2-25-13119/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-13119

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Rediem Capital AB hagi A. J.-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

2223,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Rediem Capital AB, registrikood 559310-4697

Hageja lepinguline esindaja: Brittany Tuul

Kostja: A. J., isikukood XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rediem Capital AB hagi A. J.-i vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. J.-ilt (A. J., isikukood XXX) Rediem Capital AB (registrikood

559310-4697) kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 27.11.2022

sõlmitud järelmaksulepingutest nr. XXX ja XXX ning 02.12.2022 sõlmitud

järelmaksulepingutest nr XXX ja XXX tulenev põhivõlgnevus 2005,03 eurot ja

intress 15,37 eurot, s.o kokku 2020,40 eurot.

3. Mõista A. J.-ilt Rediem Capital AB kasuks välja viivised põhinõudelt (s.o 2005,03

eurot) alates 12.08.2025 kuni põhinõude (s.o 2005,03 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud A. J.-i kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 710 eurot ning mõista

nimetatud summa A. J.-ilt Rediem Capital AB kasuks välja.

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

2-25-13119

Edasikaebamise kord ja kaja esitamine

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Hageja esitas kohtule 12.08.2025 hagiavalduse A. J.-i vastu TF Bank AB (publ.) Eesti

filiaali ja kostja vahel 27.11.2022 sõlmitud järelmaksulepingutest nr. XXX ja XXX ning

02.12.2022 sõlmitud järelmaksulepingutest nr XXX ja XXX tuleneva põhivõlgnevuse 2005,03

euro, intressi 15,37 euro ja viivise põhivõlgnevuselt alates 12.08.2025 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määra nõudes.

1.1.

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 27.11.2022 järelmaksulepingu nr.

XXX, mille alusel sai kostja soetada kauba summas 502,08 eurot. Lepingu krediidi

kulukuse määraks on 43,01%, intressimääraks 26,82% ning viivise määraks 24,15%

aastas, 0,0671% päevas. Krediidisumma tuli tagastada 60 osamaksega ning tagastamise

lõpptähtpäev oli 10.12.2027. Lepingu tingimuste alusel ei pidanud kostja sooritama

esimest tagasimakset kuni 10.05.2023. Kostjalt ei ole toimunud krediidiandjale ühtegi

tagasimakset.

1.2.

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 27.11.2022 järelmaksulepingu nr.

XXX, mille alusel sai kostja soetada kauba summas 436,77 eurot. Lepingu krediidi

kulukuse määraks on 43%, intressimääraks 26,82% ja viivise määraks 24,15% aastas,

0,0671% päevas. Krediidisumma tuli tagastada 60 osamaksega ning tagastamise

lõpptähtpäev oli 10.12.2027. Lepingu tingimuste alusel ei pidanud kostja sooritama

2-25-13119

esimest tagasimakset kuni 10.05.2023. Kostjalt ei ole toimunud krediidiandjale ühtegi

tagasimakset.

1.3.

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 02.12.2022 järelmaksulepingu nr.

XXX, mille alusel sai kostja soetada kauba summas 497,09 eurot. Lepingu krediidi

kulukuse määraks oli 43,03%, intressimääraks 26,79% ning viivise määraks 24,15%

aastas, 0,0671% päevas. Krediidisumma tuli tagastada 60 osamaksega ning tagastamise

lõpptähtpäev oli 10.12.2027. Lepingu tingimuste alusel ei pidanud kostja sooritama

esimest tagasimakset kuni 10.05.2023. Kostjalt ei ole toimunud krediidiandjale ühtegi

tagasimakset.

1.4.

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 02.12.2022 järelmaksulepingu nr.

XXX, mille alusel sai kostja soetada kauba summas 569,09 eurot. Lepingu krediidi

kulukuse määraks oli 43,05%, intressimäär 26,79% ning viivise määraks 24,15% aastas,

0,0671% päevas. Krediidisumma tuli tagastada 60 osamaksega ning tagastamise

lõpptähtpäev oli 10.12.2027. Lepingu tingimuste alusel ei pidanud kostja sooritama

esimest tagasimakset kuni 10.05.2023. Kostjalt ei ole toimunud krediidiandjale ühtegi

tagasimakset.

Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu ütles esialgne

krediidiandja lepingu üles 23.08.2023 ning loovutas nõuded hagejale 13.09.2024. Hageja

esitab kostja vastu intressi nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 alusel alates 10.05.2023 kuni

23.08.2025, kokku summas 15,37 eurot ning viivisenõude alates hagiavalduse esitamisest

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja märgib, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

2. 18.08.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja

nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus

toimetas hagimaterjalid, puuduste kõrvaldamise ja kohtumääruse kostjale kätte AET-i kaudu

28.08.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 11.09.2025.

Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult

põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

4. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava

ja põhjendava osaga ning märgib põhjendavas osas lühidalt vaid järgmist.

Vaidlust ei ole, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 27.11.2022 sõlmitud

järelmaksulepingute nr. XXX ja XXX ning 02.12.2022 sõlmitud järelmaksulepingute nr XXX

ja XXX puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega (VÕS § 402 lg 1). Hageja on seisukohal,

2-25-13119

et lepingute sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingute

sõlmimise eelselt on kontroll teostatud laenutaotluses esitatud andmete ja maksehäireregistri

ning Pensioniregistrist nähtuvate andmete alusel. Laenu taotleja sissetulekute ja väljaminekute

võrdluse analüüsist nähtuvalt oli kostja võimeline laenulepinguid täitma. Tulenevalt

kohtupraktikast ei ole nimetatu aga piisav. Riigikohus on 24.11.2023. a määruses tsiviilasjas

nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid,

mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud ka,

et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest

arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised

asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1).

Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja

varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvara (sõidukid nt) ning kinnisvara olemasolu,

samuti hoiused, jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud

kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste iseloomu ja regulaarsust kostja endaga

suheldes. Kohus märgib, et enda varalise seisundi kohta tõeste andmete esitamise kohustus on

küll laenuvõtjal, kuid andmete kontrollimise kohustus on laenuandjal.

Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla kostjaga sõlmitud

lepingute puhul veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403⁴ lg-s 6

sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7 on selle tagajärjeks, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole

krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas

(sissenõudmiskulu). VÕS § 403⁴ lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab krediidiandja

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja peab uuesti määrama tagasimaksed, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need kostjatele teatavaks tegema. Hageja on ümberarvestused esitanud

2-25-13119

koos hagiavaldusega, mis on ühtlasi ka kostjale kätte toimetatud. Kuna kostja ei ole lepingute

katteks teinud ühtegi tagasimakset, on lepingud ümberarvestuste kohaselt kehtivalt

ülesöeldud.

5. Kohus leiab, et olenemata asjaolust, et krediidiandja ei ole lepingute sõlmimisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses

õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõlg 2005,03 eurot, seadusjärgne intress 15,37 eurot ning viivised

alates 12.08.2025 põhinõude 2005,03 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult.

Menetluskulud

7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

8. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

9. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (3 h x 169 = 507 eurot). Esindaja

tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade

kogumine ja komplekteerimine. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja

õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja tasumäär 169

eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab

keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja

esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu 3*120=360 eurot.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 350 eurot. Riigilõiv on

kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Eeltoodut arvestades on hageja

põhjendatud menetluskulud kokku 710 eurot (350+360).

10. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb

menetluskuludelt tasuda ka viivist.

11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

2-25-13119

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik