2-24-15485/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M-R Ni vastu võla nõudes osaliselt. Välja mõista kostjalt M-R Nilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja
Legislator headnote
AI generated2-24-15485/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt M-R Nilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kädi Vaker
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
16.09.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-15485
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi M-R Ni vastu võla
nõudes
Tsiviilasja hind
1844,47 eurot
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
Hageja:
Aktiva Finance Group OÜ (registrikood
10746479; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja: S R (Julianuse Õigusbüroo
OÜ; e-post xxx)
Kostja: M-R N (isikukood xxx; registreeritud elukoht xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M-R Ni vastu võla nõudes osaliselt.
2. Välja mõista kostjalt M-R Nilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja
xxx vahel 07.11.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr xxx tulenev
põhivõlgnevus 739,20 eurot, viivis alates 21.11.2024 kuni 16.09.2025 summas 67,05
eurot ning viivis alates 17.09.2025 kuni põhivõlgnevuse (739,20 euro) täitmiseni
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Välja mõista kostjalt M-R Nilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja
xxx vahel 13.04.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr xxx tulenev
põhivõlgnevus 181,83 eurot, viivis alates 21.04.2025 kuni 16.09.2025 summas 7,89
eurot ning viivis alates 17.09.2025 kuni põhivõlgnevuse (181,83 euro) täitmiseni VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4. Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ põhivõlgnevuse nõue 42,83
euro osas, intressi nõue 15,93 eurot, sissenõudmiskulude nõue 40 eurot ja
sissenõutavaks muutunud viivise nõue 518,41 euro osas ning viivise nõue alates
12.10.2024 kuni põhinõude summas 963,86 eurot täitmiseni seadusjärgses
viivisemääras, s.o 24% aastas.
5. Jätta menetluskulud 38% ulatuses hageja kanda ja 62% ulatuses kostja kanda.
6. Määrata kindlaks hageja Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalikud
menetluskulud summas 525 eurot, mis koosneb riigilõivust 315 eurot ja
õigusabikuludest 210 eurot.
7. Välja mõista kostjalt M-R Nilt resolutsiooni punktis 6 kindlaks määratud
menetluskuludest 62%, s.o 325,50 eurot hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
8. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal M-R Nil tasuda hagejale
Aktiva Finance Group OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (325,50
eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus
menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus
võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse
peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem
kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 11.10.2024 Harju Maakohtule hagi M-R Ni
vastu võla nõudes.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx ja kostja 21.02.2018 kliendilepingu nr xxx, mille alusel oli
kostjal õigus sõlmida lepinguid xxx poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus
kasutada ka muid tasulisi teenuseid.
07.11.2020 sõlmisid xxx ja kostja järelmaksu müügilepingu nr xxx seadmete Samsung Galaxy
Note 20 Ultra 5G must ja Samsung Galaxy Watch3 45 mm 4G must ostmiseks, mille netohind oli
1199 eurot. Lepingutingimustes lepiti kokku intressimääras 0%, krediidi kulukuse määras 0,05%
aastas, lepingutasus summas 1 euro, sissemakses summas 239,80 eurot ning osamaksete
tasumises perioodil 20.12.2020 kuni 20.11.2024.
13.04.2021 sõlmisid xxx ja kostja järelmaksu müügileping xxx xxx seadmete Apple AirPods Pro
+ juhtmevaba laadimiskarbi ostmiseks, mille netohind oli 279,90 eurot. Lepingutingimustes lepiti
kokku intressimääras 21,90% aastas, krediidi kulukuse määras 29,61% aastas, lepingutasus
summas 19,90 eurot, sissemakses summas 55,98 eurot ning osamaksete tasumises perioodil
20.05.2021 kuni 20.04.2025.
xxx on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid. Kostja kasutas xxx
teenuseid nende eest tasumata. Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses vastavalt
lepingule nr xxx alates 12. maksegraafikujärgsest osamaksest ning vastavalt lepingule nr xxx
alates 7. maksegraafikujärgsest osamaksest. Kostja hilines kokku nelja üksteisele järgneva
tagasimaksega. xxx järelmaksu tingimuste p 15 järgi on õigus järelmaksuleping üles öelda, kui
klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega.
Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata põhivõlgnevus summas 963,86 eurot. Lisaks
on kostjal järelmaksulepingust tulenev intressivõlgnevus 15,93 eurot.
xxx on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 25.01.2022. xxx loovutas 07.03.2024 hagejale
kostja vastase nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 963,86 eurot, intressivõlgnevust 15,93 eurot,
sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 593,35 eurot ning viivist alates
12.10.2024 kuni põhinõude (963,86 euro) täitmiseni seadusjärgses viivisemääras, s.o 24% aastas.
2. Kohus jättis 24.10.2024 määrusega hagi käiguta hagiavalduses esinevate puuduste tõttu.
Kohus palus hagejal selgitada lepingute ülesütlemist, täpsustada hagihinda ning täpsustada ja
selgitada, kuidas laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus tegi
ettepaneku esitada allkirjastatud lepingud koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega
ja/või täpsustada lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid.
3. Hageja esitas 15.11.2024 puuduste kõrvaldamisena vastuse koos tõenditega. Hageja
selgitab, et kostja on lepingu xxx aktsepteerinud/digitaalselt allkirjastanud ning hageja esitas
kohtule kostja poolt allkirjastatud järelmaksu müügilepingu nr xxx ja nr xxx.
Hageja märgib, et xxx on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 25.01.2022. Ülesütlemise
seisuga oli kostja võlgnevuses järelmaksu müügilepingust nr xxx tulenevalt 12- 14.
osamaksetega, s.o 20.11.2021 – 20.01.2022 ning järelmaksu müügilepingust nr xxx tulenevalt 7 -
9. osamaksetega, s.o 20.11.2021 – 20.01.2022. Tulenevalt eeltoodust oli kostja võlgnevuses
kolme järjestikuse osamaksega. xxx saatis kostjale 10.01.2022 meeldetuletuse maksetähtajaks
tasumata arvete osas koos täiendava tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 24.01.2022. Kostja ei
tasunud arveid ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles xxx kostjaga sõlmitud lepingud üles
25.01.2022.
xxx saatis kostjale 01.12.2023 võlgnevuse loovutamise hoiatuse koos täiendava tähtajaga tasuda
võlgnevus hiljemalt 15.12.2023, kuid sellest hoolimata kostja ei reageerinud ning arveid ei
tasunud, mistõttu xxx loovutas 7.03.2024 kostja vastase nõude hagejale. Kostja ei ole xxx-i
teavitanud kontaktandmete muutumisest, mistõttu luges xxx kostjale saadetud teated kätte
saaduks. Teated on saadetud kostja lepingujärgsele e-posti aadressile xxx.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas selgitab hageja, et krediidiandja on
arvestanud võimalikku lubatavat krediidilimiiti enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kliendi
poolt esitatud andmete alusel ning kasutanud nii sisemisi andmebaase kliendi maksekäitumise
analüüsimisel, kui ka krediidiandjale võimalikke kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh
Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Järelmaksulepingu sõlmimise ajal oli kliendil positiivne
sisemine reiting, kliendil ei olnud aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo
maksehäireregistri andmetel ning Creditinfo Eesti AS-i erakliendi riskihinnang (erakliendi
maksejõuetuse tõenäosus nn Delphiskoori) on olnud aktsepteeritav. Delphiskoori ehk erakliendi
maksejõuetuse tõenäosus koosneb peamiselt maksehäireregistri andmetest (lõpetatud/lõpetamata
maksehäirete info), kinnistusraamatu infost, seotud ettevõtete andmetest, ametlikest
teadaannetest, riigimaksude saldo infost, konkreetse isiku krediiditurul uudsuse ja aktiivsuse
infost. Mida kõrgem on skoori väärtus, seda kõrgem on ka eraisiku krediidirisk. Antud hinnang
näitab, kui suure tõenäosusega jätab vastav eraisik arved maksmata ehk milline on risk, et
järgmise 12 kuu jooksul tekib antud eraisikul maksehäire. Delphiskoori tõenäosused kuni 15%
näitasid Creditinfo Eesti AS-i hinnangul suhteliselt head krediidiajalugu ja sellise hinnanguga
isikud saavad laenuteenuseid üldiselt kiiresti ning neil on head väljavaated sobivate
krediiditingimuste taotlemiseks. Tulenevalt saadud hinnangutest oli kliendil 07.11.2020 ja
13.04.2021 ka xxx poolt arvutatud aktsepteeritav koondreiting.
Klient täitis ning allkirjastas järelmaksu taotlemisel enne müügilepingute vormistamist taotluse
ning deklareeris oma andmeid. Järelmaksulepingu nr xxx (kuupäev 07.11.2020) ja nr xxx
(kuupäev 13.04.2021) puhul hinnati isiku maksevõimet eeskätt kliendi enda ütluste alusel. xxx
erakliendi maksevõime hindamise eeskirja alusel hinnati kliendi maksevõimet, kasutades selleks
infot järelmaksu taotlusel deklareeritud sissetulekuvahemiku ja olemasolevate kohustuste kohta
ning muud teadaolevat asjakohast infot kliendi krediidivõimelisuse kohta.
Arvestades deklareeritud sissetuleku vahemiku alam – ja ülempiiridega vastavalt xxx-is
nimetatud perioodil kehtivale maksimaalse kuumakse arvutamise metodoloogiale kliendi poolt
esitatud andmete põhjal oli lepingu nr xxx puhul leitud kliendi arvestuslik netosissetulek, mis
deklareeritud sissetuleku järgi oleks 2000 * 0,8 = 1600 eurot. Konservatiivsel lähenemisel
arvestades tegelikest sissetulekutest väiksema arvestusliku summaga, lubatud kohustuste osakaal
võib olla kuni 50%. Seejärel hinnati kliendi vabaraha osakaalu ning arvutati maksimaalselt
lubatud kuumakset, mis antud juhul oli leitud kehtiva metodoloogia järgi järgnevalt vaba raha x
25% ehk 1200 x 25% = 300 eurot. Kuivõrd kliendi lubatud maksimaalseks kuumakseks oli 300
eurot, siis antud lepingu nr xxx puhul moodustus kuumakseks vaid 20,00 eurot ja sissemakse
239,80 eurot.
Lepingu nr xxx puhul konservatiivsel lähenemisel arvestades tegelikest sissetulekutest väiksema
arvestusliku summaga, lubatud kohustuste osakaal võib olla kuni 50%. Seejärel hinnati kliendi
vabaraha osakaalu ning arvutati maksimaalselt lubatud kuumakset, mis antud juhul oli leitud
kehtiva metodoloogia järgi järgnevalt vaba raha x 25% ehk 780 x 25% = 195 eurot. Kuivõrd
kliendi lubatud maksimaalseks kuumakseks oli 195 eurot, siis antud lepingu nr xxx puhul
moodustus kuumakseks vaid 7,66 eurot ja sissemakse 55,98 eurot.
Hageja märkis, et juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on
vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu, esitab hageja
ümberarvestuse. Leping nr xxx osas sai kostja kauba järelmaksuga summas 1199 eurot, millele
lisandus lepingutasu 1 euro, seega maksumus kokku 1200 eurot. Kostja tasus lepingusõlmimisel
sissemakse summas 239,80 eurot, seega jääkmaksumus kauba eest oli summas 960,20 eurot,
mille eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.12.2020 – 20.11.2024. Kostja on
võlgnevuses alates 12. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.11.2021. Võttes arvesse, et kostjal on
1.-11. osamaksed täielikult tasutud, on seega kostjal tasumata põhiosa 740,20 eurot (960,20-
11x20=220). Kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, esitab hageja
alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1
alusel ning välja mõista 15.11.2024 sissenõutavaks muutunud summa 720 eurot (s.o osamaksed
20.11.2021 – 20.10.2024) ning viivis antud summalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Samuti
palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates
maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel: 20.11.2024 osamakse 20,20 eurot.
Leping nr xxx osas sai kostja kauba järelmaksuga summas 279,90 eurot, millele lisandus
lepingutasu 19,90 euro, seega maksumus kokku 299,80 eurot. Kostja tasus lepingu sõlmimisel
sissemakse summas 55,98 eurot, seega jääkmaksumus kauba eest oli summas 243,82 eurot, mille
eest kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel 20.05.2021 – 20.04.2025. Kostja on
võlgnevuses alates 7. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.11.2021. Võttes arvesse, et kostjal on 1.-
6. osamaksed täielikult tasutud, on seega kostjal tasumata põhiosa 223,66 eurot (243,82–
20,16=223,66). Kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, esitab hageja
alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1
alusel ning välja mõista 15.11.2024 sissenõutavaks muutunud summa 179,93 eurot (s.o
osamaksed 20.11.2021 – 20.10.2024) ning viivis antud summalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud
määras. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla
osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel: 20.11.2024 osamakse
6,86 eurot, 20.12.2024 osamakse 6,99 eurot, 20.01.2025 osamakse 7,11 eurot, 20.02.2025
osamakse 7,24 eurot, 20.03.2025 osamakse 7,38 eurot, 20.04.2025 osamakse 8,15 eurot.
4. Kohus võttis hagiavalduse menetluse 18.11.2024 määrusega, tegi kostjale
menetlusdokumendid kättesaadavaks avaliku e-toimiku kaudu 19.11.2024, edastas
menetlusdokumendid kostja e-posti aadressidele xxx, xxx, xxx ning saatis postiga aadressidele
xxx ja xxx). Kohus toimetas menetlusse võtmise määruse koos hagiavaldusega kostjale kätte
24.01.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt
07.02.2025. Kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem, ei ole kostja hagile vastanud.
Kohtuotsuse põhjendused
5. Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb
käesoleva seaduse § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas
osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,
märkimisega. TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad
faktilised asjaolud.
xxx ja kostja vahel oli 07.11.2020 sõlmitud järelmaksu müügileping nr xxx kauba (Samsung
Galaxy Note 20 Ultra 5G must ja Samsung Galaxy Watch3 45 mm 4G must) ostmiseks, mille
maksumus oli 1199 eurot. Lepingutingimustes lepiti kokku intressimääras 0%, krediidi kulukuse
määras 0,05% aastas, lepingutasus summas 1 euro, sissemakse summas 239,80 eurot ning
osamaksete tasumises perioodil 20.12.2020 kuni 20.11.2024 (dtl 14-17, 72-80).
xxx ja kostja vahel oli sõlmitud 13.04.2021 järelmaksu müügileping nr xxx kauba (Apple
AirPods Pro + juhtmevaba laadimiskarbi) ostmiseks, mille maksumus oli 279,90 eurot.
Lepingutingimustes lepiti kokku intressimääras 21,90% aastas, krediidi kulukuse määras 29,61%
aastas, lepingutasus summas 19,90 eurot, sissemakse summas 55,98 eurot ning osamaksete
tasumises perioodil 20.05.2021 kuni 20.04.2025 (dtl 18-21, 82-87).
Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olevad järelmaksulepingud
tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning nendele kohalduvad VÕS 22.
peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning
krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403¹
lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403⁴ lg 1) ning VÕS §-des
406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
6. Kohus hindab esmalt, kas hagi aluseks oleva tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr
on kooskõlas VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevate nõuetega.
Lepingu nr xxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 0,05% aastas ja lepingu nr xxx kohaselt on
krediidi kulukuse määr 29,61% aastas. Mõlema lepingute puhul ei ületa krediidi kulukuse määr
krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste
poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega ei ole
lepingud tühised VÕS § 406² lõike 1 alusel.
7. Järgnevalt hindab kohus, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne
lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe
ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib
tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate
andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §
4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi
maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §
4034 lg 13).
Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et xxx ei ole vastutustundliku laenamise
põhimõtet nõutaval viisil järginud. Hagiavalduse kohaselt hinnati kostja maksevõimet
järelmaksulepingu sõlmimisel eeskätt kostja poolt esitatud andmete alusel, so tuginedes kostja
andmetele seoses tema tööhõive, sissetuleku suuruse ja igakuiste laenukohustuste kohta. Lisaks
kasutati sisemisi andmebaase ning kontrolliti, et kostjal ei ole aktiivseid ega varasemalt lõpetatud
võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel ja uuendati Creditinfo Delphiskoori. Kohtule
esitatud andmed ei võimalda tuvastada, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja regulaarsete
sissetulekute ja igakuiste kulude suuruse, sh teostanud sisulist kontrolli kostja enda väidetud
andmete õigsuse osas. KAVS § 50 lg 3 paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet
kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Riigikohus on oma 24.11.2023 määruse nr 2-21-
13098 p-s 18 asunud seisukohale, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida
tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu
teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Käesoleval juhul kostjalt pangakonto
väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud muid
dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Kohus
on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasidesse päringute tegemine ei ole piisav, et
kontrollida kostja kohustuste suurust. Eeltoodust tulenevalt on esialgne võlausaldaja jätnud
sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb
krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija
sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes aluseks piisava
ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada
selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on
tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei
võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda
esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima
vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21). Kohtu hinnangul ei saa kohustuste
kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest lähtumist
ning lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja
selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised
kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv
(KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et xxx ei
järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega kostja
krediidivõimelisuses.
8. Järgnevalt hindab kohus, kas lepingute ülesütlemine oli kehtiv.
VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul
tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult
või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on
andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks
koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu
üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
Tuginedes hagiavalduses toodud faktilistele asjaoludele ei ole esialgne võlausaldaja kostjaga
sõlmitud lepingut kehtivalt üles öelnud. Hagiavalduse kohaselt öeldi kostjaga sõlmitud lepingud
üles 25.01.2022 (dtl 4, 64). Ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevuses järelmaksu
müügilepingust nr xxx tulenevalt 12.-14. osamaksetega (s.o 20.11.2021 – 20.01.2022) ning
järelmaksu müügilepingust nr xxx tulenevalt 7.-9. osamaksetega (s.o 20.11.2021 – 20.01.2022)
(dtl 64). Kostja oli viivituses arvete nr 20211009132043, 20211109782014 ja 20211210413725
tasumisega. Arvestades, et VÕS § 416 lg 1 kohaselt tuleb tarbijale anda vähemalt kahenädalane
tähtaeg võlgnetava summa, mis koosneb vähemalt kolmest üksteisele järgnevast tagasimaksest,
tasumiseks ning hagis märgitud lepingute ülesütlemise aega 25.01.2022, saadeti kostjale
ülesütlemise hoiatus 10.01.2022 (dtl 45) ning anti täiendav tähtaeg (24.01.2022) võla tasumiseks,
kuid arve nr 20211210413725 maksetähtaeg oli alles 20.01.2022 (dtl 39). Seega saadeti lepingute
ülesütlemise hoiatus kostjale enne seda, kui oli täidetud VÕS § 416 lg 1 sätestatud esimene eeldus
ehk ülesütlemise teate saatmise ajal ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva
tagasimaksega. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjaga 07.11.2020 sõlmitud järelmaksu
müügilepingu nr xxx ega 13.04.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr xxx ülesütlemine
25.01.2022 kehtiv.
9. Kohus kontrollib, millises ulatuses on hageja põhinõue sissenõutavaks muutunud.
Hageja nõuab 11.10.2024 esitatud hagiavalduses kostjalt mõlema lepingu osas põhivõlgnevusena
963,86 eurot. Hageja esitas 15.11.2024 ümberarvestuse juhul, kui kohus peaks asuma
seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, siis
ümberarvestuse kohaselt on leping nr xxx puhul tasumata põhiosa 740,20 eurot ning leping nr
xxx puhul tasumata põhiosa 223,66 eurot (dtl 68-69).
9.1.
Hagiavaldusest nähtuvalt on xxx ja kostja leppinud kokku lepingu nr xxx kauba
maksumuses 1199 eurot, intressimääras 0%, lepingutasus summas 1 euro, sissemakse summas
239,80 eurot ning osamaksete tasumises perioodil 20.12.2020 kuni 20.11.2024. Makseperiood oli
48 kuud ning osamaksed tuli tasuda hiljemalt iga kuu 20-ndal kuupäeval. Kuna kohus leidis, et
leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, kuid on käesolevaks ajaks lõppenud, siis kostja poolt
järelmaksu müügilepingu alusel võlgnetav summa on sissenõutavaks muutunud 21.11.2024.
Hagiavaldusest nähtuvalt tasus kostja lepingu sõlmimisel sissemakse summas 239,80 eurot ning
1.-11.osamakset (perioodil 20.12.2020-20.10.2021) kokku summas 220 eurot (dtl 68), mida tuleb
arvestada tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Kohtu hinnangul tuleb ümberarvestusel võtta aluseks
kauba maksumus (ilma lepingutasuta) ja kostja poolt tehtud maksed. Järelmaksu müügilepingus
kokku lepitud lepingutasu kuulub muude tasude alla, mida kostja VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt
hagejale ei võlgne. Seega on kohtu hinnangul lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus kokku
739,20 eurot (1199-239,80-220).
9.2.
Hagiavaldusest nähtuvalt on xxx ja kostja leppinud kokku leping nr xxx kauba
maksumuses 279,90 eurot, intressimääras 21,90% aastas, lepingutasus summas 19,90 eurot,
sissemakse summas 55,98 eurot ning osamaksete tasumises perioodil 20.05.2021 kuni
20.04.2025. Makseperiood oli 48 kuud ning osamaksed tuli tasuda hiljemalt iga kuu 20-ndal
kuupäeval. Kuna kohus leidis, et leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, kuid on käesolevaks ajaks
lõppenud, siis kostja poolt järelmaksu müügilepingu alusel võlgnetav summa on sissenõutavaks
muutunud 21.04.2025.
Hagiavaldusest nähtuvalt tasus kostja lepingu sõlmimisel sissemakse summas 55,98 eurot ning 1.-
6.osamakset (perioodil 20.05.2021-20.10.2021). Hageja ümberarvestuse kohaselt on kostja
tasunud osamakseid kokku summas 20,16 eurot (dtl 69), mis ei sisalda aga tasutud intresse.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu asendub lepingujärgne intressimäär
seadusjärgse intressiga, mis kuni 2023. aastani oli 0% ning kuivõrd kohus leidis, et kostja osas ei
ole vastutustundlikku laenamise põhimõtet järgitud, siis VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt kostja ei
võlgne muid tasusid peale intressi. Järelmaksu müügilepingus kokku lepitud lepingutasu langeb
samuti muude tasude alla ning seda kostja eeltoodust tulenevalt hagejale ei võlgne.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel korral tuleb tagasimaksed uuesti määrata ning
tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need
suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses (VÕS § 403⁴ lg 7
kolmas lause). Kuivõrd hageja väitel on kostja tasunud 1.-6.osamakset täielikult (dtl 69), siis tuleb
kostja poolt 1-6.osamakstega tasutud intress summas 21,93 eurot lugeda põhivõlgnevuse katteks.
Seega on kohtu hinnangul lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 181,83 eurot (279,90-55,98-
20,16-21,93).
10. Alljärgnevalt hindab kohus hageja kõrvalnõuete põhjendatust.
Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja intressivõlgnevus 15,93 eurot,
sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 593,35 eurot. Lisaks palus
hageja mõista kosjalt välja viivis alates 12.10.2024 kuni põhinõude summas 963,86 eurot
täitmiseni seadusjärgses viivisemääras, s.o 24% aastas. Ümberarvestuse esitamisel palus hageja
mõista kostjalt 15.11.2024 sissenõutavaks muutunud summadelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud
määras.
10.1.
Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu asendub lepingujärgne intressimäär
seadusjärgse intressiga, mis kuni 2023. aastani oli 0%. Intressinõude aluseks olev leping nr xxx
sõlmiti 13.04.2021. Seega lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%. Eelnevast
tulenevalt jääb hageja intressinõue summas 15,93 eurot rahuldamata.
10.2.
Kuna kohus leidis, et lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud, kuid on käesolevaks ajaks
lõppenud, muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks pärast lepingust nr xxx tuleneva
viimase osamakse (20.11.2024) tasumise tähtpäeva möödumist ehk 21.11.2024 ning lepingu nr
xxx puhul pärast viimase osamakse (20.04.2025) tasumise tähtpäeva möödumist ehk 21.04.2025.
Seega tuleb jätta rahuldamata hagi esitamiseni (11.10.2024) sissenõutavaks muutunud viivise
nõue ja hageja nõue mõista kostjalt välja viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks
muutunud, alates hagi esitamisest (12.10.2024).
Hagejal on õigus viivisele alates põhinõuete sissenõutavaks muutumisest, s.t lepingu nr xxx puhul
alates 21.11.2024 ja lepingu nr xxx puhul alates 21.04.2025 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
10.3.
Kohus on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot tuleb jätta
samuti rahuldamata. Sissenõudmiskulude hüvitamist saab tarbijalt nõuda nii lepingu kehtivuse
ajal kui ka pärast lepingu lõppemist. VÕS § 113² lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitist on
võlausaldajal õigus nõuda ainult pärast lepingu lõppemist. Kohus on eelpool jõudnud järeldusele,
et 07.11.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr xxx ja 13.04.2021 sõlmitud järelmaksu
müügilepingu nr xxx ülesütlemine 25.01.2022 ei ole kehtiv. Leping nr xxx lõppes viimase
osamakse tasumise tähtaja saabumisega 20.11.2024 ja leping nr xxx lõppes viimase osamakse
tasumise tähtaja saabumisega 20.04.2025. Hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskulude
nõude aluseks olevad kirjad (13.05.2024 ja 23.05.2024 meeldetuletused) saadetud kostjale enne
20.11.2024. Kuivõrd hagiavaldus esitati kohtule 11.10.2024, on hageja teinud kostja
makseviivitusest tingitud muid kulusid samuti enne 20.11.2024. Seega puudub hagejal õigus
nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113² lg 2 alusel.
11. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et hageja hagi kostja vastu võla
väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele.
Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja xxx vahel
07.11.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 739,20 eurot,
viivise alates 21.11.2024 kuni 16.09.2025 summas 67,05 eurot ning viivise alates 17.09.2025
kuni põhivõlgnevuse (739,20 euro) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kostja ja xxx vahel
13.04.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 181,83 eurot,
viivise alates 21.04.2025 kuni 16.09.2025 summas 7,89 eurot ning viivise alates 17.09.2025 kuni
põhivõlgnevuse (181,83 euro) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõlgnevuse nõude 42,83 euro osas (963,86-739,20-181,83),
intressi nõude 15,93 eurot, sissenõudmiskulude nõude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise
nõude 518,41 euro osas (593,35-67,05-7,89) ning viivise nõude alates 12.10.2024 kuni
põhinõude summas 963,86 eurot täitmiseni seadusjärgses viivisemääras, s.o 24% aastas.
12. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle
menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle
kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise
ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõudis kostjalt kokku 1613,14 euro maksmist, millest kohus
rahuldab 62% (995,97 eurot / 1613,14 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS §
163 lg 1 alusel 38% ulatuses hageja kanda ja 62% ulatuses kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses
kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel
hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
Hageja on taotlenud menetluskuluna mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315
eurot ning õigusabikulu 422,50 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest
alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja
menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot.
Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus
ulatuses.
Hageja on märkinud tunnitasuks 169 eurot, mis on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur, kuna
hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on 19.12.2024 määruses
tsiviilasjas nr 2-23-7969 (p 10) märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot (ilma
käibemaksuta) on mõistlik ning vastab juristi tavapärasele tasumäärale. Lisaks leiab kohus, et
käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise
esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi
on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on
tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja hageja
lepingulise esindaja õigusabikulud seoses hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega. Seega
eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks
hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda 1,5 tundi tunnihinnaga
140 eurot.
Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 210 eurot
(140x1,5) käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 525 (315+210)
eurot.
Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 38% ulatuses hageja kanda ja 62% ulatuses kostja kanda,
mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 325,50 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113
lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku
tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kädi Vaker
kohtunik