3-22-1410/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1410

Haldusasi

W.J kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.03.2022

vastutusotsuse nr 13-7/01192-8 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja W.J, esindaja adv Ivo Kallas

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.05.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

W.J apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

10.09.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta W.J apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.05.2024

otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.10.2025 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 30.03.2022 vastutusotsusega nr 13-7/01192-8

maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel W.J-i tasuma Lullaby

3-22-1410

OÜ (kustutatud) maksuvõla 223 418,97 eurot. Vastutusotsuse kohaselt oli W.J Lullaby OÜ

ainus juhatuse liige 06.07.2020–11.10.2021 ning osanik alates 06.07.2020. Lullaby OÜ-l on

tasumata maksustamisperioodidel 2021. a märts kuni oktoober deklareeritud tööjõumaksud ja

-maksed, käibemaks ning erijuhtude tulumaks. W.J rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud

kohustust korraldada esindatava tasumiskohustus kogusummas 223 418,97 eurot, mis tuleneb

MKS § 105 lg-st 1 koostoimes tulumaksuseaduse § 40 lg-ga 4 ja § 54 lg-ga 4,

töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p-dega 2 ja 3, sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p-ga 4,

kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p-ga 4 ning käibemaksuseaduse § 38 lg-ga 1. Lullaby

OÜ maksuvõlg tekkis W.J tahtliku tegevuse tulemusena.

W.J esitas Lullaby OÜ juhatuse liikmena AKO Eesti OÜ-le müügiarveid ulatuses, mis ei

katnud kõiki majandustegevusega seotud kulutusi. Lullaby OÜ esitatud arvete kogusumma oli

437 085,46 eurot, kuid ainuüksi töötajatele tehtud väljamaksete suuruseks oli 450 719,03

eurot. Lullaby OÜ arvelduskontodele laekus kokku 539 114,52 eurot, millest töötasudena

maksti välja 450 719,03 eurot. Pärast töötasu maksmist jäi äriühingul raha maksukohustuste

tasumiseks 88 395,40 eurot, ent maksukohustuse suuruseks oli kokku 278 684,46 eurot. Seega

laekus Lullaby OÜ kõikide kohustuste katteks 190 288,97 euro võrra vähem raha. Sellisel

viisil äriühingu majandustegevuse korraldamine juhatuse liikme poolt ei saanud olla juhuslik.

Veelgi enam, AKO Eesti OÜ 2021. a deklareeritud kogukäive oli 1 890 071,68 eurot, mis

näitab, et AKO Eesti OÜ-l oli piisavalt suur müügitulu, et katta kõik tööjõurendiga seotud

kohustused. See asjaolu ei saanud olla W.Jle teadmata. Olles nii Lullaby OÜ kui AKO Eesti

OÜ juhatuse liige, lõi W.J AKO Eesti OÜ-le maksueelise, mis seisnes tööjõumaksukohustuste

tasumise vältimises ning lisaks tekkis Lullaby OÜ esitatud arvete alusel AKO Eesti OÜ-l

sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus.

Lullaby OÜ esitas 25.01.2021 maksuvõlgade tasumise ajatamise taotluse

maksustamisperioodi 12.2020 maksukohustuste tasumiseks tasumistähtajaga 20.01.2022.

Koos ajatamistaotlusega esitas äriühing ka kasumiaruande 2020. a kohta, mille kohaselt oli

äriühingu kahjum 106 840,88 eurot. See näitab, et juba 2020. a-l ei laekunud äriühingu

majandustegevuse katteks piisavalt raha. Juhatuse ainuliikmena oli W.J sellest teadlik, kuid

sellest olenemata jätkas kahjumlikku majandustegevust. Pärast pangakontode arestimist

hakkas Lullaby OÜ kasutama arveldamiseks TransferWise Ltd kontot, kuhu AKO Eesti OÜ

kandis kokku 278 910 eurot. TransferWise Ltd kontolt tasuti omakorda töötajate töötasusid.

Eeltoodu ilmestab, et W.J ei soovinudki Lullaby OÜ juhatuse liikmena täita äriühingu

maksukohustusi, vaid otsis viise, kuidas vältida maksukohustuste sundtäitmist ning jätkata

majandustegevust. Majandustegevuse sellisel viisil korraldamisega põhjustas W.J äriühingu

maksuvõlgade suurenemise.

Kui W.J poleks Lullaby OÜ juhatuse liikmena rikkunud tasumiskohustust ning oleks

korraldanud äriühingu majandustegevust selliselt, et esitatud müügiarved oleksid vastanud

kohustuste suurusele ja kõikide nõuete katteks oleks laekunud piisavas ulatuses raha, ega

oleks suunanud ümber äriühingu raha, oleks maksuvõla tekkimine olnud välditav.

W.J vastutab ka 2021. a oktoobri tööjõumaksude ja -maksete ning käibemaksu tasumise eest,

kuigi 2021. a septembri käibemaksu ja 2021. a oktoobri tööjõumaksude ja -maksete tasumise

tähtpäev saabus pärast tema juhatuse liikmeks oleku aega. W.J teadis juhatuse liikmena, et

AKO Eesti OÜ-le esitatud arved ei katnud kõiki majandustegevusega seotud kulutusi, sh

kohustust täita maksukohustusi, ning suunas äriühingu rahavood teistele kontodele, vältimaks

maksukohustuste sundtäitmist. Seega lõi W.J teadlikult olukorra, kus jäid tasumata

maksukohustused, mille tasumise tähtpäev saabus pärast tema juhatuse liikmeks oleku aega.

Vastutuskohustus sõltub juhatuse liikme süülisest teost või tegevusetusest, millega rikuti

maksuseadust. W.J õigusvastane tegevus juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal tõi kaasa ka

maksustamisperioodide 09.2021 KMD-l ja 10.2021 TSD-l deklareeritud maksukohustuste

2(12)

3-22-1410

tasumata jätmise, sõltumata sellest, et selle tagajärg ilmnes alles nimetatud perioodi

maksukohustuste täitmise tähtpäeval, s.o 20.10.2021 (KMD) ja 10.11.2021 (TSD).

MTA-l puudub võimalus maksuvõlga sisse nõuda äriühingu vara arvelt. Harju Maakohus

lõpetas 21.12.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-17158 Lullaby OÜ pankrotiavalduse

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Lullaby OÜ otsustati likvideerida 6

kuu jooksul raugemismääruse jõustumisest. Lullaby OÜ ajutine pankrotihaldur tõi välja, et

ettevõttel puuduvad vara ja vahendid, et tasuda maksuvõlga. Ajutise halduri hinnangul lõppes

äriühingu tegevus hiljemalt septembris 2021.

2. W.J esitas vastutusotsuse peale vaide, mille MTA jättis 01.06.2022 vaideotsusega nr 6-

1/5151-2 rahuldamata.

3. W.J-i sitas 20.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 30.03.2022 vastutusotsuse

nr 13-7/01192-8 tühistamiseks.

Vastutusotsusega on kaebajalt nõutud kogu Lullaby OÜ 2021. a oktoobri maksukohustuse

täitmist, s.o ka periood 12.10.–31.10.2021, mil kaebaja ei olnud enam Lullaby OÜ juhatuse

liige ega saanud olla maksuvõla tekkimises süüdi.

Kaebaja ei ole tahtlikult või raskest hooletusest Lullaby OÜ juhatuse liikme kohustusi

rikkunud. Lullaby OÜ tegevusalaks oli hoolduskoristuse ja eripuhastustöödega tegeleva

tööjõu rentimine. Lullaby OÜ äriplaani järgi pidi ettevõte kasumi teenima suuremate tööde

mahtude pealt, mida ettevõttel ootamatult tekkinud kriisi tingimustes enam saavutada ei

õnnestunud. Nii olid ettevõtte töötajad palgatud osalise ja täistööajaga selliselt, et kui töötajad

töötavad vastavalt töölepingutes kokkulepitud mahule, on ettevõtte kasum garanteeritud.

Töötajatega töölepingute sõlmimine enne tegelike tellimuste saamist oli vajalik põhjusel, et

kogenud ja koolitatud puhastusteenindajaid on tööturul keerukas leida. Lullaby OÜ ei oleks

saanud potentsiaalsetele klientidele teenust pakkuda, teha proovitöid jms, kui tal ei oleks

olnud töötajaid. Sel põhjusel sõlmis Lullaby OÜ töötajatega töölepingud mahus, mis ületasid

oluliselt AKO Eesti OÜ-le vajalikku tööjõumahtu – Lullaby OÜ-l oli plaanis oma tegevust

laiendada. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta, et COVID-19 ulatusliku leviku tõttu

korraldasid paljud ettevõtted, kelle juures osutasid Lullaby OÜ töötajad koristusteenust, oma

töö ümber, suunates töö tegemise peamiselt kodukontoritesse. Sellel põhjusel ei õnnestunud

Lullaby OÜ-l täita eesmärki, et palgatud töötajate töömahud oleksid täielikult realiseerunud.

Samas tuli ettevõttel maksta töötajatele töötasu vastavalt kokkulepitud kuupalgale, olenemata

sellest, kas ettevõttel õnnestus turuolukorrast tingituna töötajatele täies mahus tööd pakkuda

või mitte. Kuna kriis ei olnud ajutise iseloomuga, tekkis Lullaby OÜ-l eeltoodud põhjustel

püsiv maksejõuetus.

Kaebaja sai Lullaby OÜ nimel esitada klientidele arveid vastavalt sõlmitud kokkulepetele

ning teostatud tööde mahtudele, mitte vastavalt Lullaby OÜ kohustuste suurusele. Lullaby

OÜ ja AKO Eesti OÜ vahel sõlmitud teenuse osutamise leping oli sõlmitud turutingimustel,

s.o lepingu sõlmimisel alates 03.07.2020 tunnihinnaga 10 eurot ja alates 01.05.2021

tunnihinnaga 12 eurot. On tavapärane, et alustav ettevõte teeb turule sisenemiseks hinnas

järeleandmisi. Kaebaja lootis soodsa koristusteenusega suurendada turuosa ning seeläbi jõuda

edaspidi kasumliku tegevuseni. Maksuhaldur ei ole esile toonud ega tõendanud, et äriühingute

vahel sõlmitud teenuse osutamise leping ei oleks sõlmitud turutingimustel. Pelgalt asjaolu, et

kaebaja oli AKO Eesti OÜ juhatuse liige ja viimasel oli piisavalt vahendeid, et katta kõik

Lullaby OÜ kohustused, ei loo kaebajale põhjust esitada AKO Eesti OÜ-le suuremas summas

arveid, kui on turutingimustele vastavas lepingus kokku lepitud. Kuigi kõikide Lullaby OÜ

kulude kandmine AKO Eesti OÜ poolt võiks olla maksuhalduri huvides, ei haaku vastustaja

eluvõõras soov majandusloogikaga ning on vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-tega 1 ja

2. 3(12)

3-22-1410

Maksuhalduri järeldus, et kaebaja oleks AKO Eesti OÜ juhatuse liikmena justkui saanud

mõjutada Lullaby OÜ-le makstava tasu suurust, ei ole põhjendatud. Kaebaja taandas end

AKO Eesti OÜ juhatuse liikmena Lullaby OÜ-ga seotud otsuste tegemisest. Kaebaja tegutses

kriisis heas usus ning majanduslikult kõige otstarbekohasemal viisil, lootes säilitada

majandustegevust ja ületada raske periood ning siis tasuda kõik maksud ja äriühingu muud

kohustused. Ka TranswerWise Ltd konto avas kaebaja selleks, et majandustegevust käigus

hoida, sest töötajatele oli tarvis tasuda. Kaebaja püüdis leida võimalusi ettevõtte

majandusraskuste ületamiseks, kuid jätkuva COVID-19 leviku tingimustes ei õnnestunud

rahalisi toetajaid leida. 2021. a hilissügiseks oli ettevõtte täitmata kohustused kasvanud ning

puudusid väljavaated täiendavate investeeringute saamiseks, mis võimaldanuks ettevõttel

keerulisemad ajad ületada ja oma tegevust kasumlikult jätkata. Kaebaja hindas äriplaani

ebaõnnestunuks ja ettevõtte makseraskused püsivateks. Sel põhjusel esitas kaebaja 02.11.2021

Harju Maakohule avalduse Lullaby OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Ka ajutine

pankrotihaldur ei tuvastanud juhatuse liikmete rikkumisi ettevõtte juhtimisel ega seda, et

tegemist oleks olnud maksejõuetuse tahtliku tekitamisega (sh maksude tahtliku tasumata

jätmisega). Kaebaja sõlmis MTA-ga maksuvõla tasumise ajatamise kokkuleppe, kuid

kujunenud majanduslik olukord ei võimaldanud maksegraafikut täita. MTA ei olnud Lullaby

OÜ ainus võlausaldaja – lisaks maksuvõlale ei suutnud Lullaby OÜ täita oma kohustusi ka

töövõtjate ees.

Maksuhalduri seisukoht võiks paika pidada siis, kui kaebaja oleks ettevõttest saadava tulu

pööranud enda kasuks, asunud dokumente peitma või hävitama, raamatupidamine ja

aruandlus oleks olnud korraldamata, ettevõte oleks raskuste tekkimisel kirjutatud nn tankisti

nimele jne. Praegusel juhul aga nii pole, vaid Lullaby OÜ raamatupidamise dokumendid

vastavad nõuetele ja nende põhjal on võimalik saada täielik ülevaade toimunud tehingutest.

Maksuhaldur on oma seisukoha kujundanud üksnes pangakontode väljavõtete põhjal.

Maksuhaldur rikkus vastutusotsust tehes oluliselt uurimispõhimõtet, jättes asjas tähtsust

omavad asjaolud (ennekõike COVID-19 mõju ettevõtte äriplaani nurjumisele ja seeläbi

maksuvõla ja muude võlgnevuste tekkimisele) välja selgitamata ning hindas tõendeid vääralt.

Vastustaja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis viitaks kaebaja pahausksele käitumisele, ja ei

ole ka põhjendanud, millistest vahenditest tulnuks kaebajal tasuda maksuvõlg ning milles

konkreetsemalt seisnes kaebaja juhtimisviga.

4. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et taandas ennast AKO Eesti OÜ juhatuse liikme kohalt

Lullaby OÜ-ga seotud otsuste tegemisel. Lullaby OÜ müügiarvetest nähtub, et Lullaby OÜ ja

AKO Eesti OÜ asukohad kattuvad. Lullaby OÜ e-posti aadressiks on märgitud XXX, mis on

sama lõpuga kui AKO Eesti OÜ töötaja Q aadress. Järelikult ei eristanud kaebaja oma

tegevuses Lullaby OÜ-d ja AKO Eesti OÜ-d.

Ajutise pankrotihalduri arvamus ei välista vastutusotsuse koostamist. Ajutise pankrotihalduri

arvamuse lk-l 12 on ära toodud likvideerijale esitatud küsimus, et miks oli kuni oktoobrini

ettevõttel nii palju töötajaid, kui tal olid raskused juba hiljemalt kevadel, ning likvideerija on

selgitanud, et lootis viimase hetkeni teatud hangete töösse tulekule ja hindade tõusule. Ajutise

pankrotihalduri arvamusest ei nähtu, milliste hangete töösse minekule Lullaby OÜ lootis.

Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt on kaebaja Lullaby OÜ dokumentide hoidja.

Vaatamata eeltoodule ei ole kaebaja täpsustanud oma väidet, et ta püüdis leida võimalusi

ettevõtte majandusraskuste ületamiseks.

Kaebaja on esitanud kohtule töölepingud, mille sõlmimise aeg väljub kontrolliperioodist.

Samuti nähtub nendest töölepingutest, et tööandjaks on märgitud Lullaby OÜ, kelle volitatud

esindajateks töölepingute vormistamisel on AKO Eesti OÜ töötajad. Seda kinnitab

4(12)

3-22-1410

töölepingutes märgitud e-posti aadresside lõpp @ako.ee. Eeltoodu kinnitab vastutusotsuses

toodud seisukohta, et Lullaby OÜ tegevus seondus ainult AKO Eesti OÜ-ga. AKO Eesti OÜ

suunas ja kontrollis sisuliselt Lullaby OÜ tegevust. Eeltoodu kinnitab täiendavalt, et kaebaja

juhatuse liikmena esitas teadlikult AKO Eesti OÜ-le müügiarveid, mis ei katnud kõiki

kulusid.

Kaebaja tegeles Lullaby OÜ juhatuse liikmena maksude optimeerimisega. Lullaby OÜ

registreeriti 06.07.2020 äriregistris, kuid AKO Eesti OÜ-ga on töövõtuleping vormistatud

juba 03.07.2020. Kaebaja asutas äriühingu ajal, mil COVID-19 viiruse levik oli teada.

COVID-19 levik ei takistanud kaebajal esitamast temaga seotud AKO Eesti OÜ-le arveid

selliselt, et täpselt said tasutud töötajatele makstavad töötasud, kuid Lullaby OÜ

maksukohustused jäid täitmata. Seetõttu ei ole tõsiselt võetav kaebaja väide, et COVID-19

viiruse leviku tõttu ei olnud turuolukorra muutus ettenähtav. AKO Eesti OÜ töötajad

vormistasid töölepinguid isikutega, kes justkui olid Lullaby OÜ poolt tööle võetud. Kaebaja

ega AKO Eesti OÜ ei ole väitnud, et Lullaby OÜ ja AKO Eesti OÜ oleksid sellise teenuse

osutamises kokku leppinud ning Lullaby OÜ oleks AKO Eesti OÜ-le teenustasu tasunud.

Kaebaja tegevus Lullaby OÜ juhatuse liikmena tekitas temaga seotud AKO Eesti OÜ-le

maksueelise, mis seisnes maksukohustuste tasumise vältimises, ning lisaks tekkis AKO Eesti

OÜ-l sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus Lullaby OÜ esitatud arvetelt.

5. Tallinna Halduskohus jättis 16.05.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Vaidlustatud vastutusotsusega nõutakse kaebajalt sisse maksuvõlga, mis koosneb Lullaby OÜ

poolt maksustamisperioodidel 2021. a märts kuni oktoober deklareeritud, kuid tasumata

tööjõumaksudest ja -maksetest, erijuhtude tulumaksust ja käibemaksust. Vaidlus puudub, et

maksuvõlg, v.a 2021. a septembri KMD-l ja 2021. a oktoobri TSD-l deklareeritud

maksukohustuste tasumata jätmine, tekkis ajal, mil kaebaja oli Lullaby OÜ ainus juhatuse liige

ehk isik, kes vastutas Lullaby OÜ juhtimise ja majandustegevuse korraldamise eest. MKS § 8

lg-st 1 tulenevalt oli kaebaja kohustus korraldada äriühingu majandustegevus selliselt, et

sellest saadud rahavood oleksid piisavad, et maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud.

Vaidlus puudub, et kaebaja ei ole seda kohustust täitnud. Seega on maksuhaldur õigesti

leidnud, et kaebaja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud ning selle tulemusena on tekkinud

äriühingule maksuvõlg. Maksuhaldur on ka õigesti leidnud, et kaebaja jättis Lullaby OÜ

deklareeritud maksusummade tasumise kohustuse täitmata tahtlikult.

Ajutise halduri hinnangul oli Lullaby OÜ maksejõuetu 2021. a kevadest. MTA arestis Lullaby

OÜ pangakontod 18.05.2021 varasemate maksuvõlgade katteks ning vaidlus puudub, et

kaebaja jätkas Lullaby OÜ majandustegevusega, suunates arveldused ümber TransferWise Ltd

kontole. Lullaby OÜ deklareeris 20% määraga maksustatavat käivet 2021. a märtsis 25 000

eurot, aprillis 33 083,33 eurot, mais 39 416,64 eurot, juunis 50 750,16 eurot, juulis 42 291,60

eurot, augustis 54 993,36 eurot ning septembris 41 133,36 eurot. Samuti deklareeris Lullaby

OÜ tööjõumaksusid kuni oktoobrini 2021. Maksukohustusi täitis Lullaby OÜ perioodil 2021.

a märts kuni oktoober 62 857,07 eurot, sh pärast pangakontode arestimist 43 252,14 eurot (vt

MTA 12.06.2023 vastuse lisa 10, dtl 178 jj) ning vaidlus puudub, et tegemist oli Lullaby OÜ

maksuvõlaga varasemast perioodist. Maksustamisperioodidel 2021. a märts kuni oktoober jäid

Lullaby OÜ poolt deklareeritud maksud tasumata kokku 223 418,97 eurot.

Olukorras, kus äriühing on sattunud majanduslikesse raskustesse ning tal ei jätku vahendeid

kõigi kohustuste täitmiseks, ei pea ta igal juhul eelistama maksude tasumist. Kui äriühing pole

võlgade tasumisel põhjendamatult eelistanud teisi võlausaldajaid maksuhaldurile, ei ole

tegemist juhatuse liikme poolt tahtlikult maksude tasumisest kõrvale hoidumisega (vt

Riigikohtu 27.01.2022 otsus nr 3-19-1876, p-d 14 ja 20–21). Samuti ei saa ainuüksi asjaolust,

5(12)

3-22-1410

et juhatuse liige pärast äriühingu pangakontode arestimist suunab raha teistele kontodele ning

kasutab neid töötajatele töötasude maksmiseks, järeldada seda, et majandustegevusega

jätkamise eesmärgiks oli hoida kõrvale maksude tasumisest. Küll aga ei saa juhatuse liige

sellises olukorras ja viisil jätkata majandustegevusega tegelemist nii kaua kui võimalik, vaid

see peab olema kantud eesmärgist tuua äriühing makseraskustest välja.

Maksuhaldur on õigustatult asunud seisukohale, et kaebaja ei tegutsenud vaidlusalusel

perioodil Lullaby OÜ majandustegevusega jätkates mitte eesmärgiga tuua äriühing

makseraskustest välja, vaid selleks, et soodustada AKO Eesti OÜ majandustegevust

tööjõukulude arvelt. Tuvastatud on ja vaidlus puudub, et Lullaby OÜ majandustegevus seisnes

hoolduskoristus- ja eripuhastustöödega seotud tööjõurendi vahendamises hoolduskoristus- ja

erikoristustööde ning kinnisvarahaldusega tegelevale äriühingule AKO Eesti OÜ. AKO Eesti

OÜ üheks osanikuks on äriregistri andmetel kaebaja, kes oli ka Lullaby OÜ ainuosanik.

Samuti oli kaebaja mõlema äriühingu juhatuse liige. Lullaby OÜ ja AKO Eesti OÜ vaheline

töövõtuleping sõlmiti 03.07.2020, s.o enne Lullaby OÜ äriregistris registreerimist, mis toimus

06.07.2020. Vaidlus puudub ka selles, et hind, millega Lullaby OÜ AKO Eesti OÜ-le

tööjõurenditeenust müüs, võimaldas üksnes töötajatele töötasude tasumist, aga tööjõurendiga

seotud maksukohustusi see ei katnud. Kaebaja on kaebuses möönnud, et Lullaby OÜ

makseraskuste tekkimisel mängis olulist rolli asjaolu, et turule siseneti madalate tööjõurendi

hindadega. Samas märgib kaebaja, et lootis soodsa koristusteenusega suurendada Lullaby OÜ

turuosa ja seeläbi jõuda edaspidi kasumliku tegevuseni ning selleks oli Lullaby OÜ-l sõlmitud

töötajatega töölepingud mahus, mis ületasid AKO Eesti OÜ-le vajalikku töömahtu. Täpsemaid

selgitusi või tõendeid Lullaby OÜ majandustegevuse laienemise plaanide kohta ei ole kaebaja

maksu- ega kohtumenetluses esitanud. Seega puudub kohtul võimalus hinnata kaebaja

kirjeldatud äriplaani reaalset olemasolu. Kaebaja väide COVID-19 viiruse ettenägematust

mõjust turuolukorrale pole tõsiselt võetav, sest Lullaby OÜ asutati COVID-19 viiruse leviku

ajal. Kaebaja väited Lullaby OÜ klientide tegevuse ümberkorraldamisest COVID-19

pandeemia tingimustes ja selle tõttu vajaduse vähenemisest Lullaby OÜ töötajate teenuse

järele on arusaamatud olukorras, kus Lullaby OÜ-l oli ainult üks klient, kelle käive 2021. a-l

varasema aastaga võrreldes hoopis kasvas. AKO Eesti OÜ käibeandmetest nähtuvalt oli

äriühingu 2020. a deklareeritud kogukäive 1 448 719,10 eurot ning 2021. a kogukäive 1 890

071,68 eurot (vt MTA 12.06.2023 vastuse lisa 13, dtl 242). Seega ei saanud AKO Eesti OÜ

käibemahud olla Lullaby OÜ makseraskuste tekkimise põhjuseks. Maksuhalduri väitele, et

AKO Eesti OÜ müügitulu võimaldanuks katta kõik Lullaby OÜ tööjõurenditeenuse

osutamisega seotud maksukohustused, ei ole kaebaja sisuliselt vastu vaielnud, leides vaid, et

leping vastab turutingimustele. Samuti puudub võimalus kontrollida kaebaja väidet, et ta otsis

makseraskustesse sattunud Lullaby OÜ-le viimase hetkeni investoreid ja püüdis ettevõtet

päästa. Olukorras, kus kaebaja selgitused ei sisalda mistahes teavet, milliseid samme ta astus

või plaanis astuda Lullaby OÜ majandustegevuse laienemisega seoses, milliste klientide tõttu

Lullaby OÜ majandustulemused langesid ning mida ta konkreetselt tegi Lullaby OÜ

makseraskustest väljatoomiseks, ei ole usutav, et kaebajal oli plaan taastada Lullaby OÜ

maksevõime ja täita tulevikus maksukohustused. Ainuüksi asjaolust, et Lullaby OÜ-l oli AKO

Eesti OÜ vajadusi ületav töömaht, sellist järeldust teha ei saa. Pigem on usutav, et nii Lullaby

OÜ majandustegevus kui ka sellega jätkamine pärast makseraskuste tekkimist oli vajalik

üksnes AKO Eesti OÜ-le, kes sai Lullaby OÜ-lt hoolduskoristus- ja erikoristustööde

teostamiseks tööjõumaksude võrra soodsamat tööjõudu.

Kaebajal oli võimalik korraldada Lullaby OÜ majandustegevust selliselt, et kõik

maksukohustused oleksid saanud täidetud. Kaebaja väide, et ta ei saanud AKO Eesti OÜ

juhatuse liikmena Lullaby OÜ-ga sõlmitavate kokkulepete sisu mõjutada, kuna taandas end

AKO Eesti OÜ juhatuse liikmena Lullaby OÜ-ga seotud otsuste tegemisest, ei ole usutav.

Ainuüksi asjaolud, et Lullaby OÜ ja AKO Eesti OÜ vahelise töövõtulepingu on allkirjastanud

6(12)

3-22-1410

viimase esindajana teine isik ning et kaebaja või temaga seotud AKO Eesti OÜ seda väidab, ei

tõenda, et kaebaja nende kokkulepete sisu mõjutada ei saanud. Eluliselt ei ole usutav, et

kaebaja kogemustega juhatuse liige rendiks töötajaid äriühingule hinnaga, millest tehinguga

seotud maksukohustuste täitmiseks raha ei jää, ilma isikliku kasuta. Siinsel juhul seisnes

kaebaja kasu temaga seotud AKO Eesti OÜ tööjõumaksukohustuste tasumise vältimises ning

lisaks tekkis AKO Eesti OÜ-l sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus Lullaby OÜ esitatud

arvete alusel. Seega käitus kaebaja huvide konflikti situatsioonis, vaatamata enda väidetule.

Kui kaebajal poleks AKO Eesti OÜ juhatuse liikmena olnud Lullaby OÜ-ga sõlmitud

kokkulepete sisu üle mingisugust mõju, siis ei räägiks kaebaja AKO Eesti OÜ klientidest kui

Lullaby OÜ klientidest (vt kaebuse p-d 12, 13 ja 27; kohtuistungi helisalvestis ajamärk

00:38:38 kuni 00:51:37).

Olukorras, kus kaebaja teadlikult ei taganud juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal tehingute

tegemisel iseendaga seotud äriühinguga Lullaby OÜ-le piisavate rahavoogude olemasolu, mis

võimaldanuks tasuda ka tehingutest tekkinud maksukohustused, vastutab kaebaja ka 2021. a

septembri KMD-l ja oktoobri TSD-l deklareeritud maksukohustuste tasumata jätmise eest.

Täidetud on ka kõik muud tingimused kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemiseks.

Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Harju Maakohus

lõpetas 21.12.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-17158 Lullaby OÜ pankrotiavalduse

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Seega ei pidanud MTA enne

vastutusotsuse tegemist püüdma Lullaby OÜ-lt maksuvõlga kolm kuud sisse nõuda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. W.J palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 16.05.2024 otsus ja teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Halduskohus ei ole otsuses vastanud enamikule kaebaja kohtumenetluses esitatud

seisukohtadele. Halduskohus heidab kaebajale ette kaebuses esitatud asjaolude tõendamata

jätmist, samas kui kaebaja esitas taotluse vande all seletuste andmiseks just neis küsimustes.

Maksuhaldur ei ole esile toonud ega ka tõendanud ning halduskohus ei ole tuvastanud, et

kaebaja oleks osalenud Lullaby OÜ-ga tööjõu rendilepingu tingimuste läbirääkimistel või

mingil muul viisil mõjutanud AKO Eesti OÜ poolt Lullaby OÜ-ga seotud otsuseid. Samuti ei

ole maksuhaldur esile toonud ega tõendanud, et AKO Eesti OÜ ja Lullaby OÜ vahel sõlmitud

leping ei oleks vastanud turutingimustele, mille kaudu oleks AKO Eesti OÜ saanud Lullaby

OÜ arvel kasu vms. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 35 tulenev

lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada

isiklikke huve äriühingu omadele. Järelikult ei saanud kaebaja AKO Eesti OÜ juhatuse

liikmena mõjutada Lullaby OÜ-ga sõlmitavate kokkulepete sisu ning ta taandas põhjendatult

ennast Lullaby OÜ-ga seotud otsuste tegemisest. Vastasel korral oleks kaebaja käitunud

huvide konflikti olukorras, mis oleks olnud otsene lojaalsuskohustuste rikkumine. Praeguses

menetluses ei ole esitatud ega kogutud ühtegi tõendit, et kaebaja oleks juhatuse liikmena

rikkunud oma hoolsuskohustust.

Väär on halduskohtu arusaam, et AKO Eesti OÜ ja Lullaby OÜ vahel sõlmitud leping oli

sõlmitud selliselt, et selles kokku lepitud teenuse hind võimaldas üksnes töötajatele töötasude,

aga mitte maksude tasumist. Puudub vaidlus, et kõnealune leping vastas turutingimustele.

Maksuhalduri ja halduskohtu loogika järgi pidanuks AKO Eesti OÜ tasuma Lullaby OÜ-le

turuhinnast kõrgemat tasu, et Lullaby OÜ saaks kanda kõik temal lasuvad kohustused. Selline

arutluskäik ei allu majanduspõhimõtetele ning on äärmiselt eluvõõras. Maksuhaldur ja kohus

pidanuks esmalt välja selgitama Lullaby OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjused ja alles

seejärel asuma hindama, kas juhatuse liikme tegevuses võiks olla maksuvõla tahtliku

7(12)

3-22-1410

tekitamise tunnuseid. Lullaby OÜ tegelik maksejõuetuse põhjus seisnes selles, et soovides

oma tegevust laiendada, võttis Lullaby OÜ põhjendatud riske ning värbas tööjõudu enam, kui

selleks oli jooksvalt vajadust. Teiste sõnadega pidi Lullaby OÜ katma ka nende töötajate

kulud, kes olid uute klientide ootel. Kuigi vastustaja on õigesti märkinud, et osa töötajate

töötamise periood ei kattu kontrolliperioodiga, ei ole ta samas ümber lükanud kaebaja väidet,

et Lullaby OÜ-l oli kontrolliperioodil üle kahe korra enam tööjõuressurssi, kui ta seda

rakendas AKO Eesti OÜ lepingu täitmiseks. Kuigi kaebaja esitas oma 08.04.2024

menetlusdokumendis konkreetsed arvutused ja esitas tõenditena töölepingud, leidis kohus

otsuses, et Lullaby OÜ makseraskustest väljatoomise kavatsust ei saa järeldada sellest, et

Lullaby OÜ-l oli rohkem töötajaid, kui vajas AKO Eesti OÜ. Halduskohus ei põhjendanud

seejuures, miks seda järeldada ei saa, ega esitanud ühtegi teist majanduslikult loogilist

seletust, miks värbas Lullaby OÜ endale ülemäära tööjõudu. Täiendava tööjõu olemasoluks

oli vaid üks põhjus – kaebaja soovis Lullaby OÜ tegevust laiendada. Koristusteenuse

osutamise spetsiifikast tulenevalt peab tööjõud olemas olema juba enne uue kliendiga lepingu

sõlmimist – vajalik on teha proovitööd, et klient saaks tutvuda teenuse kvaliteedi ja

sobivusega ning langetada otsuse teenuse tellimise kohta. Kui teenuseleping on sõlmitud,

tuleb kohe tagada koristusteenuse osutamine. Kuigi selleks olid vahendid ja piisav tööjõud

olemas, ei õnnestunud kaebajal uusi kliente juurde saada, sest kontoriruumide kasutus ja

seega ka nende koristamise vajadus vähenes olulisel määral. Küsimus ei olnud selles, et

kaebaja ei teadnud, et tegemist on pandeemiaga, vaid selles, et samas sektoris tegutsevad

ettevõtted lootsid olukorra paranemist ning turu taastumist. Nüüdseks on teada, et

koristusteenuse turg ei ole samas mahus taastunudki, kuid seda ei saanud kaebaja tollal teada.

Ei olnud välistatud, et turuolukord võis nädalatega normaliseeruda ning töötajate koondamine

oleks olnud ennatlik ning majanduslikult põhjendamatu, mis oleks samuti viinud Lullaby OÜ

makseraskusteni. Töötajate koondamine oleks omakorda toonud äriühingule kaasa kohustuse

tasuda koondamistasusid. Töötajatele tehtav kulu oli niigi optimeeritud ning neile makstav

töötasu ei ületanud märkimisväärselt töötasu alammäära. Kuna puhastusteenuse järele oli

nõudlus vähenenud, ei õnnestunud kaebajal leida investoreid, et raskel ajal majanduslikult

toime tulla. Kaebajal endal puudus perekonna ülalpidamise kõrvalt raha äriühingusse

investeerimiseks.

Kuigi kaebaja on vastutusotsust vaidlustades viidanud ka põhjusliku seose puudumisele

kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel, ei ole halduskohus põhjusliku seose küsimust

otsuses käsitlenud. Vastutusotsuses puuduvad konkreetselt kirjeldatud ära jäänud tegevused ja

viited juhatuse liikme seadusest või põhikirjast tulenevate kohustuste rikkumisele (vt

Riigikohtu 28.12.2022 otsus nr 3-20-2325, p 31). Kaebaja ei tekitanud tahtlikult olukorda, kus

maksukohustuste täitmiseks puudusid likviidsed vahendid. Kaebajale pole ette heidetud

rahaliste vahendite äriühingust väljaviimist, vaid on abstraktselt viidatud äriühingu tegevuse

optimeerimise ja tööjõukulude kokkuhoiu vajadusele, mis ei oleks aga maksuvõla tekkimist

ära hoidnud ega kohustusi vähendanud. Sellisel juhul tulnuks vastutusotsuses analüüsida,

millisel hetkel ja milline juhatuse liikme otsustuspädevuses olev otsus tulnuks teha, et

maksuvõlga ei tekiks või juurde ei tekiks.

7. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate

seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

9. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja

8(12)

3-22-1410

kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub

tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu

tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause

kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st ja

maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku

täitmise. Neist sätetest tuleneb, et äriühingu juhatuse liige vastutab äriühingu maksuvõla eest,

kui ta rikkus oma MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi, rikkumine oli tahtlik või pandi toime

raskest hooletusest ning rikkumise tagajärjel on tekkinud maksuvõlg (nt Riigikohtu

11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p 11). MKS § 40 lg 4 kohaselt tuleb süü tuvastamisel lähtuda

VÕS § 104 lg-tes 3–5 sätestatust. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). Tahtlus on seotud eeskätt

subjektiivsete tunnustega (s.o teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje

soovimine), kuid hooletus on valdavalt seotud objektiivsete tunnustega (s.o kohaste nõuete

mittejärgimine). Kui isik teab temal lasuva kohustuse (MKS § 8 lg 1) olemasolust või peab

seda kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades teadma ja jätab kohustuse täitmata, siis

ei saa olla eluliselt usutav, et ta ei tahtnud õigusvastast tagajärge (s.o maksuvõla teket; vt

Riigikohtu 21.04.2022 otsus nr 3-20-1415, p 12.2). MKS § 96 lg-te 5 ja 6 kohaselt ei ole

vastutusotsuse tegemiseks alust, kui puudub kehtiv maksuvõlg, maksusumma määramise

aegumistähtaeg on möödunud, maksuvõlg on võimalik nõuda sisse maksumaksjalt või maksu

kinnipidajalt või juriidilise isiku õigusvõime on lõppenud. MKS § 96 lg 5 teise lause kohaselt

võib mh seaduslikule esindajale (MKS § 40 lg 1) teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui

maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3

sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda

või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot (või kui

pankrotimenetlus on lõppenud raugemise tõttu – vt Riigikohtu 06.10.2021 otsus nr 3-19-1161,

p 14.2).

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastutusotsuses on õigesti tuvastatud, et

kaebaja on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustusi ja selle tulemusena

tekkis Lullaby OÜ-l maksuvõlg. Samuti on vastutusotsuses õigesti järeldatud, et kohustuse

rikkumine oli kaebaja tegevust arvesse võttes tahtlik. Vastutusotsuses on õigesti leitud, et

kaebaja vastutab ka 2021. a septembri KMD-l ja oktoobri TSD-l deklareeritud

maksukohustuste tasumata jätmise eest ning ühtlasi on täidetud ka muud tingimused

vastutusotsuse tegemiseks (vt MKS § 96 lg-d 5 ja 6). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega ilma neid kõiki kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

11. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb lähtuda kaudsete tõendite ja asjaolude

kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist (Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p

16). Ringkonnakohtu hinnangul saab praeguses asjas tuvastatud asjaolude põhjal kogumis

järeldada, et kaebaja korraldas Lullaby OÜ majandustegevuse algusest peale eesmärgiga luua

endaga seotud teisele äriühingule, s.o AKO Eesti OÜ-le võimalus säästa tööjõukulusid ja

lisaks vähendada käibemaksukoormust. Kaebaja juhtis Lullaby OÜ majandustegevust viisil,

mis lähtus mitte kõnealuse äriühingu, vaid AKO Eesti OÜ huvidest. Tasudes Lullaby OÜ-le

tööjõu rendi eest üksnes ulatuses, millest Lullaby OÜ-l jätkus töötasude, kuid mitte

maksukohustuste tasumiseks, säästis kaebajaga seotud AKO Eesti OÜ olulises ulatuses

tööjõukulusid võrreldes olukorraga, kui tegemist olnuks tema enda töötajatega ja tal tulnuks

tasuda kõik tööjõumaksud, ning ühtlasi tekkis AKO Eesti OÜ-l Lullaby OÜ arvete alusel

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Sellele, et tegemist oli teadliku n-ö skeemiga AKO

Eesti OÜ huvides, viitab eeskätt asjaolu, et Lullaby OÜ ainsaks kliendiks oligi AKO Eesti

OÜ, kelle üheks osanikuks (osaluse suurus 50%) ja juhatuse liikmeks oli samuti kaebaja.

9(12)

3-22-1410

Asjaolu, et AKO Eesti OÜ oli Lullaby OÜ ainus klient, on kaebaja kinnitanud ka halduskohtu

istungil (vt 16.04.2024 istungi helisalvestis, ajamärk 00:50:36).

12. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja väited Lullaby OÜ laienemise

plaanide ja investorite otsimise kohta ei ole usutavad. Tõendamiskoormus on HKMS § 59 lg 1

järgi esmajoones faktiväite esitanud menetlusosalisel. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid,

millest nähtuks, mida täpsemalt tehti eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks, milliste

potentsiaalsete klientide või investorite poole pöörduti vms. Samas võib eeldada kaebajal

selliste tõendite (nt e-kirjavahetus, sõnumid) olemasolu. Isikuid, kelle poole ta pöördus,

saanuks kaebaja taotlusel kuulata üle tunnistajatena. Äriregistri andmetel on kaebaja Lullaby

OÜ dokumentide hoidja, sama kinnitas kaebaja halduskohtus toimunud istungil (16.04.2024

kohtuistungi helisalvestis, ajamärk 01:26:28). Kaebaja on samuti kinnitanud, et kasutas

Lullaby OÜ e-posti aadressina AKO Eesti OÜ e-posti aadressi (16.04.2024 kohtuistungi

helisalvestis, ajamärk 01:35:26). Halduskohus on õigesti osutanud, et kaebaja pole Lullaby

OÜ laienemis- ja majandusliku seisu parandamise plaanide kohta esitanud ka täpsemaid

selgitusi, kuigi halduskohus 16.04.2024 istungil kaebajalt sellekohaseid selgitusi küsis (vt

16.04.2024 istungi helisalvestis, ajamärk 00:44:34 ja 00:50:36). Seega on tegemist kaebaja

paljasõnaliste väidetega. Olukorras, kus klientide ja investorite otsimisest pidid jääma

vähemalt mingidki jäljed ja nende kohta tõendite leidmine oli kaebaja mõjusfääris, ei ole

põhjendatud lähtuda ainuüksi kaebaja paljasõnalistest kinnitustest. Kaebaja vande all

ülekuulamine poleks seda olukorda muutnud ning seetõttu keeldusid sellest nii haldus- kui ka

ringkonnakohus.

13. Asjaolu, et Lullaby OÜ-l oli plaanis hakata osutama tööjõurenditeenust ka teistele

klientidele peale AKO Eesti OÜ, tõendamiseks ei ole piisavad ka kaebaja kohtumenetluses

esitatud töölepingud. Kaebaja on nende ja AKO Eesti OÜ-le esitatud ostuarvete põhjal

arvutanud, et 2021. a jaanuarist septembrini oli Lullaby OÜ palganud tööjõuressurssi 2,37

korda rohkem kui Lullaby OÜ vajas AKO Eesti OÜ-le teenuse osutamiseks (vt kaebaja

08.04.2024 menetlusdokumendi p-d 25–29, dtl 307–310). Ringkonnakohus leiab, et see

hinnang on ülepaisutatud. Vastustaja on asjakohaselt osutanud, et osa esitatud lepingutest on

sõlmitud pärast kaebaja majandustegevuse lõppemist, s.o pärast 2021. a septembrit, mil

kaebajal enam töötajaid ei olnud (vt ka dtl 1118). Esitatud 67 lepingust on selliseid lepinguid

kokku 26. Kuigi kaebaja on kohtuistungitel selgitanud, et siinkohal võidi lihtsalt kuupäevaga

eksida, ei ole eluliselt usutav, et selline eksimus leidis aset niivõrd paljude töölepingute

sõlmimisel. Lisaks viitab lepingute numeratsioon, et tegemist ei saa olla millalgi varem

sõlmitud lepingutega. Samuti on nende seas vähemalt 12 lepingut, mille puhul kohtule

esitatud Swedbank AS-i ja TransferWise Ltd kontode väljavõtetelt (vastustaja 12.06.2023

vastuse lisad 10 ja 11) ei nähtu, et Lullaby OÜ oleks lepingus märgitud töötajale mingit

töötasu maksnud. Seejuures on nt lepingud nr C-TL2020-31 ja C-TL2021-80 sõlmitud sama

isikuga, samuti lepingud nr C-TL2020-9 ja nr C-TL2021-75.

Kuigi suuremale osale lepingutes toodud isikutele on Lullaby OÜ pangakontodelt tõepoolest

töötasu väljamakseid tehtud, seab eeltoodu siiski kahtluse alla, kas esitatud lepingutes toodud

ja kaebaja arvutuse aluseks olevad töömahud vastavad tegelikkusele. Kaebaja esitatud

teatmik.ee väljavõtte kohaselt oli Lullaby OÜ-l 2021. a-l ca 100 töötajat (dtl 1118), kuid

samas on kaebaja halduskohtu istungil kinnitanud, et tõele vastab ajutise halduri arvamuses

toodud teave, et vähemalt 2021. a sügisel töötas suurem osa isikuid võlaõigusliku lepingu

alusel (s.t 50 oli töölepinguga ja 65 võlaõigusliku lepinguga; vt dtl 50 ja 16.04.2024 istungi

helisalvestis, ajamärk 00:54:32). Nii võib järeldada, et tööleping, millega kaasnes ka kohustus

tasuda iga kuu töötasu, võis Lullaby OÜ-l olla sõlmitud ca 50 isikuga. Seega järeldub

eeltoodust kokkuvõttes, et Lullaby OÜ tööjõuressurss ei olnud 2021. a jaanuarist septembrini

nii suur, nagu kaebaja on esitatud töölepingute põhjal arvutanud. Samuti ei saanud Lullaby

10(12)

3-22-1410

OÜ kohustus maksta töötajatele iga kuu töötasu olla nii ulatuslik, kui esitatud lepingute põhjal

võiks arvata.

Täiendavalt tuleb märkida, et kohtumenetluses esitatud töölepingutel on Lullaby OÜ

esindajaks märgitud AKO Eesti OÜ töötajad. Kaebaja selgitas halduskohtu istungil, et

tööjõurendi puhul ongi seos töö tellija ja töövõtja vahel ning protsess oli korraldatud nii, AKO

Eesti OÜ töötajad saaksid Lullaby OÜ töötajatega töölepingud pärast töövestlust objektil

kohe ilma eraldi Lullaby OÜ poole pöördumata ära sõlmida (vt 16.04.2024 istungi

helisalvestis, ajamärk 01:24:29). Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebaja, et AKO Eesti OÜ

poolt olid objektidel objektijuhid, kes haldasid renditööjõudu (vt ringkonnakohtu 10.09.2025

istungi helisalvestis, ajamärk 00:31:05). Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab see, et esitatud

töölepingutega võetigi tööle töötajaid üksnes AKO Eesti OÜ jaoks ning kaebaja väide, et

nende töölepingutega oli tööle võetud rohkem töötajaid, keda sooviti kasutada ka teistele

klientidele tööjõurenditeenuse pakkumiseks, ei vasta tõele. Ühtlasi tekitab eeltoodud asjaolu

kahtluse, kas Lullaby OÜ poolt AKO Eesti OÜ-le esitatud arved (vt vastustaja praeguses asjas

esitatud 12.06.2023 vastuse lisa 19, dtl 250–261) kajastavad kogu teenust, mida Lullaby OÜ

tegelikult AKO Eesti OÜ-le osutas. Kui AKO Eesti OÜ ei vajanud nii suures mahus tööjõudu,

nagu tema enda töötajate vahendusel sõlmitud lepingute alusel oleks Lullaby OÜ olnud

võimeline pakkuma, tekib küsimus, miks need lepingud just AKO Eesti OÜ töötajate

vahendusel sõlmiti. Kaebaja ei ole esitanud sellele loogilist seletust.

14. Vastutusotsuses on kaebajale ette heidetud, et ta esitas Lullaby OÜ juhatuse liikmena

müügiarveid AKO Eesti OÜ-le ulatuses, mis ei katnud kõiki majandustegevusega seotud

kulutusi, selle tegevuse tagajärjel ei laekunud Lullaby OÜ arvelduskontole piisavas ulatuses

raha kõikide kohustuste tasumiseks ning ta vältis maksukohustuste sundtäitmist, kui suunas

äriühingu raha laekumise ümber teistele kontodele. Ringkonnakohtu hinnangul on

maksuhaldur vastutusotsuses õigesti leidnud, et need kaebaja rikkumised on põhjuslikus

seoses maksuvõla tekkimisega. Ringkonnakohus rõhutab, et praegusel juhul ei ole alust

pidada Lullaby OÜ-d ja AKO Eesti OÜ-d teineteisest sõltumatuteks majandusüksusteks, vaid

nende tegevust tuleb analüüsida koos. Olukorras, kus Lullaby OÜ ainsaks kliendiks oli

kaebajaga seotud AKO Eesti OÜ ning Lullaby OÜ töötajad olid sisuliselt tööle võetud üksnes

AKO Eesti OÜ-le tööjõurendi teenuse osutamiseks, oleks kaebaja saanud esitada viimasele ka

arved ulatuses, mis oleks katnud kõik majandustegevusega seotud kulud, sh

maksukohustused. Sarnaselt halduskohtuga leiab ringkonnakohus, et usutav ei ole kaebaja

väide, et ta ei saanud AKO Eesti OÜ juhatuse liikmena mõjutada Lullaby OÜ-ga sõlmitavate

kokkulepete sisu, kuna taandas end AKO Eesti OÜ juhatuse liikmena Lullaby OÜ-ga seotud

otsuste tegemisest. Igal juhul olnuks kaebajal ka Lullaby OÜ juhatuse liikmena võimalus

astuda samme, et püüda AKO Eesti OÜ-ga sõlmitud kahjulikust lepingust vabaneda või seda

muuta. Vastutusotsuses on märgitud, et kaebajal on varasemast (alates 2015. a-st) mitme

äriühingu juhatuse liikmena tegutsemise kogemus. Pole usutav, et kui kaebaja oleks lähtunud

tegelikult ainult Lullaby OÜ huvidest, oleks ta nii pikka aega samal viisil jätkanud

kahjumlikult majandustegevusega. Lullaby OÜ registreeriti äriregistris 06.07.2020. Nagu

MTA on vastutusotsuses (lk 6) esile toonud, oli juba 2020. a-l äriühingu kahjum 106 840,88

eurot, s.t juba 2020. a-l ei laekunud talle majandustegevuseks piisavalt raha. Sellest hoolimata

jätkas kaebaja, kes oli Lullaby OÜ ainus juhatuse liige ja osanik, kahjumlikku

majandustegevust viisil, et kliendile esitatud arvete alusel laekuva raha eest ei olnud võimalik

lisaks tööjõukuludele tasuda maksukohustusi. Kuivõrd Lullaby OÜ asutati juba COVID-19

pandeemia ajal1, oleks mõistlik ettevõtja olnud ettevaatlik ka töötajate palkamisel, eriti

arvestades, et kaebaja väitel ei olnud tal endal raha, mida raskuste ajal äriühingusse

1 Vabariigi Valitsus kuulutas seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-

sisese leviku laienemisega Eestis välja eriolukorra 12.03.2020, Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi

haldusterritooriumil–Riigi Teataja

11(12)

3-22-1410

investeerida. Kokkuvõttes on pigem usutav, et kaebaja korraldas Lullaby OÜ tegevuse

algusest peale eesmärgiga, et maksude tasumiseks vahendeid ei jätku, sest see oli kasulik

temaga seotud AKO Eesti OÜ-le ja seega ka temale endale.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu

jäävad ka MTA võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)