2-24-128444/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedOÜ Topflora (avaldaja, hageja) esitas 07.08.2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale Harju Maakohus kohustas 23.12.2024 määrusega avaldajat kooskõlas tsiviilkohtumenetluse
Legislator headnote
AI generated2-24-128444/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: OÜ Topflora (avaldaja, hageja) esitas 07.08.2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale Harju Maakohus kohustas 23.12.2024 määrusega avaldajat kooskõlas tsiviilkohtumenetluse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija
Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht
17.09.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-128444
Kohtuasi
OÜ Topflora hagi Z.T ja P.D vastu 3765,40 euro
saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.01.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Topflora määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Topflora (registrikood 12322200), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Henri Torop
Kostjad Z.T (isikukood XXX) ja P.D (isikukood (XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada OÜ Topflora määruskaebus.
2. Tühistada Harju Maakohtu 16.01.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule
hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. OÜ Topflora (avaldaja, hageja) esitas 07.08.2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale
maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.T ja P.D (võlgnikud, kostjad) vastu 3765,40 euro
saamiseks.
2. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 23.12.2024 määrusega maksekäsu
kiirmenetluse, sest võlgnikud esitasid makseettepanekule vastuväite, ning andis nõude üle
Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2-24-128444
3. Harju Maakohus kohustas 23.12.2024 määrusega avaldajat kooskõlas tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 478 lg-ga 1 esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele
ettenähtud vormis 14 päeva jooksul.
Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Harju Maakohus keeldus 16.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduses
esitatud nõude hagina menetlusse võtmisest.
Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud
nõude menetlusse võtmisest TsMS § 487 lg 3 alusel keelduda, sest avaldaja jättis maakohtu
23.12.2024 määruses osundatud puudused tähtaegselt kõrvaldamata. Maakohus toimetas
23.12.2024 määruse avaldajale TsMS § 3141 lg 2 alusel kätte 01.01.2025, seega pidi avaldaja
puudused kõrvaldama hiljemalt 15.01.2025. Avaldaja seda ei teinud.
Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5. Avaldaja/hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta
koos määruskaebusega esitatud hagiavaldus menetlusse.
Määruskaebuse väidete kohaselt ei saanud maakohtu 23.12.2024 määrust avaldajale TsMS §
3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks lugeda. Avaldaja ei olnud kohtule samas menetluses oma
sidevahendi andmeid avaldanud, kuivõrd avaldaja ei olnud hagimenetluses ühtegi menetlus-
dokumenti esitanud. Maksekäsu kiirmenetluses avaldatud sidevahendi andmeid saaks kohus
arvesse võtta TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel, kuid sellele sättele maakohus ei tuginenud. Lisaks
saab sidevahendi andmete avaldamiseks TsMS § 3141 lg 2 tähenduses lugeda vaid seda, kui
menetlusosaline on avaldanud selget soovi saada menetlusdokumente tema märgitud kontakt-
andmeid kasutades ja on ka teadlik sätte tagajärgedest. Avaldaja ei ole sellist soovi avaldanud.
Menetlusdokumendi kättetoimetamine TsMS § 3141 alusel on fiktsioon, mistõttu tuleb
menetlusosalisele menetlusdokumendi kättetoimetamisel eelistada esmajärjekorras teisi
dokumendi kättetoimetamise viise, mis võimaldavad adressaadile menetlusdokumendi
tegelikult kätte toimetada (RKTKm 01.03.2017, 3-2-1-171-16, p 21). Siinsel juhul on
menetlusdokumendi kättetoimetamine saatmisega viinud olukorrani, kus avaldaja ei saanud
seda kätte ja tal ei olnud võimalik tähtaega järgida. Arvestada tuleb, et maakohus tegi
23.12.2024 määruse vahetult enne jõulupühade algust ning paljud, sh avaldaja seaduslik
esindaja, olid puhkusele jäänud juba alates nädalavahetusest, s.o 21.12.2024. Avaldaja
seaduslik esindaja oli puhkusel nii jõulude ja aastavahetuse perioodil kui ka jaanuari 2025
alguses, mida kinnitavad määruskaebusele lisatud praamipiletid. Avaldaja seadusliku esindaja
puhkus lõppes 13.01.2025 ning ta sai maakohtu 23.12.2024 määruse kätte 24.01.2025, kuid
selleks ajaks oli maakohus juba vaidlustatud määruse teinud.
6. Võlgnikud/kostjad esitasid seisukoha, milles vaidlevad hagile sisuliselt vastu.
Menetluse edasine käik
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
Maakohus märkis, et jääb vaidlustatud määruse juurde. Tallinna Ringkonnakohus on
tsiviilasjas nr 2-19-114776 leidnud, et majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik
kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Kuivõrd avaldaja esitas kohtule ise avalduse, ei
2-24-128444
teavitanud kohut oma pikemast eemalolekust ning ei esitanud tähtaja ennistamise taotlust, ei
anna määruskaebuse väited alust selle rahuldamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb
TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata samale maakohtule hagi menetlusse
võtmise otsustamiseks.
9. Kolleegiumi arvates ei olnud maakohtul alust maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud
nõude menetlusse võtmisest TsMS § 487 lg 3 alusel keelduda.
9.1. Maakohus andis avaldajale 23.12.2024 määrusega TsMS § 478 lg 1 alusel tähtaja 14
päeva nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ning saatis kohtute infosüsteemist nähtuvalt
määruse samal päeval e-kirja manusena avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud
e-posti aadressile XXX, märkides, et vastavalt TsMS § 3141 lg-le 2 loetakse määrus
kättetoimetatuks 01.12.2024 ja sealt alates hakkab kulgema puuduste kõrvaldamise tähtaeg.
Kolleegium selgitab, et avaldajale TsMS § 487 lg 1 esimese lause alusel nõuetekohase
hagiavalduse esitamiseks tähtaja määramine on sisuliselt hagiavalduse puuduste
kõrvaldamiseks tähtaja määramine TsMS § 3401 lg 1 mõttes (vt ka TsMS III komm (2018), §
487, p 3.1.1.b). Iseenesest võis maakohus TsMS § 466 lg 1 teise lause ja TsMS § 310 lg 1
järgi edastada määruse avaldajale enda valitud viisil, st seadusest ei tulene, et kohus peaks
puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määrava määruse toimetama menetlusosalisele igal juhul
kätte. Küll aga peab kohus veenduma, et tema valitud määruse edastamise viis on piisav
selleks, et isik, kellele määratakse tähtaeg menetlustoimingu tegemiseks, saab sellest teada
ning tal on võimalik vastav menetlustoiming teha. Selleks võib olla kõige tõhusam viis siiski
määruse kättetoimetamine.
9.2. Praegusel juhul otsustaski maakohus toimetada puuduste kõrvaldamise määruse
avaldajale TsMS § 3141 lg 2 alusel kätte. Olukorras, kus maakohus oli valinud määruse
edastamise viisiks selle kättetoimetamise avaldajale, tuli maakohtul veenduda ka selles, et
eeldused valitud viisil kättetoimetamiseks on täidetud.
Kui kohus soovib menetlusdokumendi kättetoimetamisel kasutada hagimenetlusele eelnenud
maksekäsu kiirmenetluses kohtule avaldatud sidevahendi andmeid, on asjakohane säte TsMS
§ 3141 lg 3 p 2, kuid igal juhul tuleb vastavate sidevahendi andmete kättetoimetamisel
kasutamiseks täiendavalt järgida ka TsMS § 3141 lg-s 1 või 2 sätestatud korda (vt ka RKTKm
20.04.2022, 2-20-123093, p 9.1). TsMS § 3141 lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja
on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi
andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama
aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest
kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Seejuures peab menetlusdokumendi
saatmisega kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument
kättetoimetatuks ning TsMS § 314¹ rakendamine ei tohiks olla üldjuhul esmane
menetlusdokumendi kättetoimetamise viis, st enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument
saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda (RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093, p 9.1;
RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-189-15, p 13–16).
2-24-128444
Siinsel juhul ei ole maakohtu saadetud e-kirjast võimalik mõistlikult aru saada, millal luges
maakohus määruse kättetoimetatuks ning millal hakkas kulgema puuduste kõrvaldamise
tähtaeg. Maakohus märkis 23.12.2024 saadetud e-kirjas, et vastavalt TsMS § 314¹ lg-le 2
loetakse määrus kättetoimetatuks 01.12.2024 ja sealt alates hakkab kulgema puuduste
kõrvaldamise tähtaeg. Selle järgi pidanuks puuduste kõrvaldamise tähtaeg olema juba vastava
e-kirja saatmise ajaks möödas. Seega ei olnud menetlusosalisel ka võimalik mõistlikult aru
saada talle määratud tähtaja algusest ja lõpust.
Samuti ei ole maakohus enne TsMS § 314¹ rakendamist üritanud edastada või toimetada
puuduste kõrvaldamise määrust hagejale kätte ka muul viisil. Selliselt ei ole maakohus
taganud hagejale mõistlikku võimalust esitada maksekäsu kiirmenetluse hagimenetlusse
üleandmise järel hagiavalduse nõuetele vastav avaldus.
Kuivõrd avaldaja on määruskaebuses kinnitanud, et maakohtu 23.12.2024 määrus jõudis
temani tegelikult 24.01.2025 ning kohtute infosüsteemist ei nähtu, et see oleks olnud
avaldajale varem kätte toimetatud, saab maakohtu 23.12.2024 määruse TsMS § 307 lg 3
alusel avaldajale kättetoimetatuks lugeda 24.01.2025 ja puuduste kõrvaldamise tähtaeg olnuks
seega 07.02.2025. Maakohus tegi aga vaidlustatud määruse juba 16.01.2025. Seega ei olnud
avaldajal võimalust puudusi kõrvaldada ning tal tuli oma õiguste kaitseks esitada
määruskaebus. Hageja on koos määruskaebusega esitanud ka hagiavalduse ja seda puuduste
kõrvaldamise tähtaja jooksul, s.o 04.02.2025.
10. Ülaltoodud põhjendustel tühistab kolleegium maakohtu määruse. Kuna ringkonnakohus ei
saa otsustada hagi maakohtu menetlusse võtmise üle, tuleb hagi saata samale maakohtule
menetlusse võtmise otsustamiseks.
11. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule hagi
menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 järgi alama
astme kohtu otsustada.
12. Arvestades seda, et ringkonnakohus ei keeldu hagi menetlusse võtmisest ega tee
TsMS § 372 lg 5 esimese lause tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule
määruskaebuse, ei saa määruse peale määruskaebust esitada (vt RKTKm 05.04.2017, 3-2-1-
12-17, p 18).
(allkirjastatud digitaalselt)