2-24-15485/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

16.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15485

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M-R Ni vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1844,47 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: S R (Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post xxx)

Kostja: M-R N (isikukood xxx; registreeritud elukoht xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M-R Ni vastu võla nõudes osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M-R Nilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja

xxx vahel 07.11.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr xxx tulenev

põhivõlgnevus 739,20 eurot, viivis alates 21.11.2024 kuni 16.09.2025 summas 67,05

eurot ning viivis alates 17.09.2025 kuni põhivõlgnevuse (739,20 euro) täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Välja mõista kostjalt M-R Nilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja

xxx vahel 13.04.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr xxx tulenev

põhivõlgnevus 181,83 eurot, viivis alates 21.04.2025 kuni 16.09.2025 summas 7,89

eurot ning viivis alates 17.09.2025 kuni põhivõlgnevuse (181,83 euro) täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ põhivõlgnevuse nõue 42,83

euro osas, intressi nõue 15,93 eurot, sissenõudmiskulude nõue 40 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue 518,41 euro osas ning viivise nõue alates

12.10.2024 kuni põhinõude summas 963,86 eurot täitmiseni seadusjärgses

viivisemääras, s.o 24% aastas.

5. Jätta menetluskulud 38% ulatuses hageja kanda ja 62% ulatuses kostja kanda.

6. Määrata kindlaks hageja Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud summas 525 eurot, mis koosneb riigilõivust 315 eurot ja

õigusabikuludest 210 eurot.

7. Välja mõista kostjalt M-R Nilt resolutsiooni punktis 6 kindlaks määratud

menetluskuludest 62%, s.o 325,50 eurot hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

8. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal M-R Nil tasuda hagejale

Aktiva Finance Group OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (325,50

eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 11.10.2024 Harju Maakohtule hagi M-R Ni

vastu võla nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx ja kostja 21.02.2018 kliendilepingu nr xxx, mille alusel oli

kostjal õigus sõlmida lepinguid xxx poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus

kasutada ka muid tasulisi teenuseid.

07.11.2020 sõlmisid xxx ja kostja järelmaksu müügilepingu nr xxx seadmete Samsung Galaxy

Note 20 Ultra 5G must ja Samsung Galaxy Watch3 45 mm 4G must ostmiseks, mille netohind oli

1199 eurot. Lepingutingimustes lepiti kokku intressimääras 0%, krediidi kulukuse määras 0,05%

aastas, lepingutasus summas 1 euro, sissemakses summas 239,80 eurot ning osamaksete

tasumises perioodil 20.12.2020 kuni 20.11.2024.

13.04.2021 sõlmisid xxx ja kostja järelmaksu müügileping xxx xxx seadmete Apple AirPods Pro

+ juhtmevaba laadimiskarbi ostmiseks, mille netohind oli 279,90 eurot. Lepingutingimustes lepiti

kokku intressimääras 21,90% aastas, krediidi kulukuse määras 29,61% aastas, lepingutasus

summas 19,90 eurot, sissemakses summas 55,98 eurot ning osamaksete tasumises perioodil

20.05.2021 kuni 20.04.2025.

xxx on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid. Kostja kasutas xxx

teenuseid nende eest tasumata. Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses vastavalt

lepingule nr xxx alates 12. maksegraafikujärgsest osamaksest ning vastavalt lepingule nr xxx

alates 7. maksegraafikujärgsest osamaksest. Kostja hilines kokku nelja üksteisele järgneva

tagasimaksega. xxx järelmaksu tingimuste p 15 järgi on õigus järelmaksuleping üles öelda, kui

klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega.

Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata põhivõlgnevus summas 963,86 eurot. Lisaks

on kostjal järelmaksulepingust tulenev intressivõlgnevus 15,93 eurot.

xxx on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 25.01.2022. xxx loovutas 07.03.2024 hagejale

kostja vastase nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 963,86 eurot, intressivõlgnevust 15,93 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 593,35 eurot ning viivist alates

12.10.2024 kuni põhinõude (963,86 euro) täitmiseni seadusjärgses viivisemääras, s.o 24% aastas.

2. Kohus jättis 24.10.2024 määrusega hagi käiguta hagiavalduses esinevate puuduste tõttu.

Kohus palus hagejal selgitada lepingute ülesütlemist, täpsustada hagihinda ning täpsustada ja

selgitada, kuidas laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus tegi

ettepaneku esitada allkirjastatud lepingud koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega

ja/või täpsustada lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid.

3. Hageja esitas 15.11.2024 puuduste kõrvaldamisena vastuse koos tõenditega. Hageja

selgitab, et kostja on lepingu xxx aktsepteerinud/digitaalselt allkirjastanud ning hageja esitas

kohtule kostja poolt allkirjastatud järelmaksu müügilepingu nr xxx ja nr xxx.

Hageja märgib, et xxx on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 25.01.2022. Ülesütlemise

seisuga oli kostja võlgnevuses järelmaksu müügilepingust nr xxx tulenevalt 12- 14.

osamaksetega, s.o 20.11.2021 – 20.01.2022 ning järelmaksu müügilepingust nr xxx tulenevalt 7 -

9. osamaksetega, s.o 20.11.2021 – 20.01.2022. Tulenevalt eeltoodust oli kostja võlgnevuses

kolme järjestikuse osamaksega. xxx saatis kostjale 10.01.2022 meeldetuletuse maksetähtajaks

tasumata arvete osas koos täiendava tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 24.01.2022. Kostja ei

tasunud arveid ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles xxx kostjaga sõlmitud lepingud üles

25.01.2022.

xxx saatis kostjale 01.12.2023 võlgnevuse loovutamise hoiatuse koos täiendava tähtajaga tasuda

võlgnevus hiljemalt 15.12.2023, kuid sellest hoolimata kostja ei reageerinud ning arveid ei

tasunud, mistõttu xxx loovutas 7.03.2024 kostja vastase nõude hagejale. Kostja ei ole xxx-i

teavitanud kontaktandmete muutumisest, mistõttu luges xxx kostjale saadetud teated kätte

saaduks. Teated on saadetud kostja lepingujärgsele e-posti aadressile xxx.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas selgitab hageja, et krediidiandja on

arvestanud võimalikku lubatavat krediidilimiiti enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kliendi

poolt esitatud andmete alusel ning kasutanud nii sisemisi andmebaase kliendi maksekäitumise

analüüsimisel, kui ka krediidiandjale võimalikke kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh

Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Järelmaksulepingu sõlmimise ajal oli kliendil positiivne

sisemine reiting, kliendil ei olnud aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo

maksehäireregistri andmetel ning Creditinfo Eesti AS-i erakliendi riskihinnang (erakliendi

maksejõuetuse tõenäosus nn Delphiskoori) on olnud aktsepteeritav. Delphiskoori ehk erakliendi

maksejõuetuse tõenäosus koosneb peamiselt maksehäireregistri andmetest (lõpetatud/lõpetamata

maksehäirete info), kinnistusraamatu infost, seotud ettevõtete andmetest, ametlikest

teadaannetest, riigimaksude saldo infost, konkreetse isiku krediiditurul uudsuse ja aktiivsuse

infost. Mida kõrgem on skoori väärtus, seda kõrgem on ka eraisiku krediidirisk. Antud hinnang

näitab, kui suure tõenäosusega jätab vastav eraisik arved maksmata ehk milline on risk, et

järgmise 12 kuu jooksul tekib antud eraisikul maksehäire. Delphiskoori tõenäosused kuni 15%

näitasid Creditinfo Eesti AS-i hinnangul suhteliselt head krediidiajalugu ja sellise hinnanguga

isikud saavad laenuteenuseid üldiselt kiiresti ning neil on head väljavaated sobivate

krediiditingimuste taotlemiseks. Tulenevalt saadud hinnangutest oli kliendil 07.11.2020 ja

13.04.2021 ka xxx poolt arvutatud aktsepteeritav koondreiting.

Klient täitis ning allkirjastas järelmaksu taotlemisel enne müügilepingute vormistamist taotluse

ning deklareeris oma andmeid. Järelmaksulepingu nr xxx (kuupäev 07.11.2020) ja nr xxx

(kuupäev 13.04.2021) puhul hinnati isiku maksevõimet eeskätt kliendi enda ütluste alusel. xxx

erakliendi maksevõime hindamise eeskirja alusel hinnati kliendi maksevõimet, kasutades selleks

infot järelmaksu taotlusel deklareeritud sissetulekuvahemiku ja olemasolevate kohustuste kohta

ning muud teadaolevat asjakohast infot kliendi krediidivõimelisuse kohta.

Arvestades deklareeritud sissetuleku vahemiku alam – ja ülempiiridega vastavalt xxx-is

nimetatud perioodil kehtivale maksimaalse kuumakse arvutamise metodoloogiale kliendi poolt

esitatud andmete põhjal oli lepingu nr xxx puhul leitud kliendi arvestuslik netosissetulek, mis

deklareeritud sissetuleku järgi oleks 2000 * 0,8 = 1600 eurot. Konservatiivsel lähenemisel

arvestades tegelikest sissetulekutest väiksema arvestusliku summaga, lubatud kohustuste osakaal

võib olla kuni 50%. Seejärel hinnati kliendi vabaraha osakaalu ning arvutati maksimaalselt

lubatud kuumakset, mis antud juhul oli leitud kehtiva metodoloogia järgi järgnevalt vaba raha x

25% ehk 1200 x 25% = 300 eurot. Kuivõrd kliendi lubatud maksimaalseks kuumakseks oli 300

eurot, siis antud lepingu nr xxx puhul moodustus kuumakseks vaid 20,00 eurot ja sissemakse

239,80 eurot.

Lepingu nr xxx puhul konservatiivsel lähenemisel arvestades tegelikest sissetulekutest väiksema

arvestusliku summaga, lubatud kohustuste osakaal võib olla kuni 50%. Seejärel hinnati kliendi

vabaraha osakaalu ning arvutati maksimaalselt lubatud kuumakset, mis antud juhul oli leitud

kehtiva metodoloogia järgi järgnevalt vaba raha x 25% ehk 780 x 25% = 195 eurot. Kuivõrd

kliendi lubatud maksimaalseks kuumakseks oli 195 eurot, siis antud lepingu nr xxx puhul

moodustus kuumakseks vaid 7,66 eurot ja sissemakse 55,98 eurot.

Hageja märkis, et juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on

vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu, esitab hageja

ümberarvestuse. Leping nr xxx osas sai kostja kauba järelmaksuga summas 1199 eurot, millele

lisandus lepingutasu 1 euro, seega maksumus kokku 1200 eurot. Kostja tasus lepingusõlmimisel

sissemakse summas 239,80 eurot, seega jääkmaksumus kauba eest oli summas 960,20 eurot,

mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.12.2020 – 20.11.2024. Kostja on

võlgnevuses alates 12. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.11.2021. Võttes arvesse, et kostjal on

1.-11. osamaksed täielikult tasutud, on seega kostjal tasumata põhiosa 740,20 eurot (960,20-

11x20=220). Kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, esitab hageja

alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1

alusel ning välja mõista 15.11.2024 sissenõutavaks muutunud summa 720 eurot (s.o osamaksed

20.11.2021 – 20.10.2024) ning viivis antud summalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Samuti

palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel: 20.11.2024 osamakse 20,20 eurot.

Leping nr xxx osas sai kostja kauba järelmaksuga summas 279,90 eurot, millele lisandus

lepingutasu 19,90 euro, seega maksumus kokku 299,80 eurot. Kostja tasus lepingu sõlmimisel

sissemakse summas 55,98 eurot, seega jääkmaksumus kauba eest oli summas 243,82 eurot, mille

eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.05.2021 – 20.04.2025. Kostja on

võlgnevuses alates 7. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.11.2021. Võttes arvesse, et kostjal on 1.-

6. osamaksed täielikult tasutud, on seega kostjal tasumata põhiosa 223,66 eurot (243,82–

20,16=223,66). Kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, esitab hageja

alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1

alusel ning välja mõista 15.11.2024 sissenõutavaks muutunud summa 179,93 eurot (s.o

osamaksed 20.11.2021 – 20.10.2024) ning viivis antud summalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel: 20.11.2024 osamakse

6,86 eurot, 20.12.2024 osamakse 6,99 eurot, 20.01.2025 osamakse 7,11 eurot, 20.02.2025

osamakse 7,24 eurot, 20.03.2025 osamakse 7,38 eurot, 20.04.2025 osamakse 8,15 eurot.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetluse 18.11.2024 määrusega, tegi kostjale

menetlusdokumendid kättesaadavaks avaliku e-toimiku kaudu 19.11.2024, edastas

menetlusdokumendid kostja e-posti aadressidele xxx, xxx, xxx ning saatis postiga aadressidele

xxx ja xxx). Kohus toimetas menetlusse võtmise määruse koos hagiavaldusega kostjale kätte

24.01.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt

07.02.2025. Kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem, ei ole kostja hagile vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

käesoleva seaduse § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas

osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega. TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad

faktilised asjaolud.

xxx ja kostja vahel oli 07.11.2020 sõlmitud järelmaksu müügileping nr xxx kauba (Samsung

Galaxy Note 20 Ultra 5G must ja Samsung Galaxy Watch3 45 mm 4G must) ostmiseks, mille

maksumus oli 1199 eurot. Lepingutingimustes lepiti kokku intressimääras 0%, krediidi kulukuse

määras 0,05% aastas, lepingutasus summas 1 euro, sissemakse summas 239,80 eurot ning

osamaksete tasumises perioodil 20.12.2020 kuni 20.11.2024 (dtl 14-17, 72-80).

xxx ja kostja vahel oli sõlmitud 13.04.2021 järelmaksu müügileping nr xxx kauba (Apple

AirPods Pro + juhtmevaba laadimiskarbi) ostmiseks, mille maksumus oli 279,90 eurot.

Lepingutingimustes lepiti kokku intressimääras 21,90% aastas, krediidi kulukuse määras 29,61%

aastas, lepingutasus summas 19,90 eurot, sissemakse summas 55,98 eurot ning osamaksete

tasumises perioodil 20.05.2021 kuni 20.04.2025 (dtl 18-21, 82-87).

Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olevad järelmaksulepingud

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning nendele kohalduvad VÕS 22.

peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning

krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403¹

lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403⁴ lg 1) ning VÕS §-des

406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

6. Kohus hindab esmalt, kas hagi aluseks oleva tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr

on kooskõlas VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevate nõuetega.

Lepingu nr xxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 0,05% aastas ja lepingu nr xxx kohaselt on

krediidi kulukuse määr 29,61% aastas. Mõlema lepingute puhul ei ületa krediidi kulukuse määr

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega ei ole

lepingud tühised VÕS § 406² lõike 1 alusel.

7. Järgnevalt hindab kohus, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

4034 lg 13).

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et xxx ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõutaval viisil järginud. Hagiavalduse kohaselt hinnati kostja maksevõimet

järelmaksulepingu sõlmimisel eeskätt kostja poolt esitatud andmete alusel, so tuginedes kostja

andmetele seoses tema tööhõive, sissetuleku suuruse ja igakuiste laenukohustuste kohta. Lisaks

kasutati sisemisi andmebaase ning kontrolliti, et kostjal ei ole aktiivseid ega varasemalt lõpetatud

võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel ja uuendati Creditinfo Delphiskoori. Kohtule

esitatud andmed ei võimalda tuvastada, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja regulaarsete

sissetulekute ja igakuiste kulude suuruse, sh teostanud sisulist kontrolli kostja enda väidetud

andmete õigsuse osas. KAVS § 50 lg 3 paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Riigikohus on oma 24.11.2023 määruse nr 2-21-

13098 p-s 18 asunud seisukohale, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Käesoleval juhul kostjalt pangakonto

väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud muid

dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Kohus

on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasidesse päringute tegemine ei ole piisav, et

kontrollida kostja kohustuste suurust. Eeltoodust tulenevalt on esialgne võlausaldaja jätnud

sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb

krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija

sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes aluseks piisava

ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada

selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21). Kohtu hinnangul ei saa kohustuste

kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest lähtumist

ning lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv

(KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et xxx ei

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega kostja

krediidivõimelisuses.

8. Järgnevalt hindab kohus, kas lepingute ülesütlemine oli kehtiv.

VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu

üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Tuginedes hagiavalduses toodud faktilistele asjaoludele ei ole esialgne võlausaldaja kostjaga

sõlmitud lepingut kehtivalt üles öelnud. Hagiavalduse kohaselt öeldi kostjaga sõlmitud lepingud

üles 25.01.2022 (dtl 4, 64). Ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevuses järelmaksu

müügilepingust nr xxx tulenevalt 12.-14. osamaksetega (s.o 20.11.2021 – 20.01.2022) ning

järelmaksu müügilepingust nr xxx tulenevalt 7.-9. osamaksetega (s.o 20.11.2021 – 20.01.2022)

(dtl 64). Kostja oli viivituses arvete nr 20211009132043, 20211109782014 ja 20211210413725

tasumisega. Arvestades, et VÕS § 416 lg 1 kohaselt tuleb tarbijale anda vähemalt kahenädalane

tähtaeg võlgnetava summa, mis koosneb vähemalt kolmest üksteisele järgnevast tagasimaksest,

tasumiseks ning hagis märgitud lepingute ülesütlemise aega 25.01.2022, saadeti kostjale

ülesütlemise hoiatus 10.01.2022 (dtl 45) ning anti täiendav tähtaeg (24.01.2022) võla tasumiseks,

kuid arve nr 20211210413725 maksetähtaeg oli alles 20.01.2022 (dtl 39). Seega saadeti lepingute

ülesütlemise hoiatus kostjale enne seda, kui oli täidetud VÕS § 416 lg 1 sätestatud esimene eeldus

ehk ülesütlemise teate saatmise ajal ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjaga 07.11.2020 sõlmitud järelmaksu

müügilepingu nr xxx ega 13.04.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr xxx ülesütlemine

25.01.2022 kehtiv.

9. Kohus kontrollib, millises ulatuses on hageja põhinõue sissenõutavaks muutunud.

Hageja nõuab 11.10.2024 esitatud hagiavalduses kostjalt mõlema lepingu osas põhivõlgnevusena

963,86 eurot. Hageja esitas 15.11.2024 ümberarvestuse juhul, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, siis

ümberarvestuse kohaselt on leping nr xxx puhul tasumata põhiosa 740,20 eurot ning leping nr

xxx puhul tasumata põhiosa 223,66 eurot (dtl 68-69).

9.1.

Hagiavaldusest nähtuvalt on xxx ja kostja leppinud kokku lepingu nr xxx kauba

maksumuses 1199 eurot, intressimääras 0%, lepingutasus summas 1 euro, sissemakse summas

239,80 eurot ning osamaksete tasumises perioodil 20.12.2020 kuni 20.11.2024. Makseperiood oli

48 kuud ning osamaksed tuli tasuda hiljemalt iga kuu 20-ndal kuupäeval. Kuna kohus leidis, et

leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, kuid on käesolevaks ajaks lõppenud, siis kostja poolt

järelmaksu müügilepingu alusel võlgnetav summa on sissenõutavaks muutunud 21.11.2024.

Hagiavaldusest nähtuvalt tasus kostja lepingu sõlmimisel sissemakse summas 239,80 eurot ning

1.-11.osamakset (perioodil 20.12.2020-20.10.2021) kokku summas 220 eurot (dtl 68), mida tuleb

arvestada tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Kohtu hinnangul tuleb ümberarvestusel võtta aluseks

kauba maksumus (ilma lepingutasuta) ja kostja poolt tehtud maksed. Järelmaksu müügilepingus

kokku lepitud lepingutasu kuulub muude tasude alla, mida kostja VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt

hagejale ei võlgne. Seega on kohtu hinnangul lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus kokku

739,20 eurot (1199-239,80-220).

9.2.

Hagiavaldusest nähtuvalt on xxx ja kostja leppinud kokku leping nr xxx kauba

maksumuses 279,90 eurot, intressimääras 21,90% aastas, lepingutasus summas 19,90 eurot,

sissemakse summas 55,98 eurot ning osamaksete tasumises perioodil 20.05.2021 kuni

20.04.2025. Makseperiood oli 48 kuud ning osamaksed tuli tasuda hiljemalt iga kuu 20-ndal

kuupäeval. Kuna kohus leidis, et leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, kuid on käesolevaks ajaks

lõppenud, siis kostja poolt järelmaksu müügilepingu alusel võlgnetav summa on sissenõutavaks

muutunud 21.04.2025.

Hagiavaldusest nähtuvalt tasus kostja lepingu sõlmimisel sissemakse summas 55,98 eurot ning 1.-

6.osamakset (perioodil 20.05.2021-20.10.2021). Hageja ümberarvestuse kohaselt on kostja

tasunud osamakseid kokku summas 20,16 eurot (dtl 69), mis ei sisalda aga tasutud intresse.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu asendub lepingujärgne intressimäär

seadusjärgse intressiga, mis kuni 2023. aastani oli 0% ning kuivõrd kohus leidis, et kostja osas ei

ole vastutustundlikku laenamise põhimõtet järgitud, siis VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt kostja ei

võlgne muid tasusid peale intressi. Järelmaksu müügilepingus kokku lepitud lepingutasu langeb

samuti muude tasude alla ning seda kostja eeltoodust tulenevalt hagejale ei võlgne.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel korral tuleb tagasimaksed uuesti määrata ning

tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need

suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses (VÕS § 403⁴ lg 7

kolmas lause). Kuivõrd hageja väitel on kostja tasunud 1.-6.osamakset täielikult (dtl 69), siis tuleb

kostja poolt 1-6.osamakstega tasutud intress summas 21,93 eurot lugeda põhivõlgnevuse katteks.

Seega on kohtu hinnangul lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 181,83 eurot (279,90-55,98-

20,16-21,93).

10. Alljärgnevalt hindab kohus hageja kõrvalnõuete põhjendatust.

Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja intressivõlgnevus 15,93 eurot,

sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 593,35 eurot. Lisaks palus

hageja mõista kosjalt välja viivis alates 12.10.2024 kuni põhinõude summas 963,86 eurot

täitmiseni seadusjärgses viivisemääras, s.o 24% aastas. Ümberarvestuse esitamisel palus hageja

mõista kostjalt 15.11.2024 sissenõutavaks muutunud summadelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

10.1.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu asendub lepingujärgne intressimäär

seadusjärgse intressiga, mis kuni 2023. aastani oli 0%. Intressinõude aluseks olev leping nr xxx

sõlmiti 13.04.2021. Seega lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%. Eelnevast

tulenevalt jääb hageja intressinõue summas 15,93 eurot rahuldamata.

10.2.

Kuna kohus leidis, et lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud, kuid on käesolevaks ajaks

lõppenud, muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks pärast lepingust nr xxx tuleneva

viimase osamakse (20.11.2024) tasumise tähtpäeva möödumist ehk 21.11.2024 ning lepingu nr

xxx puhul pärast viimase osamakse (20.04.2025) tasumise tähtpäeva möödumist ehk 21.04.2025.

Seega tuleb jätta rahuldamata hagi esitamiseni (11.10.2024) sissenõutavaks muutunud viivise

nõue ja hageja nõue mõista kostjalt välja viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud, alates hagi esitamisest (12.10.2024).

Hagejal on õigus viivisele alates põhinõuete sissenõutavaks muutumisest, s.t lepingu nr xxx puhul

alates 21.11.2024 ja lepingu nr xxx puhul alates 21.04.2025 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

10.3.

Kohus on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot tuleb jätta

samuti rahuldamata. Sissenõudmiskulude hüvitamist saab tarbijalt nõuda nii lepingu kehtivuse

ajal kui ka pärast lepingu lõppemist. VÕS § 113² lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitist on

võlausaldajal õigus nõuda ainult pärast lepingu lõppemist. Kohus on eelpool jõudnud järeldusele,

et 07.11.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr xxx ja 13.04.2021 sõlmitud järelmaksu

müügilepingu nr xxx ülesütlemine 25.01.2022 ei ole kehtiv. Leping nr xxx lõppes viimase

osamakse tasumise tähtaja saabumisega 20.11.2024 ja leping nr xxx lõppes viimase osamakse

tasumise tähtaja saabumisega 20.04.2025. Hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskulude

nõude aluseks olevad kirjad (13.05.2024 ja 23.05.2024 meeldetuletused) saadetud kostjale enne

20.11.2024. Kuivõrd hagiavaldus esitati kohtule 11.10.2024, on hageja teinud kostja

makseviivitusest tingitud muid kulusid samuti enne 20.11.2024. Seega puudub hagejal õigus

nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113² lg 2 alusel.

11. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et hageja hagi kostja vastu võla

väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele.

Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja xxx vahel

07.11.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 739,20 eurot,

viivise alates 21.11.2024 kuni 16.09.2025 summas 67,05 eurot ning viivise alates 17.09.2025

kuni põhivõlgnevuse (739,20 euro) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kostja ja xxx vahel

13.04.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 181,83 eurot,

viivise alates 21.04.2025 kuni 16.09.2025 summas 7,89 eurot ning viivise alates 17.09.2025 kuni

põhivõlgnevuse (181,83 euro) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõlgnevuse nõude 42,83 euro osas (963,86-739,20-181,83),

intressi nõude 15,93 eurot, sissenõudmiskulude nõude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

nõude 518,41 euro osas (593,35-67,05-7,89) ning viivise nõude alates 12.10.2024 kuni

põhinõude summas 963,86 eurot täitmiseni seadusjärgses viivisemääras, s.o 24% aastas.

12. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõudis kostjalt kokku 1613,14 euro maksmist, millest kohus

rahuldab 62% (995,97 eurot / 1613,14 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS §

163 lg 1 alusel 38% ulatuses hageja kanda ja 62% ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Hageja on taotlenud menetluskuluna mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315

eurot ning õigusabikulu 422,50 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Hageja on märkinud tunnitasuks 169 eurot, mis on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur, kuna

hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on 19.12.2024 määruses

tsiviilasjas nr 2-23-7969 (p 10) märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot (ilma

käibemaksuta) on mõistlik ning vastab juristi tavapärasele tasumäärale. Lisaks leiab kohus, et

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi

on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on

tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja hageja

lepingulise esindaja õigusabikulud seoses hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega. Seega

eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks

hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda 1,5 tundi tunnihinnaga

140 eurot.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 210 eurot

(140x1,5) käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 525 (315+210)

eurot.

Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 38% ulatuses hageja kanda ja 62% ulatuses kostja kanda,

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 325,50 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik