2-25-111814/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2025. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-25-111814

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi V.Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2159,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht XXX

10617)

Hageja lepinguline esindaja: Anžela Ternikova

Kostja: V.Y (isikukood XXX, elukoht XXX )

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista V.Y-lt B2 Impact OÜ kasuks V.Y ja IPF Digital AS-i vahel 08.09.2024. a

sõlmitud krediidilepingu nr 5713223804 alusel põhivõlgnevus 1618,25 eurot, intress

20,13 eurot ja viivis 76,31 eurot.

3. Määrata B2 Impact OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 370 eurot (riigilõiv 350

eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

4. Jätta hageja menetluskuludest 335 eurot V.Y kanda ning 35 eurot hageja enda kanda.

5. Mõista V.Y-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna välja 335 eurot (riigilõiv 315

eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

6. V.Y peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. B2 Impact OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi V.Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja IPF Digital AS-ga 08.09.2024. a krediidilepingu, mille

alusel tegi enda kontole väljamakseid kokku 1650 euro ulatuses. Kostja kohustus kasutatud

krediidi tagastama ja tasuma intressi. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, mistõttu

arvestati ka viivist.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuskirjale ja täiendavale tähtajale

vaatamata, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 04.02.2025. a ning loovutas

nõude hagejale.

Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1650 eurot, intress 211,66 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 95,06 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

2. Kohtu nõudel esitas hageja 07.07.2025. a ka nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus asub

seisukohale, et krediidiandja ei ole kostjaga krediidilepingu sõlmimisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuses on kõik kostja tehtud maksed

arvestatud põhinõude katteks ning ümberarvestatud põhinõue on eurot 1618,25 eurot, intress

20,13 eurot ja viivis 76,31 eurot.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 25.08.2025 a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates.

Kostja kinnitas hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamist 25.08.2025. a. Seega

oli hagile vastamise viimaseks päevaks 15.09.2025. a.

4. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes

järgmist. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus

piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi ja

veendunud, et laenuandja ei omandanud enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisavat

teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu rikkus kostjaga krediidilepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja on käesoleval juhul küll

kostja pangakonto väljavõtte lepingu sõlmimisele eelneva viie kuu kohta küsinud, kuid

jätnud selle kohtu hinnangul piisava hoolsusega hindamata. Konto väljavõttelt nähtub, et

kostja sissetulekuks on sel ajavahemikul olnud kolmel kuul töötasu ning viimasel kuul on

kostja saanud lõpparve. Põhjendusi, miks krediidiandja sai eeldada, et kostja ka pärast

seniselt tööandjalt lõpparve saamist omab piisavat ja stabiilset sissetulekut, hagiavaldusest ei

nähtu. Kohus on seda hagejale ka 04.07.2025. a selgitanud. Hageja täiendavaid selgitusi

kostja sissetulekute hindamise osa kohtule ei esitanud. Teadaolevalt makstakse lõpparve

välja töösuhte lõppemisel. Seega on krediidiandja kohtu hinnangul jätnud välja selgitamata,

millised olid kostja tegelikud sissetulekud pärast lõpparve saamist.

Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, lähtuvalt hageja esitatud

ümberarvestusest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

6. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks riigilõiv 350 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Hageja on riigilõivu tasunud lähtuvalt esialgselt esitatud hagist 350 eurot. Hageja

ümberarvestatud nõude eest tulnuks tasuda riigilõivu aga 315 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab

hagi ümberarvestusest lähtuvalt, jätab kohus riigilõivu 315 euro ulatuses kostja kanda ning

ülejäänud (s.o 35 euro) ulatuses hageja enda kanda. TsMS § 4842 järgi on põhjendatud jätta

kostja kanda ka maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.

Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja mõista riigilõiv 335 eurot (riigilõiv 315 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot).

7. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses

8. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin