaldaja vaidlustada Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 28.04.2025 otsust nr 2025-193, osaliselt 03.06.2025

otsust nr 2025-5302 ning Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 korraldust nr 750 (vaideotsus).

16. Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 28.04.2025

otsusega nr 2025-193 jäeti rahuldamata X. X taotlus päeva- ja nädalahoiu teenuse kulude

hüvitamiseks, kuivõrd neid kulusid ei saa hüvitada sissetulekust sõltuva toetuse kaudu.

Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 03.06.2025 otsusega nr 2025-5302 rahuldati osaliselt

X. X toetuse taotlus ning hüvitati talle kuludokumentide alusel esmavaalike riiete kulud

summas 143,70 eurot ja abivahendite kulu summas 68,50 eurot. Vaidlusaluse vaideotsusega

jäeti X. X vaide rahuldamata.

17. Vaideotsusest nähtuvalt kasutab X. X SKA suunamisel päeva- ja nädalahoiuteenust Liikva

Päikesekodus (vt vaideotsuse p 7.2). Erihoolekandeteenuseid rahastatakse riigieelarvest SKA

4(6)

3-25-2972

eelarve kaudu, kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust või ööpäevaringset

erihooldusteenust saama õigustatud isiku poolt ning SHS §-s 89 sätestatud juhul kohaliku

omavalitsuse üksuse poolt (SHS § 72 lg 1). SKA hüvitab teenuseosutajale erihoolekande

teenuse osutamise kulud kooskõlas SHS §-ga 79. Päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud

isik on kohustatud tasuma omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest ning tasub omaosaluse

vastavalt teenuse kasutamise päevadele (SHS § 73 lg-d 1 ja 11). Tulenevalt SHS §-st 89 on

isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud

tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise

kohaliku omavalitsuse kehtestatud korras. Tallinna linnas reguleerivad sotsiaalhoolekandelise

abi andmist eelkõige määrus nr 24, määrus nr 25 ning määrus nr 26. Asja materjalist võib

järeldada, et avaldaja taotles Liikva Päikesekodu päeva- ja nädalahoiuteenuste omaosaluse

kulude hüvitamist.

18. Tulenevalt määruse nr 26 §-st 1 sätestatakse määrusega sotsiaaltoetuste määramise ja

maksmise kord. Vastavalt määruse nr 26 § 4 lg-le 1 jagunevad sotsiaaltoetuste liigid

järgmiselt: 1) linna eelarvest makstavateks sissetulekust sõltumatuteks universaaltoetusteks,

mille eesmärk on väärtustada linnaelanikuks olemist; 2) linna eelarvest makstavateks

sissetulekust sõltuvateks universaaltoetusteks, millega hüvitatakse täielikult või osaliselt

toimetuleku soodustamiseks vajalikud kulud või toetatakse pere toimetulekut; 3) riiklikuks

toimetulekutoetuseks, mille eesmärk on inimese iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise

abimeetmena leevendada abi vajava inimese ja/või perekonna materiaalset puudust, tagades

minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Sissetulekust sõltumatute

universaaltoetuste liigid on: 1) sünnitoetus; 2) õppeaasta alguse toetus; 3) hoolduspere

toetused; 4) asendushooldusteenusel oleva lapse toetus; 41) järelhooldusteenust saava inimese

isiklike kulude toetus; 5) puudega lapse toetus; 7) juhtkoera pidamise toetus; 8) pensionilisa;

9) matusetoetus; 10) toetus esimese haiguspäeva hüvitamiseks (määruse nr 26 § 4 lg 2).

Sissetulekust sõltuvate universaaltoetuste liigid on: 1) sissetulekust sõltuv toetus toimetuleku

tagamiseks; 4) eluruumi kohandamise kulu hüvitis; 5) hooldajatoetus (määruse nr 26 § 4 lg 3).

19. Eelnevast nähtub, et avaldaja soov hüvitada talle omaosalus päeva- ja nädalahoiuteenuse

maksumusest, ei lange ühegi toetuse liigi alla. Avaldaja vaietest nähtuvalt saab järeldada, et

tema hinnangul saaks hüvitada omaosaluse sissetulekust sõltuva toetuse toimetuleku

tagamiseks, kuivõrd kulud seonduvad tervise säilitamise ja taastamisega. Vastavalt määruse

nr 26 § 14 lg-le 2 makstakse toetust majandusraskustesse sattunud inimeste ja perede

toetamiseks. Toetust makstakse ennekõike inimese või pere tehtud põhjendatud kulude

osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Põhjendatud kulud on ennekõike tervise säilitamise ja

taastamise, abivahendite, erakorraliste juhtumite, lapse hariduse ning huvi- ja

sporditegevusega seotud kulud. Vaidlust ei ole seejuures asjaolus, et X. X on suunatud SKA

poolt päeva- ja nädalahoiuteenusele. SHS näeb ette, et selle teenuse eest tasutakse nii

riigieelarvest kui ka isik ise. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest tasutakse sellised kulud

juhul, kui kohalik omavalitsus ise sellise otsuse õigusakti tasandil teeb. Praegusel juhul ei ole

Tallinna linn kehtestanud õigusakti, mille alusel hüvitatakse isikule päeva- ja

nädalahoiuteenuse omaosaluse kulud. Vaidlusaluses vaideotsuses on õigesti märgitud, et

Tallinna linn maksab oma eelarvest täiendavaid sotsiaaltoetusi vabatahtlikult; see tähendab, et

seaduste kohaselt ei pea linn täiendavaid sotsiaaltoetusi maksma ja võib ise määrata toetuse

saamise tingimused; linn peab avalikku raha kasutama eesmärgipäraselt ja säästlikult ning

määruse rakendamisel on linnaosade valitsustel ulatuslik kaalutlusõigus; toetuste puhul peab

linn järgima isikute võrdse kohtlemise printsiipi ehk kui otsustatakse toetust mingiks kindlaks

otstarbeks maksta, siis tuleb seda maksta kõigile sarnases olukorras olevatele abivajajatele (vt

vaideotsus, lk 5). Sisuliselt tähendab eelnev, et avaldajal puudub õiguslik alus nõuda Tallinna

linnalt omaosaluse kulude hüvitamist. Seejuures on linn vaidlusaluses vaideotsuses ka

asjakohaselt selgitanud, et ka juhul, kui avaldaja taotletavaid kulusid saaks liigitada

5(6)

3-25-2972

sissetulekust sõltuva toimetuleku toetuse alla, siis ka seal on sätestatud toetussummadele

piirang 350 eurot kalendriaastas (vt vaideotsuse lk 5), mistõttu ei parandaks ka määruse nr 26

§ 14 lg 2 avaldaja kasuks tõlgendus oluliselt avaldaja olukorda. Asja materjalidest nähtuvalt

on avaldaja omaosalusekulud kalendriaastas oluliselt suuremad.

20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebust ei saaks pidada perspektiivikaks, mistõttu on

avaldaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

21. Eelmärgitust lähtuvalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 punkti 5 alusel

rahuldamata.

22. Kohus asendab avaldatavas määruses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175

lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)