3-25-189/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedKambja vallale kuulus K kinnisasi (4105 m², katastritunnus xxx) asukohaga XXX. Kambja Vallavolikogu andis 20.11.2024. a korraldusega nr 64 Kambja Vallavalitsusele
Legislator headnote
AI generated3-25-189/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kambja Vallavolikogu andis 20.11.2024. a korraldusega nr 64 Kambja Vallavalitsusele
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Einar Vene, Kaire Pikamäe, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
16.09.2025, Tartu
Haldusasja number
3-25-189
Haldusasi
XXX korteriühistu kaebus Kambja Vallavalitsuse
28.11.2024. a korralduse nr 711 ja 09.01.2025. a
korralduse nr 24 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 24.07.2025. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXX korteriühistu määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja XXX korteriühistu
Vastustaja XXX
RESOLUTSIOON
1. Teha Kambja valla 10.07.2025. a seisukoht kaebajale kohtute infosüsteemis
nähtavaks.
2. Tagastada kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 24.07.2025. a määruse
resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.
3. Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.07.2025. a
määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.
4. Tagastada määruskaebuselt enamtasutud riigilõiv 20 eurot X.X.-i arvelduskontole
nr xxx.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kambja vallale kuulus K kinnisasi (4105 m², katastritunnus xxx) asukohaga XXX.
2. Kambja Vallavolikogu andis 20.11.2024. a korraldusega nr 64 Kambja Vallavalitsusele
nõusoleku K kinnistu võõrandamiseks avalikul enampakkumisel, kuna vald ei vaja
eelnimetatut avalike ülesannete täitmiseks ning riigil puudub huvi nimetatud kinnisasja
suhtes.
3. Kambja Vallavalitsus otsustas 28.11.2024. a korraldusega nr 711 korraldada
elektroonilise enampakkumise K kinnisasja võõrandamiseks.
4. Kambja Vallavalitsus otsustas 09.01.2025. a
korraldusega nr 24
kinnitada
enampakkumise tulemused ja tunnistas edukaks K. K. esitatud pakkumine summas 412 500
eurot, millega vald võõrandab vallale kuuluva K kinnistu.
5. Kambja Vallavalitsus tagastas 21.02.2025. a korraldusega nr 104 X.X.-i poolt (XXX
korteriühistu (KÜ) nimel) 21.01.2025 esitatud vaide Kambja Vallavalitsuse 28.11.2024. a
korraldusele nr 711 ja 09.01.2025. a korraldusele nr 24 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79
lg 1 p-dest 1, 2 ja 3 tulenevalt, kuna esitatud vaie ei olnud tähtaegne korralduse nr 711
vaidlustamise osas ja korralduse nr 24 vaidlustamise osas puudus vaide esitajal kaebeõigus.
6. X.X. esitas 23.01.2025 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse
kohaldamiseks, mille esemeks olid Kambja Vallavalitsuse 28.11.2024. a korraldus nr 711 ja
09.01.2025. a korraldus nr 24.
7. Tartu Halduskohus jättis 06.02.2025. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse
rahuldamata.
8. Tartu Ringkonnakohus jättis 20.05.2025. a määrusega X.X.-i määruskaebuse Tartu
Halduskohtu 06.02.2025. a määruse peale läbi vaatamata.
9. X.X. esitas 24.03.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Kambja Vallavalitsuse 28.11.2024. a
korralduse nr 711 ja 09.01.2025. a korralduse nr 24 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on KÜ
elanike eluaset ümbritsev keskkond halvenemas. Vald eelistab elanike huvidele ärihuvisid. K
krundi kujunemine seondub KÜ elanike garaažidega, mis asuvad krundil alates 1975. a.
Alates 2022. a on KÜ liikmed pöördunud valla poole, et nad saaksid jätkuvalt K krunti
kasutada. Krundil asuv kõrghaljastus on elanike jaoks eluliselt tähtis. Mõlemad mured on
komplekssed.
10. Tartu Halduskohus jättis 06.06.2025. a määrusega kaebuse käiguta ning X.X.-il tuli
täpsustada, kas kaebus on esitatud kaebaja enda nimel või KÜ juhatuse liikmena KÜ huvide
kaitseks; esitada tõendid, et X.X. on plekk-garaažide omanik; esitada plekk-garaažide
omanike poolt väljastatud volitused ja tõendada õigust olla nende esindaja; taotleda Kambja
Vallavolikogu 20.11.2024. a korralduse nr 64 tühistamist ja selle nõude osas mööda lastud
kaebetähtaja ennistamist.
11. X.X. täpsustas 19.06.2025. a avalduses, et ta esitas kaebuse KÜ nimel. Kaebaja esitas
taotluse tühistada Kambja Vallavolikogu 20.11.2024. a korraldus nr 64 ja ennistada
kaebetähtaeg. Kaebaja väitel on kaebetähtaja möödalaskmise põhjused objektiivselt
inimlikud, seotud juriidiliste teadmiste puudumisega ja kommunikatsioonist kahe nõustajaga.
Kaebaja pidas ekslikult piisavaks vaide esitamist vallale ja esialgse õiguskaitse taotluse
esitamist kohtule. Kaebaja väitel on kõrghaljastus K krundil oluline liiklusmüra, tolmu ja
tuulte eest. Kaebaja väitel on garaažide omanikud aastate jooksul omavalitsusse murega
pöördunud.
12. XXX leidis 10.07.2025. a seisukohas, et puudub alus kaebuse muutmiseks ja
kaebetähtaja ennistamiseks. Valla väitel ei ole kaebusega võimalik saavutada soovitud
eesmärki, kuna K kinnistu on võõrandatud kolmandale isikule.
13. Tartu Halduskohus jättis 24.07.2025. a määrusega kaebuse muutmise taotluse
rahuldamata (resolutsiooni p 1); jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse läbi vaatamata
(resolutsiooni p 2); tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121
lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused:
1) Pöördumaks valla vastu kohtusse plekk-garaažide omandi kaitseks, peab kaebajal olema
plekk-garaaži omaniku poolt väljastatud volitus kohtusse pöördumiseks ja kohtus toimingute
tegemiseks. Vastavaid volitusi kaebaja kohtule ei esitanud ega tõendanud, et tal on vajalik
haridus kohtus esindada. Sellest tulenevalt ei ole lubatud kaebuse muutmine (täiendamine)
nõudega tühistada korraldus nr 64 plekk-garaažide kui omandi kaitseks. KÜ-l puudub
kohtusse pöördumise õigus korralduse nr 64 vaidlustamiseks KÜ liikmete õiguste kaitseks
(õigus tervisele ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale). Korraldused nr 64, 711 ja 24 ei
piira KÜ liikmete õigusi tervisele ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kaebaja ei ole
põhjendanud ega tõendanud, et korraldused on sellise mõjuga, et nende vastuvõtmise
tagajärjel kaob K kinnisasjal olev haljastus. Kui kinnistu omanik otsustab kinnistul ehitada,
mille tulemusena võib kaduda kinnistul olev haljastus, võivad KÜ liikmed enda õiguste
kaitseks pöörduda kohtusse kaebusega ja vaidlustada ehitusluba. Enne ehitusloa väljastamist
on KÜ liikmetel õigus esitada ehitusloa menetluses vastuväiteid kinnistul haljastuse
säilitamise kasuks. Seega on KÜ liikmetel olemas subjektiivsete õiguste kaitseks tõhusamad
õiguskaitsevahendid. K kinnisasjal puudub park. Kinnistul asuvad plekk-garaažid, mis ei
võimalda seal jalutamist ega muu vaba-aja veetmist. X.X.-i ei ole taotlenud vallalt K
kinnistul pargi rajamist või taastamist, vaid soovis taastada garaažiühistut. Kaebaja väide, et
vaidlusaluste korraldustega piiratakse KÜ liikmete õigust tervisele ja heaoluvajadustele on
otsitud ja esitatud muul eesmärgil (kolmandate isikute õiguste kaitse seoses K kinnisasjal
olevate plekk-garaažidega). Lähtudes eeltoodust tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlus
kaebuse muutmiseks (täiendamiseks) korralduse nr 64 tühistamisnõudega. Sel põhjusel ei
vaadanud kohus läbi kaebaja taotlust möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks.
2) Korralduste nr 711 ja 24 osas esitatud tühistamisnõue on tähtaegne.
3) Kohtule ei olnud äratuntav, et korraldused nr 711 ja 24 oleks riivanud KÜ liikmete
subjektiivseid õigusi, kuna seost KÜ ja K kinnistul olevate plekk-garaažidega ei ole
tuvastatud ega tõendatud ning K kinnistu haljastus ei kao pelgalt seetõttu, et vald müüs
kinnistu eraisikule. Hetkel ei ole ühtegi garaažiühistut, kelle huve ja õigusi võiks valla tegevus
seoses K kinnistu müümisega ja seal olevate plekk-garaažide eemaldamise kohustuse
seadmisega puudutada. Eraisikud, kelle õigusi võiks K kinnisasja müük puudutada ei ole
pöördunud kohtusse iseseisvalt ega volitanud selleks ka X.X.-i . Vallal on kaalutlusõigus
otsustada, milline on parim viis vallavara võõrandamiseks. Seadus ega muu õigustloov akt ei
näe võimalust vaidlustada vallavara võõrandamise otsuseid populaarkaebusena ehk avalike
huvide kaitseks esitaud kaebusena. Kaebaja ei ole väitnud, et vald oleks K kinnistu
võõrandamisel rikkunud vallavara võõrandamiseks Kambja Vallavolikogu 29.06.2022. a
määrusega nr 15 „Vallavara valitsemise kord“ (määrus nr 15) kehtestatud korda. Kohus varem
selgitas X.X.-ile , et tal puudub K kinnistu erastamise õigus vastavalt maareformi seadusele
(06.02.2025. a määruse p 11). Haljastuse kaitsmise eesmärgil on X.X.-il füüsilise isikuna ja
KÜ seadusliku esindajana õigus vaidlustada haldusakti (ehitusluba), mille alusel võib
kinnistul olev haljastus kaduda või oluliselt kahaneda. Hetkel seda haldusakti väljastatud ei
ole.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14. KÜ esitas 21.08.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu
24.07.2025. a määrus ja teha uus määrus, millega tühistada Kambja Vallavalitsuse
28.11.2024. a korraldus nr 711 ja 09.01.2025. a korraldus nr 24 ning jätta kõik menetluskulud
Kambja Vallavalitsuse kanda. Kaebaja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot.
Määruskaebuse põhjendused:
1) Kohus vaatab mööda, et kunagine Ülenurme vald taotles K krunti oma valdusesse kindlal
eesmärgil ning et K krunt tekkis garaažide olemasolu tõttu alates 1975. a.
2) Määrus nr 15 ei sisalda viidet „riigi“ puuduva huvi vastu K krundi omandamise kohta.
Vald on endale võtnud kohustuse avalikes huvides rajada/säilitada park. Sellest kohustusest
loobumist tuleb ekspertide poolt adekvaatselt esitleda.
3) Valla 10.07.2025. a seisukoht ei ole kaebajale leitav ega talle edastatud ega antud
võimalust sellega tutvuda.
4) Puudub alus eeldada, et erakätes säiliks krundil olev kõrghaljastus. Kõrghaljastuse
säilimine krundil on kaebajale olulisem garaažide pidamise võimalusest.
5) Vastavalt kunagi loodud garaažiühistu põhikirjale ei ole ühistut kunagi lõpetatud.
6) Kohus muudab p-s 9 esitletud asjaolude sisu ja mõtet. Seetõttu on kohtu põhjendused
vastuolus asjaoludega.
7) Määruse p-des 9 ja 21 esinevad sisulised vead, mis ei võimalda üheselt mõista kohtu otsust.
Kaebaja on KÜ XXX , mitte KÜ XXX. On võimalik, et kohus on ajanud segamini
kohtudokumendid. Lisaks on p-des 6 ja 22 esitletud X.X.i, millest ei ole üheselt mõistetav,
keda kohus on mõelnud.
15. Tartu Ringkonnakohus jättis 25.08.2025. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis
kaebajale tähtaja määruskaebuse puuduse kõrvaldamiseks (kaebajal tuli selgitada, millises
ulatuses ta Tartu Halduskohtu 24.07.2025. a määrust vaidlustab, märkides selgelt vastava(d)
halduskohtu määruse resolutsiooni punktid(d)).
16. KÜ teatas 01.09.2025. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et ta vaidlustab halduskohtu
määrust resolutsiooni p-de 1-3 osas ning jääb muus määruskaebuses toodud seisukohtade
juurde. Kaebaja palus tagastada tasutud riigilõivu kaebaja juhatuse liikme arvelduskontole.
17. Tartu Ringkonnakohus jättis 01.09.2025. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis
kaebajale tähtaja määruskaebuse puuduse kõrvaldamiseks (kuna kaebaja ei ole
määruskaebuses esitanud põhjendusi halduskohtu määruse vaidlustamiseks resolutsiooni p-de
1 ja 2 osas, siis tuli kaebajal täiendada määruskaebuse põhjendusi eeltoodud osas).
18. KÜ teatas 08.09.2025. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et talle ei nähtu, milliseid
täiendavaid põhjendusi peaks ta määruskaebuses selle motiveerimiseks kohtule esitama ning
tema arvates on ta esitanud kohtule kõik asjaolud ja põhjendused, miks kuulub määrus
tühistamisele. Kaebaja märkis, et tal ei ole võimalik esitada täiendavaid tõendeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Kaebaja vaidlustab määruskaebemenetluses Tartu Halduskohtu 24.07.2025. a määrust
resolutsiooni p-de 1-3 osas.
20. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu
24.07.2025. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale (I) ning seejärel halduskohtu määruse
resolutsiooni p-i 3 peale (II).
I
21. HKMS § 207 lg 1 lause 3 kohaselt määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse
apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei
tulene teisiti. HKMS § 187 lg 4 sätestab, et kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist
takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega
käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab
kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega
apellandile.
22. HKMS § 205 lg 1 p 4 kohaselt määruskaebuses märgitakse määruskaebuse põhjendus
ning lg 2 kohaselt tuleb määruskaebuse põhjenduses märkida faktilised ja õiguslikud väited
asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates
õigusvastane (p 1) ning viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada (p 2).
Kuna kaebaja teatas ringkonnakohtule 01.09.2025. a avalduses (dtl 317), et ta vaidlustab
halduskohtu määrust ka resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas, kuid kaebaja määruskaebuses ei ole
esitatud eeltoodud osas halduskohtu määruse vaidlustamiseks põhjendusi, siis kohustas
ringkonnakohus 01.09.2025. a määrusega (põhjenduste p 8, dtl 319-320) kaebajat eeltoodud
osas määruskaebuse põhjendusi täiendama. Seejuures märkis ringkonnakohus 01.09.2025. a
määruses, et kaebajal tuleb silmas pidada, et määruskaebuse põhjendused peavad tulenema
vaidlustatava halduskohtu määruse põhjendustest. Kaebaja sai ringkonnakohtu 01.09.2025. a
määruse kätte 01.09.2025, seega tuli määruskaebuse puudus kõrvaldada hiljemalt 08.09.2025.
Kaebaja ei ole ringkonnakohtule esitatud 08.09.2025. a avalduses (dtl 322-323)
määruskaebuses esinevat puudust kõrvaldanud, vaid üksnes märkis, et ta on esitanud kohtule
kõik põhjendused, miks määrus kuulub tühistamisele. Seega ei kõrvaldanud kaebaja
määruskaebuses sisalduvat puudust.
23. Ringkonnakohus selgitas 01.09.2025. a määruses (põhjenduste p 9), et kui kaebaja jätab
kohtu nõudmise määruskaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks tähtpäevaks täitmata,
tagastab kohus määruskaebuse määrusega kaebajale. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud eeltoodud
osas määruskaebuses esinenud puudust ning nimetatud puudus takistab määruskaebuse
menetlusse võtmist, siis tagastab ringkonnakohus HKMS § 187 lg 4 alusel koostoimes § 207
lg-ga 1 kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.07.2025. a määruse resolutsiooni p-de 1
ja 2 peale.
24. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 187 lg 2 lause 2 alusel loetakse, et määruskaebust
ei ole esitatud.
II
25. Tartu Halduskohus tagastas 24.07.2025. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt kaebuse
HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus asus seisukohale (määruse põhjenduste p 24), et
Kambja Vallavalitsuse 28.11.2024. a korralduse nr 711 ja 09.01.2025. a korralduse nr 24 osas
esitatud tühistamisnõue on tähtaegne, kuid esinevad muud alused pidada kaebust vastavas
osas mittelubatavaks. Ringkonnakohus peab vajalikuks remargi korras märkida, et
tühistamiskaebus Kambja Vallavalitsuse 28.11.2024. a korralduse nr 711 peale ei ole
tähtaegne. Kaebaja esitas vaide koos tähtaja ennistamise taotlusega korralduse nr 711 peale
vallale 21.01.2025 (dtl 7-8). Vald luges 21.02.2025. a korraldusega nr 104 (dtl 136-139)
vaide õigesti mittetähtaegselt esitatuks, jättis kaebetähtaja ennistamata ja tagastas vaide
korralduse nr 711 osas. Kuna halduskohus tagastas kaebuse samas HKMS § 121 lg 2 p 1
alusel, siis kontrollib ringkonnakohus eeltoodud alusel kaebuse tagastamise õiguspärasust.
Halduskohtule ei olnud äratuntav, et korraldused nr 711 ja 24 riivanuks KÜ liikmete
subjektiivseid õigusi, kuna seost KÜ ja K kinnistul olevate plekk-garaažidega ei ole
tuvastatud ega tõendatud ning K kinnistu haljastus ei kao pelgalt seetõttu, et vald müüs
kinnistu eraisikule. Halduskohus märkis, et vallal on kaalutlusõigus otsustada, milline on
parim viis vallavara võõrandamisel ning seadus ega muu õigustloov akt ei näe võimalust
vaidlustada vallavara võõrandamise otsuseid populaarkaebusega. Halduskohus rõhutas, et
haljastuse kaitsmise eesmärgil on X.X.-il füüsilise isikuna ja KÜ seadusliku esindajana õigus
vaidlustada vahetult sellist haldusakti (ehitusluba), mille alusel võib kinnistul olev haljastus
kaduda või oluliselt kahaneda ning hetkel seda haldusakti väljastatud ei ole. Ringkonnakohus
nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS §
203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse
rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus
järgmist.
26. Kuna ringkonnakohus tagastas kaebaja määruskaebuse osas, millega vaidlustati
halduskohtu määruse resolutsiooni punkte 1-2 (kaebuse muutmise taotluse rahuldamata
jätmine korralduse nr 64 tühistamiseks ja selles osas kaebetähtaja ennistamiseks), siis jätab
ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuse väited, mis ei seondu valla korraldustega nr 711
ja 24. Ühtlasi ei ole halduskohtu määruse õiguspärasuse hindamisel tähtsust kaebaja
etteheidetel, mis seonduvad K krundi tekkimisega ja selle valla poolt valdamise asjaolude või
eesmärkidega ega garaažiühistuga, mistõttu ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Lisaks
peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et käsitleb määruskaebuse väiteid, mis on
sõnastatud „mina“ või „meie“ või „elanikud“ kaebaja kui KÜ väidetena.
27. Kaebaja väitel ei sisalda määrus nr 15 viidet „riigi“ puuduva huvi vastu K krundi
omandamise kohta. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Kaebaja etteheide ei ole
asjakohane. Korraldusest nr 711 (dtl 167-168) nähtuvalt viidi läbi kinnisasja riigile
vajalikkuse väljaselgitamise menetlus nr 24-5666, mille käigus riigivara valitseja ega muu
õigustatud isik taotlusi kinnisasja vajalikkuse kohta ei esitanud. Seega on vajalikkuse
puudumine riigile kindlaks tehtud RVS-i, mitte kaebaja nimetatud määruse nr 15 alusel.
28. Kaebaja väide, et puudub alus eeldada, et erakätes säiliks krundil olev kõrghaljastus, on
paljasõnaline. Halduskohus selgitas määruses (põhjenduste p 26), et haljastuse kaitsmise
eesmärgil on X.X.-il füüsilise isikuna ja KÜ seadusliku esindajana õigus vaidlustada vahetult
ehitusluba, mille alusel võib kinnistul olev haljastus kaduda või oluliselt kahaneda.
Halduskohus märkis, et hetkel seda haldusakti väljastatud ei ole. Kaebaja ei ole eeltoodule
määruskaebuses ka vastu vaielnud.
29. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole halduskohus tõepoolest teinud kaebajale
nähtavaks valla 10.07.2025. a seisukohta (dtl 267-269). Haldusasja materjalidest nähtuvalt on
tegemist valla vastusega halduskohtu 20.06.2025. a kohtunõudele (dtl 262), milles
halduskohus kohustas valda esitama kohtule seisukoha kaebaja 19.06.2025. a taotluse (dtl
235-241) osas kaebuse muutmiseks ja möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. See ei mõjuta
siiski halduskohtu määruse õigsust. Ringkonnakohus teeb kaebajale valla seisukoha KIS-is
nähtavaks.
30. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohtu põhjendustes esineks vastuolu halduskohtu
määruse p-s 9 märgitud asjaoludega. Kaebaja vastavasisuline etteheide on põhjendamatu.
Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu määruse p-des 9 ja 21 esinevad ilmselged kirjavead
KÜ nimes ja määruse p-des 6 ja 22 ilmselged kirjavead KÜ juhatuse liikme nimes, kuid see ei
anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kahtlust, et
halduskohus peab silmas kaebajat ja KÜ juhatuse liiget X.X.-i.
31. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja
Tartu Halduskohtu 24.07.2025. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
32. Kaebaja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivuna 20 eurot. Ringkonnakohus
selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 alusel oli kaebaja määruskaebuse esitamisel
riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 104 lg 5 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv
enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8
lause 4 kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral
ka omal algatusel. Kuna kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis enammakstud
riigilõiv summas 20 eurot tuleb HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastada ning see
tuleb vastavalt kaebaja 01.09.2025. a avalduses märgitule kanda X.X. arvelduskontole.
(allkirjastatud digitaalselt)