3-24-2018/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.09.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2018

Haldusasi

Põllumaahalduse OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

23.05.2024. a otsuse nr 8-8/013384-1 tühistamiseks ja

uue otsuse tegemiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20.09.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Põllumaahalduse OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – Põllumaahalduse OÜ, volitatud

esindaja T.U.

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu 20.09.2024. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 17.09.2025 arvates (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumaahalduse OÜ tekkis AS PÕLLUVARA jagunemisel eraldumise teel ja registreeriti

äriregistris 21.03.2024. AS-le PÕLLUVARA oli MTA 04.01.2024 väljastanud tõendi selle

kohta, et AS PÕLLUVARA on aastatel 2021–2023 tegelenud põllumajandustoodete

tootmisega ja metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses. Jagunemiskava kohaselt andis

AS PÕLLUVARA osaühingule üle muu hulgas soodustused ja õigused, mis tulenevad

asjaolust, et AS PÕLLUVARA on kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse nõuete

kohaselt tegelenud jagunemiskavas nimetatud kinnistutel rohkem kui kolm aastat

söödakultuuride, heintaimede ja üheaastaste põllukultuuride kasvatamisega.

2. Põllumaahalduse OÜ esitas 17.05.2024 taotluse, milles palus Maksu- ja Tolliametilt

(MTA) tõendit põllumajandustoodete tootmisega tegelemise kohta.

3. MTA jättis 23.05.2024. a otsusega nr 8-8/013384-1 Põllumaahalduse OÜ taotluse

rahuldamata ning ei väljastanud taotlejale kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse

(KAOKS) § 9 lg-s 3 nimetatud tõendit. MTA selgitas, et ettevõtte jagunemisel ei lähe loodud

äriühingule jagunenud äriühingu faktilise tegutsemise aeg või kogemus õigusjärgluse korras

üle. Äriühingu jagunemise korral tuleb jagunemise teel loodud äriühingule, kui see äriühing

soovib omandada KAOKS § 4 lg-te 3-5 kohaselt põllumajandus- või metsamaad, rakendada

samas seaduses sätestatud kitsendusi. Kuna taotleja registreeriti äriregistris 21.03.2024, siis ei

ole taotleja puhul KAOKS § 4 lg-tes 3–5 sätestatud tingimused täidetud.

4. Põllumaahalduse OÜ esitas MTA 23.05.2024. a otsuse peale vaide, mille MTA jättis

14.06.2024. a vaideotsusega nr 6-1/5578-2 rahuldamata. MTA selgitas vaideotsuses, et

maksuhaldur väljastab KAOKS § 9 lg 3 alusel tõendi konkreetsele äriühingule tema

majandusnäitajatest ja muudest tema tegevust iseloomustavatest andmetest lähtuvalt. See

tähendab, et äriühingu jagunemise tulemusena asutatud uus äriühing ei saa tugineda

jagunenud äriühingu majandusnäitajatele ja muudele jagunenud äriühingu tegevust

iseloomustavatele andmetele. Seega ei saa vaide esitaja tugineda ka väitele, et tal on

põllumajandussaaduste tootmise kogemused viimase kolme aasta jooksul.

Põllumajandussaaduste tootmise kogemus on vahetult seotud AS-ga PÕLLUVARA ja see ei

ole õigusjärgluse korras üleantav vaide esitajale. Vaide esitaja omandab nõutava kogemuse

pärast seda, kui on järgnevad kolm aastat tegelenud põllumajandussaaduste tootmisega. Ka

jagunemiskavas ei saa pooled endale tekitada õigusi, mis ei ole kooskõlas seaduse mõttega.

5. Põllumaahalduse OÜ esitas 09.07.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus MTA

23.05.2024. a otsuse tühistada ja kohustada MTA-d asja uuesti otsustama. Kaebaja põhjendas

kaebust järgmiselt.

5.1. MTA otsus on õigusvastane. MTA pole välja toonud asjaolusid, millel põhineb tema

veendumus, et jagunemisel loodud äriühingule ei ole üle läinud jagunenud äriühingu faktilise

tegutsemise aeg või kogemus. MTA järeldus ei ole kooskõlas eraõiguslike sätetega äriühingu

jagunemise kohta. Jagunemiskava p 6.4 kohaselt anti Põllumaahalduse OÜ-le üle ka

soodustused ja õigused, mis tulenevad asjaolust, et jagunev ühing on KAOKS nõuete kohaselt

tegelenud üleantavatel kinnistutel rohkem kui kolm aastat söödakultuuride, heintaimede ja

üheaastaste põllukultuuride kasvatamisega. Ettevõtte osa üleandmise korral lähevad

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 alusel õigusjärgluse korras üle ettevõtte osaga

seotud õigused ja kohustused, mille raames on üleantav ka senine kogemus kui üleantava

ettevõtte osa tegevust iseloomustav asjaolu.

5.2. AS PÕLLUVARA ja Põllumaahalduse OÜ on Aktsiaselts Vestman Energia kontserni

ettevõtjad. KAOKS § 9 lg 3 on kaalutlusõiguslik säte. KAOKS § 9 lg 3 eesmärk ei ole piirata

ühte kontserni kuuluvate ema- ja tütarettevõtjate õigust tegutseda põllumajandustoodete

tootmise ja metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses. KAOKS-ist ei tulene keeldu

põllumajandustoodete tootmise kogemuse üleminekuks õigusjärgluse korras ettevõtte osa

üleandmisel.

5.3. MTA on varasemas praktikas lähtunud sellest, et jagunemisel moodustunud äriühingule

väljastatakse tõend põllumajandustoodete tootmise ja metsa majandamisega metsaseadus

tähenduses tegelemise kohta, kui õiguseelnejal oli selline tõend enne jagunemist.

6. Tartu Halduskohus jättis 20.09.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis,

et MTA 23.05.2024. a otsus on õiguspärane. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult

järgmised.

6.1. Äriseadustiku (ÄS) § 434 lg 4 kohaselt annab eraldumisel jagunev ühing osa oma varast

üle ühele või mitmele omandavale ühingule. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus

ühing. Kuna eraldumine eeldab vara üleandmist, siis on äriühingu eraldumisel omandav

äriühing jaguneva ühingu (eri)õigusjärglane TsÜS § 6 lg 1 tähenduses. TsÜS § 6 lg 1 kohaselt

võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele, kui need ei ole seadusest

tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. KAOKS ei sisalda sõnaselget formuleeringut õiguste

ja kohustuste lahutamatu seose kohta isikuga. Seega tuleb niisuguse lahutamatu seose

tuvastamiseks lähtuda selle seaduse mõttest ning KAOKS § 4 lg-s 3 sätestatu olemusest.

6.2. Põllumajandusmaa omandamisele avalikust huvist tulenevalt seatud kitsenduste eesmärk

on edendada kinnisasjade sihtotstarbelist ja jätkusuutlikku majandamist, vältida kinnisasjade

sattumist isikute kätte, kes ei oska või ei soovi kinnisasja sihtotstarbeliselt majandada, ning

vältida maa sihtotstarbe muutmist. Kitsendused aitavad kaasa elujõulise põllumajandusega

tegelevate ettevõtjate ringi loomisele maapiirkonnas, selle säilitamisele ja tugevdamisele

(kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu 108 SE seletuskiri, lk 4). Seega on maa

omandamisel KAOKS eesmärk täidetud tingimusel, et maad hakatakse jätkusuutlikult ja

oskuslikult kasutama. Sellise garantii annab eeskätt põllumajandustoodete tootmise kogemus.

Tallinna Ringkonnakohus on 31.01.2024. a otsuses asjas nr 3-23-902 leidnud, et eelnevast

tulevalt saab teha järelduse, et põllumajandustoodete tootmine eeldab teatavat mastaapi,

järjepidevust, oskusi ja vahendeid, et oleks võimalik veenduda, et maad kasutatakse

jätkusuutlikult (viidatud otsuse p 13).

6.3. KAOKS § 4 lg-s 3 nimetatud kogemus on konkreetse isiku individuaalne kogemus, mis ei

saa üle minna õigusjärgluse korras. Olukorras, kus kaebajale anti eraldumise teel üle üksnes

väike osa õiguseelneja varast, ei saa kaebaja tugineda kogu õiguseelneja kogemusele ega

majandustegevusele. Et jagunemiskava kohaselt omas AS PÕLLUVARA 700 kinnistut,

millest ainult kolm anti üle kaebajale, on kinnistute mahtu arvestades ebaõige väita, et nende

üleandmisega saab kaebaja tugineda AS PÕLLUVARA kogemusele. Jagunemiskavast ei

ilmne, et kaebajale oleks üle läinud töötajad, tehnika või muud vahendeid, ning mis kinnitaks,

et maad kasutatakse sama jätkusuutlikult.

6.4. Kaebaja on ette heitnud ka seda, et MTA on varasemas praktikas äriühingu jagunemisel

moodustatud äriühingule vastava tõendi väljastanud. Kohus leiab, et usalduse kaitsele

tuginedes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist. Sellega ei ole rikutud ka võrdse

kohtlemise põhimõtet. Riigikohus on leidnud, et võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ei

saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist (vt 27.11.2006. a otsus asjas nr 3-

3-1-59-06, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).

6.5. Kaebaja etteheited, et MTA eksis kaalutlusõiguse teostamisel, ei ole asjakohased.

Praegusel juhul ei olnud MTA-l kaalutlusõigust, vaid tegemist oli MTA hindamisotsusega, st

hinnangu andmisega sellele, kas õigusnormi kohaldamise eeldused on täidetud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja hinnangul kohaldas

halduskohus ebaõigesti materiaalõigust, rikkus oluliselt menetlusnorme ja hindas ebaõigesti

tõendeid ning see tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise.

7.1. Kuna kaebaja tekkis AS PÕLLUVARA jagunemise teel, siis on oluline asjaolu, et AS

PÕLLUVARA tegeles ja tegeleb ka praegu põllumajandustoodete tootmisega. Kaebajale anti

üle maatulundusmaa kinnisasjad ning kaebaja jätkab nende harimist samasuguste

põllumajanduslike meetoditega, mida on kasutanud seni AS PÕLLUVARA, andes põllumaad

talupidajatele ja põllumajandusettevõtetele rendile. Seega ei ole õige, et kinnistute

üleminekust ei piisa kogemuse üleminekuks ja et ei ole üle antud muid vajalikke ressursse (nt

töötajad, tehnika). MTA ja halduskohus ei ole näidanud, millised AS PÕLLUVARA töötajad

oleksid pidanud jagunemisel kaebajale üle minema, et säiliks põllumajanduslik kogemus.

7.2. Tulenevalt TsÜS §-st 3 ei ole KAOKS § 4 lg 3 piirang kaebaja suhtes kohaldatav, kuna

kaebaja tegevus vastab KAOKS eesmärkidele – põllumajandus- ja metsamaa majandamise

edendamine sihtotstarbeliselt ja jätkusuutlikult.

7.3. Halduskohus hindas ebaõigesti KAOKS § 4 lg-s 3 nõutud kogemuse isikuga lahutamatult

seotud õiguseks, mis ei saa tulenevalt TsÜS § 6 lg-st 1 juriidilise isiku jagunemisel tekkivale

äriühingule üle minna. Halduskohus lähtus üksnes MTA väidetest ja KAOKS seletuskirjast.

Kaebajale anti üle põllumajanduslikul otstarbel kasutatavad kinnistud. KAOKS-is pole sätet,

mis keelaks põllumajandustootmise kogemust omaval äriühingul, kellele on MTA poolt

väljastatud KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõend, jaguneda selliselt, et põllumajandustootmise

kogemus läheb jagunemisel tekkivale äriühingule üle. Õiguste üleandmise kitsendused peavad

olema kehtestatud konkreetselt seadusega tulenevalt põhiseaduse (PS) § 32 lg-st 2, mistõttu ka

äriühingu jagunemisel varaliste õiguste ülemineku piirang või keeld peab tulenema expressis

verbis seadusest. Riigikohus on sedastanud, et omandil on oluline tähtsus turumajandusele

põhinevas ühiskonnas ning et omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus ning

omandi võrdne kaitstus tagab vaba turu (Riigikohtu lahend nr 3-4-1-3-04, p 24). Samuti on

Riigikohus märkinud, et omand on põhiõigusena kõrgendatud kaitse all (Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-180-15, p 33).

7.4. Riigikohus on hankemenetluse teemalises asjas rõhutanud asjaolu, et ettevõtte osa

üleminekul on võimalik ka vastava kogemuse üleminek, kui seaduses ei ole vastavasisulist

keeldu. Riigikohus viitas Euroopa Kohtu praktikale ning leidis, et ettevõtte ülemineku

tõendamise otsustav kriteerium on asjaolu, kas üleantav majandusüksus säilitab oma

identiteedi, mis tuleneb eelkõige sellest, et tema tegevus reaalselt jätkub. Majandusüksuse

identiteet on seotud ka muude elementidega, nagu selle personal, töö korraldus,

tegevusmeetodid või kasutatavad töövahendid (Riigikohtu 04.12.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-

45-12, p 21). See põhimõte on kohaldatav ka praegusel juhul.

7.5. Halduskohus ei ole otsuses välja toonud TsÜS § 6 lg-st 1 tulenevaid lahutamatuse

eeldusi. Halduskohtu järeldus, justkui KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõendi aluseks olev

põllumajandustootmise kogemus jagunemisel tekkivale äriühingule üle ei lähe, on

meelevaldne.

7.6. Halduskohus jättis tähelepanuta, et kaebaja moodustab AS-iga PÕLLUVARA ühtse

kontserni, mõlema omanik on AS Vestman Energia. Äriühingul on endal õigus otsustada,

milline on ettevõtte struktuur ja kuidas selle juhtimine toimub. KAOKS § 9 lg 3 eesmärk ei

ole piirata ühte kontserni kuuluvate ema- ja tütarettevõtjate õigust tegutseda

põllumajandustoodete tootmise ja metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses. Äriühingu

jagunemisel ei ole võimalik ettevõtte osa üleminek n-ö poolikult, et põllumaa kinnistud

lähevad üle, aga põllumajanduslik kogemus üle ei lähe.

7.7. Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus kuulub avalik-õiguslikku regulatsiooni, kus

kehtib PS § 3 alusel legaalsuse põhimõte, mille kohaselt on Eesti õigusriik, kus riigivõimu

teostatakse ainult seaduse alusel, s.t kõik keelud ja piirangud õiguste ja vabaduste suhtes

peavad olema kirjas vastavas seaduses. KAOKS-ist ei tulene keeldu põllumajandustoodete

tootmise kogemuse üleminekuks õigusjärgluse korras ettevõtte osa üleandmisel.

7.8. Kaebajal on ettevõtlusvabadus (PS § 31), kui puuduvad õiguslikud takistused, st

õiguslikud keelud ja käsud, mis tema otsustamisvõimalust ettevõtluse valdkonnas piiravad.

MTA otsus riivab kaebaja ettevõtlusvabadust.

7.9. MTA lähtus varasemas praktikas sellest, et jagunemisel moodustunud äriühingule

väljastatakse tõend põllumajandustoodete tootmise ja metsa majandamisega metsaseaduse

tähenduses tegelemise kohta, kui õiguseelnejal selline tõend varasemalt enne jagunemist oli.

Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et selline praktika oli ebaõige. MTA varasem

praktika oli õige, sest aluseks võeti isiku majandusaasta aruanded ja sellel praktikal on oluline

tähendus isikutele, kes tegelevad põllumajandus- ja metsamaa majandamisega. Praegusel

juhul oli tegemist mitte MTA hindamisotsusega, vaid just kaalutlusotsusega, sest MTA saab

ise valida, millised tõendid on piisavad tõendi väljastamiseks. MTA jättis kaebaja taotluse

lahendamisel AS PÕLLUVARA majandusaasta aruanded käsitlemata.

8. Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

8.1. Tõlgendus, mille järgi oleks äsja loodud ettevõttel automaatselt olemas põllumajanduslik

kogemus, kui ta on ettevõtte jagunemisel omandanud põllumajandusliku kinnisasja, on

meelevaldne ja KAOKS § 4 lg 3 mõttega vastuolus. Kogemus saab tekkida ajaga, mitte mingi

asja omandamisega. Kuivõrd kaebaja on uus äriühing, ei ole teada, kuidas ta neid maatükke

majandab, ning seda saabki näidata vaid aeg. Seetõttu ongi seaduses ette nähtud kolmeaastase

kogemuse nõue.

8.2. Seaduses ongi ette nähtud erand – KAOKS § 2 lg 1 p 7 kohaselt ei kohaldata seadust

kinnisasja omandamise korral, kui kinnisasi omandatakse juriidiliste isikute ühinemise või

jagunemise teel. Selliselt sai ka kaebaja endale äriühingu jagunemisel mõned kinnisasjad.

Seadusandja on näinud ette erandi vaid eelkirjeldatud olukorraks ning olukorras, kus ettevõtte

jagunemisel loodud äriühing soovib omandada põllumajandus- või metsamaad juurde, tuleb

lähtuda KAOKS § 4 lg-st 3. Võttes arvesse nii sätete sõnastust kui ka KAOKS seletuskirja, on

selge, et iga juriidiline isik, kes soovib omandada põllumajandus- või metsamaad, peab

KAOKS § 4 lg 3 toodud eeldustele vastama.

8.3. Vastustaja jääb endiselt seisukohale, et praeguses asjas Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-45-12

seisukohad ei kohaldu. Isegi kui asuda seisukohale, et KAOKS kohaldamisel on kogemuse

üleminek võimalik ning tuleks tuvastada, kas majandusüksuse identiteet läks üle, ei ole

kaebaja selliseid asjaolusid välja toonud. AS-le Põlluvara kuulus 700 kinnisasja, millest

jagunemiskava p 6.1. järgi vaid neli anti üle kaebajale. Ei nähtu, et kaebajale oleks üle läinud

töötajad, tehnika või muu taoline. Kaebaja väide maatulundusmaa harimise jätkamise kohta

samasuguste meetoditega nagu AS Põlluvara varasemalt kasutas, on paljasõnaline.

8.4. KAOKS ei piira kuidagi kaebaja õigust tegeleda põllumajandusega ega metsa

majandamisega. KAOKS piirab vaid kaebaja õigust omandada juurde üle kümne hektari

suuruseid maatükke. Ka olukorras, kus MTA ei väljasta kaebajale soovitud tõendit, on

kaebajal siiski võimalus põllumaa soetamiseks. Selleks tuleb taotleda luba omandatava

kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogult vastavalt KAOKS § 4 lg-le

6 ja § 6 lg-tele 1 ja 3-6.

8.5. Maksuhaldur on viinud oma praktika kooskõlla seaduse mõtte ja eesmärkidega. MTA

hindab, kas tõendi andmiseks seatud eeldused on täidetud. Praegusel juhul oli tõendi

väljastamisest keeldumise põhjuseks see, et kaebajal puudub nõutav kolmeaastane kogemus.

Kolmeaastase kogemuse nõue tuleneb seadusest ja kui see ei ole täidetud, ei ole põhjust ka

täiendavate tõendite nõudmiseks või uurimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide alust

halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus ei eksinud vaidlusaluse otsuse tegemisel

materiaalõiguse normide kohaldamisel ja tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse

norme. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks

apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. KAOKS § 4 lg 3 järgi on lepinguriigi (s.o Eesti või teise Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigi või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi) juriidilisel

isikul õigus omandada põllumajandusmaad kümme hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui

ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat

tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja

arvatud kalatoodete ja puuvilla tootmisega. KAOKS § 9 lg 3 sätestab, et isik, kes on KAOKS

§ 4 lg-tes 3–5 või § 5 lg-s 1 või lg-tes 3–5 sätestatud nõuete kohaselt tegelenud Eestis

põllumajandustoodete tootmisega või metsa majandamisega, esitab notarile, kohtutäiturile,

pankrotihaldurile või kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusele selle kohta

Maksu- ja Tolliameti tõendi.

12. KAOKS § 1 lg 1 järgi sätestab see seadus avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuvad kinnisasja omandamise

kitsendused. Avalik huvi selle seaduse tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad

sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku

majandamise edendamine. TsÜS § 3 järgi tõlgendatakse seaduse sätet koos seaduse teiste

sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. TsÜS §-s 3 sätestatud

tõlgendamise põhimõte on kohaldatav ka väljaspool eraõigust (Riigikohtu 18.03.2019. a otsus

asjas nr 3-14-52793, p 21). Ringkonnakohtu hinnangul selgitas halduskohus õigesti välja

asjakohased õigusnormid ja järgis TsÜS §-s 3 sätestatud põhimõtet, arvestades asjakohaseid

norme nende koosmõjus ja lähtudes seaduse eesmärgist.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses asjas olla vaidlust selles, et asjakohase

põllumajandusmaa omandamise piirangu näol on tegemist avalik-õigusliku kitsendusega, mis

on sätestatud seaduses (KAOKS § 4 lg 3), ning et see norm kehtib ka kaebaja suhtes.

14. Praeguses asjas on vaidlus selle üle, kas AS PÕLLUVARA eraldumisel sai kaebajale üle

minna KAOKS § 4 lg-s 3 sätestatud kolmeaastane põllumajandustoodete tootmisega

tegelemise kogemus. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga, et KAOKS § 4 lg-s 3

nimetatud kogemus on konkreetse isiku individuaalne kogemus, mis ei saa üle minna

õigusjärgluse korras. Kaebaja leiab, et halduskohus hindas ebaõigesti KAOKS § 4 lg-s 3

nõutud kogemuse isikuga lahutamatult seotud õiguseks, mis ei saa juriidilise isiku

jagunemisel tekkivale äriühingule üle minna.

15. Kaebaja viitab apellatsioonkaebuses jätkuvalt Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-45-12,

milles Riigikohus leidis, et ettevõtte osa üleminekul on võimalik ka vastava kogemuse

üleminek, kui seaduses ei ole vastavasisulist keeldu. Riigikohus viitas Euroopa Kohtu

praktikale ning leidis, et ettevõtte ülemineku tõendamise otsustav kriteerium on asjaolu, kas

üleantav majandusüksus säilitab oma identiteedi, mis tuleneb eelkõige sellest, et tema tegevus

reaalselt jätkub. Majandusüksuse identiteet on seotud ka muude elementidega, nagu selle

personal, töö korraldus, tegevusmeetodid või kasutatavad töövahendid (Riigikohtu

28.11.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p-d 20–21). Kaebaja leiab, et see põhimõte on

kohaldatav ka praegusel juhul.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohtupraktikat arvestades äriühingu jagunemisel

kogemuse üleminekut põhimõtteliselt välistada, kuid lähtuda tuleb siiski konkreetsest

olukorrast. Riigikohus selgitas kaebaja viidatud otsuses (p 22) lisaks järgmist: „Kogemuse

ülemineku kindlakstegemiseks tuleb tuvastada, kas üle läks majandusüksuse identiteet või

mitte. Varasemale kogemusele tuginemine on võimalik eeskätt siis, kui ettevõtte osa

üleminekul läks üle ka oluline osa personalist, oskusteabest, tehnikast, et saaks eeldada

riigihankemenetluses osaleva ettevõtte võimekust täita hankelepingus sätestatavaid kohustusi.

Samuti võib eelnevale kogemusele tuginemisel olla oluline omandaja tegevuse maht.

Kogemuse üleminek oleks küsitav näiteks olukorras, kus omandaja jätkab ettevõtte osa

omandamise järel tegevust teises valdkonnas või oluliselt väiksemas mahus.“ Praeguses asjas

on vaidluse all olukord, kus AS-le PÕLLUVARA kuuluvast 700 kinnisasjast vaid neli anti üle

kaebajale. Asjaoludest ei nähtu ja kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks üle läinud töötajad ja

tehnika.

17. MTA ja halduskohtu põhiseisukoht on, et faktilise tegutsemise kogemus ei lähe äriühingu

jagunemisel õigusjärgluse korras üle. Samas leidis MTA vaideotsuses kaebaja esitatud

vastuväiteid arvestades ka seda, et kaebaja viidatud Riigikohtu seisukohad haldusasjas nr 3-3-

1-45-12 ei kohaldu praeguses asjas, sest kaebaja soovib tugineda jagunenud äriühingu

põllumajandussaaduste tootmise kogemusele ja kolme aasta pikkusele tegutsemisajale

olukorras, kus üleantav vara piirdus nelja kinnistuga ja töötamise registris kanded vaide

esitaja töötajate kohta puuduvad (vaideotsuse p 12). Vastustaja märkis vastuses

apellatsioonkaebusele, et isegi kui asuda seisukohale, et KAOKS kohaldamisel on kogemuse

üleminek võimalik ning tuleks tuvastada, kas majandusüksuse identiteet läks üle, ei ole

kaebaja selliseid asjaolusid välja toonud. Ka halduskohus märkis oma otsuses, et olukorras,

kus õiguseelneja eraldumisel moodustati kaebaja, kusjuures kaebajale anti eraldumise teel üle

üksnes väike osa õiguseelneja varast, ei saa kaebaja tugineda kogu õiguseelneja kogemusele

ega majandustegevusele (otsuse p 25).

18. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis kinnitaks talle AS

PÕLLUVARA jagunemise käigus põllumajandusliku tootmise kogemuse üleminekut sellisel

määral, et seda oleks olnud võimalik tema taotluse lahendamisel arvesse võtta. On ilmselge, et

kaebaja jätkab jagunenud äriühingu tegevust oluliselt väiksemas mahus. Ringkonnakohtu

hinnangul on praeguses asjas nii MTA kui halduskohus kogemuse ülemineku võimaluse osas

enda seisukoha kujundanud ja põhjendatult leidnud, et praegusel juhul kaebaja kogemuse

üleminekule tugineda ei saa. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust ka kaebaja etteheitel, et MTA

jättis kaebaja taotluse lahendamisel AS PÕLLUVARA majandusaasta aruanded käsitlemata.

19. Kaebaja etteheide, et MTA on eksinud kaalutlusõiguse teostamisel, ei ole asjakohane.

Kaebaja arusaam, et tegemist on MTA kaalutlusotsusega, sest MTA saab ise valida, millised

tõendid on piisavad tõendi väljastamiseks, on ekslik. Halduskohus selgitas õigesti, et

praegusel juhul ei ole MTA-l kaalutlusõigust. Tegemist on hindamisotsusega, s.t MTA

selgitab välja faktilised asjaolud ja hindab, kas õigusnormi kohaldamise eeldused on täidetud.

MTA arvestas tõendi väljastamisest keeldumisel asjakohaseid fakte ja õigusnormi eesmärki

ning leidis põhjendatult, et kaebaja puhul ei ole KAOKS § 4 lg-s 3 sätestatud tingimus

täidetud.

20. Kaebaja etteheide, et MTA ja halduskohus ei ole näidanud, millised AS PÕLLUVARA

töötajad oleksid pidanud jagunemisel kaebajale üle minema, et säiliks põllumajanduslik

kogemus, on põhjendamatu. Sellist kohustust vastustajal ja halduskohtul ei olnud. MTA

lähtub tõendi väljastamise taotluse lahendamisel tegelikest asjaoludest ja halduskohus

kontrollib keeldumise õiguspärasust samuti tegelikke asjaolusid silmas pidades.

21. Kaebaja leiab, et kaevatav MTA otsus riivab tema põhiõigusi. Ringkonnakohus selgitab,

et ettevõtlusvabadus (PS § 31) ja omandipõhiõigus (PS § 32) ei ole absoluutsed põhiõigused.

Mõlemat põhiõigust võib seaduse alusel piirata, sh võib seada piiranguid avalike huvide

kaitseks. Kaebaja viidatud Riigikohtu seisukohad omandiõiguse kaitse olulisuse kohta on

kahtlemata õiged, kuid need ei välista avaliku huvi kaitseks seadusega asjakohase piirangu

kehtestamist ja vastava normi kohaldamist, mis on vaidluse all praeguses asjas.

22. Kaebaja väidetud põhiõiguste riive puhul tuleb arvestada ka teisi võimalusi soovitud maa

omandamiseks. Kui juriidiline isik ei vasta KAOKS § 4 lg-s 3 sätestatud tingimustele, näeb

sama seaduse § 4 lg 6 ette isiku võimaluse omandada põllumajandusmaad, metsamaad või

põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme hektarit või rohkem sisaldava kinnisasja

omandatava kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu loal. Selleks

tuleb taotleda luba omandatava kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse

volikogult vastavalt KAOKS § 4 lg-le 6 ja § 6 lg-tele 1 ja 3-6. Kaebaja ei ole väitnud, et tal

tõendi väljastamata jätmise tõttu puuduks üldse võimalus põllumajandusmaad omandada.

23. Põhjendamatu on ka kaebaja etteheide, et halduskohus jättis tähelepanuta, et kaebaja

moodustab AS-iga PÕLLUVARA ühtse kontserni, mõlema omanik on AS Vestman Energia.

Kaebaja arvates ei ole KAOKS § 9 lg 3 eesmärk piirata ühte kontserni kuuluvate ema- ja

tütarettevõtjate õigust tegutseda põllumajandustoodete tootmise ja metsa majandamisega

metsaseaduse tähenduses. Äriühingu jagunemisel ei ole võimalik ettevõtte osa üleminek n-ö

poolikult, et põllumaa kinnistud lähevad üle, aga põllumajanduslik kogemus üle ei lähe.

Ringkonnakohtu hinnangul ei oma kaebaja kontserni kuulumine praeguse asja õige

lahendamise seisukohalt tähtsust. Kontserni toimimiseks parimat lahendust oli võimalik

kaaluda juba äriühingu jagunemisel, pidades silmas nii KAOKS § 2 lg 1 p-s 7 (kinnisasja

omandamine juriidiliste isikute ühinemise või jagunemise teel), § 4 lg-s 3 (vaidluse all olev

kitsendus), kui ka § 4 lg-s 6 (kinnisasja omandamine volikogu loal) sätestatut.

24. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

25. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis on otsus tehtud

kaebaja kahjuks ja kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)