2-25-9314/8 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise koht ja aeg

17. september 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-9314

Tsiviilasi

E.D maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Avalduse läbivaatamata jätmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik E.D (isikukood XXX, elukoht

rahvastikuregistris XXX-i,

Usaldusisik F.U

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.D maksejõuetusavaldus läbi vaatamata.

2. Tühistada käesoleva määruse jõustumisel 30.06.2025 määrusega määratud

maksejõuetusavalduse tagamise abinõu, s.o E.D vara suhtes toimuva täitemenetluse või

muu sundtäitmise peatamine.

3. Vabastada usaldusisik F.U käesoleva määruse jõustumisel E.D usaldusisiku

ülesannetest.

4. Jätta menetluskulud E.D kanda.

5. Määrata kindlaks usaldusisiku F.U tasu summas 1300,00 eurot, millele lisandub

käibemaks 312,00 eurot, kokku 1612,00 eurot.

6. Rahuldada usaldusisiku menetlusabi taotlus ning anda võlgnikule menetlusabi 818,40

euro (käibemaksuga) ulatuses, mis hüvitatakse Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda

Business Law Firm OÜ-le (registrikood 11308575, KMKR EE101793410, arvelduskonto nr

EE481010220061434016 SEB Pank AS-is), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

7. Välja mõista E.D-lt riigi tuludesse menetluskuludena 818,40 eurot (käibemaksuga).

Välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr

EE351010052031000004 (SEB Pank AS-is), nr EE522200221013264447 (Swedbank AS-is),

nr E401700017002872300 (Luminor Bank AS-is) või EE957700771001523585 (AS-is LHV

Pank) 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Selgitusse märkida

„Menetluskulud riigile tsiviilasjas nr 2-25-9314“.

Kui kohustatud isik ei ole määrust täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib

määruse saata sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Välja mõista E.D-lt F.U kasuks usaldusisiku tasu, mida menetlusabi ei kata, s.o summas

793,60 eurot (s.h käibemaks). Tasu kanda Business Law Firm OÜ-le (registrikood

11308575, KMKR EE101793410, arvelduskonto nr EE481010220061434016 SEB Pank AS-

is), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

9. Avaldada väljavõte käesolevast määrusest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning edastada pärast jõustumist

resolutsiooni p 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva määruse tegemisest.

Asjaolud

1. 13.06.2025 esitati Pärnu Maakohtule E.D (E.D) maksejõuetusavaldus milles võlgnik soovib

enda suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt soovib võlgnik maksejõuetusavalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses.

2. 16.06.2025 saatis kohus võlgnikule e-kirja maksejõuetusavalduses avaldatud võlgniku e-posti

aadressile, milles palus võlgnikul teatada enda seisukohta usaldusisiku isiku osas hiljemalt

19.06.2025. Kohus märkis, et kohtu määratud tähtpäevaks mitte vastamisel eeldab kohus, et

võlgnikul usaldusisiku isikule vastuväited puuduvad. Võlgnik kohtu kirjale ei vastanud.

3. Kohus võttis avalduse 30.06.2025 määrusega menetlusse, määras võlgniku usaldusisikuks F.U

ja peatas võlgniku vara suhtes läbiviidav täitemenetluse või muu toimuva sundtäitmise.

4. Usaldusisik esitas 30.07.2025 kohtule võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning aruande.

5. Kohus 26.08.2025 edastas võlgniku poolt maksejõuetusavalduses märgitud e-posti aadressile

usaldusisiku 30.07.2025 aruande koos lisadega ning määras võlgnikule tähtaja usaldusisiku

aruande osas seisukoha esitamiseks. Kohus selgitas, et kohtunõude kättesaamist tuleb

viivitamatult kinnitada koos juhistega, kuidas kättesaamiskinnitus kohtule saata. Kuna võlgnik ei

kinnitanud viivitamatult 26.08.2025 kohtunõude kättesaamist, luges kohus kohtunõude võlgniku

poolt kättesaaduks 30.08.2025 TsMS § 3141 lg 2 alusel. Vastava hoiatuse tegi kohus 26.08.2025

kohtunõudes.

Kohtumääruse põhjendused

6. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbivaatamata.

7. FIMS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele,

võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast

seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. FIMS § 18 lg 5 kohaselt võib kohus jätta avalduse läbi

vaatamata, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma.

TsMS § 423 lg 2 p 2 võib jätta kohus hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

8. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb võlgniku maksejõuetusavaldus jätta FIMS § 18 lg 5

alusel koosmõjus TsMS § 423 lg 2 p-ga 2 läbi vaatamata.

9. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

FiMS § 2 lg 1 ütleb, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada

makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade

ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse.

10. Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgniku peamisteks võlausaldajateks on Eesti Vabariik

Maksu- ja Tolliameti kaudu, nõude liigiks menetluskulud ja sundraha ja nõude suuruseks

5073,37 eurot ning Tervisekassa, kelle nõude suuruseks on 606,27 eurot ning nõude liigiks on

tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju. Lisanduvalt on võlgniku vastu märkimisväärses

hulgas nõudeid Politsei- ja Piirivalveametil rahatrahvide näol. FiMS § 50 lg 2 tulenevalt ei ole

nimetatud kohustusest võlgnikul võimalik läbi kohustustest vabastamise menetluse vabaneda.

Usaldusisiku hinnangul on ülejäänud nõuded aegunud, kuna menetlused on algatatud rohkem kui

10 aastat tagasi, KarS § 82 lg 4 täitmisele pööratud väärteoasjas määratud rahatrahvi nõue aegub

4 aasta jooksul.

11. Võlgniku peamiseks kohustuseks kohustustest vabastamise menetluses on mõistlikult

tulutoova tegevusega tegelemine, ja kui sellist tegevust ei ole, siis selle otsimine (FIMS § 47 lg

1). Maksejõuetusavalduse kohaselt töötas võlgnik viimati 2023 aasta suvel. Kohus kontrollis

Maksu- aj Tolliameti Töötamise registrist, et võlgnik ei tööta, ega ole ametlikult töötanud

viimased kaks aastat.. Maksejõuetusavaldusest ei nähtu, et võlgnik oleks tegelenud tulutoova

tegevuse otsimisega või, et esineb asjaolusid, mille tõttu on temal tulutoova tegevuse otsimine

takistatud.

12. FiMS § 18 lg 1 teise lause kohaselt arutab kohus võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste

tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim

menetluse liik. Võlgnik peab olema menetluses aktiivne (FIMS § 47 lg 2). Samuti peab võlgnik

olema kättesaadav ja aktiivne ka pankrotimenetluses. Kohtu praktikas on käesoleva tsiviilasja

esemeks olev avaldus esimene, kus võlgnik ei ole kohtu määratud tähtajaks usaldusisiku isiku

osas oma seisukohta avaldanud, nagu kohus 16.06.2025 kohtunõudes palus. Usaldusisik on

võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamisega seoses pöördunud võlgniku poole täiendava

informatsiooni saamiseks, kuid võlgnik ei ole usaldusisikule vastanud. Ka kohtu 26.08.2025

kohtunõudele ei ole võlgnik reageerinud: kohtule ei ole saadetud ei kättesaamiskinnitust

kohtunõude kättesaamise kohta ega ka kohtunõudes küsitud seisukohta. Seega ei ole kohtul

olnud võimalik võlgnikuga arutada tema võlgnevuste tasumise väljavaateid, et valida tema

makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Kohtu hinnangul näitab võlgniku käitumine

menetluse ajal tema ükskõikset suhtumist menetlusse.

13. Olukorras, kus võlgnik ei ole juba menetluse algstaadiumis, s.o maksejõuetusavalduse

läbivaatamisel kättesaadav, võlgniku suur hulk kohustusi on sellist laadi, millest võlgnik ei

vabane ning avaldusest ei nähtu, et võlgnik oleks asunud astuma samme, et hakata sissetulekut

teenima, ei ole kohtu hinnangul menetlusel perspektiivi. Kohtu hinnangul ei ole võimalik

menetluse eesmärki saavutada, kui võlgnik ei täida seadusest tulenevalt kohustust esitada täpsed

ja õiged andmeid, ei ole ei kohtule ega usaldusisikule kättesaadav. Arvestades avaldaja käitumist

menetluse kestel ei näe kohus praegusel juhul võlgnikul tahet koostööks, mille tulemusel oleks

võimalik FIMS § 2 lg 1 sätte eesmärki täita.

14. Kohus on 30.06.2025 määrusega peatas E.D vara suhtes läbiviidav täitemenetlus või muu

sundtäitmine raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava

kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Avalduse läbi vaatamata jätmisel

maksejõuetusavalduse menetlus lõpeb. Seega tuleb käesoleva määruse jõustumisel tühistada

30.06.2025 määrusega määratud maksejõuetusavalduse tagamise abinõu, s.o E.D vara suhtes

toimuva täitemenetluse või muu sundtäitmise peatamine.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

16. Kuna FIMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus kohus jätab avalduse

läbivaatamata, tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 2, mille järgi kannab hageja

menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama

paragrahvi lg-test 3–5 ei tulene teisiti.

17. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt

(FIMS § 54 lg-d 1–2). FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse

määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse.

18. Usaldusisik taotleb määrata kindlaks usaldusisiku tasu summas 1300,00 eurot, millele

lisandub käibemaks 312,00 eurot, kokku 1612,00 eurot. Usaldusisikul kulus 10 töötundi

tunnitasuga 130 eurot. Usaldusisik esitas menetlusabi taotluse ning palus hüvitada

riigivahenditest usaldusisiku tasu 818,40 euro (sh käibemaks) ulatuses.

19. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi. Arvestades

võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja

keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu 10 tundi on

vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku aruandest nähtub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht

vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja on maksejõuetusmenetluses tavapärased. Kohus

leiab, et usaldusisiku taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning

kutseoskustele, toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane.

20. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Töötasu alammäär 2025.

aastal on 886 eurot, seega usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot. Usaldusisiku

tunnitasu 130 eurot ei ületa ülemmäära. Seega tuleb usaldusisiku tasuks määrata

10*130=1300,00 eurot (käibemaksuta).

21. Pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses.

22. Usaldusisik palub maksta tasu välja büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on

Business Law Firm OÜ käibemaksukohustuslane. Seega tuleb usaldusisikule hüvitada tasu ja

kulud koos käibemaksuga. Tasu koos käibemaksuga ning arvestades, et alates 1. juulist 2025 on

käibemaksu määr 24% (käibemaksuseaduse § 15 lg 1), on 1612,00 eurot.

23. Usaldusisik palub mõista tasu välja riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata

usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886,00 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud,

v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja

kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg

51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni

kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

24. Seega saab riigi vahenditest hüvitada 10*66=660 eurot. Kuivõrd usaldusisik on

käibemaksukohustuslane, tuleb tasu määrata koos käibemaksuga. Menetlusabina saab seega

määrata tasu 660*1,24=818,40 eurot.

25. Menetlusabi ületav summa, s.o 793,60 eurot (1612,00-818,40) tuleb mõista usaldusisiku

kasuks välja võlgnikult.

26. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse §

29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku

tehtavate toimingute katteks.

27. Kuna praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, jäädes pärast avalduse

menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt ülesannete täitmist menetluses passiivseks ja jättes

kohtuistungile ilmumata, tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Kuna võlgnikul puudub

piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades ka usaldusisiku taotlust, annab

kohus võlgnikule usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi.

28. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse

avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd tasu on põhjustanud võlgnik

enda tegevusega, tuleb võlgnikult kõnealune menetluskulu riigituludesse välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik