2-24-5478/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Laura-Liis Sarapuu

Määruse tegemise aeg ja koht

17.09.2025.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-5478

Tsiviilasi

A.-A. T. ja E. T. hagi J T. vastu elatise suurendamise

nõudes

Menetlustoiming

menetluse osaline lõpetamine, hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: A.-A. T. (isikukood XXX)

Hageja II: E. T. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: A. K.

Hagejate lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja (e-post

XXX)

Kostja: J T. (isikukood XXX)

Kostja esindaja: Reet Vokk (e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu A.-A. T. ja E. T. loobumine nõuetest J T.lt väljamõistetud elatise

suurendamiseks perioodil 05.04.2024-13.09.2025 ning lõpetada nimetatud nõuete

osas menetlus.

2. Jätta läbi vaatamata A.-A. T. ja E. T. nõuded J T.lt väljamõistetud elatise

suurendamiseks perioodil alates 14.09.2025 kuni vastavalt kummagi hageja

täisealiseks saamiseni.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on A.-A. T. ja E. T. hagi J T. vastu elatise suurendamise nõudes.

Hagejad taotlesid varasema lahendiga väljamõistetud elatiste suurendamist PKS § 101-järgse

muutuva määrani alates 05.04.2024 kuni vastavalt kummagi hageja täisealiseks saamiseni.

Hagejad esitasid 13.09.2025 avalduse, milles märkisid, et soovivad asjas esitatud nõuetest

loobuda.

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku

esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu

isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetute isikute huvidega osas, milles nõuetest on loobutud kuni

loobumisavalduse esitamiseni. Vastavas osas võtab kohus loobumisavalduse vastu ja lõpetab

menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse

lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti. Alaealise hageja huvides ei ole aga loobuda elatise muutmise nõudest ka kogu tulevase

perioodi eest kuni täisealiseks saamiseni. Vastavas osas peab hagejale jääma õigus uuesti

kohtusse pöördumiseks, kui esinevad oluliselt muutunud asjaolud TsMS § 459 mõttes.

Kuivõrd hagejate esitatust on arusaadav, et nad esitatud hagi menetlemist enam ei soovi, saab

hagejate tahe seoses tulevase perioodiga olla suunatud üksnes hagi tagasivõtmisele.

Vastavalt TsMS § 424 lg 1 hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse

lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi

tagasi. Kuivõrd eelmenetlus lõppenud ei ole, ei ole hagi tagasi võtmiseks kostja nõusolek

vajalik. Kohus jätab TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata kummagi hageja nõude elatise

suurendamiseks alates 14.09.2025 kuni vastavalt kummagi hageja täisealiseks saamiseni.

Tulenevalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses

sama hagieseme üle kohtusse.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Riigikohus on selgitanud, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168

sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid (3-2-1-142-10, p 9).

Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kuivõrd hagi sisulisel lahendamisel oleksid pooled pidanud oma

menetluskulud ise kandma, ei ole menetluskulude teisiti jagamine põhjendatud ka hagi läbi

vaatamata jätmisel. Kohus ei leia mh, et käesolevas asjas esineks selliseid ilmseid,

menetlusõiguste kuritarvitamisele viitavaid asjaolusid, mis võiksid anda alust menetluskulude

hagejate seadusliku esindaja kanda jätmist vastavalt TsMS § 164 lg 12. Kostja 06.05.2025

menetlusdokumendis toodud etteheide selle kohta, et hagejate ema põhjustas mahukate

tõendite, so majandusaasta aruannete, esitamise vajaduse, mis olid avalikult niikuinii

kättesaadavad, ei ole põhjendatud. Kostja esitas nimetatud majandusaasta aruanded vastusena

kohtu 17.04.2025 ettepanekule aruanded ise esitada.

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik